8 auto&tehnikaabc Et päris inimene pääseks autoõnnetusest võimalikult väheste vigastustega, loovad üheksa suurt autotootjat ühiselt virtuaalset inimkeha, mis aitaks detailselt mõista, mis juhtub inimesega raskes avariis. Sel moel hangitava teabe toel saaks autod tulevikus veelgi turvalisemaks muuta. Virtuaalne inimkeha aitaks ehitada autosid senisest veelgi turvalisemaks, sest päris inimesega väga sarnane katsejänes annaks senistest kokkupõrketestimannekeenidest 10–30 korda rohkem teavet, mis juhtub inimesega raskes avariis. Virtuaalinimese abil ammutatav teave võimaldaks auto turvavarustust täiustada ning kokkupõrketeste teha senisest hulga kiiremini ja odavamalt, sest enam ei peaks vastu seina purustama päris autosid, milles istuvad miljoneid maksvad mannekeenid – kogu see ülikallis töö tehtaks ära võimsas arvutis, kus virtuaalseid inimesi täis virtuaalne auto rammib virtuaalset seina kas või 1000 korda päevas. Üheksa suurt autofirmat üheskoos 2011. aasta märtsiks tahab Fordi, DaimlerChrysleri, General Motorsi, Honda, Hyundai, Nissani, PSA Peugeot-Citroëni, Renault’, Toyota ning autotööstuse allhankijate Takata ja TRW asutatud konsortsium valmis saada väikese, keskmise ja suurt kasvu virtuaalse mehe ja naise. Järgmise sammuna tahetakse õpetada arvuteid looma ükskõik mis kasvu ja vanuses virtuaaltäiskasvanuid ning ülejärgmiseks konstrueeritakse ka virtuaalsed lapsed. Kõik nad oleksid võimalikult päris inimese sarnased – neil oleks luustik, aju, vereringe, lihased, siseorganid jne. Eespool loetletud autofirmadest on virtuaalsurmasõitja loomisega kõige kaugemale jõudnud Ford. Seal asuti arvutiinimest tükikaupa looma juba 1993. aastal. Esmalt tehti valmis pea, siis kael, rindkere, alakeha, selgroog, siseorganid, käed-jalad, peaaju ning 2004. aastal pandi virtuaaltükkidest esimest korda kokku terve virtuaalinimene. Fordi arvutites eksisteeriv keskmist kasvu virtuaalmees loodi päris inimkeha põhjaliku arvutiskaneerimise ja anatoomiliste uuringutega hangitud teabe põhjal, kuid lisaks oli vaja ka vabatahtlikke katseisikuid, kellega ilmselt siiski päris kokkupõrketeste ei tehtud. Ford väidab, et taipas juba 14 aastat tagasi, et ainult virtuaalinimesega suudavad insenerid lõpuni mõista, mis inimesega autoavariis tegelikult juhtub ning tehtud järeldused viivad senisest veelgi ohutumate autode konstrueerimiseni. Veresoonestik on ikka veel puudu «Tulevikus virtuaalinimesele loodav virtuaalne veresoonestik annaks meile veelgi täiuslikumat teavet, mis juhtub inimese siseorganitega erinevat sorti kokkupõrgetes,» ütleb Fordi passiivse ohutuse uuringukeskuse juht Saeed Barbat, et vir- Neljapäev, 10. mai 2007 PLÄRAKI! JA MILJONID LENDAVAD: Juba mõne aasta pärast tehakse paljud kokkupõrketestid mitte enam päris auto ja miljoneid maksvate mannekeenidega, vaid virtuaalselt arvutis. EURO NCAP Virtuaalinimene saadetakse surma TEHISINIMENE: Inimorganismi andmete arvutissesisestamisega on praegu kõige kaugemale jõudnud Ford. KANGIGA KÕHTU: Arvutiinimene talub kõikmõeldavaid brutaalsusi valust karjumata, sest teda piinatakse ju päris inimese elu säästmise nimel. 3 X FORD tuaalmehega on veel palju vaeva näha, enne kui ta päris valmis saab. Barbat lisab, et virtuaalsurmasõitja ei asendaks siiski täielikult praegu kasutatavaid testimannekeene. Loodava automudeli lõplik turvaproov tehakse siiski ka tulevikus päris auto ning võimalikult inimesesarnaste mannekeenidega. Virtuaalinimesega kogutav teave aitab aga ka neid, tundlikke andureid täis topiseid, aina rohkem päris inimese sarnaseks ehitada. ELMAR OTS
10 auto&tehnikaabc Neljapäev, 10. mai 2007