Vaata kogu bukletti (.pdf) - Maris Lindoja Disain

Recommendations

Info

kino jaoks. Buss nr 32, Männiku-Kopli, tramm 1, 2 1915. aastal avati Vene-Balti laevatehase ja AS Böckler & Co initsiatiivil trammiliin Kopli linnaosas oma töötajate teenindamiseks. Noblessneri laevatehas, 1914–1915, nüüd Tallinna Meretehas, Tööstuse 50. Administratiivhoone, laevasüsteemide tsehh, koostetsehh, raudteeviadukt ja valukoda korstnaga, Tööstuse 48 Laevatehase veetorn-elamu, 1914–1915, Tööstuse 46 Balti Puuvillavabrik, 1900–1909, Kopli 35 Lasti õhku II maailmasõjas ja taastati pärast sõda. Sitsi töölisasula, Sitsi tänava kant Balti Puuvillavabriku asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik), 1913, Sitsi 15A Franz Krull masinaehituse tehas, 1899, Kopli 70, 70A ja 70B, Volta 1D Hästi säilinud paekivist tootmishoonete ridu läbib lai tehase tänav. Balti Raudtee peatehased, Kopli ja Telliskivi tänava nurgal, 1869–1871 Peaaegu algsel kujul on säilinud 6-kohaline veduridepoo ja töökoda. PÕHJA PUIESTEE Wiegandi tehas, hilisem Ilmarine, Põhja pst 21, 23 P. Wiegandi masinatehase masinatsehh ja administratiivhoone, 1881–1883 Tallinna Elektrijaam, 1913, Põhja pst 27 Elektritootmine lõpetati 1979, praegu asub masinasaalis muuseumi funktsioonis Energiakeskus, Põhja pst 29 ROTERMANNI KVARTAL Mere pst, Ahtri, Hobujaama ja Narva mnt vaheline ala – A. Tarkovski filmi “Stalker” (1979) võttekoht. Rotermanni vabrikud (jahu-, leiva-, kruubi-, tärklise- ja piiritusepuhastusvabrik jms), 19. ja 20. sajandi vahetus, Hobujaama 1, 13. 82 Direktori elamu ja kontorihoone koos väravaga, 1910–1911, Mere pst 4 PÄRNU MAANTEE A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushooned, 1897–1919 Pärnu mnt 69, 69A, 69B, Vineeri 2, 4, 8, Vana-Lõuna 4, 19, 37, 39 Katlamaja ja elektrijaam, 1896–1909, Tatari 51/ Vana-Lõuna 4 Veetorn, 1910, Tatari 51A Tuletõrjedepoo, 1912, Vana-Lõuna 19 Töötajate elamud, 1922, Vana-Lõuna t JÄRVEVANA TEE Tallinna Filterveevärk, 1925–1927, Järvevana tee 3. Tallinna linna puhta veega varustaja TARTU MAANTEE Tselluloosi- ja paberivabrik, 20. sajandi algus, Tartu mnt 80, 82, 84. Kõige pikema tööstusetraditsiooniga ettevõte Tallinnas, ulatudes tagasi 17. sajandisse. Tuletõrjemaja, 1912, Masina 20 Peakontor, 1915, Masina 22/ Tartu mnt 78 Hoovipoolne tööstushoone korstnaga, 1910, 1937, Tartu mnt 80 SUUR-SÕJAMÄE Dvigateli tööstuspark, 1899, Suur-Sõjamäe 10A Ideaalis <strong>kogu</strong> Venemaad varustav vagunitehas, mille õitseng jäi aastatesse 1910–1923, esimesena Eestis hakati tehases 1922. aastal ehitama lennukeid. Hiljem muutus Dvigatel sõjatehaseks ja valmistas seadmeid Venemaa aatomitööstusele. Raudbetoonist saagkatusega mehaanikamontaažitsehh, 1920.–1930. aastad, Valukoja 16 Kesklabor, 1899, Valukoja 7 Neljalööviline mehaanikamontaažitsehh, 1899, Keevise 7 INDUSTRIAL AREAS Industrial areas of the late 19th – early 20th centuries KOPLI PENINSULA AND KALAMAJA After the Russian Baltic navy was destroyed in the Russian-Japan war in 1905, new factories were established on Kopli peninsula around 1912. Tram 1, 2 Bekker shipyard 1912–1916 North-west of the Kopli peninsula, between Kopli bay and cemetery, Kopli 75, 77, 79, 85; Marati 2B, 4, 14, Klaasi 8 The Bekker settlement or colony was located around Kopliranna street Russian-Baltic shipyard, Kopli 103 By 1916, 3 liners had been built for the Russian navy, but full capacity was not achieved. In 1947 became the Baltic Shipyard that repaired soviet warships. Today, the BLRT Group repairs tankers, passenger and cargo ships. An original and innovative practice in urban construction is evident in the residential