19.09.2013 Views

Vaata kogu bukletti (.pdf) - Maris Lindoja Disain

Vaata kogu bukletti (.pdf) - Maris Lindoja Disain

Vaata kogu bukletti (.pdf) - Maris Lindoja Disain

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Turist on nende meelevallas, keda ta oma puhkusereisi<br />

ajal kohtab. Turismindus (hotellid,<br />

lennukompaniid, restoranid, baarid, poed,<br />

diskod, klubid jne) on jälle turisti meelevallas.<br />

Niisugune varustaja-turisti nõudmiste vahekord<br />

on elementaarne tõsiasi, mis isegi seda<br />

teadlikult adumata toidab ühiskondlikke suhteid<br />

selle vahel, kuidas turist käitub võõrustaja<br />

suhtes ja mida ta eeldab külastatavalt paigalt<br />

ja inimestelt, kellega seal kokku puutub. Ometi<br />

mõtlevad turistid harva iseendast kui mingisse<br />

sotsiaalsesse struktuuri kuuluvast inimesest,<br />

sest puhkusereisi kogemus on väga tihedalt<br />

seotud normaalse igapäevase tegelikkusega.<br />

Turistiruum kuulub fantaasiavalda.<br />

Mõne minuti hilineva lennu puhul võtavad<br />

mõned reisijad seda kui isiklikku solvangut.<br />

Sündmusest marruaetud turistile tähendab<br />

see põgus “viivitus” täket tema ettekujutuses<br />

täiuslikust puhkereisist. Niisuguses kujutluses<br />

on turist kuningas ja kuninganna (mõnikord<br />

saadetuna nende kuninglikest lastest) ja<br />

eeldab vastavat kohtlemist. Vähemalt selline<br />

on briti turistide üldine mentaliteet; teiste<br />

kohta ei söanda arvamust avaldada, ehkki<br />

nende juhtumisi pealtkuuldud jutud tunduvad<br />

üsna sarnased. Mõistagi on alati eksisteerinud<br />

erinevat tüüpi kroonitud päid; mõned pobisevad<br />

oma pahameele endale nina alla, teised<br />

teevad kõva kisa. Minu eesmärk pole aga<br />

siinkohal turistide sümptomite üle otsustada,<br />

vaid näidata, kuidas kuningakoja analoog<br />

kehtib üsna hästi <strong>kogu</strong> turisminduse struktuuri<br />

kohta. Sellal kui agaramad õukondlased<br />

kuninga ja kuninganna ees koogutavad ja<br />

lömitavad, kaotavad vähema sarmiga isikud<br />

kuningapere poolehoiu. Need on turismitööstuse<br />

põhireeglid. Samas, kui kõik nurisevad<br />

24<br />

David Bate<br />

turistide ja nende käitumise üle, on praktiliselt<br />

igaüks ise mingil ajal turist olnud. Selle paradoksi<br />

taga peitub tõsiasi, et teiste turistide<br />

põlastamine kuulub turistiksolemise juurde,<br />

isegi kui mõned eelistavad ennast teistest<br />

eristada näiteks “rändaja” sildi all. 1 Ehk teisisõnu<br />

– mitte tahta olla nagu “turist” on ise üks<br />

turismitööstuse iseloomulikke jooni. Mõned<br />

reisikorraldajad tõotavad külastatava paiga<br />

autentset, ja mitte tavalist turistlikku kogemist.<br />

Sestap küsimus – mis oleks autentne kogemus<br />

külastades Tallinna?<br />

Tallinna turismivõlu näib jagunevat kaheks<br />

“autentseks” sooviks – ajalooline ja modernne.<br />

Esimene ja kõige ilmsem kujutlus käib keskaegse<br />

linna kohta. Autentsuse tuvastamine<br />

minevikus on modernsuse tunnusmärk. Tallinn<br />

on tõeline vana linn ning turisti fantaasia<br />

vohab just seoses mineviku, kõige ajaloolisega.<br />

Siin on soov “fantaasia”, sest päris autentset<br />

kogemust turist ei saa; tuleb leppida autentsuse<br />

märkidega. Ses osas on turistid nagu<br />

semiootikud, konnates mööda tänavaid autentsuse<br />

märkide otsinguil. Turistilinnal peavad<br />

olema, nagu seda kirjeldas Dean MacCannell,<br />

“tähised”. Turist vajab ajaloolise koha autentsuse<br />

märke, millest kokku panna kogemus<br />

autentsest paigast. Tüüpline näide on siinkohal<br />

keskaja restoranid. Keskaja temaatikaga restoran<br />

jääb mõnede jaoks alati mitteautentseks,<br />

ometi on tema semiootiline funktsioon<br />

sisendada Tallinna keskaegsust. Munkade ja<br />

