Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 644<br />
644 | A LEKSANDER S UUMAN /1927–2003/<br />
Pildid vaheldusid kiirelt,<br />
inetult ja imetult.<br />
Aga peagi selgub plaan,<br />
mis oli Nimetul:<br />
Kukkus loom ja kohe tõusis.<br />
Vaa<strong>ta</strong> aga vaa<strong>ta</strong>!<br />
Tuli teine kuulgi varuks<br />
vasikale saa<strong>ta</strong>.<br />
Langes kõrge kulu sisse,<br />
valgeid jalgu loopis.<br />
Märkas mees nüüd, et see oli<br />
teine uluk hoopis.<br />
Kolmandana kokku vajus<br />
pull, kes ründas kütti,<br />
sõjapüssi naasklitorkest<br />
otse kaelaütti.<br />
Emasloom siis <strong>ta</strong>pja poole<br />
ummissõru sööstis.<br />
Aga vaikis raud, ehk küll mees<br />
õigel ajal päästis.<br />
Männitüve <strong>ta</strong>ha jääger<br />
kadus tuulekiiru.<br />
Loomale sealt lagipähe,<br />
vastu külgi, küüru<br />
ronte, kaikaid, mät<strong>ta</strong>id pildus<br />
hüpeldes ja hõigeldes,<br />
surmatoovast jalahoobist<br />
kõrvale põigeldes.<br />
Minu kadund isa oli<br />
metsas abiks lahkamas.<br />
Kolmed lihad jahtusid<br />
ja nõrgusid kolm nahka maas.<br />
Pajurägastikust välja<br />
vaarus põdraema siis.<br />
Vaikselt meeste juurde astus.<br />
Seal jäi seisma tema siis.<br />
Seisis ja ei läinud ära.<br />
Tummalt paigal püsis.<br />
Suuril silmil otsa vaa<strong>ta</strong>s.<br />
Nagu miskit küsis.<br />
Mehed jätsid töö. Ka nõutult<br />
seisid kühmus õlul.<br />
Üks suur vaa<strong>ta</strong>mine toimus<br />
soisel metsavälul.<br />
Looma silmis peegeldusid<br />
jäägri kuriteod.<br />
Pillas pussi <strong>ta</strong> ja tõstis<br />
oma räämas peod.<br />
Küll <strong>ta</strong> neisse pei<strong>ta</strong> püüdis<br />
sarnu, silmi, juukseid.<br />
Laane pärapõrgus kuulda<br />
oli mehe nuukseid,<br />
mis ei lakanud. Mu isa<br />
siis <strong>ta</strong> juurde astus,<br />
peast ja pihast rapu<strong>ta</strong>s<br />
ja karjus: “Juks, pea vastu!”<br />
Hiljem ise kaua kahtles,<br />
tuli mõtteid teisi:<br />
Kas see üldse oli loom,<br />
kes meie juures seisis?<br />
Kauaks pisaraid! Oh saatust!<br />
Ei karakter lagune.<br />
Sõjaajal inimesi<br />
varjas Alu<strong>ta</strong>gune.<br />
Kauaks kahetsust! See vahel<br />
peale tuli hiiliti.<br />
Hinged oma täiusesse<br />
välja viiliti.<br />
Eluteed, mis seni ikka<br />
otsejoones jatkusid,<br />
järske käände tegid nüüd<br />
või oo<strong>ta</strong>matult katkesid.<br />
Iseloomud avanesid<br />
nagu uksed käginal.<br />
Sulgumisse sisse murti<br />
vägisi ja häbi<strong>ta</strong>.<br />
Inimesed metsistusid.<br />
Ulukiteks kah<br />
hakkasid. Sai mõnest jänes,<br />
mõnest hunt või ahm.
Change language