teesiraamat - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

27
a. MK (= maatrikskeele) saared: kõik morfeemid tulevad MK-st
b. SK (= sisestuskeele) saared: kõik morfeemid tulevad SK-st
c. MK + SK (= maatrikskeele + si- grammatilised morfeemid
sestuskeele)segamoodus- tulevad MK-st,
tajad
leksikaalsed morfeemid ainult
SK-st või mõlemast SK-st ja
MK-st.
Hiljem on Myers-Scotton (1997 a: 258) sellest definitsioonist
loobunud. Ta esitas uue termini – liitmaatrikskeel (composite
matrix language), kus leksikaalsed struktuurid tulenevad
erinevatest lähtekeeltest (Myers-Scotton 2002: 22).
Tähtis on see, et Myers-Scottoni mudel ei toimi lause tasemel,
vaid laiendava fraasi tasemel (maksimaalne projektsioon).
Mudel ei ennusta ka tõenäolisemaid sisestatava keele
saarekeste ilmumise kohti. Problemaatiline on Myers-Scottoni
väide, et maatrikskeel on teoreetiline konstruktsioon, mis ei
lange kokku ühe tegeliku keelega (Boussofara-Omar 2003).
Käesolevas ettekandes kasutatakse termineid maatrikskeel ja
sisestuskeel. Lähtudes Myers-Scottoni mudelist, määratletakse
need ainult koodivahetatud lause põhjal, võttes arvesse selle
sõnajärge, eri keelte morfeemide arvu, eesti sõnade
morfoloogilist integratsiooni olemasolu või selle puudumist.
Et koodivahetusuuringutes puudub selge arusaam, kuidas tuleb
maatrikeel määratleda, püütakse ettekandes kohaldada ka teisi
maatrikskeele määramise kriteeriume. Nendeks on
koodivahetatud lause esimese sõna keel (Doron 1983, Joshi
1985), verbi või fleksioonifraasi keel (Klavans 1983,
Treffers-Daller 1991). Mõned uurijad rõhutavad, et
maatrikskeele määramise juures ei tohi unustada ka vestluse
põhikeelt (Auer ja Muhamedova 2005) või keelte sotsiaalset
staatust teatud ühiskonnas (Kamwangamalu 2000).
Vene-eesti koodivahetuse korpuse analüüs näitab, et Myers-
Scottoni mudel töötab vaid osaliselt. On juhtumeid, mida ei
saa seletada tema või teiste uurijate poolt pakutud piirangute
või mallidega. Maatrikskeel pole sõltumatu teoreetiline
mõiste, millel on omaette väärtus. Empiiriliselt on
maatrikskeel kasulik, sest see aitab ennustada võimalikke
kontaktidest johtuvaid muutusi. Seetõttu püütakse arendada ka
uut maatrikskeele kirjeldusmalli, mis töötaks just vene-eesti
keeleainese põhjal. See pole veel lõplik maatrikskeele
määramise mudel ning selle peamisteks kriteeriumiteks on
nimisõnafraaside sõnajärg ja eesti partiklite koht lauses.
Kirjandus
Auer, Peter and Muhamedova, Raihan 2005. ‘Embedded language’
and ‘matrix language’ in insertional language mixing: Some
problematic cases. Italian Journal of Linguistics/ Rivista