22.12.2012 Views

John Kander - Vanemuine

John Kander - Vanemuine

John Kander - Vanemuine

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Manuel Puig <strong>John</strong> <strong>Kander</strong> ja Fred Ebb<br />

<strong>John</strong> Harold <strong>Kander</strong> (1927) alustas Broadway karjääri 1950. aastatel koorijuhi, dirigendi ja<br />

arranžeerijana. Tema esimeseks muusikaliks oli 1962 lavale jõudnud „A Family Affair“ koos<br />

James ja William Goldmaniga. 1965 algas aastakümneid kestnud koostöö laulusõnade autori<br />

Fred Ebbiga (1928-2004), esimeseks ühisprojektiks oli „Flora, the Red Menace“, milles<br />

debüteeris noor Liza Minelli. Samal aastal salvestas teine tõusev täht Barbra Streisand kaks<br />

<strong>Kander</strong>i ja Ebbi laulu, mis pani aluse paari edule. Nende kõige edukamateks muusikalideks<br />

peetakse tavaliselt „Cabaret’d“ (1966) ja „Chicagot“ (1976), mis mõlemad on ka kinolinale<br />

jõudnud (vastavalt 1972 ja 2002, „Cabaret“ võitis 8 ning „Chicago“ 6 Oscarit). Lisaks on nad<br />

kirjutanud laule mitmetele teleprogrammidele ja filmidele. Tuntuim neist on tõenäoliselt<br />

Martin Scorsese linateose „New York, New York“ (1977) nimilugu, mida filmis esitas Liza<br />

Minelli, mille Frank Sinatra laulis maailmakuulsaks ja mida peetakse New Yorgi mitteametlikuks<br />

hümniks.<br />

Manuel Puig (1932-1990) huvitus juba noorena kinost, tudeeris aga alates 1950 Buenos<br />

Airese ülikoolis arhitektuuri ning kirjandusteadust. 1956 õnnestus tal stipendiumi toel alustada<br />

filmikunsti õpinguid Roomas. Hiljem töötas hispaania ja itaalia keele õpetajana, aga ka<br />

nõudepesijana ning kirjutas oma esimesed stsenaariumid. 1961-1962 oli Puig assistendiks<br />

erinevate filmide juures Buenos Aireses ja Roomas. 1963 kolis ta New Yorki, kus kirjutas oma<br />

esimese romaani „La traición de Rita Hayworth“ („Reedetud Rita Hayworthi poolt“, valmis<br />

1965, ilmus 1968).<br />

1967 pöördus Puig tagasi Buenos Airesesse, kus ilmusid romaanid „Boquitas pintadas“<br />

(„Mingitud musikesed“ 1969, eesti k 1993) ja „The Buenos Aires Affair“ (1973). Viimase teose<br />

levitamine keelati Argentiina parempoolse valitsuse poolt. Lisaks sai kirjanik telefonitsi<br />

ähvarduskõne paramilitaarselt Argentiina Antikommunistlikult Assotsiatsioonilt ning oli<br />

sunnitud emigreeruma Mehhikosse. Seal ilmus 1976 tema kõige kuulsam teos „El beso de<br />

la mujer araña“ („Ämbliknaise suudlus“). 1983 seadis Puig ise oma romaani näidendiks,<br />

mis esietendus inglise keeles 1985 Londoni West Endis (Eesti Draamateatris 1994, lavastaja<br />

Georg Malvius, peaosades Ain Lutsepp ja Jüri Krjukov). 1985 kirjutas Leonard Schrader<br />

selle alusel stsenaariumi, mille tõi kinolinale argentiina-brasiilia režissöör Héctor Babenco<br />

(peaosades William Hurt, Raúl Juliá ja Sonia Braga; William Hurt sai osatäitmise eest parima<br />

näitleja Oscari). 1988 ilmus Manuel Puigi viimane romaan „Cae la noche tropical“ („Troopilise<br />

öö saabudes“). Kirjanik suri 1990 Mehhikos, temast jäi maha lõpetamata romaan „Humedad<br />

relativa 95%“ („Suhteline niiskus 95%“).<br />

Tänapäeval arvatakse Manuel Puigi suurimate Argentiina kirjanike hulka, ent tema tee tunnustuseni<br />

ei olnud kerge. Eelkõige kodumaal kohtasid teosed, milles kirjanik ühendas massikultuuri<br />

elemendid ning avangardistlikud vahendid, teravat kriitikat. Paljud nägid teda vaid<br />

triviaalkirjanduse autorina. Läbimurre saabus alles „Ämbliknaise suudlusega“. Selle romaani<br />

omapäraks on jutustaja täielik puudumine. Tekst koosneb vaid dialoogidest, teadvusevoogude<br />

kirjeldustest ja politseiraporteist. Tegevusest lahus käsitletakse üheksas mahukas<br />

joonealuses märkuses psühhoanalüütilist teooriat homoseksuaalsuse olemusest ja põhjustest.<br />

Puigi romaanide läbivaiks kujundeiks on Hollywoodi filmid, tango, Argentiina provintsi<br />

värvitud tegelaskujud. Tema looming on selgelt mõjustatud isiklikest kogemustest. Ikka ja<br />

jälle käsitleb vasakpoolsete poliitiliste vaadetega ja avalikult homoseksuaalne kirjanik just<br />

ühiskondlikku ja seksuaalset rõhumist konservatiivses ning moralistlikus ühiskonnas.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!