Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

More documents

Recommendations

Info

Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 602 602 | L EHTE H AINSALU /1938 välku lõi ja vihma kallas, sumpas läbi vereojad, leidis kätte poisid-pojad, leidis kõik nad surmavallas. Ema lapsed kokku kandis, ise tuikus-suikus jalgel, kaevas hauad täiskuuvalgel, viimset korda suud veel andis, käharad kõik kauniks silus, enne kui need mulda peitis. Väsind, kääbastele heitis. Elutöö kõik kalmuvilus, milleks köhmid vanuigi, kui sul köhmida ei maksa. Tundis, nuttagi ei jaksa, kuid ta nuttis ometigi, vaevakrambis kulmukaared. Kus on mure lõpp ja algus? Pühajärveks vesi valgus, aga kääbastest said saared. 1972 Põhjavesi, 1974 NÄKIRATSANIKUD Mis on lapse mängumaa? Karjamaa ja marjamaa. Karjamaa on hoida karja, marjamaa on leida marja. Mis on lapse mängukann? Lepavits ja maasikmann, kivid, käbid, kaste rohus, kullerkupud niidulohus. Tiik ei ole sõita merd, tiigis elab näkk, kes kuri. Keeldu trotsid, maksab turi. Tiik ei ole sõita merd, aga siiski sõidetakse, näkihirmu võidetakse, kisatakse, kilatakse, memmepoegi pilatakse. Miks meil isa lusti keelab, kas see lomp siis lapsi neelab, vaikne sulistamisvesi, sulistame salakesi. Sekka sigis uhke ratsu, valge, kenus kaelaga, kuldse lakapaelaga. Hopsti selga saada katsu! Mahtus lapsi kolm ja neli, maha jäi vaid väike veli, suurem laps on rohkem kraps. Jonnis mahajäänud laps. Hobu kõrvu lingutas, ringutas ja pingutas, oh kui pikaks puhus end! Hõiskas kõige suurem vend: “Istu näkinägarale!” Nii kui nimetati näkki, hobu läinud oli äkki, kigarale, kägarale lapsed vette paisati, rõivad märjaks raisati. Viimane kui lambakarjus, uljast pead ja vaprat verd, nuttis memme põlle varjus. Tiik ei ole sõita merd. Homme jälle sõidetakse, näkihirmu võidetakse, kilgatakse, kilatakse, valget ruuna pilatakse. 1972 Põhjavesi, 1974
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 PM Page 603 603 | L EHTE H AINSALU /1938 NAISTEJÄRV Kord humalaväsimust vägimees Tõll all leedripõõsaste põõnas. Ta punakaskarvane vägilasrind kui merepind tõusis ja mõõnas. Käis Piret, ta kaasa, ees takune põll, ja taris kerisekiva. Ta põlle sees pirakas raudkivipank näis väeti kui varblase iva. Kuid vallale harunes põlle seos ja vaata, see Tõlluste päratu rank tal äkitselt jalale kukkus. Jäi seisma siis Piret, hell suurvarvas peos, ja tööhimu sootumaks hukkus. Läks haledaks meel, piisk pudenes harv, siis laskis kõlada kisal — ja kokku kihutas naisi parv, kulp pihus või lapsuke nisal. Näe, Pireti varbal on piisake verd! Nad vahtisid seda kui määratut merd, neil süda sai koguni haledaks, neil silmad said silmaveekaledaks, nad Tõllu kirusid ühest suust: Tõll vedeleb humalauimas! Nii vähe ta hoolibki küljeluust! Ei armastust südames tuimas! Läks kibedaks meel, nad kaebasid veel, nad õngasid seda ja toda. Üks halas, et jälle on käimateel, ja teine, et riivis tal koda, üks kurtis, et leidnud veel pole meest, ja teine, et mees närib südame seest, seal ühtedel mini ja teistel ämm teeb eluaseme põrguks. Peitmõttedki sulatab pisaralämm, mis keel muidu lausumast tõrguks. Üks lõpetas, teine hakatas, suur meeleheit kõiki seal nakatas, ja naiste ulg paisus ja pakatas ning Koigi soo kohkunult vakatas. Läks keerdu ja krussi teekäija närv, kes kuulma sai otsata häda. Ning silmaveest sigines suuruke järv — õõtskaldad ja põhjakiht mäda. Sai tilgatuks ometi Pireti kaev, ta sirutas seljasooni Nii piskuks kahanes teistegi vaev, et seda võis kanda kui krooni. Nüüd rind on rahul ja valu on tumm ja lukud lõksasid keelde. Sai otsa see pidu ja läbi on lumm, tööd-toimingud tärkasid meelde. Veel igaüks silmnägu uhas, siis laiali mindi. Kuid Koigi soos uusjärvel jäi ulpima vesiroos nii kaunis ja valge ja puhas. 1971 (1972) Põhjavesi, 1974 KAALI JÄRVE MÕISTATUS I Kaali mõisnik õesse armus, aga pühakirja karmus neil ei lasknud paari heita. Patt kuis ilma silmist peita? Mindi pastorile pärra, mõisa toodi kirikhärra, lauldi, loeti nagu kohus. Pastor teadis: hing on ohus, käskis tuulekiirul paeda, keelas karmilt taha kaeda. Kutsar piilus varga moega, sest et tõmbas eevapoega kõik, mis iial keelatud. Keerisesse neelatud, mõis siis vajus praginaga, jooma-sööma saginaga, vesi ujutas kõik kuplid, katused ja kuldsed nuplid.
Page 1: Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 5 and 6: Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 53 and 54:
Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:16 P
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191 and 192:
Page 193 and 194:
Page 195:
show all

Piisku läigatas vanas käes värahtav kann, kui ta kogeldes ütles ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?