Eelarve seletuskiri (PDF, 584KB) - Tartu

S E L E T U S K I R I 

Tartu linna 2004. aasta 

eelarve kohta 

detsember 2003 

30

1. SISSEJUHATAV OSA 

Tartu linna 2004. a eelarve on koostatud riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi 

arvestades (Riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise 

seadus – RT I 2002,64,393). 

Finantsjuhtimise seisukohalt on eelarvele seatud kolm olulist eesmärki: 

eelarve kui tegevusplaan – vahend tegevuste korraldamiseks ja eesmärkide 

saavutamiseks, 

eelarve kui finantsplaan – annab ülevaate laekuvatest tuludest ja tehtavatest kulutustest, 

eelarve kui kommunikatsioonivahend – kannab avalikkusele arusaadavat informatsiooni 

ja on demokraatliku valtsemissüsteemi usalduse indikaatoriks. 

Eelarvepoliitika järjekindlus on üheks olulisemaks stabiilsuse näitajaks. Linna 2004. a 

eelarve koostamisel on eesmärgiks: 

jätkata senist eelarvepoliitikat, st hoida kogu protsess läbinähtavana ja kulutada 

maksumaksja raha säästlikult ja mõistlikult; 

 

 

jätkata suhteliselt konservatiivset laenupoliitikat; 

lähtuda eelarve prioriteetsete valdkondade määratlemisel Tartu linna arengukavas 

püstitatud eesmärkidest. 

Eesmärgiga suurendada operatiivsust ja paindlikkust vahendite kasutamisel eelarveaasta 

jooksul, tõsta linnavalitsuse osa eelarve täitmise korraldamisel ning kasutada ühtseid 

põhimõtteid riigieelarve koostamisega, muutis volikogu eelarve koostamise korda (määrus 

nr 38 19.06.2003). 

Tulude ja kulude klassifitseerimine on oluline nii poliitika formuleerimise seisukohalt kui 

ka selleks, et mõõta ressursside jagunemist eri valdkondade vahel, millega tagatakse 

seadustele vastavus, tulemusanalüüs ning eelarve igapäevane administreerimine. Selleks on 

kinnitatud Rahandusministri poolt eelarve klassifikaator. 2003. aastani kehtis 1998. aastal 

kinnitatud klassifikatsioon. Lähtuvalt riigieelarve muutmise seadusest on Rahandusministri 

13.augusti 2002. a määrusega nr 99 kinnitatud uus eelarve klassifikaator, mille põhiliseks 

muudatuseks on eelarve ülesehituse ühe osana nn finantseerimistehingud. Käesolevas 

eelnõus on kasutatud momendil kehtivat klassifikatsiooni, kuid kuna EV 

Rahandusministeerium kinnitas 11.12.2003. a Riigi raamatupidamise üldeeskirja ja sellega 

seonduvalt ka uue klassifikaatori, siis oleme kohustatud vastuvõetud eelarve viima 

vastavusse Rahandusministeeriumi poolt kinnitatavaga peale eelarve vastuvõtmist. 

Määruse eelnõu lisas 2 (põhieelarve) on kuluartiklid esitatud grupeeritult: 

tegevuskulud: personali- ja majandamiskulud (kuluartiklid 211.01-212.39) 

eraldised (kuluartiklid 221-229) 

muud kulud (kuluartiklid 291.01-299.99) 

Seletuskiri on koostatud samas järjestuses kui volikogu määruse lisad s.t kõigepealt antakse 

üldiseloomustus põhieelarve tulude ja valdkonniti kulude kohta. Põhjalikum selgitus on 

administratiivse jaotuse (volikogu ja linnakantselei, struktuuriüksused) lõikes. 

Kapitalieelarve kulud on jaotatud valdkonniti, rahade käsutajate ja objektide lõikes. 

Seletuskirja kolmandas osas (kuluvaldkonnad) esitatud tabelites on artikligrupid jaotatud 

erinevate kuluartiklite lõikes. 

