Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

More documents

Recommendations

Info

Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 650 650 | A LEKSANDER S UUMAN /1927–2003/ II Tuli naine anus Kus mehe haud on Läksime üle söödi Tähtvere metsa poole Metsa ääres viipas keegi Oli vastu tulnud Otsa ei vaadanud Pööras selja Kõndisime ta kannul Jäi seisma Osutas käega risulasule Kadus silmist III Sisse tormas miilits: õhvakene on kadunud? Ütlesin: oota, kullakene! Ja läksin tahatuppa. Asetasin tooli keset tuba parajale kaugusele. Telliskividest soemüürile ilmus roheline laik. Nagu selgus, ristikheina ädal. Õhvakene sõi. Vana küün, uusi laudu valendamas viilul. Peagi leiti üles see koht teisel pool Elvat. (1974) Maa paistel, 1975 Tondihobu tõugud vetikatega, 2002 ÜHEL SUVEPÄEVAL Kaldalt kaikaid, kuivand oksi vette pilluti. Kuskil kalda varjus valjult hüüti, kiljuti. Keset jõge tantsis kõhn ja kühmus eit. Kui ta märkas mind, jäi seisma. Oli vait. Ainult värises. Ta keha läbi kumas. Järsku minu poole mööda vett ta sumas. Kes või mis ta oli, aega polnud vaeda.
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 651 651 | A LEKSANDER S UUMAN /1927–2003/ Kodu poole jooksu. Tema piki aeda minu kannul hüples. Ikka keks! ja keks! postist postini ja latid murdis juppideks. Vuhises ja tuhises ja uutas, undas nagu vedur, nagu vabrik õhtul Kundas. Mulle selga sülitas ta külma sülge. Rippuma jäi vahtu pihlapuude külge. Hambaid kiristas ja kassi kombel turtsus. Mina tuppa, tema lakka läks mis vurtsus. Ukselauad põrutasin lahti vuugist. Järele jäid pilpad meie lakaluugist. Iialgi ei tea, kes elab sinu talus. Nägin aknast, ema kaevul taevast palus. Maa paistel, 1975 HOIATUS Ma lappasin põhjaõngi. Ju kahv oli angerjaid täis. Kui pealttuule pilvest alla vajus üks tumehall köis. Küll kõikus see köis siia-sinna ja pikemaks venis üha. Kui mereni jõudis ta ots, siis algas müha. Ja müha sees terav vilin. Kui tuhat teolist korraga ihunuks vikatit. Või nagu tuhat peolist tõusnuks ürpide kahinal ja kokku peksnuks pokaale. Rinnuni vees ma sumasin maale. Taevakõrgune olend, koon pilvis, saba vees, vongeldes minust möödus. Meri kees ja kahises ja oli lohkus… Alasti kivid ja karid tähistasid ta rada. See oli angerjajumal. Tarduma pannes verd ta mulle mõista andis: “Ära tee tühjaks merd!” Maa paistel, 1975 Kaunis on kummaline, 1988 ÕEPOJA METSSIGA JA ÕUEKOER Kasvasid kuos üles Kodukülas olid kukupaid Kaugemal mängisid pätti Üks murdis kanu küilikuid Teine püeras lillepienraid Otsis jorjenijuurikaid Üesse tulid meile läbi metsa 6 km Tulid sugulasi vaatama Kuidas nad tuppa said Käisid piatsist piatsini Tegin pai puudutasin harjaseid Pakkusime süija Jutuvada nöhnöh jahjah niutsniuts 2001 Tondihobu tõugud vetikatega, 2002
Page 1 and 2: Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 49: Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 101 and 102:
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191 and 192:
Page 193 and 194:
Page 195:
show all

Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?