area of Russian-Baltic workers and employees, the so-called Kopli lines, Kaevuri, Rotermanni kvartal. Foto Mart Viljus Kaluri, Ketta, Süsta and Kopli 108, 114, where for the first time the whole district of wooden houses was designed according to a plan. There was also a hospital, canteen, shops, laundry and even a cinema. Bus no 32, Männiku-Kopli, tram 1,2 On the initiative of the Russian-Baltic shipyard and Böckler & Co, a special tram route was established in 1915 to service their workers. Noblessner shipyard, 1914–1915, now Tallinn Shipyard, Tööstuse 50 Administrative building, ship system department, construction department, railway viaduct and foundry with a chimney, Tööstuse 48 Shipyard’s water tower-dwelling, 1914–1915, Tööstuse 46 Baltic Cotton Factory, 1900–1909, Kopli 35 Was destroyed during WW II, rebuilt after war. Sitsi worker’s district around Sitsi street Church of the Mother of God, 1913, Sitsi 15A 83
Franz Krull Engineering Factory, 1899, Kopli 70, 70A and 70B, Volta 1D A wide street runs between the wellsurvived limestone industrial buildings. Main factories of the Baltic Railway, corner of Kopli and Telliskivi streets, 1869–1871 6-place locomotive depot and workshop have survived in almost their original form. PÕHJA ROAD Wiegand factory, later Ilmarine, Põhja rd 21, 23 Engine department and administrative building of P. Wiegand’s engineering factory, 1881–1883 Tallinn Power Plant, 1913, Põhja rd 27 The plant closed in 1979; it now accommodates Energy Centre that operates as a museum, Põhja rd 29 ROTERMANN DISTRICT Area between Mere rd, Ahtri, Hobujaama and Narva rds – Site of Andrei Tarkovski’s film Stalker (1979). Rotermann factories (flour, bread, groats, starch and spirits distillery, etc) turn of the 19th and 20th centuries, Hobujaama 1, 13. Director’s residence-office with gates, 1910–1911, Mere rd 4 PÄRNU ROAD Buildings of A. M. Luther’s Plywood and Furniture Factory, 1897–1919 Pärnu rd 69, 69A, 69B, Vineeri 2, 4, 8, Vana-Lõuna 4, 19, 37, 39 boiler house and power plant 1896–1909, Tatari 51/ Vana-Lõuna 4 water tower, 1910, Tatari 51A fire-fighting station, 1912, Vana-Lõuna 19 workers’ houses, 1922, Vana-Lõuna st JÄRVEVANA ROAD Tallinn Filter Waterworks, 1925–1927, Järvevana road 3 Supplies Tallinn with clean water. 84 TARTU ROAD Cellulose and Paper Factory, early 20th century, Tartu rd 80, 82, 84. An enterprise with the longest industrial tradition in Tallinn, dating back to the 17th century. Fire-fighters’ house, 1912, Masina 20 main office, 1915, Masina 22/ Tartu rd 78 industrial building in the yard with chimney, 1910, 1937, Tartu rd 80 SUUR-SÕJAMÄE Dvigatel industrial park, 1899, Suur-Sõjamäe 10A. Locomotive factory supposed to provide for the whole Russia, heyday in 1910–1923, the first place in Estonia to build aeroplanes in 1922. It was later turned into a military factory, producing equipment for Russia’s nuclear industry. Mechanics montage department with reinforced iron sawtooth roof, 1920s–1930s, Valukoja 16 central laboratory, 1899, Valukoja 7 four-aisle mechanics montage department, 1899, Keevise 7 Rotermann district. Photo Mart Viljus Vene impeeriumi pealinna Peterburi kaitsmiseks välisvaenlase eest alustati 1913. aastal Peeter Suure merekindluse rajamist. Muuhulgas ehitati Tallinna ümbrusse hulk suurtükipatareisid, kaevikuliine, laskemoonaladusid, juhtimiskeskusi, sõjaväelinnakuid ja muid kindlustustega seotud rajatisi, sealhulgas kitsarööpmelise raudtee liine ning abiehitisi, millest osa on säilinud ja maastikus jälgitav. Paljassaare poolsaarel asub sadamasild ehk Katariina muul 1913–1916, millel jookseb