Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Aluseks ORAS1939 ja 1941 Eestist Saksamaale ümber asunud isikutele kuulunud ja Eestisasunud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste läbivaatamisel on tulnudjuhinduda ülemnõukogu 20.01.91 otsusest „Omandireformi aluste seaduserakendamise kohta“ (p.5) ja alates 02.03.97 omandireformi aluste seadusest(§ 7 lg 3), mille kohaselt saab silmas pidada vaid neid Saksamaaga sõlmitud lepinguid,mille teine pool on Eesti. Seega oktoober 1939-16.06.1940 Eesti ja Saksamaavahel sõlmitud lepingute alusel lahkunud isikute või nende pärijate taotlusilahendatakse viidatud seadusesätte tähenduses riikidevaheliste kokkulepete raames,kui need sõlmitaks.Need inimesed deklareerisid oma vara, loobusid Eesti kodakondsusest ningoma vara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest. Nende isikute nimekiri onavaldatud Riigi Teatajas ning neid tuleb käsitleda kui vabatahtlikke ümberasujaid.Siia rühma kuulub ka umbes 3 % „järelümberasujatest“ Saksa kodanikke, kesdeklareerisid end 1939 ümberasujatena, kuid lahkusid hiljem. Neile laienesid SSReichs-führer Himmleri 19.08.1940 salajase korralduse nr 20/II järgsed privileegidja nad asusid valdavalt kolonistidena Poola territooriumile.Osa vara hüvitamataTeine on olukord valdava osa veebruaris-märtsis 1941 okupeeritud EestistSaksamaale läinud Eesti kodanikega, kes lahkusid siit repressiooniohu tingimustesja kelle vara oli üldjuhul natsionaliseeritud või rekvireeritud. Vara kuulub põgenikekohta käiva rahvusvahelise õiguse järgi endiselt neile, tulenevalt Eesti kuisõjaeelse Rahvasteliidu liikme õigusjärgsusest.Põgenikke ei saa teha mahajäänud omandist vabatahtlikult loobunuks. Needinimesed jäid ilma kodumaast, kodust, varast, sidemetest. Neile ei laienenud ümberasujateeelised. Neil lubati küll Saksamaale sisse rännata, kuid neid kasutativaldavalt tööjõuna maa lääneosas.Alusetud on väited, et pärast NSVLi ja Saksamaa sõja puhkemist said mõnednatsionaliseeritud vara oma kasutusse, mitte omandiks põhjusel, nagu oleksSaksamaa nende vara juba kompenseerinud. Tegelikult käsitles Saksamaa kuiokupeeriv riik kõik Ostlandis asuvaid varasid sõjasaagina. Pisikest toimetulekutoetustmaksis Saksamaa ümberasunud põgenikele natsionaalsotsialismi ajaltekitatud kahjude leevendamise ja seaduse (1952) järgi. Selle preambulas on ühetähenduslikultkirjas, et toetuse määramine ja vastuvõtmine ei võta ära nõudeõigustümberasumisel mahajäänud vara tagasisaamiseks.Kui palju oli siis järelümberasujaid? Veebruaris-märtsis 1941 lahkus Eestist ligikaudu7000 inimest, neist umbes 4000 eestlast. Neil, kel ei õnnestunud lahkudaka 1944, seisis ees reis Siberisse. Nemad ega nende järeltulijad pole kunagi varastloobunud ega selle eest kompensatsiooni saanud.80
Change language