Järgnev tabel annab ülevaate põhieelarvesse lülitatud kuluartiklitest: 

Tegevuskulud 

31

Personalikulud 

Avaliku teenistuse ametnike töötasu 

Töötajate töötasu 

Töövõtulepingu alusel füüsilistele isikutele makstav tasu 

Valitavate ja ametisse nimetatavate ametnike töötasu 

Õppekulud 

Sõidukulud 

Toitlustuskulud 

Muud erisoodustusena maksustatavad kulud 

Maksud erisoodustustelt 

Sotsiaalmaksu kulu 

Töötuskindlustusmakse kulu 

Muud personalikulud 

Majandamiskulud 

Administreerimiskulud 

Uurimus- ja arendustööde ostukulud 

Lähetuskulud 

Koolituskulud 

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 

Rajatiste majandamiskulud 

Sõidukite ülalpidamise kulud 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 

Inventari kulud 

Masinate ja seadmete ülalpidamise kulud 

Toiduained ja toitlustusteenused 

Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 

Teavikud ja kunstiesemed 

Õppevahendid 

Tootmisega seotud muud kulud 

Eri- ja vormiriietus 

Muu erivarustus ja erimaterjalid 

Eraldised 

Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 

Sotsiaaltoetused 

Eraldised riigile ja riigiasutustele 

Eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele ja 

omavalitsusasutustele 

Eraldised avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 

Eraldised sihtasutustele 

Muud eraldised residentidele 

Muud kulud 

Intressi-, viivisekulud 

Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 

Põhieelarve kulud, millest on maha arvatud ülekanne kapitalieelarvesse ja reservfond 

jagunevad summaliselt ja protsendiliselt järgnevalt: 

tegevuskulud 532 393 700 krooni e 80% põhieelarve kuludest 

eraldised 133 171 900 krooni e 20% 

32

muud kulud 157 100 krooni e 0%. 

Järgnevas tabelis on toodud linna sotsiaalsfääri põhieelarve koostamise alusandmed: 

2000.a 

keskmine 

2001.a 

keskmine 

2002.a. 

keskmine 

2003.a 

keskmine 

plaan 

2004.a 

keskmine 

plaan 

I HARIDUS 

Koolieelsed lasteasutused 

Asutusi 27 27 27 27 27 

Lasterühmi 221 221 222 223 221 

Lapsi 4 584 4 420 4 490 4 568 4 629 

Lastepäevi 684 064 675 000 688 888 696 675 715 305 

Ametikohti 1 083 1 092 1 065 1 071,6 1 075,8 

Eralasteaiad 

Asutusi 5 3 4 4 4 

Lapsi 120 63 89 87 83 

Põhikoolid ja 

gümnaasiumid 

Asutusi 22 22 22 20 20 

Klasse 565 561 550 534 525 

Õpilasi 15 923 15 767 15 477 15 030 14 602 

Ametikohti 607 625 610 508,5 493,7 

Täiskasvanute gümnaasium 

Asutusi 1 1 1 1 1 

Klasse 16 16 16 16 16 

Õpilasi 339 423 415 454 534 

Ametikohti 11 10 10 8,8 8,8 

Erakoolid 

Asutusi 5 5 5 5 5 

Õpilasi 311 320 368 412 535 

II VABAAEG JA KU LTUUR 

Laste huvialasutused 

Asutusi 4 4 2,3 2 2 

Rühmi 269 233 159 0 0 

Õpilasi 4 558 4 050 3 315 0 0 

Ametikohti 173 161 71 16 13 

Muusika- ja kunstikoolid 

Asutusi 3 3 3 3 3 

Rühmi 125 120 120 117 117 

Õpilasi 850 795 795 795 795 

Ametikohti 146,3 133 136 120 103 

2003.a 2004.a 

2000.a 2001.a 2002.a. 

keskmine keskmine 

keskmine keskmine keskmine 

plaan plaan 

Raamatukogu 

Filiaale 4 4 4 4 4 

Laenutusi 1 725 800 1 803 000 1 726 000 1 660 000 1 600 000 

33

Ametikohti 126,5 125,25 126 107 108 

Muuseumid 

Asutusi 2 2 2 2 2 

Külastusi 26 000 38 000 38 000 38 000 35 000 

Ametikohti 33,6 34,2 31 32 34 

Lasteteater - Teatrilabor 

Ametikohti 27 10,2 11 6 3 

Tiigi Seltsimaja 

Ametikohti 4 4 8 8 8 

Spordiklubid 

Klubide arv 54 56 55 

Osalejate arv (noored) 1 440 4 107 4 005 4 110 5 200 

Spordibaasid 

Ametikohti 25,7 25,7 25 30 31 

III 

SOTSIAALHOOLEKANNE 

Päevakeskus Kalda 

Hoolealuseid 322 330 279 300 280 

Ametikohti 53 52 52 52 52 

Päevakeskus Tähtvere 

Ametikohti 13,5 13,5 12 12,5 12,5 

Tartu Hooldekodu 

Hoolealuseid 119,2 118 122 119 121 

Ametikohti 70,5 68,5 68,5 68,5 68,5 

Vaimse Tervise 

Hooldekeskus 

Hoolealuseid 125 157 163 x x 

Ametikohti 50 50 43 x x 

Laste Turvakodu 

Hoolealuseid turvakodus 20,3 20 18 22 21 

Hoolealuseid noortekodus 6 12 12 12 15 

Ametikohti 16,5 13 13,75 14 14 

Varjupaik 

Majutuskohti 53 67 80 80 80 

Ametikohti 8 7 11,5 13 13 

PÕHIEELARVE 

T U L U D 

( määruse Lisa 2) 

34

2. T U L U D 

Põhieelarve tulude kavandamisel on arvestatud käesoleval ajal kehtivaid õigusakte ning 

võimalikult reaalseid tulude laekumise prognoose. 

