LÕHKUMISED TEEVAD MEELEHÄRMIPolitsei andmetel on lõhkumiste taga enamastinoored, kes vandaalitsedes üritavad üksteiseleoma julgust näidata.Küllap on kõigile jäänud silma nii lõhutud aknadkui laialiloobitud rämps ja pudelid. Need,kelle vara vandaalid on kas lõhkunud või rikkunud,on nördinud.Vandalismiaktide sagenemist on märgatudnäitkes EELK <strong>Paldiski</strong> Nikolai kiriku ümbruses.Paari nädala jooksul lõhuti teadetetahvliklaas kolm korda. Korduvalt on lõhutud kiirabiaknaid, lükatud ümber konteinereid ning konteineritesisu puistatud ukse ette. Jaanipäeva eelprooviti jõudu uste ja lukkudega ning saadi jaguPõhjasadamale kuuluva hoone, Peetri 31 lukust.Need on vaid mõned näited. Inimesed kurdavad,et kartes kättemaksu ja uusi lõhkumisi, eijulge nad iga kord politseid teavitada. <strong>Linnavalitsus</strong>epoole on linnaelanikud pöördunud sooviga,et paikades, kus rohkem vandaalitsetakseoleksid turvakaamerad.PALDISKI LINNALEHEKÜSIMUSTELE VASTAB PALDISKIKONSTAABEL KRISTI RUUSMAA<strong>Paldiski</strong> linn on viimasel ajal hädas vandaalitsejatega.Kui suur see probleem politseilepaistab?Politsei andmetel ei ole vandaalitsemiste arv<strong>Paldiski</strong>s kasvanud. Viimase kuu aja jooksulon meile teadaolevalt lõhutud kaks aknaklaasi.Nende juhtumitega seotud alaealised on politseileteada ning menetlused käivad. Samas võibolla toime pandud mitmeid lõhkumisi, millestpolitseile ei ole teada antud.Kes on lõhkujad?Tavaliselt on lõhkumiste ja muude sellelaadsetevaravastaste süütegudega seotud noored, kes eisuuda oma energiat kuidagi muud moodi ärakulutada. Võib täheldada, et nii kui ilusad ilmadpeale hakkavad ja kool läbi saab, siis hakkavadnoored endale tegevust otsima ja ka teineteiseleoma julgust demonstreerima. Samuti on sellistejuhtumitega üldjuhul seotud alkoholi tarbimine.Mida saaks teha selleks, et vandaalitsemiseletuleks lõpp?Kõige tähtsam roll on selliste süütegude ärahoidmisellastevanematel, kes peaksid huvitundma, millega nende võsukesed oma vabaaega täidavad ja millises seltskonnas liiguvad.Lastele peaks võimaluste piires pakkuma suvevaheajakssisulisi tegevusi, et neil jääks vähemaega ja energiat niisama jõlkumiseks. Kindlastion oma roll nende tegevuste leidmisel ka omavalitsusel,nii mitmeski Eestimaa kohas on selleleesmärgil loodud näiteks õpilasmalevad jamuud programmid.Mida soovitate neile, kes märkavad noori alkoholitarbimas ja lõhkumas?Oluline on kogukonna reageerimine ehk naabrivalve.Kui keegi ikka näeb noori midagi lõhkumasvõi ka alkoholi tarbimas, siis tuleks sellestkindlasti teada anda konstaablile või vähemaltlaste vanematele. Kõige hullem on selliste juhtumitepuhul ükskõiksus ja silma kinnipigistamine.Sellest probleem ära ei kao, pigem võib hoopishullemaks minna. Kindlasti ei maksa karta,et politseile teataja isik saab kõigile teatatavaksning teatajale võivad sellest probleemid tekkida.<strong>Paldiski</strong> Linnaleht14 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 6/<strong>107</strong>Suvi on ja peakski olema muretu ja lõbus aegkõigile lastele ja noortele. Ometi tuleb tähelepanupöörata ka mõnele ohukohale, mis võivadpika vaheaja tõsiselt ära rikkuda ning halvemaljuhul mõjutavad noort terve ülejäänud elu.