Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

More documents

Recommendations

Info

Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 616 616 | L EHTE H AINSALU /1938 nüüd saad lustil naise võtta, too kodunt kõik need värgid!” Kostis minekide tümin, õkva tulekide rümin, nõutud riminad kõik päral. Tüdruk astus üle läve, tõlla poole sõkelt tatsus, sarvik-rahvas peran käve, ohjaharu laudjaid latsus, tõld läts teele kiral-käral, segi kapjasid ja sõrgu. Nõnda rõõsal piimal hoitu enne kukke, enne koitu viidi õkva pärapõrgu. Küll sai elupäevad vatti, pesta, küürida ja mõsta, kanda, tirida ja tõsta. Kuid ei töö, mis rikkus rühti, kuid ei mees nii hirmus ühti — tosin last tal kargas natti, kui vaid sõnakese poetas, teine tosin põrgukratti emairvitajaid toetas. Oma liha, võõras veri, omad lapsed, põrgust peri. Aga vaeslaps, lahke neidis, kallimeelse mehe leidis, elas kestvas, vaikses õnnes. Ehk küll tööd ja valu jagus, armastuses vaevgi magus. Nende rohkeis lapsepõnnes püsima jäi ema virkus. Kuid too sannakaasavara võeti kirstust pidu juhuks, jaanipäevaks, pulma puhuks, tolle ilu, värvikirkus palju inimpõlvi kestis. Hoidis ühte hõbekammi veel mu vanavanamammi. Tema selle loogi vestis. 1973 Tuli tuhkhauas, 1986
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 617 617 | A RTUR A LLIKSAAR /1923–1966/ ARTUR ALLIKSAAR SIDRUNIBALLAAD Kuu, naerust kollase näoga, tüdinuna ujumast taevajões, väänab välja oma tumesinised supelpüksid ja heidab sidrunipuu võrasse puhkama. Kuni ta magab, sügavalt nagu noor loom, sünnivad väikesed sidrunid ja krimpsutavad hapult suukesi. Uudistades üksteist, märkavad nad äkki kuud, kelle põsed on unenägudest pisut punnis. “Milline kummaline, milline naljakas sidrun, ja kui suur!” ütlevad sidrunijõmpsikad ja lasevad talle kuklasse nipsu. Kuu ärkab, kuid ei mõtlegi solvuda. Ta ringutab magusalt ja hakkab oma väikestele sugulastele vestma kuumuinasjutte, mida on mitu miljonit tosinat ja veel rohkemgi, ja millest ükski teist ei korda. Kuni kuu jutustab, rändavad tema asemel väikesed sidrunid järjekorras mööda taevamaastikke. Ööd on aga pimedad, ja mis saab siis, kui keegi tuleb, võtab kuu sidrunipuust, viib ta koju ja pigistab ta mahla tilkhaaval oma teeklaasi kihisema?! (1964) Luule, 1976
Page 1 and 2: Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 15: Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 67 and 68:
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191 and 192:
Page 193 and 194:
Page 195:
show all

Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?