aruanne - Rõngu Vald

Rõngu vallas Lossimäe külas Rõngu jõele ujumiskoha rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise aruanne
26
erosiooni. Lehtpuude all varjulisematel aladel kasvab palju salumetsadele
iseloomulikke liike, rohundid (mittekõrrelised rohttaimed) vajavad peale häiringut
(näiteks tallamist) pikemat taastumisperioodi. Siin võib suurenenud
tallamiskoormus tuua kaasa liigilise mitmekesisuse vähenemise. Lagedamatel
kohtadel, kus valgustingimused on paremad, domineerivad kõrrelised. Võrreldes
teiste rohttaimedega taluvad kõrrelised tallamist kõige paremini, seepärast ei
vaja lagedamad alad Lossimäe tipul mingeid tallamise piiranguid.
Seega võib eeldada, et Lossimäe kasutuskoormuse tõusmine võib kohati tuua
kaasa tallamisohtu. Üks võimalus tallamiskoormuse vähendamiseks oleks
konkreetsema teedevõrgu ning iste- või puhkekohtade rajamine. Selle kaudu
saaks suunata inimeste liikumise läbi tundlikumate alade piirkonda, mis talub
paremini tallamist. Reljeefist tulenevalt on oluline vältida inimeste liikumist
nõlvadel. Eriti oluline on vältida maastikuratastega sõitmist nõlvadel, ratastega
sõitmine kahjustab kõndimisega võrreldes enam taimestikku ning nõlvadel võib
kahjustatud alustaimestikuga aladel vallanduda erosioon (jalgratastega sõitmine
väljaspool teid ja radu on kaitsealuste parkide kaitse-eeskirja kohaselt keelatud).
Mõnes kohas on sissekäidud teeradade juures (eelkõige nõlvadel) ka praegu
märgata liigse tallamise tagajärgi. Nõlvadel katab suuri alasid villase lodjapuu
võsa, selle pindala võiks vähendada või vähemalt edasist levikut piirata.
Ehkki Lossimäe ja Hiugemäe parkide ühendamist on kavandatud juba suhteliselt
kaua, ei ole käesolevaks ajaks teadaolevalt kavandatava Lossimäe-Hiugemäe
maastikukaitseala piiriettepanekule täiendavaid materjale (n. kaitse-eeskirja
eelnõu vmt) koostatud. Maastikukaitseala on Looduskaitseseaduse kohaselt
kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja
kasutamise reguleerimiseks, maastikukaitseala võib olla kaitse all
sihtkaitsevööndina või piiranguvööndina. Antud ala senist kasutust silmas
pidades võib eeldada, et kaitsekorrana sätestataks suhteliselt leebete
piirangutega piiranguvööndit. Samas on Looduskaitseseaduse kohaselt ka
piiranguvööndites üldjuhul veekogude veetaseme ja kaldavööndi muutmine ning
ehitise püstitamine keelatud (juhul kui seda ei ole kaitse-eeskirjaga lubatud).
Kuna praeguseks ei ole selge kavandataval maastikukaitsealal rakendatavat
kaitsekorda (sh. kaitse-eesmärk, keelatud ja lubatud tegevused), ei saa detailselt
analüüsida ujumiskoha rajamise kava vastavust maastikukaitseala
moodustamise kavaga. Võttes aluseks, et kavandatava maastikukaitseala
tuumikuteks saaksid olema ka praegusel ajal looduskaitse alused Lossimägi ja
Hiugemägi, siis nende vahele jääva Rõngu jõe oru korrastamine (võsa
kõrvaldamine) ning kunagi orus paiknenud veekogu taastamine oleks
põhimõtteliselt vastavuses maastikukaitsealade üldiste eesmärkidega.
Loomulikult seda juhul kui veekogu rajamise ja kasutusega ei kahjustataks teisi
keskkonnakomponente.
Maastikupildilt on piirkonnas domineerivateks objektideks eelkõige Lossimägi,
Rõngu jõe org ning teisel pool orgu paiknev Hiugemägi. Lossimäe jalamil on
maastikupildilt oluliseks objektiks jõelammi ületaval muldtammil kasvav vanade
tammede rivi. Rõngu jõe org ning orunõlvad on käesoleval ajal kinni kasvamas ja
võsastumas, mistõttu maastiku ja reljeefi muutused on visuaalselt vähem
jälgitavad. Lossimäe piirkonda ei ole Tartu maakonna asustust ja maakasutust
suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneeringus hinnatud väärtuslikuks
maastikuks. Tulenevalt Rõngu jõe oru võsastumisest oleks veekogu rajamine jõe
Töö nr. 984/07
Aruanne avalikustamiseks, 18.12.2007