Veebruar 2012 - Rõngu Vald

rongu.ee

Veebruar 2012 - Rõngu Vald

2 RÕNGULANE Võimu veerudVallavalitsuses otsustati12. jaanuaril otsustati:- kanda bilansist välja lootusetud nõuded summas 122,29 eurot;- anda välja Rõngu valla tänukiri Valguta Lasteaed-Algkooli õpetajaValve Laasile;- toetada isikut veetrassi rajamisel.19. jaanuaril otsustati:- väljastada ehitusluba kõrvalhoone sauna püstitamiseks Uderna külasKasteheina maaüksusel;- väljastada kasutusluba valminud ehitisele - valmistoodangu laduRõngu alevikus Rõngu tehase maaüksusel;- maksta kahele isikule abistamistoetust ning toimetulekutoetusikuuele isikule.27. jaanuaril otsustati:- eraldada vahendid vallaeelarve toimetulekutoetuse realtsotsiaalteenuste arendamiseks;- kinnitada maa maksustamishinna aktid;- kuulutada välja lihtmenetlusega hange Valguta koolihoone katusevahetuseks, kinnitada hankedokumendid ning moodustada komisjonhanke läbiviimiseks;- lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks kahe kinnistuomanikud ning perioodiliselt mitteliitunuks nelja kinnistu omanikud;2. veebruaril otsustati:- määrata kompensatsioon tagastamata maa eest Elsa Steinbergile;- väljastada kasutusluba valminud rajatise Vaikne alajaamaasendamine kasutamiseks Uderna külas maaüksustel - Elva metskond87, Laskespordibaasi, Tiiru ja reformimata riigimaal;- lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ühe kinnistu omanik;- sõlmida leping Tartu Linnavalitsusega loomade varjupaiga teenusekasutamiseks 2012. a.9. veebruaril otsustati:- jagada OÜle Mahe Seeme kuuluv Ojakalda katastriüksus neljakseraldi katastriüksuseks;- anda vallavanemale nõusolek allkirjastada järgmised lepingud:- Kõrveküla Raamatukoguga teavikute ostuks;- MTÜga Assisi Franciscuse Selts hulkuvatele ja omanikutaloomadele teenuste osutamine;- SAga Rõngu Hooldusravikeskus teenuse ostuks-müügiks.- viia seadusandlusega vastavusse katastriüksuste lähi-aadressid;- anda välja korraldus edukate õpilaste ja isikute tunnustamiseksvabariigi aastapäeval.Vallavolikogus9. veebruaril 2012 otsustati:Korraldada ümber valla päästealane töö. Päästetöid vallas hakkabtegema MTÜ Rõngu Vabatahtlik Päästeselts, kellega vald sõlmibkoostöölepingu.Kehtestada OÜ KG-Büroo koostatud Pajustiku kinnistudetailplaneering.Seada isiklik kasutusõigus notariaalse võlaõigusliku kokkuleppe aluselEesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks Rõngu vallas Rõngualevikus Valga mnt 6a maaüksusel maakaabelliini liitumiskilbi jakaabli jaotuskapi rajamiseks ja haldamiseks.Anda Rõngu Vallavalitsusele volitus korteriomandite Raigaste 4 – 4 jaKirepi elamu 3 võõrandamiseks ostusumma tasumise tähtajaga18 kuud.Valida revisjonikomisjoni esimeheks Ants Prüüs.Anda Rõngu valla aukiri Anne Leppikule ja Marika Väärsile.Maksta endisele vallavanemale Aivar Kuuskverele hüvitistvallavanema ametist vabastamisel kahe kuu ametipalga ulatusessummas 2 939,94 eurot.Võeti vastu järgmised määrused:1. Rõngu Keskkooli arengukava 2012 – 2014.2. 2012. a vallaeelarve.3. Kohanimede määramine. Määrati Rannaküla külas liikluspinnanimed: Kubja tee ja Roostiku teeRõngu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava uuendamineaastateks 2012-2025.Kuulati ära vallavanema informatsioon.PRIA teatab: otsetoetuste maksmisel tuleb olulisi muudatusiEestis on ligi 16 000 põllumajanduslike pindalatoetuste saajatning umbes ligi 5100 toetusi saavat loomapidajat. Tänavu PRIAsttoetusi oodates ja oma majandustegevust kavandades tuleksaegsasti arvestada mitme muudatusega.Taotlejad, kelle otsetoetuste summa kokku ületab tänavu 5000 europiiri, neil vähendatakse üle selle olevat summat 10% võrra.Otsetoetusi ei saa PRIA sellega seoses maksta enne kui detsembris.Miks toetust vähendatakse?Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel on võimalus maksta lisaks ELirahastatavale ühtsele pindalatoetusele (ÜPT) ja piimasektorieritoetusele (ERI) oma riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi. Needaitavad pisut vähendada uute ja vanade liikmesriikide toetustasemeid.Seda reguleerib Euroopa Nõukogu määrus 73/2009 art 132 ja sätestabühtlasi, et uutes liikmesriikides ei tohi põllumajandustootjalemakstavate otsetoetuste kogusumma ületada alates 2012. aastast sedaotsetoetuste määra, mida võivad saada põllumajandustootjad nnvanades liikmesriikides. Kui uues liikmesriigis jõuab otsetoetustekogusumma tasemeni 90% vanade liikmesriikide otsetoetustekeskmisest tasemest, siis algabki vähendamine. Eestis jõuab 90% tasekätte tänavu. Eestis on rakendatud järgmised otsetoetused, misotsetoetuste summa arvutamisel arvesse lähevad: ühtne pindalatoetus(ÜPT) ja piimasektori eritoetus (ERI); riigi täiendavad otsetoetused onammlehma kasvatamise toetus, uute kasvatamise toetus, veisetäiendav otsetoetus, ute täiendav otsetoetus, piima täiendav otsetoetus,põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus ja heinaseemne täiendavotsetoetus. Kõigil, kelle otsetoetuste summa kokku on üle 5000 euroaastas, vähendatakse üle 5000 euro jäävat summat 10% võrra ningvähendamine tuleb teha täiendavate otsetoetuste summast. ÜPT ja ERIsumma läheb taotlejal vähendamisele siis, kui nende summa on üle300 000 euro. Siis vähendatakse üle 300 000 euro minevat summat4% võrra.Summad selguvad hilissügiseksSeni on PRIA võtnud loomatoetuste taotlusi vastu märtsis ja püüdnudtoetused välja maksta jaanipäevaks, ERI sama aasta detsembris(tegelik tähtaeg on olnud 30. september, ERI-l järgmise aasta 30.juuni);Pindalatoetuste taotlemise aeg on olnud 2.-21. mai, hilinenudtaotlustel 15. juuni, toetuste väljamaksmise tähtaeg järgmise aasta 30.juuni. Pindala-otsetoetusi oleme maksnud valdavalt taotlemise aastadetsembris.Tänavu tekib uudne olukord, kus PRIA peab iga taotleja üle 5000 euroulatuvalt otsetoetuste summalt võimalike vähendamiste arvestamisekskõigepealt teadma igaühe toetuste kogusummat (loomatoetuste japindalatoetuste summat kokku). See selgub aga pärast kõigi toetustetaotluste kontrolle. Pindalakontrollid lõpevad hilissügisel, selletulemusi arvestades selgub alles abikõlblik pind, pindalatoetusteühikumäärad ning seejärel iga tootja saadaolevad summad. Kui PRIAüritaks toetusi maksta senise ajakava eeskujul, tekiks mitu tõsistprobleemi.PRIA mõistab, et tekkinud olukord seab raskesse olukorda paljud, keson arvestanud loomatoetuste laekumisega suvel. Kõiki tagajärgikaaludes otsustas PRIA koostöös põllumajandusministeeriumigamaksta kõik 2012. aasta otsetoetused – nii pindala- kui loomapõhised– välja detsembris lõplike ja korrektsetena.Infot otsetoetuste vähendamise ja väljamaksmise kohta saabPRIAst infotelefonil 737 7679 või e-kirjaga aadressil info@pria.eeTANEL TRELL, PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja


KultuurRÕNGULANE3Valguta raamatukogu 10 (või pigem mõtisklus)Kui mina Valguta raamatukokku jõudsin, oli see juba üle pooleaasta tegutsenud. Nagu Lutsu lugudeski, aga minu puhul on seeüsna isikupärane, kuna kipun pidevalt igale poole hilinema.Augustikuu ja 2002. aasta oli aeg, mil alustasinraamatukoguhoidjana oma ametit endises vallamaja jakolhoosikontori hoones. Ammu aega enne mind asjatasid sealValguta naised, kes ka raamatukogule tõsise alguse panid. Esialguküll siiski omast ajast ja oma kuludega. Algkogu moodustasid omaperede ning edaspidi ka tuttavate annetatud raamatud.Lugemisvara valiku laiendamiseks külastati teisi raamatukogusidning saadi neile mittevajalikest teavikutest oma kogule lisa. Eksselle kasvamine ja lugejate arvu suurenemine ühel heal päeval kaasutuse ametlikuks muutmisele tõuke andis. Nii siis otsustatigi, et2002. aasta 1. jaanuarist saab Rõngu vald endale juurde üheametliku raamatukogu.Asjaosalised võivad minu jutu üsnagi ümber lükata, kuid arvan, etasjad enamvähem nii kujunesid.Minu enda elugi sai sellest augustikuust hoopis teise suuna.