Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 624<br />
624 | A UGUST A NNIST /1899–1972/<br />
Kaebas nii Maret murene, silmad vet<strong>ta</strong> veere<strong>ta</strong>vad,<br />
kulmud vet<strong>ta</strong> kuku<strong>ta</strong>vad, pale laseb laine’ida.<br />
“Ei ma sünni suurte sekka, mahu ei rikaste majaje.<br />
Palju teen suurtele pahada, palju söön pere varada,<br />
kuhja heinu ma kulu<strong>ta</strong>n, salve kaeru ma kahandan,<br />
vaadi viina ma vähendan, rüüs<strong>ta</strong>n kõik <strong>ta</strong>lu ma rikka,<br />
varad võõrsile jao<strong>ta</strong>n, mehe kõrtsije kihu<strong>ta</strong>n,<br />
Toomal<strong>ta</strong> elu hävi<strong>ta</strong>n...<br />
Ära peaks mina minema, ära sealt härraste seas<strong>ta</strong>,<br />
herilaste hoone’is<strong>ta</strong>...”<br />
Kihva<strong>ta</strong>s ema ägeda, Tiiu <strong>ta</strong>rka see kõneles:<br />
“Kui sa ei sünni suurte sekka, suurte sekka, kõrgi kõrva,<br />
rikaste manu magama, ole uhke siis isegi,<br />
ära sa hooli uhke’is<strong>ta</strong>, karda ei liiga kõrkisida!<br />
Kõrgilt kõrgiga kõnele, maha sõtku suurelised!<br />
Löö aga uhket huulte peale, kõrkidelle kõrva peale,<br />
küll siis uhke see häbeneb, kõrk see kõrvu raputeleb.<br />
Kui ei kõlba sa Mäele, tule Alttoale <strong>ta</strong>gasi —<br />
küll siit tööda saab tegija, küll saab töös<strong>ta</strong> toidusegi.”<br />
Tiit aga, <strong>ta</strong>ati see <strong>ta</strong>sane, teomeesi <strong>ta</strong>ltsakene,<br />
küsis nõuda kukla peal<strong>ta</strong>, püüdis <strong>ta</strong>rkust puusa peal<strong>ta</strong>,<br />
arvasi, aru pidasi, viimaks siis sõnad kõneles:<br />
“Ära tule siiski, tütrekene, ära aja asja uisa-päisa,<br />
ära tee häbi isale, ära lõhu endagi eluda!<br />
Enne kaks kord <strong>kann</strong>atele, viis kord vitsa väänutele,<br />
<strong>kui</strong> et murrad <strong>ta</strong> koguni — hiljem ei enam paranda.<br />
Vähe on koh<strong>ta</strong> ka kodussa, pea toob naise ehk Tõniski,<br />
või ehk võ<strong>ta</strong>b Jaanikene, või ehk Malle saab mehele —<br />
lähete, naised, nääklemaie, lapsed, rinnu riidlemaie.<br />
Vesine on venna armu, vennanaisel veel vesisem.<br />
Häda on eessa eema’algi, häbi suur on aetud naisel.<br />
Parem lepi ka pahaga, vaa<strong>ta</strong> veelgi veidikene!<br />
Ori on pandud orjamaie, vaene koormat kandemaie,<br />
kurjale kumardamaie, õelalt hoope võttemaie.<br />
Ei sellest pääse nii pagedes, ennem ehk pääsed headusella<br />
või pääsed paksulla nahalla; läheb hukka hellakene,<br />
langeb rappa liig ägeda, elab kaua <strong>kann</strong>a<strong>ta</strong>ja.”<br />
Kuulas see Maret murene, tihkus nut<strong>ta</strong> veel, <strong>ta</strong>sane,<br />
kogus uu<strong>ta</strong> <strong>kann</strong>atus<strong>ta</strong>, õppis endagi alandust,<br />
nahka paksemaks parandas, südant tuimemaks <strong>ta</strong>su<strong>ta</strong>s.<br />
Taas hakkas astuma Mäele, kõndima koduradada.<br />
Ütles see Tõnis tõsine, sõnas Jaangi, Jantsikene:
Change language