piigade (mitte-ajalooline kokkusobitamine)<br />

poolt serveeritud keskaegse söömaaja kogemus<br />

annab veidral kombel turistile kinnitust<br />

keskaegse linna ehtsusest. Pariis on ainult siis<br />

“Pariis”, kui olete näinud Eiffeli torni; ainult siis,<br />

kui olete näinud paiga märki, saab paik<br />

sümboolselt “ehtsaks”. Turist leiab end püütuna<br />

semiootika lõksu, mis vahendab talle mingit<br />

kohta läbi märkide. Asjade niisugune seis ei<br />

pruugi olla täiesti rahuldustpakkuv, eriti<br />

kui – kapitalistliku kultuuri puhul tavaline<br />

nähtus – nende märkide ja tähiste tarbimine<br />

muutub valdavaks eesmärgiks. Põlisrahvad on<br />

saanud ekspertideks, ning pakuvad oma<br />

kultuuri rahvusvahelise turismitööstuse raames<br />

kui mingi paiga märkide ja tähiste seeriaid.<br />

Tallinna ajaloolisus on üks turistlik tõmbenumber,<br />

kuid on olemas ka teine aspekt, mis on<br />

täiesti kaasaegne ning millel pole ajalooga eriti<br />

midagi tegemist. Tolles teises turistiruumis<br />

keerlevad kujutlused ka ümber autentsuse,<br />

ümber festivali heterotoopia ruumi. Siin ei näi<br />

turist olevat huvitatud asja märkidest, vaid<br />

pigem märgi taga peituva autentsema asja<br />

kogemusest. See on paraku turismitööstuse<br />

kõige problemaatilisem külg, tähendades<br />

paratamatult seda, et turist kipub tegema asju,<br />

millesse tema kodukohamaa ühiskond kuigi<br />

sallivalt ei suhtu. Võtame näiteks joomiskultuuri<br />

ja seksi, “kehakogemuse” turismi. Tallinn<br />

on nüüdseks sattunud Suurbritannia reisifirmade<br />

nimekirja kui poissmeeste ja ka naiste<br />

pulmaeelsete prassingute sihtpunkt. 2 See<br />

tähendab, et suurel hulgal mehi ja naisi saabub<br />

linna oma riitusi või riivatut karnevalielamust<br />

nautima, enne kui algab normaalne elu.<br />

Seksiturism on muutunud tähtsaks tööstusharuks;<br />

hotellid varustavad külastajaid telepornoga,<br />

ning baarid ja taksod muretsevad<br />

juurdepääsu prostituutidele ja bordellidele. Ent<br />

needki tegevused on vallatud autentsusesoovist:<br />

tegeliku seksi, erootika ja liialduste<br />

kogemus. Autentset kogemust valitsevad siingi<br />

märgid, millegi keelatu semiootika. Need, kes<br />

tahavad lihtsalt klaasi kergitada, seisavad<br />

ikkagi semiootilise valiku ees: kas minna omaenda<br />

kultuurile sarnasesse kohta (McDonalds<br />

ja Coca-Cola tekitavad ameeriklastes õdusat<br />

kodutunnet üle terve maailma) või riskida<br />

mõne eksootilise ja teistsugusega. Turist ei<br />

pääse märgisüsteemist ka siin; kokteilibaar,<br />

hotellivestibüül ja pubi pakuvad erinevat tüüpi<br />

semiootilisi kujutelmi elukogemusest, tagasihoitusest<br />

või õdususest. Samas pole ükski<br />

neist autentsem kui teine. Öised tantsuklubid<br />

pakuvad samuti erinevaid kogemusi, muusikat,<br />

eagruppe või tantsuesteetikat, isegi kui nad on<br />

suuresti sarnased ses mõttes, et pakuvad väga<br />

keskendunud paika vastassugupoolega kohtumiseks.<br />

Niisugused semiootilised erinevused<br />

ilmnevad näiteks ööklubides. Viru hotelli küljes<br />

asuv klubi on laupäevaõhtuti täis napsitavaid<br />

ja vanade lemmikmeloodiate saatel tantsivaid<br />

eestlasi; Parlamendis tantsivad nooremad<br />

eestlased moodsama muusika järgi, aga Club<br />

Privé pakub tantsuks minimaalsemat ja peenekoelisemat<br />

muusikat, lisaks võimalust kohata<br />

turiste, kellele kõrgem sissepääs on taskukohane.<br />

Lisaks on striptiisiklubid ja erootilise tantsu<br />

paigad ka semiootilise uuringu objektiks;<br />

vaadakem internetti riputatud ülevaadet<br />

Tallinna prostituutidest:<br />

Fotod David Bate<br />

Cocktail Bar Hotel Pub<br />

25

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!