Ütleks, et isegi tavatu suuna. Nii alustasin samal sügisel õpinguidViljandi Kultuuriakadeemias. Olin sinnamaani olnud omaelukutsetelt üsna raua- ja maamees, raamatute jaoks jäi aega ikkavähem.Mida sellest ajast pajatada? 2002-2006 oli suur õppimise aeg. Niikülale, raamatukogule, kui ka minule endale. Ei ütleks, et oli kergevõi lihtne! Pigem ikka raske. Raamatukogutöötaja peab olema omaolemuselt psühholoog - kuulaja, lohutaja, nõustaja, informaatorjne. Ning lisaks sellele ka raamatuid tundma ja laenutama.Raamatute valikul ja tellimisel tuli kasutada erinevaid nippe javõtteid - kas loed sisuülevaateid, küsid tuttavatelt hinnanguid,satud lihtsalt reklaami ohvriks või tellid huupi... Oli, kuidas oli,aga vist juba teisel töötamise aastal kiitsid kolleegid maakonnastminu raamatuvalikut. Kas ka lugejad? Eks see jää nende otsustada.Raamatukogu ja seltsimaja oli hea tandem ning asju aetigikäsikäes - nii külale suuremat kasu lootes. Arvan, et nii see peabkiolema. Ega raamat pole ainuke kultuuri tooja ega meelelahutaja.Kõige vahetum on ikkagi inimene ise. Nii saigi organiseeritud ühteväiksesse maakohta ka suuri „tegelasi“- alates kirjanikest jalõpetades Eesti Vabariigi presidendiga.Külalistega seoses on üks kummalisemaid mälestusi: ühe aastaalguses külastas Valgutat lähestikku kaks kuulsust - president jaVõsa Pets. Presidendi külaskäiku pressikanalites ei kajastatudpeaaegu üldse. Peeter Võsa aga oli mitu kuud Valguta rahvagatelekanalites. Kahjuks tundus sellel ajal see mulle negatiivsesõnumina, sest näidati ju tegevust rohkem õues ja koridoris.Enamik „eetritähti“ olid lihtsalt poodi alkoholi ostama tulnud, egateadnudki teletähe tegelikku külastuse eesmärki. Aga olid juvalimised...Raamatukogu on ja jääb küla peamiseks infopunktiks. See on kohtmeelelahutuseks, aknaks maailma, sotsiaalseks suhtluskeskuseks.Ehk võiks olla hädapärane panga ja postkontori asendaja. Parakuei ole olnud maaelu probleemid nii mõjuvad, et „ühiskond“ (riigija kohaliku võimu otsustajad, ettevõtjad) sellele tõsist tähelepanupööraks. Ja milleks, kui raamatukogu on ju ainult kulusid tekitavorganisatsioon ning homseid tegemisi ei mõjuta. Raamat kasvabkoos põlvkonnaga. Nagu ka haridus. Mõju avaldub alles mitupõlve hiljem.Vanasõna ütleb - mida külvad, seda lõikad! Seega peakspiiramatult pöörama tähelepanu uue põlvkonna kasvatamisele.Vähemalt looma selleks elementaarsed võimalused. Ja sellekstuleb ka mõistlikke otsuseid teha nii riigil kui ka meil endil.Aga jah ... raamatukogu? Tänan tublisid Valguta naisi oma tublialgatuse eest. Ja koostöö teiega oli super! Eks oli ka vahel omatõekspidamiste eest vaja seista nii teil kui ka minul ningkarmimaidki sõnu kasutada, aga see oligi see, mis selgitas hetketõening elu edasi viis. Ja kohv oli super! Ja maja on ilus.Koos Merle ja Vahur Vääri, Diana ja Aulis Kaeramaa ningabikaasa Mariina Lainestega püüdsime majale uut nägu anda ninguusi võimalusi juurde tekitada - kas remontides või kaunistades,erinevatel viisidel reklaamides, projektide abil lisaraha leides võilihtsalt oma aega ja oskusi panustades. Ja maja hakkaski elamaoma elu...Priit LainesteKuidas Mihkel oma kutsumuse leidis...Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid. Suhtun suurelugupidamisega inimestesse, kes oskavad sepana imelist ilu luua.Üks neist on meie Koruste küla noor mees, endine RõnguKeskkooli õpilane Mihkel Luik. Palusin Mihklil rääkida, kuidas tajõudis ääsi ja alasini…..