Üks olulisemaid põhimõtteid, mida alati ningkindlasti ka suvevaheajal järgida on enesehoidmine liikluses. Kuna kevadest sügiseni onkaherattaliste kõrgaeg, on mõistlik meelde tuletadajalgrattureid puudutavad liiklusreeglid.Esmatähtis on enne liiklusesse suundumisttunda kõiki põhilisi reegleid ja märke, et mitteristmikel ohtu sattuda. Pahatihti näeme, kuidasrattur sõidab osa ajast jalgratturitele kehtivatenõuete järgi, ent vahepeal kasutab jalakäijaõigusi – näiteks punase fooritule korral põigataksekõnnitee kaudu ülekäigurajale jne. Needmanöövrid tekitavad liikluses suurt segadust javõivad jalgratturile kurvalt lõppeda.Tähelepanelik tuleb olla ka sõiduteed ületades.Eelmisel aastal jõustunud liiklusseaduse muudatusannab jalgratturile õiguse ületada vöötradarattalt maha tulemata. Väga oluline on agatähele panna, et sellises olukorras pole ratturilautode suhtes eesõigust ning sõita tuleb jalakäijakiirusega.Kuna kaherattaline on liikluses alati ohustatumpool ja saab autoga kokkupõrkel tõsisemaltviga, tuleb ennast maksimaalselt kaitsta janähtavaks teha. Alla 16-aastastele jalgratturiteleon kiiver kohustuslik, kuid soovitame ka vanematelsõitjatel seda kasutada, et kukkumise võikokkupõrke korral oma pead kaitsta. Turvalisuseeesmärki teenib ka liiklusseaduse punkt,mille kohaselt on jalgrattal kohustuslik ees valgeja taga punane helkur ning pimedal ajal sõitespeab ees põlema valge ja taga punane tuli.Iseseisvalt võib laps sõiduteel jalgrattaga sõita,kui ta on kümneaastane või vanem ning läbitudon koolitus ning saadud juhiluba. 8-aastane võivanem võib sama teha lapsevanema nõusolekulja täiskasvanu vahetu järelevalve all. Eelmiseaasta juunis korraldas noorsoopolitsei lastevanematepalvel <strong>Paldiski</strong> linnas jalgrattalubadesaamiseks kursused, mille läbis 25 last. Aastahiljem on kurb tõdeda, et kursused läbinud lapsedei kasuta oma õpitud teadmisi ega ole alatieeskujuks teistele jalgrattaga liiklejatele. Sõidetakseikka ilma kiivrita, ei kanta kaasa jalgrattalubaning esineb muid rikkumisi. Usun, et liikluskultuurija ka muu seaduskuulekuse kujundaminealgab juba lapseeast ning kodust. Liiklusseaduslubab juba 14-aastast ka rahatrahvigakaristada, kuid usun, et selline mõjutusvahendpeaks jääma tõesti äärmuslikeks olukordadeks.Igapäevaselt peavad kõik lapsevanemad ise olemapiisavalt nõudlikud ning ka eeskujulikud, etlapse turvalisusele mõeldaks ka ilma trahvihirmuta.Vanemate laste meelepäraseim kaherattaline onmopeed, mida eelmise aasta juulist käsitletaksemootorsõidukina. See tähendab, et mopeedpeab olema registreeritus, sellel peavad olemariiklikud registreerimismärgid, sõiduk peabvastama kehtestatud tehnonõuetele ning neilelaieneb ka kohustuslik liikluskindlustus. Liiklusesosalemiseks peab juhil aga olema mopeedivõi muu kategooria mootorsõiduki juhtimisttõendav juhiluba.Suur suvi ongi juba käes ja soe ilm kisub lapsirohkem õue. Noored küsivad sageli, kui kauavõivad nad olla õues õhtusel ajal. „<strong>Paldiski</strong> linnaavaliku korra ja heakorra eeskiri“ ütleb, et<strong>Paldiski</strong>s on alla 16-aastasel keelatud avalikuskohas ilma täiskasvanud saatjata viibida kella23-st kuni 6-ni ning 1.juunist kuni 31.augustinisüdaööst kuni hommikul kella 5-ni. Sellise piirangutaga on alaealise kaitse printsiip. Eelkõigepeavad lapsed ikka kodus olema vanemategakokkulepitud ajaks ning seadus annab ainultn.