teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
25<br />
Kasutusmuutused indirektaali väljendusvahendites<br />
Maria-Maren Sepper, Eesti Keele Instituut<br />
Termin indirektaal seostub eesti keele grammatikas teatelaadi<br />
kategooriaga, mille alusel Huno Rätsep määratles eesti keele<br />
kõneviiside süsteemi. Rätsepa teatelaad on kõneviisiülene<br />
verbikategooria, mille kaks liiget – otsene teatelaad ehk<br />
direktaal ja vahendav teatelaad ehk indirektaal – eristuvad<br />
teate allika alusel: direktaali puhul on teate allikas<br />
kõnelejaga identne, indirektaali puhul on kõneleja teate<br />
vahendaja. Rätsepa järgi on indirektaal verbikategooria, mis<br />
morfoloogiliselt avaldub kahes kõneviisis, kaudses kõneviisis<br />
ja vahendavas imperatiivis (Rätsep 1971: 58–59). Akadeemiline<br />
eesti keele grammatika indirektaali iseseisva<br />
verbikategooriana ei esita. Teatelaad on üks grammatilistest<br />
tähendustest, mis avaldub verbi kõneviisikategoorias. Kaudset<br />
teatelaadi ehk lausega edastatava info vahendatust vormistab<br />
kvotatiiv, vahendatavat käsku väljendab jussiiv. (Erelt et<br />
al. 1993: 34–37)<br />
Tegelikus keelekasutuses täidavad vahendavate kõneviiside<br />
funktsiooni mitmed morfoloogilised, leksikaalmorfoloogilised<br />
ja süntaktilised tarindid (Sepper 2007). Traditsioonilised<br />
vormikesksed keelekirjeldusmeetodid ei võimalda samafunktsioonilisi<br />
keelevahendeid käsitleda ühe kategooria liikmetena,<br />
mistõttu ettekandes laiendatakse Rätsepa (1971: 61)<br />
puhtmorfoloogilist teatelaadi kategooriat. Arvesse võetakse<br />
keelevahendi funktsionaalseid ja semantilisi omadusi, et<br />
ühtselt aluselt kirjeldada kõiki vahendava teatelaadi avaldumisvorme<br />
sõltumata sellest, kas need moodustavad morfoloogilise<br />
paradigma või mitte. Ettekandja käsituses on teatelaad<br />
keelesüsteemi läbiv funktsionaalsemantiline kategooria,<br />
mille liikmeteks on teate allikast lähtuvalt direktaal<br />
ja indirektaal, mis rakendavad kahte tüüpi suhtluseesmärki:<br />
väidet ja käsku. Eesti keele laiemas kirjelduses indirektaalist<br />
lähtuv kategoriseerimine ilmselt otstarbekas ei<br />
ole, kuid on vajalik postulaat ettekande eesmärgi täitmiseks.<br />
Ettekande uurimisobjekt on piiratud vahendatud e indirektse<br />
väite keelevahenditega eesti kirjakeeles, aluseks olev empiiriline<br />
materjal on korpusepõhine. Kirjakeele materjalina<br />
analüüsitakse aja- ja ilukirjandustekste saja aasta lõikes.<br />
Keelematerjali kvalitatiivne uurimine annab kahe keskse valdkonnakeele<br />
näitel ülevaate eesti kirjakeeles olemasolevatest<br />
indirektaali väljendusvahenditest ja selgitab nende osakaalu<br />
eri perioodidel. Keelevahendite kasutusanalüüs näitab, kuidas<br />
kasutusdünaamika muudab keelt tekstikogumina suurel määral,<br />
kuigi keelevahendid ise ei pruugi muutuda.
Change language