teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

19
Eesti keel – tuulemaa keel
Helle Metslang, Tartu Ülikool
Ühe läänemeresoome keelena kannab tänapäeva eesti keel endas
keelerühma tüüpilisi struktuurijooni, samas aga ka jälgi
keelesisestest eriarengutest ning pikaaegsetest kontaktidest
muude keeltega. On väidetud, et eesti keel erineb järjest
enam oma sugulaskeeltest ja on omandanud indoeuroopa või siis
SAE (Standard Average European, Euroopa keskmise standardi)
jooni. Ettekanne on väike sissevaade sellesse küsimusse
peamiselt morfosüntaksi vallas. Võrdleme eesti keelt
kõigepealt lähedase sugulaskeelega, soome keelega. Eesti keel
ja soome keel on küll tüpoloogiliselt teineteisest kaugenenud,
kuid säilitanud sama põhistruktuuri ning on üsna
ühevõrra perifeersed Euroopa keskmise suhtes. SAE põhitunnused
on mõlemas tagasihoidlikult esindatud, samas leidub
mõlemas, eriti eesti keeles nihkeid SAE joonte suunas. Seevastu
on mõlemas keeles esindatud vähem kesksed SAE tunnused.
Kuivõrd SAE mõiste tüpoloogiliste uurimuste käigus
pidevalt täpsustub, siis jääb ka eesti ja soome keele koht
SAE piiri suhtes täpsustuma. On aga hulk mitte üldeuroopalikke,
küll aga saksa ja vene keelele omaseid morfosüntaktilisi
jooni, mille osas eesti keel on eemaldunud soome
keelest indoeuroopa keelte suunas.
Kirjandus
Haspelmath, Martin 1998. How young is Standard Average European?
– Linguistic Sciences, 20–3, 272–287.
Haspelmath, Martin 2001b. The European linguistic area:
Standard Average European. – Haspelmath, Martin; König,
Ekkehard; Oesterreicher, Wulf & Raible, Wolfgang (eds.),
Language typology and language universals: An international
handbook. Vol. 2. (Handbücher zur Sprach- und
Kommunikationswissenschaft, 20.2.) New York: Walter de
Gruyter, 1492–1510.
Saari, Henn 2004 (1995). Tuulemaa keel. – Keelehääling. Eesti
Raadio „Keeleminutid” 1975–1999. Koostanud ja toimetanud
Sirje Mäearu.Eesti Keele Instituut. Eesti Keele
Sihtasutus. Tallinn, 738–741.
Erelt, Mati & Metslang, Helle 2006. Estonian clause patterns
— from Finno-Ugric to SAE. – Linguistica Uralica 2006,
XLII, 4, 254–266.