ö maksimaalsed piirid.Rõõm näha, kuidas noored spordivad <strong>Paldiski</strong>linnapargi taga platsil. Enamik neist on jubatäiskasvanud. Kuigi kirjutamata reegel ütleb, etsport ja tervisele keelatud ained ei lähe kunagikokku, on väga kahju, et kõige rohkem väljakutsedsaab politsei supikoja juurde, kus nn spordiüritusepealtvaatajad tarbivad alkoholi ningrikuvad avalikku korda.Iga uudishimulik laps ja tubli nooruk leiabendale <strong>Paldiski</strong>s tegevust. Meil on ilus loodus,meri linna lähedal. Terve suvi töötab Noortekeskusja raamatukogu. Usun, et siiski tuleksvõimalusel rajada rohkem vabaaja veetmise võimalusinoortele. Praegu on ikkagi nii, et mõistlikkuja piisavalt huvitavat tegevust ei leita ningotsitakse võimalusi olla ka n.ö täiskasvanutepilgu alt eemal. Selleks kasutatakse ära meiepaljusid suvilapiirkondi. Suvilas käiaks tihtiomapead ning suurte seltskondadega, kuhu pahatihtilisandub ka täiesti võõraid inimesi. Siinpeaks lapsevanema olema tähelepanelikud ninglähtuma reeglist „usalda aga kontrolli“. Lapsevanemanalihtsalt tuleb huvi tunda, millega jakellega koos lapsed vabal ajal tegelevad, suhtlevadvõi kus viibivad, et ennetada võimalikkeprobleeme.Praegu on üks olulisemaid probleeme, milleganoorsoopolitsei tegeleb, alaealisele alkoholi ostmineja müümine. Lisaks alkoholi tarvitamiseleon väga suureks probleemiks saanud ka tubakatoodetetarvitamine ja seda just noorte tüdrukuteseas. Alkoholiseadus keelab alaealisele alkoholija tubakatooteid osta ning ka müüa, kuidtihti ostavad joogid ja sigaretid täiskasvanud„sõbrad“ ning pärast pidutsetakse ja tarvitatakseostetut koos. Statistika järgi proovib enamikalaealisi alkoholi kas kodus või noortepeol. Juhul,kui perekonnaliikmed omavahel hästi suhtlevad,on üksteise eluga kursis ja aitavad ningtoetavad üksteist, siis kaovad need n.ö teismilistemured kiiresti ära. Politsei kogemus näitab, etalaealised saavad end ohustavad käitumisest arukiiremini, kui lapsevanemad teevad koostöödpolitseiga ja sotsiaaltöötajaga. Sellisel juhul saavadnoored eksimusest aru ning tavaliselt needteod ei kordu. Seega on hea suhtlemine vägaoluline võti ka pealtnäha väikeste probleemidelahendamisel, mis reageerimata jätmisel võivadviia väga palju suuremateni.Oma poolt soovin kõikidele ohutut suve jamõistlikkust õppida mitte enda vigadest, vaidteha järeldused oma sõprade ja tuttavate eksimustest.Valeria SiminkonoorsoopolitseinikLääne-Harju politseijaoskond
