You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Manuel Puig <strong>John</strong> <strong>Kander</strong> ja Fred Ebb<br />
<strong>John</strong> Harold <strong>Kander</strong> (1927) alustas Broadway karjääri 1950. aastatel koorijuhi, dirigendi ja<br />
arranžeerijana. Tema esimeseks muusikaliks oli 1962 lavale jõudnud „A Family Affair“ koos<br />
James ja William Goldmaniga. 1965 algas aastakümneid kestnud koostöö laulusõnade autori<br />
Fred Ebbiga (1928-2004), esimeseks ühisprojektiks oli „Flora, the Red Menace“, milles<br />
debüteeris noor Liza Minelli. Samal aastal salvestas teine tõusev täht Barbra Streisand kaks<br />
<strong>Kander</strong>i ja Ebbi laulu, mis pani aluse paari edule. Nende kõige edukamateks muusikalideks<br />
peetakse tavaliselt „Cabaret’d“ (1966) ja „Chicagot“ (1976), mis mõlemad on ka kinolinale<br />
jõudnud (vastavalt 1972 ja 2002, „Cabaret“ võitis 8 ning „Chicago“ 6 Oscarit). Lisaks on nad<br />
kirjutanud laule mitmetele teleprogrammidele ja filmidele. Tuntuim neist on tõenäoliselt<br />
Martin Scorsese linateose „New York, New York“ (1977) nimilugu, mida filmis esitas Liza<br />
Minelli, mille Frank Sinatra laulis maailmakuulsaks ja mida peetakse New Yorgi mitteametlikuks<br />
hümniks.<br />
Manuel Puig (1932-1990) huvitus juba noorena kinost, tudeeris aga alates 1950 Buenos<br />
Airese ülikoolis arhitektuuri ning kirjandusteadust. 1956 õnnestus tal stipendiumi toel alustada<br />
filmikunsti õpinguid Roomas. Hiljem töötas hispaania ja itaalia keele õpetajana, aga ka<br />
nõudepesijana ning kirjutas oma esimesed stsenaariumid. 1961-1962 oli Puig assistendiks<br />
erinevate filmide juures Buenos Aireses ja Roomas. 1963 kolis ta New Yorki, kus kirjutas oma<br />
esimese romaani „La traición de Rita Hayworth“ („Reedetud Rita Hayworthi poolt“, valmis<br />
1965, ilmus 1968).<br />
1967 pöördus Puig tagasi Buenos Airesesse, kus ilmusid romaanid „Boquitas pintadas“<br />
(„Mingitud musikesed“ 1969, eesti k 1993) ja „The Buenos Aires Affair“ (1973). Viimase teose<br />
levitamine keelati Argentiina parempoolse valitsuse poolt. Lisaks sai kirjanik telefonitsi<br />
ähvarduskõne paramilitaarselt Argentiina Antikommunistlikult Assotsiatsioonilt ning oli<br />
sunnitud emigreeruma Mehhikosse. Seal ilmus 1976 tema kõige kuulsam teos „El beso de<br />
la mujer araña“ („Ämbliknaise suudlus“). 1983 seadis Puig ise oma romaani näidendiks,<br />
mis esietendus inglise keeles 1985 Londoni West Endis (Eesti Draamateatris 1994, lavastaja<br />
Georg Malvius, peaosades Ain Lutsepp ja Jüri Krjukov). 1985 kirjutas Leonard Schrader<br />
selle alusel stsenaariumi, mille tõi kinolinale argentiina-brasiilia režissöör Héctor Babenco<br />
(peaosades William Hurt, Raúl Juliá ja Sonia Braga; William Hurt sai osatäitmise eest parima<br />
näitleja Oscari). 1988 ilmus Manuel Puigi viimane romaan „Cae la noche tropical“ („Troopilise<br />
öö saabudes“). Kirjanik suri 1990 Mehhikos, temast jäi maha lõpetamata romaan „Humedad<br />
relativa 95%“ („Suhteline niiskus 95%“).<br />
Tänapäeval arvatakse Manuel Puigi suurimate Argentiina kirjanike hulka, ent tema tee tunnustuseni<br />
ei olnud kerge. Eelkõige kodumaal kohtasid teosed, milles kirjanik ühendas massikultuuri<br />
elemendid ning avangardistlikud vahendid, teravat kriitikat. Paljud nägid teda vaid<br />
triviaalkirjanduse autorina. Läbimurre saabus alles „Ämbliknaise suudlusega“. Selle romaani<br />
omapäraks on jutustaja täielik puudumine. Tekst koosneb vaid dialoogidest, teadvusevoogude<br />
kirjeldustest ja politseiraporteist. Tegevusest lahus käsitletakse üheksas mahukas<br />
joonealuses märkuses psühhoanalüütilist teooriat homoseksuaalsuse olemusest ja põhjustest.<br />
Puigi romaanide läbivaiks kujundeiks on Hollywoodi filmid, tango, Argentiina provintsi<br />
värvitud tegelaskujud. Tema looming on selgelt mõjustatud isiklikest kogemustest. Ikka ja<br />
jälle käsitleb vasakpoolsete poliitiliste vaadetega ja avalikult homoseksuaalne kirjanik just<br />
ühiskondlikku ja seksuaalset rõhumist konservatiivses ning moralistlikus ühiskonnas.