Põhieelarve tulud on esitatud viie tululiigina: maksud, kaupade ja teenuste müük, tulu 

varadelt, toetused ja muud tulud. 

2.1. _Maksud 

Laekumine maksudest määratakse kokku 441 180 000 krooni, mis moodustab 58,6% 

põhieelarvest. 

Tuludeks riiklikest maksudest määratakse 2004. aasta eelarvesse 436 680 000 krooni, mis 

moodustab põhieelarve tuludest 58%. Tuluallikateks on kaks maksu, millest üksikisiku 

tulumaks moodustab 96,9%, maamaks 3,1%. 

Kohalike maksude tuludeks on 2004. aasta põhieelarves kavandatud 4 500 000 krooni, mis 

moodustab põhieelarvest 0,6%. Tuluallikateks on kolm maksu, millest reklaamimaks 

moodustab 44,4%, teede ja tänavate sulgemise maks 8,9% ning parkimistasu 46,7%. 

Kohalike maksude seadus näeb ette veel seitset võimalikku maksu (mootorsõidukimaks, 

isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks), 

mida ei ole Tartus rakendatud. 

2.1.1. Üksikisiku tulumaks 

Üksikisiku tulumaksu on kavandatud 423 000 000 krooni s.o 56,1% põhieelarve tuludest. 

Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv, keskmine palk, maksuvaba miinimum ja 

mitmesugused maksusoodustused. Maksumaksjate arv sõltub Tartus elavate ja töötavate 

isikute registreerimisest Maksuametis Tartu linna maksumaksjana. 

Maksuvaba miinimum on 2004. aastal 1 400 krooni kuus. Üksikisiku tulumaksumäär on 

26% maksustatavatest tuludest. Üksikisiku brutotulust 11,4% laekub linnaeelarvesse. 

Tulumaksuseaduse muudatuse mõju kannab ainult riigieelarve ja kohalike omavalitsuste 

tulubaas jääb samaks. Deklaratsioonide alusel tehtavad tagasimaksed linna 

tulumaksulaekumisi alates 2004. aastast ei mõjuta ning kohalikud omavalitsused hakkavad 

saama osa deklaratsioonide alusel tehtavatest juurdemaksetest (välja arvatud tulud varadelt 

ja väärtpaberitelt). 

2004 eelarve 423 000 000 

2003 eelarve 355 037 000 

2002 aruanne 334 375 400 

2.1.2. Maamaks 

Maamaksu on kavandatud 13 680 000 krooni, s.o 1,8% põhieelarvest. 

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks. Maamaksu tasutakse iga-aastaselt 

vastava maksumäära alusel maa maksustamise hinnast. Maksumäär kehtestatakse igal aastal 

linna volikogu poolt ja see võib olla vahemikus 0,1-2%. 2002. ja 2003. aastal oli see 1,0%. 

Maamaksu laekumine on kavandatud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt 

esitatud andmete alusel ja arvestades volikogu poolt 20.11.03 määrusega nr 48 kinnitatud 

35

maamaksumäära 1,0%. 2003.a maamaksu laekumise kavandamisel lähtuti maa korralise 

hindamisega (2002. a 1. jaanuarist) kehtestatud hindadest ja 3. oktoobri 2003. a seisust. 

Linnas on maksustatud 11 607 krunti, maksu eeldatav laekumine 15 400 000 krooni. 

Vastavalt volikogu 20.11.03.a määrusele nr 50 atakse kehtestati maamaksust vabastamise 

summa suuruseks maksuvabastuse saaja kohta 400 krooni. Sellest tuleneb vähemlaekumine 

1 650 000 krooni 

2004 eelarve 13 680 000 

2003 eelarve 13 680 000 

2002 aruanne 13 821 900 

2.1.3. Reklaamimaks 

Reklaamimaksu on kavandatud 2 000 000 krooni, s.o 0,3% põhieelarvest. 

