06.12.2012 Views

Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 614<br />

614 | L EHTE H AINSALU /1938<br />

siis saad lustil naise võt<strong>ta</strong>,<br />

too kodunt siidisärki!”<br />

Kostis minekide tümin,<br />

õkva tulekide rümin,<br />

juba siidisärk om päral.<br />

Tüdruk särgi tähesäral<br />

laskis silitseda silma,<br />

<strong>ta</strong>ssa nimmas kohe aga:<br />

“Hõbekörtsikust ma ilma.”<br />

Moor see poiskest sundis <strong>ta</strong>ga:<br />

“Jookse, lenda, rut<strong>ta</strong>, tõt<strong>ta</strong>,<br />

“siis saad lustil naise võt<strong>ta</strong>,<br />

too kodunt hõbekörtsik!”<br />

Kostis minekide tümin,<br />

õkva tulekide rümin,<br />

juba hõbeundruk päral.<br />

Tüdruk kördi täiskuusäral<br />

laskis silitseda silma,<br />

argselt nimmas kohe aga:<br />

“Kuldapärjast ma ju ilma.”<br />

Moor see poissi togis <strong>ta</strong>ga:<br />

“Jookse, lenda, rut<strong>ta</strong>, tõt<strong>ta</strong>,<br />

siis saad lustil naise võt<strong>ta</strong>,<br />

too kodunt kuldapärga!”<br />

Kostis minekide tümin,<br />

õkva tulekide rümin,<br />

juba kullapärg kah päral.<br />

Tüdruk pärja päiksesäral<br />

laskis silitseda silma,<br />

ütel, ehetest <strong>ta</strong> ilma:<br />

“Ehtekraami täis mul maja,<br />

kirstud pakil naistevärki,<br />

ütle, määndseid sulle vaja.”<br />

Hiir see nukast andis märki:<br />

“Õeke, õeke, ühekaupa!”<br />

Ükski õppus ei tee liiga,<br />

kitsikuses nõu on hinnas,<br />

hilju ütel vaene piiga:<br />

“Tinapreesi pole rinnas.”<br />

Ennäe moori, vanaraupa,<br />

hambad suus <strong>kui</strong> rehapulgad:<br />

“Oh mul preese murduhulgal,<br />

jookse, lenda, rut<strong>ta</strong>, tõt<strong>ta</strong>,<br />

siis saad lustil naise võt<strong>ta</strong>,<br />

too kodunt tinapreesi!”<br />

Kostis minekide tümin,<br />

õkva tulekide rümin,<br />

tinaprees sai piiga peiju.<br />

Mõtel, ütel vaene neiu:<br />

“Pole mul veel helmerida.”<br />

Helmed kaelas, tõrkuv püsis,<br />

vaskseid rõhusid veel küsis,<br />

rõhud puusal, sõrmust nõudis,<br />

ja <strong>kui</strong> hõbesõrmus jõudis,<br />

<strong>ta</strong>htis kuldseid rinnalehti.<br />

Lõpuks noore koidu hakul,<br />

nii <strong>kui</strong> seisis lävepakul,<br />

kuu ja tähed tuhmiks tehti.<br />

Ennäe moori, vanaraupa,<br />

meeli<strong>ta</strong>s <strong>ta</strong> sohikaupa:<br />

“Tule tõlda, tü<strong>ta</strong>r magus,<br />

terve tõld on sinu jagu!”<br />

Vaene piiga, nina kirtsus,<br />

padjad põlgas, vaibad pirtsus,<br />

<strong>ta</strong>htis istme alla heina.<br />

Ennäe moori lahke moega,<br />

sudis poega, mudis poega,<br />

peksis nagu naela seina:<br />

“Ära nüüd küll kontsi leina,<br />

Oiust otsi, Nuiast nuhi,<br />

leia ilma vöö<strong>ta</strong> kuhi!”<br />

Kostis minekide tümin.<br />

Piiga silmas, metsaviirgu —<br />

triip seal sõrmelaiu, ere.<br />

Äkki valgus latva lahvas<br />

nagu tuli <strong>kui</strong>va piirgu.<br />

Ühtemaid ka kires kikas.<br />

Kostis nagu pikse rümin.<br />

Kadus, hävis põrgupere.<br />

Hõbekördis, kuldapärjas<br />

seisis ubinheinas märjas<br />

vaeslaps, kogema<strong>ta</strong> rikas.<br />

Kadedus on saanud mõnne<br />

juba üsas, emapiimal,<br />

suu <strong>ta</strong>l saamal, varbad viimal,<br />

kõverusi kõlab kõnne.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!