Kaks uut potentsiaalset markerit kreatiniini taseme mõjutajana
Kaks uut potentsiaalset markerit kreatiniini taseme mõjutajana
Kaks uut potentsiaalset markerit kreatiniini taseme mõjutajana
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE<br />
1.1. Neeru ehitus ja funktsioon<br />
1.1.1. Neeru ehitus<br />
Inimesel on reeglina kaks neeru, mis asetsevad kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit<br />
soolestiku taga (Rosdahl jt., 2008). Neerud koosnevad kolmest osast – koorest ehk välimisest<br />
kihist (korteks), medullast ehk keskmisest osast (püramiid) ja neeruvaagnast, õõnes sisemisest<br />
osast, kust saavad alguse kusejuhad (joonis 1A). Kusejuhad on umbes 26-30 cm pikad<br />
lihaselised torukesed, mille kaudu liigub uriin põide (Arnould-Taylor, 1998). Igal neerul on<br />
umbes miljon funktsionaalset ühikut ehk nefronit.<br />
Joonis 1A<br />
Joonis 1B<br />
Joonis 1. (A) Neeru ja (B) nefroni ehitus. Mõlemad neerud koosnevad umbes ühest miljonist nefronist. Nefron<br />
on neerutorukeste ja päsmakeste ehk glomeerulite süsteem. Glomeerulitesse koguneb ultrafiltraat, proksimaalses<br />
torukeses toimub reabsorbtsioon, distaalses torukeses tubulaarne sekretsioon ning Henle lingu alanevas sääres<br />
toimub vee tagasiimendumine (aluseks Price, 2006).<br />
6
Change language