teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
29<br />
Euroametnikust euroremondini: ühe sõnamoodustuse<br />
vahendi semantikast, grammatikast ja etümoloogiast<br />
tänapäeva eesti keeles<br />
Szilárd Tóth, Tallinna <strong>Ülikool</strong>, <strong>Tartu</strong> <strong>Ülikool</strong>,<br />
Udmurdi Riiklik <strong>Ülikool</strong><br />
Tänapäeva eesti keeles, sarnaselt teistele euroopa keeltele,<br />
esineb palju selliseid liitsubstantiive, mille täiendosa<br />
moodustab euro-. Teatud tekstikogumid on selliste lekseemide<br />
aardekambrid, ja mitte ainult Euroopa Liiduga seotud<br />
nimetuste loetelud (nt Brandstetter 1995), vaid ka nt<br />
ajalehed. Käesolevas uurimuses püüame neid sõnu grammatiliselt<br />
määratleda ning vastata küsimusele, mis on nende<br />
lekseemide semantika ning etümoloogia?<br />
Kõigepealt oleme leksikograafilistest ja veebiallikatest<br />
leitud lekseeme semantiliselt grupeerinud: (1) EUROOPAGA KUI<br />
MANDRIGA SEOTUD: euroaeg ’Kesk-Euroopa aeg’, europistik ’uuele<br />
rahvusvahelisele standardile vastav seinakontakt’, eurolaul<br />
’Eurovisiooni lauluvõistluse laul’, eurotšekk ’Euroopa<br />
pankade tšekk’, euromaantee, euroliiga ’Euroopa spordivõistlused<br />
(eeskätt korvpall)’; (2) EL-GA SEOTUD: euroskeptik<br />
’Euroopa Liidus kahtleja’, euroametnik, eurokraat ’EL-u<br />
ametnik’, euroraha ’EL-lt saadav raha’, eurokõnelused ’liitumiskõnelused<br />
EL-ga’, euro-otsus ’otsus EL-ga ühinemise<br />
kohta’; (2a) EL-GA SEOTUD – HALB: eurorämps, eurosaast; (3) EUROGA<br />
KUI RAHAÜHIKUGA SEOTUD: eurotsoon ’Euroopa Liidu rahaliit’, euroaeg<br />
’euro käibimisaeg’; (4) KVALITEETNE, HEA: euroremont ’moodne<br />
remont’, eurodiisel ’hea kvaliteediga diiselkütus’. ÕS moodustab<br />
oma vastavas artiklis 3 lekseemigruppi: esimene on<br />
„Euroopasse v Euroopa Liitu puutuv“, teine: „Euroopa<br />
standarditele vastav“ ja kolmas: „euro kui rahaühik“ (ÕS<br />
2006: 156). Lekseemid euroaeg, eurointegratsioon, eurokraat,<br />
eurolaul, euroliit, eurolõimumine, europarlament,<br />
euroremont, euroremontima, euroskeptik, eurotsentriline,<br />
euroturg, eurovaluuta ja eurovolinik on aga antud eraldi<br />
märksõnadena (ÕS 2006: 156).<br />
Meie tüüpidest moodustab 3. tüüp grammatilise erandi, sest<br />
siin on tegemist tavalise determinatiivse liitsubstantiiviga,<br />
sealjuures olevat lekseem euroaeg polüseemne, mis kuulub<br />
nii 1. kui ka 3. tüüpi. Rahaühiku euro nimetus on rahvusvaheline<br />
neologism, tehissõna, mis on tekkinud lühendamise<br />
teel, selle konkreetne etümon olevat aga ebaselge (Rowley<br />
2002: 54). Ülejäänud tüübid (1., 2. ja 4.) moodustavad eraldi<br />
grupi. Nad on ka determinatiivsed liitsubstantiivid 1 , kuid<br />
1 „üks moodustusosa väljendab põhitähendust ja teine iseloomustab<br />
seda lähemalt“ (EKG I: 457)
Change language