Kaks uut potentsiaalset markerit kreatiniini taseme mõjutajana

1.4.2. GFR-i mõõtmise meetodid
GFR-i saab arvutada erinevate veres olevate stabiilse tasemega keemiliste ühendite
järgi. Ühend peab olema püsival kiirusel kehast vabalt filtreeritav ainult glomerulaarfiltratsiooni
teel ning reabsorbeerimist ja sekreteerimist ei tohi toimuda. Sellisel juhul on
glomeerulites filtreeritava aine hulk sama, mis väljub uriiniga (Price ja Finney, 2000).
Kreatiniin täidab enamiku tingimustest: ei ole seotud valkudega, filtreeritakse neerudes
vabalt, ei lagundata neerudes ja on füsioloogiliselt inertne ühend, et seda saaks kasutada
täiusliku markerina (Perrone jt., 1992). Samas on kreatiniini tase seerumis seotud vanuse, soo,
lihasmassi, toitumise, füüsilise aktiivsuse ja mõningate ravimitega. Seega ei ole kreatiniin
ideaalne GFR-i marker (Vikse jt., 2004). Seerumi kreatiniin on pöördvõrdeliselt
proportsionaalne GFR-ga: kui see langeb poole võrra, siis kreatiniini tase seerumis tõuseb
kahekordseks (Stevens ja Levey, 2009). Kui seerumi kreatiniini kontsentratsioon on
referentsväärtuse ülemisel piiril, siis võib patsiendil esineda neerupuudulikkus. Üks uurimus,
mis põhines erinevatel seerumi kreatiniini mõõtmistel, määras meeste normaalseks seerumi
kreatiniini tasemeks 0,7-1,2 mg/dL ja naistel 0,6-1,2 mg/dL (Ceriotti jt., 2008). Siiski ei ole
seerumi kreatiniini tase piisavalt tundlik neeruhaiguste diagnoosimisel, sest oluliseks
neeruhaiguse markeriks muutub see alles GFR-i langemisel 50% võrra (Spanaus jt., 2010).
Kliinilistes uuringutes kasutatakse GFR-i endogeenset määramist seerumi kreatiniinil
põhinevast kliirensist (Stevens ja Levey, 2009).
Kreatiniini kliirensit on täiskasvanutel võimalik arvutada valemiga:
Kreatiniinikliirens (mL/min) = [Uriini kreatiniin (µmol/L) x uriini hulk
(mL/min)]/seerumi/plasma kreatiniin (µmol/L) (aluseks Leino jt., 2011) 1 .
Kreatiniini kliirensi referentsvahemik on meestel 97 mL/min/1,73 m 2 - 137 mL/min/1,73 m 2
ja naistel 88 mL/min/1,73 m 2 - 128 mL/min/1,73 m 2 . Vanusega kreatiniini kliirens väheneb
iga 10 aasta kohta 6,5 mL/min/1,73 m 2 (Bishop jt., 2010).
Kuna kreatiniini väljutamine kehast toimub ka tubulaarse sekretsiooni teel ja väike osa
kreatiniini võidakse reabsorbeerida, siis ülehindab kreatiniini kliirens GFR-i 10 kuni 20%
ulatuses, neeruhaiguse korral kuni 40% 2 .
1.4.3. Valemid neerude töö hindamiseks
GFR-i arvutamisel seerumi kreatiniini abil tuleb arvestada ka antropomeetriliste
faktoritega nagu sugu, vanus, rass ja kehakaal. Selleks töötati välja erinevad valemid
(Perrone jt., 1992). Need lihtsustavad neerufunktsiooni mõõtmist andes GFR-ile hinnangulise
1 Teisendus: 1 mg/dL= 88,4 µmol/L http://www.unc.edu/~rowlett/units/scales/clinical_data.html
2 www.uptodate.com
12