Maksu laekumist korraldatakse vastavalt Tartu Linnavolikogu 19.detsember 2002.a 

määrusele nr 10 “Reklaamimaks” ja 06.novembri 2003. a määrusele nr 45 “Tartu 

Linnavolikogu 19. detsembri 2002. a. määruse nr 10 “Reklaamimaks” muutmine” 

Maksumäär reklaampinna 1 m 2 eest on 3 krooni päevas välja arvatud järgmistes 

piirkondades, kus maksumäär reklaampinna 1 m 2 eest päevas on: 

peamagistraalidel 4 krooni 

kesklinna piirkonnas 5 krooni 

tänavate kohal 5 krooni 

ühissõidukitel 1 kroon 

ühissõidukitel kogu välispinna kujundus reklaamina 13 krooni päevas 

ühe mittestatsionaarse reklaami maksumäär on 200 krooni 12 kuu eest 

2004 eelarve 2 000 000 

2003 eelarve 1 500 000 

2002 eelarve 1 402 100 

2.1.4. Teede ja tänavate sulgemise maks 

Teede ja tänavate sulgemise maksu on kavandatud 400 000 krooni s.o 0,05% põhieelarvest. 

Vastavalt Linnavolikogu määrusele nr 82 11. jaanuarist 1996 maksustatakse teede ja 

tänavate sulgemise maksuga üldkasutatavate teede ja tänavate, väljakute ja platside, parkide, 

puhkealade, parklate ja haljasalade või nende osade sulgemist ehitus- või remonditööde, 

demonstratsioonide, rongkäikude, kultuuri-, spordi- ja muude ürituste läbiviimiseks Tartu 

linnas. Maksumäär diferentseeritakse olenevalt tee- ja tänavatüübist ja parandustegureist. 

Teed ja tänavad jaotatakse kolme tüüpi, mille maksumäär kõigub 200 kroonist 1 500 

kroonini ööpäevas. Parandustegurid olenevad sulgemise mahust, ajast, sulgemise 

omavolilisusest. 

2004 eelarve 400 000 

2003 eelarve 400 000 

2002 aruanne 615 700 

2.1.5. Parkimistasu 

Parkimistasu on kavandatud 2 100 000 krooni, s.o. 0,3% põhieelarvest. 

01.02.2003. a. jõustus “Täitemenetluse seadustiku, kohalike maksude seaduse, ühistranspordiseaduse, 

liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus”, millega 

36

lisandus kohalike maksude hulka parkimistasu. Tartu linnas jõustus parkimistasu kohaliku 

maksuna 17. veebruaril 2003.a. ja seega tulu parkimisest laekub täies ulatuses linna 

eelarvesse. Tartu linnas on 3 parkimispiirkonda, millel on kokku 21 parkimisala. 2003. aastal 

on parkimistasu plaaniliseks laekumiseks 2 600 000 krooni. Eelarvesse on kavandatud 

vähenemine, kuna 2003. a parkimistasu eeldatav laekumine jääb kavandatust väiksemaks. 

Samas on kasvatatud laekumisi viivistasudelt (vt p 2.3.1. - viivistasu tasuta parkimise eest 

avalikul tasulisel parkimiskohal). 

2004 eelarve 2 100 000 

2003 eelarve 2 600 000 

2.2 Kaupade ja teenuste müük 

Kaupade ja teenuste müüki on kavandatud eelarvesse 39 344 200 krooni,mis moodustab 

5,2% põhieelarvest. Sellest 2 080 000 krooni on määratud laekumiseks põhieelarve 

kassaeelarvesse ja 37 264 200 krooni laekumiseks omatuludena majandamiseelarvesse. 

2.2.1 Riigilõiv 

Riigilõivu on kavandatud linna eelarvesse 1 600 000 krooni, sh 100 000 krooni 

kauplemislubade väljastamise eest ning 1 500 000 krooni ehituslubade, kasutuslubade ja 

riikliku ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest. Riigilõivu 

kauplemislubadelt hakkas laekuma vastavalt “Alkoholiseaduse” rakendamisega seonduvate 

seaduste muutmise seadusele alates 01.07.2002.a. Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku 

ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest hakkas riigilõivu laekuma 

vastavalt Ehitusseadusele alates 01.01.2003. 

2004 eelarve 1 600 000 

2003 eelarve 1 253 400 

2002 aruanne 250 400 

2.2.2 Laekumised majandustegevusest 

Laekumised majandustegevusest on kavandatud 35 798 500 krooni s.o 4,8% põhieelarvest. 

