Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. märtsil 1938 sõlmitud Nõukogude Saksa kaubandus ja makseleppega looduderikontodele Berliinis, mille kaudu alates 11. veebruarist 1941 majandati Saksasõjamasina ülalpidamiseks vajalike nõukogudepoolsete kaubasaadetiste arveldust.Kokkuleppejärgsest summast tasus NSV Liit tegelikult üldse ainult 37,5 miljonitRMi ehk umbes 4 % Balti riikidesse mahajäänud vara varemhinnatud reaalsestturuväärtusest (0,5 kuni 1,5 miljardit RMi). Isegi ümberasujad, rääkimata siispõgenikest, ei saanud sellestki vähesest summast midagi.Enamgi veel. Saksa rahandusministri 14. aprilli 1942. aasta kirjaga loeti koguBalti riikidesse jäänud natsionaliseeritud vara Saksa sõjasaagiks, mida mitte kellelegi,ka mitte riigisakslastele, ei tagastata ega kompenseerita.Mõned sõja ajal Eestisse tagasiasunud mittesakslastest põgenikud said PiirkonnakomisjoniMääramislehega omaenda mahajäänud majade ajutisteks hooldajateksja kasutajateks, kusjuures samal lehel rõhutatakse, et hooldamise ja kasutamisegaei saavutata omanikuõigusi.Saksamaa seisukohtSõja lõpus lahkusid praktiliselt kõik ümberasujad ja põgenikud Poolast sõjapõgenikena.Nende staatuse määras ÜRO tolleaegne peasekretär, kes luges kõikriikidevahelised ümberasumislepingud allakirjutamise hetkest (ex tunc) kehtetukskui inimõigusevastased.Ka Saksamaal 14. augustil 1952 vastu võetud varade seadus käsitleb ümberasujaidpõgenikena, kellel sama seaduse järgi ei jää nõudeõigust ümberasumisjärgseleasendusvarale (näiteks oma kasutusse antud majale Gdingenis). SaksaLiitvabariigi välissuhteid reguleeriva 12. veebruarist 1969 pärineva reparatsioonikahjudeseadusloeb ümberasumismaale jäänud varanduse reparatsioonikahjuks,kuid seda ainult tõeliste ümberasujate ja mitte põgenike puhul. Need seadused eikehti isikute suhtes, kes 16. juunil 1940 olid Eesti vabariigi kodanikud ja ei andnudoma vara üle Saksa Usaldusvalitsusele.Kuna 1939. aasta ümberasumine Saksamaale toimus lepingute alusel Eesti vabariigiga,on selle tulem legaalne ja ümberasunud on oma mahajäänud varanduseEestis kaotanud. 1941. aasta järelümberasujad olid oma põhimassis põgenikud,kelle vara oli juba okupatsioonivõimude poolt ebaseaduslikult natsionaliseeritud.Vastavalt rahvusvahelisele õigusele kuulub see vara endiselt neile, tulenevaltEesti Vabariigi kui sõjaeelse Eesti Vabariigi, Rahvasteliidu liikmesriigi õigusjärgsusest.Järelümberasujatele kui õigusjärgsetele omanikele juba tagastatud varadetaasnatsionaliseerimine Eestis ning nõukogude ja saksa okupatsioonivõimudekäest natsionaliseeritud elamispinna endale saanud kodanikele või nende õigusjärgseteleerastamiseks jagamine oleks vastuolus rahvusvahelise õigusega.74
Change language