Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 642<br />
642 | A LEKSANDER S UUMAN /1927–2003/<br />
Süda kloppis, ihu vappus.<br />
Koost või ära lagune.<br />
Aegamööda andis rahu<br />
armas pinu<strong>ta</strong>gune.<br />
Märtsikuu. Nüüd valged nirgid<br />
tõsiselt ja tuhinal<br />
ema salapärast <strong>ta</strong>ntsu<br />
lõivad risukuhilal.<br />
Mus<strong>ta</strong>d ninad, sabaotsad<br />
ilmusid ja kadusid<br />
oo<strong>ta</strong>matult, imekähku.<br />
Nagu välku <strong>ta</strong>gusid.<br />
Ise vaevu kämblapikku,<br />
tollilaiu kerelt.<br />
Kevadele tervitusi<br />
saatsid tervelt perelt.<br />
Mis jäi jäägril enamat<br />
veel soovida või <strong>ta</strong>h<strong>ta</strong> —<br />
kuulid silmadesse saatis,<br />
et ei rikuks nahka.<br />
Kuuseoksi seljaga tõi<br />
metsast Põrgukütt.<br />
Meie <strong>ta</strong>gaväljal valmis<br />
madaluke hütt.<br />
Terve öö me passisime<br />
keltsakõval kesal.<br />
Purihambad plagisesid<br />
õleprahist pesal.<br />
Kui ju vähe hahe<strong>ta</strong>s,<br />
siis esimene kukk<br />
vurrdi! lendas põllule,<br />
ise must <strong>kui</strong> tukk.<br />
Ajas seljasuled turri,<br />
tiivad längu, liuhka.<br />
Selgel valjul häälel laulis,<br />
vahel laskis siuhka:<br />
“Tulgu siia, kesse julgeb<br />
puutuda mu emast!<br />
Armetumad narmad-nartsud<br />
järel’ jäävad temast!”<br />
Näh<strong>ta</strong>matut verivaenlast<br />
näitlikult <strong>ta</strong> kolkis.<br />
Jääger mulle iga salmi<br />
täpselt ära tõlkis.<br />
Sõimas tõhku, neas ronka.<br />
Jumal teab küll, kust <strong>ta</strong><br />
õppind oli sõnu, mis<br />
ei <strong>ta</strong>lu trükimus<strong>ta</strong>.<br />
Samas rippus <strong>ta</strong> mu <strong>käes</strong>,<br />
läbilastud poost.<br />
Ei <strong>ta</strong> loobuda veel suutnud<br />
oma laululoost.<br />
Alateadvuseski jätkas<br />
oma ll-e, rr-e,<br />
uu-sid, ka-sid õige <strong>ta</strong>sa.<br />
Siis kõik kustus verre.<br />
Jää ja lumi olid läinud.<br />
Kena maikuu algus.<br />
Pedja jõgi oma sängist<br />
heinamaale valgus.<br />
Maarjahavid keeru<strong>ta</strong>sid<br />
toa all ja <strong>ta</strong>ga.<br />
Põrgujääger kätt ja silma<br />
proovis ahingaga.<br />
Laskis havil põgeneda.<br />
Kiirelt nagu iil<br />
mööda niitu jõe poole<br />
liikus lainekiil.<br />
Raudahambuline lohe<br />
tõusis samal hetkel.<br />
Kõrge sini<strong>ta</strong>eva <strong>ta</strong>us<strong>ta</strong>l<br />
tegi kaarja retke.<br />
Vuhisev ja võnklev saba<br />
just<strong>kui</strong> andnuks vunki.<br />
Purikaga samaaegselt<br />
jõudis ühte punkti.<br />
Läbi akna õue hüppas.<br />
On aga mehel himu vast,<br />
mõtlesin. Seal sisse astus<br />
politseinik Simunast.
Change language