2.2.2.1. Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 29 216 100 krooni moodustavad 

majandustegevuse tuludest 74,3% ja nende struktuur on järgmine: 

laekumised lapsevanematelt 21 086 100 

sh: koolieelsete lasteasutuste õppekulude tasu 2 610 500 

koolieelse lasteasutuse toitlustustasu 9 701 000 

lapsevanema tasu koolieelse lasteasutuse koha eest 7 058 400 

lapsevanema tasu Maarja Kooli lasteaiarühmas 23 000 

lapsevanema tasu kooliõpilaste toitlustamise eest 1 693 200 

kutseõppeasutuste tulud õppetegevusest 6 290 000 

tulu õppekava välisest tegevusest 713 500 

sh: koolieelsed lasteasutused 146 100 

üldhariduskoolid 567 400 

Muud laekumised haridusasutuste majandustegevusest 1 126 500 

sh: koolieelsed lasteasutused 10 000 

üldhariduskoolid 1 066 500 

37

kutseõppeasutused 50 000 

Omatulud jäävad haridusasutuste kasutusse. 

2.2.2.2. Laekumised kultuurija kunstiasutuste majandustegevusest (tasulised kursused, 

piletite müük) summas 434 300 krooni moodustavad majandustegevuse tuludest 

1,1%. Vahendid jäävad kultuuriasutuste kasutusse. 

Tasulisi teenuseid osutavad: 

raamatukogu 126 000 

muuseumid 193 300 

Tiigi Seltsimaja 15 000 

Teatrilabor 100 000 

2.2.2.3 Laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest on 2 933 600 krooni, mis 

moodustavad 7,5% majandustegevuse tuludest. Spordi- ja puhkeasutuste omatulude 

struktuur on järgmine: 

Täiskasvanute huvialaasutused (Keeltekool) 527 000 

Spordibaasid 1 080 000 

Anne Noortekeskus 20 000 

Laste muusika- ja kunstikoolid 1 306 600 

sh: laekumised lapsevanematelt 1 149 000 

muud laekumised majandustegevusest 157 600 

2.2.2.4 Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest summas 2 954 500 krooni 

moodustavad majandustegevuse tuludest 7,5%. Vahendid jäävad sotsiaalhoolekande 

asutuste kasutusse. Sotsiaalhoolekande omatulude struktuur on järgmine: 

Hooldekodu hooldustasu (hoolealuste osalus) 1 978 000 

Laste Turvakodu hooldustasu 5 000 

muude hoolekandeteenuste tasud 971 500 

sh: Päevakeskus Kalda 14 500 

Tähtvere Päevakeskus 682 000 

Hooldekodu 275 000 

2.2.2.5 Laekumised muude majandusküsimustega tegelevatelt asutustelt on kokku 260 000 

krooni (0,7% majandustegevuse tuludest), millest laekub linnamajanduse osakonna 

kaudu linna finantseerimiseelarve tuludesse 140 000 krooni kalmistutel osutatavate 

teenuste ja platside tasuna (Linnavalitsuse määrus nr 39 06.07.99) ning 120 000 

krooni laekub omatuluna ettevõtluse osakonna majandamiseelarvesse ettevõtjatelt 

neile korraldatud kursustel osalemise tasuna. 

Võrdlusandmed finantseerimiselarve kohta: 

2004 eelarve 140 000 

2003 eelarve 163 000 

2002 aruanne 180 300 

2.2.3 Muu kaupade ja teenuste müük 

38

Muu kaupade ja teenuste müük on kavandatud summas 1 945 700 krooni, mis moodustab 

4,9% kaupade ja teenuste müügist ja 0,3% põhieelarve tuludest. 

2.2.3.1 Üüritulu moodustab 4,1% kaupade ja teenuste müügist. Tuluobjektiks on kohalike 

omavalitsusasutuste käsutuses olevad vabad pinnad ja tulu on kavandatud 

laekumisena majandamiseelarvesse. Tulude prognoos on tehtud seniste laekumiste 

põhjal. Üüritulu laekumiseks on kavandatud põhieelarvesse kokku 1 605 700 krooni, 

sh: 

Tartu Linnamuuseum 11 700 

Tartu Linna Keskraamatukogu 8 000 

Tiigi Seltsimaja 74 000 

Tähtvere Päevakeskus 28 000 

Anne Noortekeskus 30 000 

Lille Maja 115 000 

haridusasutused 1 339 000 

sh koolieelsed lasteasutused 3 700 

põhikoolid ja gümnaasiumid 645 300 

kutseõppeasutused 690 000 

Vahendid jäävad asutuste kasutusse hoonete ja ruumide majandamiskulude katteks 

2.2.3.2 Eespool nimetamata kaupade ja teenuste müük on kavandatud põhieelarve 

finantseerimiseelarvesse summas 340 000 krooni, s o 0,9% kaupade ja teenuste 

müügist. Tulu laekub linnamajanduse osakonnalt, sh 300 000 krooni teehoiukulude 

hüvitistasuna vastavalt linnavalitsuse 30.03.95. a määrusele nr 7 ja 40 000 krooni 

suurekaliibriliste veoste lubade väljastamise tasuna vastavalt linnavalitsuse 

protokollile nr 4 16.01.03. 