„Minu kooliaeg ei olnud lihtne. Olin klassi noorim, kõige lühem javaiksem õpilane. Kuna mul õppimine ei läinud kõige paremini, sainaeg-ajalt õpetajatelt karme sõnu kuulda. Sõpru mul oli ja nendevähestega hoidsime väga kokku. Kõige paremini läks mularvutiõpetuses. Lõpetasin siiski põhikooli rahuldavalt. Aeg olimõelda edasise peale, sest keskkooli ma ei oleks oma hinnetegaedasi pääsenud. Kuna huvi ja oskusi oli, läksin TartuKutsehariduskeskusesse elektrikuks õppima. Kahjuks olin poolteiseaasta möödudes sunnitud tervislikel põhjustel koolist lahkuma. Olinpool aastat kodus ja leidsin sellel ajal uue hobi - mootorrattad.Öeldakse, et elus peab ka õnne olema. Mootorrattad on küll hobi,aga mitte see, mis leiva lauale tooks. Sain Rõngu tehases veidi aegaelektrikuna tööd, olin seal ka Tartus õppimise ajal praktikal olnud.Inimene ihkab ikka täiuslikkust, nii ka mina. Leidsin uue väljakutse- aastase õppeajaga keevitajate kursuse Viljandi ÜhendatudKutsekeskkoolis. Vestlusel käisin oma sünnipäeval augustis ja õnnoli minu poolt - osutusin vastuvõetuks. Aeg oli põnevat õppimisttäis ja sealt tuli ka suurem huvi metallitööde vastu. Praktikaletahtsin jälle Rõngu tehasesse. Teadsin, et seal töötab tubli sepp -keevitaja Jaan Kits, kellelt on palju õppida. Tänu peaenergeetikJaanus Kelnerile oligi see võimalus mulle antud. Sain sepp Jaaniõpilaseks. Jaani õpetuste kuulmine ja vaatamine oli minu jaoksvahva ja õpetlik. Lõpuks tahtsin ka ise oma kätega midagi tõelistvalmis teha. Tundsin, et Jaani õpetused on juba töövõtted jahaamrihoiu selgeks õpetanud. Esimese kingituse teginkülavanemale Hinnar Kommisaarele - ühe võtme kaelaskandmiseks ja teise märksa kopsakama küla lukustamiseks„pahade” eest. Üks minu töödest rändas ka Norra. Nimelt on RõnguKeskkool sõprussuhetes ühe Norra kooliga. Külaskäigu ajal Rõngukooli viibis üks Norra tüdruk minu õe juures. Õde arvas, et võiksinmidagi talle mälestuseks teha. Sepistasin tüdrukule vahva roosi.Panin jälle oma töösse hinge ja vaeva, ning roos tuli tõestiuskumatult uhke. Nii ma vaikselt nokitsen lähedastele inimestele.Õpetuse eest muidugi suur tänu oma õpetaja Jaan Kitsele, kes onmulle lahedaid võimalusi ja oskusi andnud.”Olen saanud mälestuseks Sinu tehtud sepistuse ja leian, et sepatööon tõesti ilus ja väärt töö. Soovin Sulle, Mihkel, edu ja tean, et Sulon veel suur huvi puidust nikerdada ja voolida põnevaid asju.Mihkel, tea, et oled tubli. See, et koolis alati hästi ei lähe, eitähenda, et elus kaotajaks jääd.Aino Kommisaar Koruste külast


4 RÕNGULANE Juku JuhaniksVabariigi aastapäeval tunnustatakse tänukirjagajärgmisi õpilasi:RÕNGU KESKKOOL1. Laura – Liis Allas 2. kl2. Eliisa Johanna Kesa 2. kl3. Liana Loorits 2. kl4. Rasmus Mõttus 2. kl5. Kristyn Pukki 2. kl6. Angeelika Kruus 2. kl7. Kaspar Klein 4. kl8. Rainer Mõttus 4. kl9. Laura – Kristiina Rand 5. kl10. Karl Lõoke 6. kl11. Karin Pungas 7. kl12. Gerri Tatar 7. kl13. Kaarel Viljaste 9. kl14. Elina Karro 10. kl15. Karl Sõrra 11. klVALGUTA ALGKOOL1. Kösta- Villem Tatar 2. klTÄNUKIRJAD EDUKATELE ÕPILASTELE2. Aigar Vaalmäe 2. kl3. Michell Naudi 3. kl4. Liisa Tatar 5. kl5. Heiko Viksi 5. kl6. Mikk Pedaja 6. kl7. Kaili Silland 6. kl8. Agne Vaalmäe 6. klELVA GÜMNAASIUMMerit-Kätlin SöötLenne PekkMaris NiilusCarmen IsopEleri-Keret Ebruk2.b kl2.c kl6.a kl10.b kl11.a klTARTU RAATUSE GÜMNAASIUMAve Albert3.b klHUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMKaarel Repän10.a klJoonas Merisalu11.b klJaagup Repän12.a klÕpilase tähtsaim igapäevatöö on õppimine. Kuidas agahoida end järjel kui kimbutab kuri haigus - puudumine.Rõngu Keskkooliski on osadel õpilastel kalduvusõppetööst kõrvale hoida. Popitamine tekitab probleemenii õpilasele endale kui ka õpetajatele (puudutudõppetunnid tuleb järele aidata, järeltööd läbi viia). Kakõige parem õpetaja ei suuda midagi õpetada, kui õpilaselpuudub õpitahe. Puudumised ei tekita lünkasid ainultõppetöös. Sellega võivad kaasneda veel enesehinnangulangus, minnalaskmise