NAISKODUKAITSE – igale naisele midagi!Naised tulge riiki kaitsma? Kõlab intrigeerivalt?Tegelikult saab oma riigi kaitsesse panustada kapüssi kätte võtmata. Naiskodukaitse on üle-eestilinevabatahtlik naisi koondav organisatsioon,mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonnaarengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanikeharimise ning isamaaliste traditsioonidehoidmise.. Naistele on antud võimalus suurendadaiseenda, oma lähedaste ja laiemalt kogurahva turvalisust.Naiskodukaitse ajalugu ulatub aastasse 1924,mil loodi Naiskodukaitse esimesed jaoskonnad,sel hetkel veel Kaitseliidu naisüksuste nime all,kuid juba aastal 1927. moodustati Kaitseliiduülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonNaiskodukaitse (esialgse nimega ”Kodukaitsenaisühing”). Tol ajal olid peamisteksülesanneteks sanitaar-, toitlustus-, varustus-,majandus-, propaganda- ja noortetöö. Hiljemlisandusid spordi- ja sideeriala. 1935. aastal pidiNaiskodukaitse kaasa aitama sanitaarvarustusemuretsemisele, haiglate ja toitlustuspunktideorganiseerimise kavade väljatöötamisele ningvajaliku sanitaar- ning toitlustuspersonali väljaõpetamisele.Mida me teeme tänapäeval? Praegusel ajahetkelon Naiskodukaitses võimalik samuti tegeledameditsiini, toitlustuse, side- ja staabitööga,võtta osa avalike suhete erialagrupi tegevustestning tagada formeerimist. Oluline osa on noortegategelemisel olles Kodutütarde juhiks. Naiskodukaitsepeab oluliseks tervislikke eluviiseja liikumist, seega on moodustatud ka spordigrupid,et ka võistelda nii rahvaspordi kui militaarvõistlustel.Oma pikkade traditsioonidehoidmiseks saab osa võtta ka kultuurilistesttegevustest kultuurigrupis. Seega katab üks organisatsioonväga laia tegevuste spektri, millestkindlasti leiavad oma väljundi nii nooremad kuika eakamad naised.Naiskodukaitses osalemine on kõige parem viisnaistel olla kaasatud ja panustada riigikaitsesse.l i n n a l e h t • n r . 6/<strong>107</strong> 2012Naiskodukaitse organisatsioon tõstab esile isamaalisiaateid ja traditsioonide hoidmise ningaitab kaasa kaitsetahte kasvatamisele, kodanikejulgeoleku kindlustamisele, enesearendamisele,ühiskondliku tegevuse ja tervislike eluviisideharrastamisele.Nii on toimetanud ka kogu Harju ringkond –toetanud oma tegevusega Kaitseliitu osaledesformeerimisel, tagades esmaabi ja toitlustamisemeeste õppustel; kasvatanud ja õpetanud järelekasvuNoorkotkaste ja Kodutütarde näol; tegelenudtervislike eluviiside propageerimisegaosaledes jalgsi- ja jalgrattamatkadel ning sportlikel,-militaarsetel võistlustel; tegelenud eneseharimisegaja teiste õpetamisega läbides vajalikudbaasväljaõpped, erialakursused ja jagadesteistega õpitut-kogetut ning tehes palju muudki.Alates 2012 aastast on taas loodud ka <strong>Paldiski</strong>naiskodukaitse jaoskond. Soovid meiega ühineda?Võta ühendust- reinika.tatter@emt.eeGSM: 53409397 www.naiskodukaitse.eeIdeekonkursi „Milline võiks olla <strong>Paldiski</strong> vabaajakeskus“ võitjad kuulutati välja<strong>Paldiski</strong> PerepäevalAprillis korraldas Heategevusfond Uus Laine ideekonkursi „Milline võiks olla <strong>Paldiski</strong> vabaajakeskus“.Konkursist võttis osa 150 inimest, pakkudes erinevaid ideid, milline võiksmeie linna vabaajakeskus olla. Kõige enam sooviti, et keskuses oleks kino, kohvik, skatepark,käsitöötoad, piljard, tantsukoht, lauatennis.Aprilli