2004 eelarve 340 000 

2003 eelarve 405 000 

2002 aruanne 583 020 

2.3 Tulu varadelt 

Tulu varadelt kajastub põhilises osas kapitalieelarves. Põhieelarve finantseerimiseelarvesse 

on kavandatud intressi- ja viivisetulud 2 000 000 krooni ning laekumised vee erikasutusest 

1 000 000 krooni, mis kokku moodustavad 0,4% põhieelarve tuludest. 

2.3.1 Intressi- ja viivisetulud 

Intressi- ja viivisetuludena on kavandatud linna eelarvesse 2 000 000 krooni, millest 400 000 

krooni intressitulu linna kontsernikontolt. Vastavalt karistusseadustiku ja väärteomenetluse 

seadustiku jõustumisega laekub alates 2003. aastast linnamajanduse osakonna kaudu 

parkimistasu viivist, mis eelnevatel aastatel laekus trahvina. 2004. eelnõusse kavandatud 

viivistasu 1 600 000 krooni. 2003. a eelarve koostamisel eeldati korrektsemat parkimistasu 

maksmist, kuid eelarve täitmine näitab maksutulu alalaekumist ning viivistasude plaani 

ületamist. Seisuga 01.11.2003 on laekunud viivistasu 1 519 600 krooni. 

2004 eelarve 2 000 000 

2003 eelarve 830 500 

2002 aruanne 1 833 300 

39

2.3.2 Laekumine vee erikasutusest 

Laekumine vee erikasutusest on kavandatud 1 000 000 krooni s.o 0,1% põhieelarvest. 

Veeseaduse §8 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt maksavad vee erikasutuse tasu vee kasutajad, kes 

võtavad vett otse põhjaveest või veekogust. Tartu linnas on selliseid vee kasutajaid 10. 

Suurimad veevõtjad on AS Tartu Veevärk, AS Tartu Õlletehas, AS Pere Leib, AS Salvest ja 

AS Tartu Maja. 

2004 eelarve 1 000 000 

2003 eelarve 1 000 000 

2002 eelarve 1 045 200 

2.4.Toetused 

Toetustena on kavandatud laekumisi linna eelarvesse 269 031 900 krooni e 35,7% 

põhieelarve tuludest. 

2.4.1. Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 

Sihtotstarbelisi toetusi jooksvateks kuludeks on kavandatud linna eelarve eelnõusse lähtudes 

2004. a riigieelarve eelnõust, 2003. a laekumistest ning projektide rahastamiseks sõlmitud 

lepingutest. Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks kavandatakse summas 

57 813 400 krooni, mis moodustab toetustest 21,5%. Sellest 53 566 300 krooni on 

kavandatud laekumiseks finantseerimiseelarvesse ning 4 247 100 krooni laekumiseks 

majandamiseelarvesse. 

2.4.1.1. Finantseerimiseelarvesse laekub toetust 53 566 300 krooni, sh: 

hoolitsuseta laste ülalpidamiseks 121 800 

bussidotatsiooniks 6 800 000 

õppelaenu kustutamiseks 2 426 000 

teavikute soetamiseks 1 903 000 

koolitoiduks 7 556 500 

kutsehariduskuludeks 34 759 000 

2004 eelarve 53 566 300 

2003 eelarve 53 593 900 

2002 aruanne 47 223 600 

2.4.1.2. majandamiseelarvesse laekub toetust 4 247 100 krooni, sh: 

projektile “Piimanina” 1 133 200 

projektile “Tartu-Turu kultuurisild” 535 500 

festivalide projektile 328 000 

projektile BOD III 542 200 

projektile “Sobib Euroopasse” 454 100 

projektile “Tartu Tööstuspark” 318 100 

projektile TRIS 936 000 

40

Projekti “Piimanina” toetab riik, vahendeid kasutab haridusosakond. Projekti “Tartu-Turu 

kultuurisild” vahendid eraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Festivalide projekti 

vahendid laekuvad Euroopa Liidult programmi “Kultuur 2000” raames. Vahendeid kasutab 

kultuuriosakond. Ettevõtluse osakonnale laekub vahendeid Ettevõtluse Arendamise SAlt 

Phare väikeprojektidele BOD III ja Sobib Euroopasse 996 300 krooni, Phare PPFilt 

projektile Tartu Tööstuspark 318 100 krooni ja Euroopa Liidu 5. Raamprogrammi raames 

projektile TRIS 936 000 krooni. 