meeleolu ja käitumisraskused (ntainetundide sihilik segamine, sest ei saa millestki aruning tunnis hakkab igav), omavoliline tundidestlahkumine jne. Õpilane peaks siiski ise tahtma koolis käiaja teadmisi omandada.Psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ülesandeks koolis ontoetada õpilaste arengut ja edasijõudmist, teha koostöödklassijuhatajate, aineõpetajate, vanematega, märgata jaennetada probleeme, hoolida ja aidata. Psühholoog saabläbi viia mitmesuguseid küsitlusi, teste, vaatlusi jauuringuid nii klassides kui ka individuaalselt, et väljaselgitada erisusi, nt varjatud andekust või hoopis õpiabivajadust. Vajadusel vestleb ta õpilase, lapsevanema jaõpetajaga ning aitab leida uusi vaatenurki mitmesugustelemureküsimustele. Sotsiaalpedagoog tegeleb üsna paljukäitumisprobleemide, õpilaste omavaheliste konfliktidelahendamise ja puudujatega. Vajadusel kaasab tapsühholoogi, kooli direktsiooni, valla sotsiaalnõuniku võimuu õpilast abistava institutsiooni.Puudumistega tehtav karuteene...Paljudel lapsevanematel on oma lastega seoses väga suurimuresid. Psühholoog ja sotsiaalpedagoog märkavad tihti,kui valus on lapsevanemal tunnistada, et ta ei saa enamoma lapsega hakkama. Mida kauem lastakseprobleemidel kuhjuda, seda raskem on neid lahendada.Oma laste käekäigu ja õpitulemustega kursis olemata,lapsi toetamata ja kooli suunamata võib juhtuda, et ühelhetkel kaob lastel tahtmine ning harjumus ärgata ja kooliminna. Suureks paisunud mure võib väljenduda kakehaliste kaebuste, nt pea- või kõhuvaludena.Head vanemad, on tõsi, et laps areneb hästi siis, kui tasaab olla õnnelik oma peres. Teie ju olete lapseiseseisvaks eluks ettevalmistajad, turvalisuse pakkujad,suhtlemise õpetajad, piiride seadjad ja hooldajad. Leidkeaega oma laste jaoks! Tundke huvi nende tegemiste vastu(mis läks hästi, mis vajaks lahti seletamist). Ärge jätkeneid kodus üksi oma muredega, sest hiljem on raskemidagi heastada.Hea meel on lastevanematest, kes pöörduvadpsühholoogi või sotsiaalpedagoogi juurde nõustamiselening otsivad üheskoos lahendusi, kuidas motiveerida lastkoolis käima. Rõõmupisara toob silma, kui õpilane omavigadest õpib ja kirjutab kirjandis – ema, anna andeks, etsulle nii palju haiget tegin. Märkame siis kõik koos igalast, sest ükski pole kodus ega koolis üleliigne!Aino Kommisaar, sotsiaalpedagoogÜlle Särg, psühholoog


TalverõõmudRÕNGULANEVõrtsjärve talimängud5Vaatamata krõbedale külmale oli juba 15. korda toimuvatelVõrtsjärve talimängudel Tartumaa Tervisespordikeskusessekogunenud palju inimesi, et võistelda mitmeteltalispordialadel. Traditsiooniliselt toimusid mängud kahelpäeval, 3. ja 4. veebruaril. Esimesel päeval võtsid üksteiseltmõõtu lapsed, teisel võistluspäeval näitasid oma oskusitäiskasvanud. Talimängude korraldajaks oli Rõngu vald,osavõtjaid oodati Võrtsjärve– äärsetest valdadest, võistlustelolid esindatud Viiratsi, Põdrala, Rannu, Tarvastu, Puka,Rõngu ja Kolga-Jaani vallad.XXX Võrtsjärve talimängud avati pidulikult lipuheiskamisega, igavalla esindajad saidmaja seina äärde kaoma valla lipulehvima panna. Etmängudestosavõtjatel vägakülm ei hakkaks,toimustervisespordikeskuseees virgutavvõimlemine, hoogsamuusika saateltantsisid treenerieeskujul peaaegukõik kaasa. Kahjuksjäid külma tõttu ärasuusatamine jakelgutamine, kuidnende asemel said lapsed oma oskusi näidata elektroonilistestpüstolist lastes ning pallikeeglit mängides. Veel võeti mõõtulauatennises ja mälumängus.4. veebruaril, täiskasvanute võistluspäeval jäid liigse pakasetõttu ära suusatamine ja reesõit, teised mängud - võrkpall,lauatennis, male, autode lumerada, laskmine ja mälumängtoimusid plaanipäraselt.Sobivaid tegevusi leidus igale maitsele, niisama nukrutsemaei pidanud keegi. Kes endale sobivat võistlusala ei leidnud,elas teistele