Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4<br />
Reform<br />
5<br />
Töövõimereformis<br />
on vist<br />
unustatud<br />
psüühikahäired<br />
Sel ajal, kui töövõimereform kogub tuure, kasvab<br />
päev-päevalt tõsiste psüühikahäirete tõttu parimas<br />
eas töövõime kaotanud inimeste meeleheide. Järgnev<br />
artikkel on veebifoorumi „Sa ei ole üksi” liikmete<br />
ja kogemusnõustajate ühine arvamusavaldus.<br />
Tegu on Eesti suurima vaimse tervise foorumiga, mis<br />
koondab inimesi, kel on probleeme depressiooni,<br />
ärevushäirete või teiste psüühikahäiretega.<br />
Eestis räägitakse töövõimetuse<br />
põhjustajana eelkõige füüsilistest<br />
puuetest. Kajastatakse probleeme,<br />
kuidas liikumisvõimetud inimesed ei<br />
saa tööl käia ning ei leidu ka ettevõtteid,<br />
kes tahaksid just neile sobivaid<br />
töökohti pakkuda. Sujuvalt unustatakse<br />
aga ära, et 10 kõige enam töövõimetust<br />
põhjustava haiguse hulgas<br />
on viis psühhiaatrilised: depressioon,<br />
bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine,<br />
skisofreenia ja sundhäire.<br />
Sotsiaalkindlustusameti registri<br />
andmete järgi on Eestis praegu<br />
registreeritud ligi 23 000 püsiva<br />
töövõimetusega inimest, kel on selle<br />
peamiseks põhjuseks psühhiaatriline<br />
diagnoos. See on rohkem kui iga<br />
viies töövõimetu. Nendele lisanduvad<br />
inimesed, kel selline diagnoos<br />
on kaasuv probleem. Need probleemid<br />
puudutavad tihti täies elujõus<br />
inimesi, sest psüühikahäired vallanduvad<br />
sageli noores eas – noortel on<br />
töövõimetuse põhjuseks psüühikahäired<br />
70 protsendil juhtudest.<br />
Foto: Bulls<br />
Kitsas vaade<br />
Kui üldse vaimsest tervisest räägitakse,<br />
siis Eestis seostatakse seda<br />
ainult skisofreeniaga. Ometi on selle<br />
levimus vaid ühe protsendi ligi. Ärevushäirete<br />
all kannatab aga üheksa<br />
protsenti, meeleoluhäirete all<br />
umbes 11 protsenti inimestest (aasta<br />
prevalents).<br />
Võib tunduda uskumatu, aga depressioon<br />
on maailmas puuet põhjustavate<br />
haiguste pingereas teisel<br />
kohal. Tegemist on epideemiaga,<br />
mis nõuab palju rohkem tähelepanu,<br />
kui sellele pööratakse.<br />
Praegu käib töövõime hindamine<br />
depressiooni või ärevushäirega inimese<br />
jaoks absurdselt. Tuleb täita<br />
ekspertiisitaotlus, mille küsimused<br />
puudutavad ainult kehalisi probleeme:<br />
nägemist, kuulmist, rääkimist,<br />
liikumist jne. Küsimused selle kohta,<br />
kuidas inimene saab hakkama igapäevaeluga,<br />
annaksid justkui võimaluse<br />
rääkida raskustest, mis tekivad<br />
väsimuse, apaatia, ärevuse või tähelepanuhäirete<br />
korral … kuid ankeedis<br />
olevaid küsimusi vaadates jääb<br />
vastustest väga erinev mulje. Näiteks<br />
kui küsimusele „Kas te tavaliselt<br />
suudate kasutada telefoni ilma<br />
spetsiaalse abivahendi ja/või teise<br />
inimese abita?” vastata eitavalt, sest<br />
inimene ei suuda suure ärevuse tõttu<br />
telefonikõnesid teha, võib sattuda<br />
olukorda, kus ametnik teeb suured<br />
silmad: „Mis mõttes te ei saa telefoni<br />
kasutada – käed on ju otsas?”<br />
Raskesti nähtav<br />
Praegu päästab see, et ekspertiisi<br />
jaoks küsitakse hinnang ka raviarstilt.<br />
Psühhiaater on kursis sellega,<br />
milliseid raskusi igapäevaelu psüühikahäirega<br />
inimesele tekitab, ning<br />
tänu sellele hinnatakse töövõimetuse<br />
protsenti ja/või puudeastet asjatundlikult.<br />
Muude ametnikega asjaajamine<br />
ja neile oma haiguse tõestamine<br />
võib olla aga keerulisem ülesanne.<br />
Kui inimene on ratastoolis, on<br />
ühiskond empaatiline, probleem on<br />
nähtav ja siililegi selge, et tal on abi<br />
vaja. Kroonilise depressiooni korral<br />
ei ole aga kellelegi otsaette kirjutatud<br />
„depressioon”. Meie inimesed on<br />
isegi arstidelt saanud kommentaare<br />
„sa näed ju täitsa normaalne välja”.<br />
Justkui depressiooni või ärevushäirega<br />
peaks ringi käima salkus juuste<br />
ja määrdunud riietega.<br />
Kui töövõime hindamisest saab<br />
töötukassa kohustus, siis huvitab<br />
meid väga, kuidas lahendatakse<br />
psüühikahäiretega inimeste töövõimelisuse<br />
hindamine ja kas töötukassal<br />
on üldse olemas kompetents.<br />
Praegused klienditeenindajad<br />
tunnevad ära sellised psüühikaprobleemid,<br />
mis kohe silma hakkavad.<br />
Kui vanamemm ikka räägib, et lähe-<br />
dased teda mürgitavad ja valitsus ta<br />
järele luurab, tekib kahtlus, et midagi<br />
on korrast ära. Aga kui tuleb keegi,<br />
kel on justkui haridus ja töökogemus<br />
olemas, aga igal kohtumisel on<br />
näha, et ta on olnud passiivne, pole<br />
ise tööd otsinud, CV kirjutamise<br />
kohta ütleb, et ei jaksanud, ning kui<br />
spetsialist pakub talle ametit, mis ta<br />
võimetele ja taustale justkui peaks<br />
sobima, käitub ta tõrkuvalt ja igasuguse<br />
entusiasmita, mida siis arvata?<br />
Simulant!<br />
Vääriti mõistmine<br />
Töövahendaja lükkab ta samuti<br />
mõttes manipulaatorite ja „elukutseliste<br />
aidatavate” hulka, kes lihtsalt<br />
Veebruar 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 1992. aastal sündis peresünnitusel vaid iga kaheksas laps.<br />
Veebruar 2014
Change language