2.4.2. Mittesihtotstarbelised toetused 

Mittesihtotstarbelisi toetusi on kavandatud kassaeelarvesse 203 818 500 krooni, s.o. 27,1% 

põhieelarve tuludest ning 75,8% toetuste kogusummast ning nende struktuur on järgmine: 

toimetulekutoetuseks 34 000 000 

koolieelsete lasteasutuste töötajate koolituseks 565 200 

palkade ühtlustamiseks 7 500 000 

põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palkadeks, koolituseks, õpikute 

soetamiseks 122 765 300 

tasandusfond 38 988 000 

2004 eelarve 203 818 500 

2003 eelarve 219 130 100 

2002 aruanne 215 350 000 

2.4.3. Toetused kohaliku omavalitsuste üksustelt 

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 võib kohaliku omavalitsuse üksus 

ülesannete täitmisel teha teiste omavalitsusüksustega koostööd. Põhikooli- ja gümnaasiumi 

seadus ja Koolieelse lasteasutuse seadus sätestavad, et munitsipaalkooli ja koolieelse 

lasteasutuse tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad 

proportsionaalselt selles koolis õppivate ja lasteaias käivate nende haldusterritooriumil 

alaliselt elavate õpilaste/laste arvuga. 01.09.2003. a seisuga käib Tartu linna koolides 2411 

õpilast ja koolieelsetes lasteasutustes 250 last. Lähtudes eelnevast kavandatakse laekumisi 

teistelt kohalikelt omavalitsustelt järgmiselt: 

koolide osas 5 680 000 krooni ja koolieelsete lasteasutuste osas 1 320 000 krooni. 

Teiste omavalitsuste lapsi käib ka Tartu linna laste muusika ja kunstikoolides ja vastavalt 

lepingutele omavalitsused katavad neid kulusid Tartu linnale. Laekumisi planeeritakse 8-lt 

omavalitsuselt kokku 35 lapse eest summas 400 000 krooni. 

2004 eelarve 7 400 000 

2003 eelarve 7 300 000 

2002 aruanne 6 699 900 

2.5. Muud tulud 

2.5.1. Kulude katteks suunatud aasta alguse jääk 

Aasta alguse vabadest vahenditest suunatakse põhieelarve kulude katteks 340 000 krooni. 

2.5.2. Trahvid 

41

Laekumine trahvidest on kavandatud 500 000 krooni ja moodustab põhieelarve tuludest 

0,1%. Põhiosa moodustavad laekumised väärteomenetluse seadustiku alusel määratud 

trahvidest (reisija piletita sõidu eest linnaliini ühissõidukis). 

2004 eelarve 500 000 

2003 eelarve 700 000 

2002 aruanne 228 300 

42

PÕHIEELARVE 

K U L U D 

(määruse Lisa 2) 

43

V A L D K O N N A D 

44

3.1. KULUD VALDKONDADE LÕIKES 

3.1.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 

Üldised valitsussektori teenused moodustavad linna põhieelarve mahust 9% ja on olnud 

aastatel 2002 – 2004 järgmised: 

2002 aruanne 2003 eelarve 2004 eelarve 

Üldised valitsussektori teenused kokku 61 600 200 63 089 600 67 695 100 

sh. Volikogu kantselei 2 886 300 3 482 700 3 340 800 

Linnakantselei 21 165 300 19 454 200 21 303 600 

Osakonnad 37 548 600 40 152 700 43 050 700 

Volikogu kantselei korraldab volikogu asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Volikogu 

kantselei kaudu makstakse volikogu liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud 

kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja 

korras. 

Linnakantselei korraldab linnavalitsuse asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Linnavalitsus 

täidab ülesandeid, mis seaduse, linna põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud 

linnavalitsuse pädevusse. 

Osakonnad on linnavalitsuse struktuuriüksused, nende ülesanded ja töökorraldus sätestatakse 

struktuuriüksuste põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. 

Üldised valitsussektori teenused 67 695 100 krooni moodustavad 9,5% 

finantseerimiseelarvest ja suurenevad võrreldes 2003 aastaga 7,3 % põhiliselt 

personalikulude arvel, kus palgakasvuks on planeeritud kuni 8% ja uute ametikohtade arvel 

kasv 1,9%. Samas on töövõtulepingu alusel makstava tasu vähenemine 55,4%. 

Majandamiskulude kasv 3,8% põhiliselt info-ja kommunikatsioonitehnoloogiakulude arvel 

(kasv 23,4%), kuna enamus teisi kuluartikleid väheneb. 