siiani viimane jupp Paljassaare kitsarööpmelisest raudteest. Poolsaare idaneemel on juba varasema kindlustuse näitena Valge torni varemed 1821–1824; lääneneemel aga Peeter Suure Merekindluse Rannakaitsepatarei aastast 1915. Eesti Vabariigi algusaastatel asusid poolsaarel püssirohu- ja miinilaod. Erika t ehitised Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu, 1915, Erika 2 Vene Admiraliteedi Arsenal, sõjaväetellimusi täitnud elektromehaanika tehas, 1910, Erika 4. Alates 1920. aastast kannab nime Arsenal. Tondi sõjaväelinnak, 1915–1916 staabihoone Tammsaare tee 25 sauna- ja vahtkonnahoone, Tammsaare tee 56, 58 abihoone, Tondi 57A kasarmud, Tondi 51, 53, 55 Dünaburgi kasarmud, 19. sajand, Filtri tee 12 Juhkentali sõjaväehospidal, park ja tiikide süsteem, 1772. a–20. sajand, Juhkentali 58 Foto photo Sirje Kingsepp SÕJAVÄEEHITISED MILITARY BUILDINGS In order to protect St Petersburg, capital of the Russian Empire from foreign invaders, the building of Peter I Naval fortifications started in 1913. A number of artillery batteries, trenches, ammunition depots, control centres, military urban districts and other fortifications-related establishments were set up, including the narrowgauge railway and auxiliary buildings, part of which have survived and are detectable in landscape. Katariina pier is located on Paljassaare peninsula, built in 1913–1916, and the last strip of the narrowgauge railway still runs along it. An example of an earlier fortification at the eastern bay of the peninsula are the ruins of the White tower, 1821–1824; and at the western bay Peter the Great’s Coastal Artillery Batteries from 1915. In the early years of the Republic of Estonia, the peninsula was the place for ammunition and mine depots. Erika St military buildings House for conscripts of Peter the Great’s Naval Fortification garrison, 1915, Erika 2 Russian Admiralty Arsenal, electromechanical factory servicing the military, 1910, Erika 4. Since 1920 called Arsenal. Tondi military district, 1915–1916 Headquarters, Tammsaare road 25 Sauna and guardhouse, Tammsaare road 56, 58 Auxiliary building, Tondi 57A barracks, Tondi 51, 53, 55 Dünaburg barracks, 19th century, Filtri road 12 Juhkentali Military Hospital, park and system of ponds, 1772–20th century, Juhkentali 58 85
Page 2 and 3: Tallinna praktikad Practices of Tal
Page 4 and 5: Vana Tallinn tundub nii mõneski m
Page 6 and 7: Ajakirjast “Estonian Art” 2/200
Page 8 and 9: From the Estonian Art magazine, 2/2
Page 10 and 11: + - + + - SPA keskused / SPA centre
Page 12 and 13: who talks, a shop who comes to the
Page 14 and 15: 26 ...käskige taksojuhil ennast bo
Page 16 and 17: 30 Mats Eriksson Linn ei ole meistr
Page 18 and 19: I visited the buildings used by the
Page 20 and 21: 38 Ebba Moi Lasnamäe, Tallinn, Ees
Page 22 and 23: 42 Anu Pennanen Fotod Anu Pennanen
Page 24 and 25: Kaarel Kurismaa objektid Tallinna l
Page 26 and 27: SÕPRADELE IDAS... Sel ajal kirjuta
Page 28 and 29: Toomas Paaver Küllap on ka paljude
Page 30 and 31: Tartu mnt Toomas Paaver Tallinna ta
Page 32 and 33: HÄRJAPEA JÕGI, MAA-ALUNE Keskajal
Page 34 and 35: Toomas Paaver 1912. planeeris soome
Page 36 and 37: Veronika Valk You wish to go from t
Page 38 and 39: Kopli Kopli poolsaarel asus tellise
Page 40 and 41: Uus-Svobodaa New-Svobodaa around J
Page 44 and 45: Foto photo Mark Raidpere TEINE TULE
Page 46 and 47: 90 KIRIKUD CHURCHES Toomkirik, 13.-
Page 48 and 49: II maailmasõjas hukkunute ja 9. m
Page 50: Aitäh sponsoritele, toetajatele ja

Vaata kogu bukletti (.pdf) - Maris Lindoja Disain

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?