kaasa.Tänud kõigile korraldajatele ja osavõtjatele! Jääme huvigaootama järgmisi talimänge ning loodame veidike soojematilma, et saaks võistelda ka suusatamises ja kelgutamises.Sündmusi kajastasJana RoosimägiVapramäe-Vellavere-Vitipalu matkasarjastVapramäe-Vellavere-Vitipalu matkasarja matkal kordus6-aasta tagune lugu.VVV matkasari, mis on toimunud Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse algusaegadest saati ja koosneb neljastmatkast erinevatel aastaaegadel, on aegade jooksul üllatanudmeid väga erinevate ilmaoludega.Oleme võistelnud nii talve- kui suvetormiga, küll üleujutusteja ülimadala veeseisuga, ülikuuma ja -külma ilmaga. Selleaastal 4. veebruaril kordus kuue aasta tagune lugu, kuskraadiklaas näitas -29 kraadi ja kodust välja sõites koguni-34.Sellest hoolimata kogunes matkale Elva-Vitipalumaastikukaitsealale Tartumaa Tervisespordikeskuses juurde40 inimest. Alustasime korraliku soojendusega, kus retkejuhtMaarja eestvedamisel võimlesime ennast liikuma. Kaheksgrupiks jagatuna liikusime üle luha metsa, kus uurisimeloomajälgi, mängisime ja imetlesime talvist loodust. Kuuldaoli puude praksumist, näha oli orava, nirgi, koera, rebase jakitsejälgi, nägime ka elusat hiirt, kes oli korraks lume altväljas käimas. Tagasiteel üle luha oli tunda juba päikesesoojendavat mõju, kuigi külma üle ei kurtnud keegimatkalistest. Meie hea partner Tartumaa Tervisespordikeskuspakkus võimalust matkalisi toitlustada nende ruumides, seegasaime pärast matka kohe sooja ruumi ja kosutavat suppiWaide motellilt.Kõikide matkal osalenute vahel loosisime välja snäkipakidAS Nõo Lihatööstuselt.Järgmine matkasarja matk toimub 2. juunil kanuumatkanaElva jõel. Teiste meie üritustega saab tutvuda kodulehelwww.vvvs.eeMatkasarja matkad, va. kanuumatk on tasuta. Toetab SAKeskkonnainvesteeringute Keskus.Triinu PertelsVVV SA Projektijuht


6 RÕNGULANE RaamatunurkViivi Luik „SeitsmesJärjejuttrahukevad“Keerasin selja ja hakkasin Teiste kartulimaa äärt möödatasakesi edasi minema. Paremat kätt jäi tihe kreegipadrik,mille taga suurte puude keskel seisis talu. Põõsaste sees oliläbikäigukoht, sealt paistis ülevalt-toa aken. See läikispäikese käes alati rohekassiniselt, nagu oleks ta õline. Siit tulitasa mööda minna, et koerad ei kuuleks. Otse ees paistsidVanatare suured kuused. Pidi minema risti üle vankritee,nüüd jäid paremat kätt pikk hall karjalaut ning hobusetall,mõlemad tühjad, sõnnik välja vedamata, uksed pärani lahti,karjakaevu madalad rakked laudadega pealt kinni löödud.Vasakult läbi sirelite ja jasmiinide paistis elumaja. See oliehitatud vana talu asemele, endisaegsed õuepuud ja ilupõõsadümbritsesid teda, trepikivis seisis aastaarv 1939, vasestukselingid läikisid, uhked püsilillepeenrad polnud veel kuigirohtunud, seal lokkasid valged floksid ning kirjud türginelgid,talimoon aga oli juba salaja üles kaevatud ja ei tea kuhu äraviidud. Sirelilehtlas ootas ikka veel veskikivist tehtud laud,pingid poolkaares ümber. Õues keset ümmargustmaarjalilleklumpi kõrgus tühi lipuvarras, katusel sätendaspiksekaitse kullakarva ots. Maja seisis nagu surnukirst, kõrge,pruun, läikivate käepidemetega.Ronisin vundamendikividele ja võtsin aknalauast kinni.Nägin nagu alati suure toa põrandat, seal vedelesid ikkaneedsamad „Taluperenaise“ kaaned. Ukseaugust paistisõhtupäike, sest uks kahe toa vahel oli lahti. Siin oli kõik minuarust korras, midagi ei olnud muutunud.Läksin nüüd ümber nurga ja vaatasin murelikulperemehepilgul Ärna-tuppa. Akna vahel lebas ikka seesamakuivanud liblikas ja toapõrandal vedelesid valged nööpidegariidekingad. Ärna-toa seinalt paistis kell, see võis iga minutlööma hakata. Kell käis. Ülepäeviti tuli siia Juuli – Vanatare-Augusti ema, metsavendade vanaema, ja tõmbas pommi üles.Kell ei tohtinud seisma jääda. Kui kell seisma