teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Millest räägivad uute sõnaraamatute neologismid?<br />
Anu-Reet Hausenberg, Tallinna <strong>Ülikool</strong><br />
7<br />
Ettekanne täidab grandiprojekti nr 6147 ülesannet uurida sõnavara<br />
muutumist 1990ndatel aastatel. Tollal näis uute sõnade<br />
tulv eesti keelele ohtlik. Nüüdseks on suur osa innovatsioonidest<br />
jõudnud sõnaraamatutesse, mille najal peaks<br />
saama hinnata nende sobitumist kirjakeelde ja tänapäeva üldkeelde.<br />
Käsitluse aluseks on eeskätt kaks Eesti Keele<br />
Instituudi leksikograafide loendit – Õigekeelsussõnaraamat<br />
2006: uued sõnad ja LEKS-baas, lisaks oma kogutud ainestik ja<br />
teemakohased publikatsioonid. Vastust otsin järgmistele<br />
küsimustele:<br />
– Kuidas kajastavad sõnaraamatud sõnavara muutumist?<br />
– Milline on innovatsioonides oma ja võõra vahekord?<br />
– Kuidas selgitada uue sõnavara mõju keele teistele<br />
tasanditele?<br />
– Kas vajame uut uute sõnade sõnaraamatut?<br />
Intuitiivselt sõnakasutust hinnates näib, et hirm innovatsioonide<br />
ees on olnud ennatlik: suurte ühiskondlike<br />
muutuste käigus tekkinud väljendusvahendite vajadus on rahuldatud<br />
ja midagi erilist ei juhtunud. Uued laensõnad<br />
leiavad oma koha erinevates allkeeltes ja nende saatus üldkeele<br />
tuumikus sõltub keelekasutajast. Keelekasutajat omakorda<br />
peaksid harima ja suunama asjatundjad ning nende<br />
koostatud sõnaraamatud.<br />
Kuidas kajastavad sõnaraamatud sõnavara muutumist?<br />
Uut sõnavara on küll pidevalt registreeritud, aga erinevatel<br />
eesmärkidel, silmas pidades kindlat sõnaraamatut või uurimust.<br />
Palju uut leiame slängisõnaraamatus, uutes võõrsõnade<br />
leksikonides ja muidugi kirjakeele sõnaraamatutes, aga ühtset<br />
ülevaadet kõigest uuest siiski pole. Kirjakeelde jõudnud või<br />
soovitatavast uudissõnavarast saab siiski konkreetsema pildi<br />
ülal nimetatud loendite põhjal. Nende varal saab ka hinnata<br />
oma ja võõra vahekorda: võõrsõnad täiendavad eeskätt<br />
oskuskeeli, üldkeelt rikastavad ülekaalukalt liitsõnad, vähem<br />
tuletised. Näiteks LEKS-baasi loendis on 2459 märksõna, neist<br />
liitsõnu 1457. Ka ÕS 2006 uute sõnade loendis on üle poole<br />
liitsõnad, kusjuures loendid kattuvad ainult osaliselt.<br />
Põhjalikult on uuritud võõrsõnade rolli keelekasutuses<br />
(Mägedi 2003) ja suurima laenukihi – anglitsismide<br />
mugandumist eesti keelde (Leemets 2002).<br />
Kas uus sõnavara mõjutab ka keele teisi tasandeid? Omaette<br />
analüüsi väärib uus sõnavara tähenduse aspektist: kuidas on<br />
muutunud varasema sõnavara tähendused, kuidas kujundab uusi<br />
tähendusi liitmine ja tuletamine. Ettekandes vaadeldakse ühe<br />
piiratud sõnaklassi – verbide moodustamist. Uusi verbe on<br />
ootuspäraselt vähe: ÕS 2006 – 81, LEKS-baasis – 131, kus-
Change language