lõpus valiti välja parima idee esitaja ning lisaks loositi kõigi osalejate vahel väljaviis 30 eurost piletilevi kinkekaarti. Loosi tahtel võitsid 30 eurosed kinkekaardid MarionKoller, Marina Tsigina, Elga Sündema, Albina Stersleva ja Arno Allik. Parima idee autoron Kenneth-Martin Kreitsmann, kes sai auhinnaks 250 eurose Sportlandi kaupluse kinkekaardi.Kenneth-Martin Kreitsmanni idee tunnistati parimaks, kuna tema ideed sisaldasidtegevusi erinevas vanuses <strong>Paldiski</strong> elanikele.Jaanus SaatHeategevusfond Uus LaineParima idee autorile Kenneth-Martin Kreitsmannile auhinnaüleandminekorraldab konkursiAJALOOLINE PALDISKIHeategevusfond Uus Laine korraldab ajavahemikul25 juuni – 31 august 2012 <strong>Paldiski</strong> linna ja Pakri poolsaare ajaloo jäädvustamiseksja tutvustamiseks konkursi, kuhu oodatakse postkaarte, fotosidja muud pildimaterjali kategoorias:Nõukogude Liidu periood (kuni nõukogude armee lahkumiseni)Konkursil osalemiseks postita oma materjal Uus Laine facebooki lehele või saadajaanus.saat@paldiski.net. Samuti võid tuua pildid scanneerimiseks Uus Laine bürosseRae 38, <strong>Paldiski</strong>. Juurde lisa oma nimi ja kontaktandmed.Konkursi auhinnaks on fotoaparaat Canon!Parimad pildid leiavad väärika koha HeategevusfondUus Laine 2013. aasta kalendris!Konkursi auhinnad panevad välja Alexela Terminal ja Overall EestiHeategevusfond Uus Laine2012. aasta tegevused ja plaanidUus Laine jätkab aktiivselt erinevate ürituste ja kampaaniate korraldamist. Juunis algas fotokonkurss„Ajalooline <strong>Paldiski</strong>”. Konkursile oodatakse <strong>Paldiski</strong> linnast ja Pakri poolsaarest postkaarte,fotosid ja muud pildimaterjali. Konkursile esitatavad materjalid peavad olema seotud NõukogudeLiidu perioodiga <strong>Paldiski</strong>s (kuni nõukogude armee lahkumiseni). Konkursi peaauhinnaks onfotoaparaat Canon. Konkursi tingimustega saab tutvuda aadressil www.uuslaine.ee.Kindlasti jätkub ka beebikampaania, mille raames kingitakse kõigile 2012. aastal <strong>Paldiski</strong> linnassündinud lastele 100 eurone lastekaupluse kinkekaart. Praeguseks on kingitud juba 1400 euroväärtuses kinkekaarte.2012. aasta kuue kuuga oleme toetanud Bjarte Loovarengu kooli, tasunud kahe <strong>Paldiski</strong> lapseujumistreeningute arved ning aidanud <strong>Paldiski</strong> Nikolai kogudust raamatu väljaandmisel. Samution Uus Laine <strong>Paldiski</strong> Õpilasmaleva 2012 suurtoetaja.2012. aasta juunis toetas Heategevusfond Uus Laine <strong>Paldiski</strong> koolide abiturientide koolilõpuürituste läbiviimist ning seda enam kui 1000 euroga. Medaliga lõpetajatele kinkis Uus Laine50 euro väärtused Rocca Al Mare keskuse kinkekaardid. Lisaks toetati ühte abiturenti lõpukleidiostmisel.Juulis on plaanis korraldada traditsiooniline kirbuturg, millest saadav tulu läheb <strong>Paldiski</strong> Nikolaikiriku akende renoveerimiseks. Kirbuturule oodatakse kõiki linnaelanikke nii kauplema, kui kaostma.Jaanus Saat Heategevusfond Uus Laine<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 6/<strong>107</strong> 15