Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 622<br />
622 | A UGUST A NNIST /1899–1972/<br />
Jälle kõndis kõrtsi poole<br />
Toomas uhke, meesi mus<strong>ta</strong>, kosis naise kolmeks päevaks,<br />
võttis viieks ehk nädalaks, või siis ka kaheksi kuuksi.<br />
Seni oli Toomal naine armas, naine armas, kaasa kallis,<br />
<strong>kui</strong> sai rüppe rüpetäie, käte peale <strong>ta</strong>as pisikse,<br />
siis juba naisest <strong>ta</strong> tüdines, naise naljadest tusanes,<br />
hakkas nais<strong>ta</strong> naeremaie, pisikes<strong>ta</strong> pilkamaie,<br />
mahedat mõni<strong>ta</strong>maie. Läksi aas<strong>ta</strong>, kaks kadusi,<br />
hakkas uut <strong>ta</strong> otsimaie, vanu arme vaa<strong>ta</strong>maie.<br />
Jälle kõndis kõrtsi poole, astus ka alevi poole,<br />
istus õlletoobi poole, kiskus kõrtsinaise poole.<br />
Taas jäi kõrtsi kõigeks päevaks, kõrtsi ka kogu ööksi.<br />
Jõi <strong>ta</strong> ise, jootis muida, ei olnud kitsi siin kunagi:<br />
jagas viina joomareile, kallas kõrtsikäimareile,<br />
joomar heldeks siis ülis<strong>ta</strong>s, kõrtsikäimar see kõlis<strong>ta</strong>s.<br />
Hobu aga koogussa konu<strong>ta</strong>s, silmad sõivad, suu vaa<strong>ta</strong>s,<br />
kabjad kangas<strong>ta</strong> kudusid, saba lõhkus lõuendida.<br />
Jõi <strong>ta</strong> kõrtsi kõrvikese, turki jõi tulipunase,<br />
linalaka linnateele, mus<strong>ta</strong> ruuna muiduteele.<br />
Öö <strong>ta</strong> kõrtsissa käratses, laulis kõrtsi laua ääres,<br />
kaksi <strong>kann</strong>uda eessa, kaksi <strong>kann</strong>uda <strong>käes</strong>sa,<br />
kaksi kät<strong>ta</strong> <strong>kann</strong>u pealla, viisi sõrme vitsa pealla.<br />
Hulk oli hoori <strong>ta</strong>l ühessa, lipp oli litse <strong>ta</strong>l järella,<br />
ostis hoorile õlu<strong>ta</strong>, liitis saia litsidelle.<br />
Oma aga naine, naisukene, istus koerana kodussa,<br />
hagijana alla õue.<br />
Kui tuli kõrtsis<strong>ta</strong> koduje, kiskus riidu kinda’is<strong>ta</strong>,<br />
jonni jalaräti<strong>kui</strong>s<strong>ta</strong>, süüdi kas või söömises<strong>ta</strong>.<br />
Viskas sukad sõnnikulle, kingad keski põrmandalle:<br />
“Küllap marja võ<strong>ta</strong>b maas<strong>ta</strong>, armas ahjule lao<strong>ta</strong>b,<br />
kallis <strong>kann</strong>ab <strong>kui</strong>vamaie. Kui ei marja võ<strong>ta</strong> maas<strong>ta</strong>,<br />
küllap ma<strong>ta</strong>r võ<strong>ta</strong>b maas<strong>ta</strong>, kantsik <strong>kann</strong>ab <strong>kui</strong>vamaie.”<br />
Kui aga säng oli seadima<strong>ta</strong>, panema<strong>ta</strong> sängi patja,<br />
leidis voki seisevada, vokipooli pea<strong>ta</strong>vada,<br />
lõi <strong>ta</strong> pooli puuda vastu, vokiaisad aida vastu.<br />
Veel enam laitusest vihas<strong>ta</strong>s, kurjemaks läks kaebustes<strong>ta</strong>,<br />
mustemaks manitsuses<strong>ta</strong>, naise noore nutmises<strong>ta</strong>,<br />
silmaveest sinipunaseks. Karjus siis, käratelie:<br />
“Nu<strong>ta</strong>, nu<strong>ta</strong>, hundi hoora, vala vet<strong>ta</strong>, veiderdaja!<br />
Ise kõrtsi mind kihu<strong>ta</strong>d, ise mu elu hävi<strong>ta</strong>d.”<br />
Ikka nuttis naine noori, virbi voodissa vesis<strong>ta</strong>s,
Change language