Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

Eeltoodud objektide negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine on äärmiseltoluline. See peab toimuma ettevõtete, omavalitsuste ja riigi vaheliste konkreetsetetegevuskavade alusel.Ohtlikud jääkreostuskolded on veel põlenud aherainemäed ja ka osa kaevandatudalasid:- põlenud aherainemäed: reostus tuleb põlevkivi süttimisega kaasnevalutmisel tekkivast põlevkiviõlist. Reostus on väiksema ulatusega kuipoolkoksimägede ümbruses. Reostuse piiramiseks on vajalik süttimist vältida(uute aherainemägede puhul seda ka ladestustehnoloogiaga tehakse). Kaaludatuleb põ1evate ja hõõguvate mägede summutamist. Edaspidi võib kaaluda kapõlenud põlevkivi aherainemägede lülitamist eriti ohtlike objektide hulka;- kaevandatud alad: põhjavesi on siin tavalisest kõrgema mineralisatsiooniga.On teada reostust fenoolide ja õliproduktidega. Selle põhjuseks on vedelkütuseja õlide kasutamisest tingitud reostus ja maapinnalt lähtuv reostus.Kaevandatud alade ja põlenud aherainemägede puhul on vajalikud täiendavadhinnangud olukorra keskkonnaohtlikkuse ja võimalike meetmete osas.Põlevkivikaevandamis- ja töötlusaladel Ordoviitsiumi põhjaveekihi vesi on ja jääbjoogiks kõlbmatuks, põlevkivi töötluspiirkonnas on kohati kõlbmatu kaOrdoviitsiumi-Kambriumi veekihi vesi.Tuleb määratleda ettevõtete ja erinevate institutsioonide kohustused. Riikliku javälisabi kaasamine Ida-Virumaa keskkonna parandamisse peab tuginema pikaajalisteltegevuskavadel.KliimamuutusEesti on ELi liikmesriikide seas üks suurimaid kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaidühe elaniku kohta, kuid arvestades meie territooriumi suurust, vähest elanike arvu jariigi metsasust, pole Eestist lähtuv saaste suur ja mõjutab maailma kliimamuutusivähe. Põhiliselt tootmistegevuse vähenemise tõttu on Eesti kasvuhoonegaasideemissioonid selle kümnendi alguseks vähenenud võrrelduna 1990. a tasemega ligikaks korda. Energia tootmisega ja põlevkivi ümbertöötlemisega seotud CO 2emissioon moodustas 2004.a ~84% Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioonist.Tabel 8. Süsinikdioksiidi emissioon kütuse põletamisest 1990, 200-2004 (tuh t)1990 2000 2001 2002 2003 2004Energia tootmine 29 754 13 945 13 932 13 911 15 855 15553Transport 2 500 985 1 890 2 082 2 147 2145Tööstus 2 655 483 588 422 420 447Muud 2 585 1081 337 556 409 387KOKKU 37 494 16 494 16 747 16 971 18 831 18 53248