jääb, saabAugust külmal maal hukka. Kõik olenes nüüd kellast, kellahammasratastest, kellapommist, kellapendlist ja kellaketist.Kell võib Augustile lõpu teha, aga võib ka halastada ja ellujätta. Augusti ema ei tohtinud tuppa minna, vara oli ju äravõetud ja uksed kinni pandud. Juuli aga tahtis kellapommiüles tõmmata ning niimoodi Augusti elu päästa, sellepärastoli tal uksevõti jaki all paelaga kaelas ja ta vaatas alati araltkahele poole, kui ust lukust lahti tegi. Ta kartis külanõukoguesimeest. Mind ta ei kartnud, kuigi ma vahtisin häbenematajuures, kui ta kella all meieisapalvet luges. Ta andis mulleükskord koguni tüki helesinist ennesõjaaegset seepi. Teinekord leidsin ma ise kapi alt halli õhukese pildiraamatu „Hitler– laste sõber“.Vaatasin siis sirelilehtlas pilte ja ootasin Augusti-emaäraminekut, et igal pool ise ringi vaadata. Ootasin tegelikulttema surma, aga ma ei tahtnud, et ta siin sureks, siis oleksinma kartma löönud, poleks julgenud esialgu enam maja juurdetullagi. Pöörasin agaralt kapi alt leitud raamatu lehti ja näginpiltidel väikesi valgete kleitidega tüdrukuid Führerimaamajas. Suurtest akendest paistsid lumised mäed, vaasidolid lilli täis, mööbel sile ja ilus. Väikestel tüdrukutel olidpooleldi häbelikud ja pooleldi edevad näod, nad lakkusidsuuri pudruseid lusikaid või lükkasid nukuvankrit muruledasi-tagasi. Vahetevahel pidid nad tundma Hitleri kuue javurrude lõhna ning ihusoojust, kui ta kummardus nendekohale või kükitas nende ette maha ja hoidis nende käsi omapeos. Suuremad tüdrukud, valgete patside ja kaharateseelikutega, tõid talle sületäite kaupa saksa põllulilli.Väikesed poisid seisid reas ja laulsid, nende silmad särasid,lühikesed lokid lehvisid, jalas olid neil tugevad saapad jasoonilised põlvikud. Pargis suurte puude all seisis Juht ise jaseisis rumalasti, justkui pissiks põõsasse.Kui Augusti-ema lõpuks ära läks, peitsin ma raamatumajavundamendi ja seina vahele. Tahtsin teinekord veel neidpilte vaadata, aga mitte kodus, kus onu ütleb: „No mes piasssihandsid asju lapse kätte antama!“ ja vaatab ema otsa.Tahtsin Ärna-toa akna lahti teha ja tuppa sisse ronida.Teadsin, et see aken käib kergesti lahti, kuid raskesti kinni.Kõõlusin tükk aega müüril ega osanud otsustada. Olin omasilmaga näinud, et Augusti-ema võttis sinise seebi vahetoastpõrandalaua alt. Mis seal veel võis olla, seda ma ei teadnud,ma oleksin ise tahtnud põrandalaua üles tõsta ja sinna allavaadata. Võib-olla on seal pildiraamatuid, või on seal äkkisuhkrut? Või pleksiklaasist peadega pusse? Või hõbepaberit?Olin liiga väike, ma ei ulatunud hästi aknast sisse ronima jakartsin ikka ka. Äkki ei saagi enam tagasi välja ja jäängisisse. Päike veereb ära, põrand kägiseb ja kell lööb. Augustipojad Harald ja Heldur tulevad öösel metsast ja laulavad:Ma lahkusin jäädavalt sinust,nüüd võõrsil pean rändama ma.Saatus karm, ei ta hooli nüüd minust,vaid piinab mind lõpmata...ja:Ainult väike sõna „servus“oleks sobiv öelda siis,kui sa lahkuma pead mu´st...Edasi loe märtsikuu RõngulasestLugesin Erik Tohvri tetraloogiat „Kodutute küla“. Mulle meeldis väga, kuna see perioodlangeb kokku ka minu eluajal kogetuga.Põhiline tegevus toimub Raudiku külas ranniku lähedal piiritsoonis. Saatuse tahtel kohtuvadsiin erinevad inimesed. Venemaalt perekond Tamm, oma kodust välja aetud põgenikud japaljud teised saatusekaaslased. Külas elatakse läbi ka küüditamine, tekivad sohvoosid jakolhoosid. Peategelased vananevad, nende lapselapsedki kasvavad suureks. Kes onettevõtlikum, saab parema elujärje peale. Seda aga juhtub vähestega.Kirjanik on väga tõetruult ja ilustamata edasi andnud paljude inimeste elu ja nende saatuse.Nimed küll ununevad, aga põhiteemad nagu sakslaste Eestis olek ja venelaste tulek jäävadikka kauaks meelde.Hilda ÜttTeedla raamatukogu lugeja.


Koostaja Kunnar LättiInfoRÕNGULANEVeebruarikuu sudoku723 94 2 62 1 55 3 83 8 54 7 3 6 58 19 6 8Sudoku on Jaapani päritoluloogikamõistatus, millel onainult üks reegel: tühjad kohadtabelis tuleb täita nii, et üheskireas, veerus ega tumedamajoonega piiratud ruudus polekskorduvaid numbreid. Vastus onhallides ruutudes.JAANUARIKUU RISTSÕNALAHENDUS — SEEBIOOPERVABANDUSEHA PÄIVISTE, RÕNGUKESKKOOLIHUVIJUHT, INGLISEKEELE ÕPETAJA JA 5.KLASSI JUHATAJASIISKI SAI TARTUMAAAASTA ÕPETAJATIITLI!!!RÕNGULASETOIMETUSGlobe teatab2012. aasta jaanuarikuu keskmineõhutemperatuur oli -3,9 kraadi, mison talvekuu kohta väga soe. Kõigekõrgem õhutemperatuur oli4. jaanuaril, mil termomeeter näitaskeskpäeval 3 kraadi. Kõige jahedamkeskpäeval oli 29. jaanuaril, milõhutemperatuur oli -14 kraadi. Kuulõpupoole saabus meie kohale tugevkõrgrõhuala, mis tõi kaasakülmapühad. Temperatuur ulatusvarahommikul -23 kraadini.Täispilves päevi oli sellel kuul lausa26 ning vaid kahel päeval oli taevaspilvedest prii. Lumikatte paksus ulatus kõige rohkem 25 sentimeetrini, kuu lõpuks oli aga lumikate 20 cm paksune.Kokkuvõtte koostasid globelased!EELK RÕNGU MIHKLI KOGUDUSE TEATEDJUMALATEENISTUSED:19.02. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga26.02. kl 11.00 jumalateenistus4.03. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga11.03. kl 11.00 jumalateenistus18.03. kl 11.00 jumalateenistus armulauagaTalvekuudel toimuvad jumalateenistused kogudusemajas,Tehase 1.Kantselei kogudusemajas on avatud neljapäeviti kl 16.00-18.00 ja reedeti kl 8.00-11.00.Pühapäevakooli tunnid toimuvad igal neljapäeval kl 14.30kogudusemajas.Tere tulemast leerikooli!Märtsis alustame uut leerikursust, kuhu on oodatud kõikhuvilised. Ootame nii noori kui neid, kellel on siiani mingilpõhjusel veel leeris käimata.Esimene kogunemine on pühapäeval 11. märtsil, kell 12.30.Leeritunnid hakkavad toimuma kaks korda kuus, kuu teisel janeljandal pühapäeval kl 12.30 kogudusemajas, Tehase tn 1.Leeripüha peame suvel, praeguse kava järgi juulis.Leeritundide pikkus on 1,5 tundi ja need toimuvadvestlusringina. Õpitakse tundma ristiusu algtõdesid ja püütakseüheskoos leida vastuseid usuteemalistele küsimustele.Registreeruda saab meiliaadressil: leakarson@hot.ee või tel.5663 3760 või tulla kohale esimeseks leeritunniks 11. märtsil.Olete teretulnud!Matuste, ristimiste või teiste kiriklike talituste osas onvõimalik pöörduda info saamiseks:Lea Kärson, õpetaja, tel 5663 3760Helve-Sirle Päid, organist, tel 5621 0736Ülla Hunt, sekretär, tel 524 0241


8 RÕNGULANE InfoOstame kasvavat metsa jametsakinnistuid hinnaga kuni10 000 eurot/ha. Kinnistudvõivad olla tehtud raietega võiasetseda piiranguvööndis.Tel: 554 0150MÄLESTAME!LEMBIT SIIMO25.08.1933 –18.01.2012Käärdi alevikTOIVO SARNIT16.01.1950 – 24.01.2012Uderna külaKALEV KANGUR28.07.1944 – 27.01.2012Raigaste külaOstame ja viime ära vanametalli!Vajadusel võtame raskesti äraveetavad/kättesaadavad kontsruktsioonid osadeks.Samuti aitame ära viia vanu autoakusid.(Transport tasuta)Info: 5612 5006***Müüa lõhutud küttepuud.Tel 509 3453; 765 4300***Müüa bensiinimootoriga jääpuurkalameestele. Korralik ja võimasaparaat. Mootor 52 cm³, jäätera 1mpikkune, läbimõõt 20 cm. Hind 300eurot. Samas pakun ka maapuure, mison varustatud kolme mõõtu teradega:100, 150 ja 200 mm. Pikkus 75 cm.Hind 300 eurot. Näha, proovida ja ostasaab Rõngus. Garantii kaks aastat.Tel 5902 7168Müüatoidukartul!Sort LauraHind 30 senti/kgVajadusel toome isekohale!Ilona 5649 2713Rõngu vallaraamatukogudesmüügilRõngu valla2012. aastakultuurikalender.Hind 2 eurot.FIE teostabautoremonditöid:komplekteerimine, keevitusjaplekitööd, värvimine.Kindlustusjuhtumid.tel 514 0477 Andreie-mail: kodu555@hot.eeJärgmine ajaleht RÕNGULANE ilmub märtsi viimasel reedel.Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 10. märtsiks, oodatud onka ettepanekud ja arvamused ajalehe mitmekesisemaksmuutmiseks!Toimetaja: Jana Roosimägitel 554 0233Trükk: OÜ Dominor Balticalfaprint@alfaprint.eee-post: rongulane@rongu.ee tel 736 2046, faks 736 2044www.alfaprint.ee

More magazines by this user
Similar magazines