Personalikulud on arvutatud kooskõlas Tartu Linnavolikogu otsusega “Tartu linna 

omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine” järgmiselt: 

ametipalk ( 1 kuu palgafond x 12) 

puhkusetoetus 1 kuu ametipalk 

lisatasu vastavalt avaliku teenistuse seadusele. 

Kulud struktuuriüksuste ja kuluartiklite lõikes on toodud järgnevas tabelis, sh 2002. a 

aruanne, 2003. a ja 2004. a eelarve. 

45

3.1.2. AVALIK KORD JA JULGEOLEK 

Linna eelarvest on linna avalikku korda ja julgeolekut finantseeritud järgmiselt: 

2002 2003 2004 

aruanne eelarve eelarve 

Tartu Politseiprefektuur 21 728 450 000 450 000 

MTÜ Naabrusvalve Keskus 200 000 300 000 300 000 

Linnamajanduse osakond 231 538 300 000 300 000 

Kokku 453 266 1 050 000 1 050 000 

Kodanikukaitse toetusena on arengukavas ette nähtud 300 000 krooni naabrusvalvele ja 

300 000 krooni abipolitseinike rakendamiseks patrullteenistuses. 150 000 krooni eraldatakse 

Politseiprefektuurile avaliku korra kaitsel töötavate politseiametnike premeerimiseks. 

Linnamajanduse osakond korraldab avalikest kohtadest tuvastamata või omasteta surnute 

veo kohtuekspertiisi ja surnukambrisse. 

46

3.1.3. MAJANDUS 

2003. aastal kehtima hakanud uus eelarveklassifikaator tõi eelarvesse sisse uued 

linnamajanduse tegevusala mõisted: majandus, keskkonnakaitse ja elamukommunaalmajandus, 

mis eelnevate aastate eelarves olid koondatud nn “linnamajanduse” 

kuludesse. 

Majanduse kulud aastatel 2002-2004 kajastuvad järgnevas tabelis: 

tuh kr 

2004 eelarve 

2002 

finantseerimiseelarve 

aruanne 

2003 



majandamiseelarve 

Majandus kokku 61 185,3 68 511,1 69 411,9 2 370,4 

Tänavate puhastus 22 561,1 25 924,0 25 296,0 

sh sadevee ärajuhtimine 5 000,0 5 500,0 5 500,0 

Liikluskorraldus 4 538,4 6 033,0 6 514,0 

Autotransport 18 141,9 18 200,0 18 200,0 

Tänavate remont 9 208,5 9 995,0 9 570,0 

Turism 358,8 394,1 330,0 

Maakorraldus 729,9 740,0 1 830,0 

Territoriaalne planeerimine 1 143,7 2 100,0 1 770,0 

Linnakujundus 587,1 470,0 770,0 

Arhitektuur 73,9 430,0 400,0 

Üldine arendustegevus 640,0 660,0 990,0 2 370,4 

Muu majandus 3 202,0 3 565,0 3 741,9 

Majandusele tehtavad kulud moodustavad põhieelarve mahust 9,5%. 

Majanduse kuludest tervikuna moodustavad linna 2004. aasta kohustused pikaajaliste 

riigihankelepingute osas 63,3%. 

Tänavate puhastuse, tänavate remondi, liikluskorralduse ja autotranspordi (linna bussiliinide 

toetus) kulud on kavandatud linnamajanduse osakonnale, millest kohustused pikaajaliste 

riigihangete osas moodustavad 73,4%. 

Sadevee ärajuhtimise kulud on planeeritud ASile Tartu Veevärk. 

Maakorralduse ja territoriaalse planeerimise vahendid on kavandatud linnaplaneerimise ja 

maakorralduse osakonnale. 

Linnakujunduse ja arhitektuuri vahendid on planeeritud arhitektuuri-ja ehituse osakonnale. 

Turismi kulud on ette nähtud SAle Tartumaa Turism. 

Üldise arendustegevuse kuludest on kavandatud ettevõtluse osakonnale 580 000 krooni, 

SAle Tartu Teaduspark 300 000 krooni ja Tartu Ärinõuandla SAle 110 000 krooni. 

Ettevõtluse osakonnale laekub veel 120 000 krooni majandustegevusest – ettevõtjatele 

korraldatud kursuste tasudest ja 2 250 400 krooni erinevate projektide teostamiseks EL 

fondidest. 

Muu majanduse kulud kavandatakse linnavarade osakonnale 3 666 900 krooni linnale 

kuuluvate hoonete välisterritooriumide, korteriühistutes paiknevate mitteeluruumide ja AS 

Tartu Elamuhalduse hallatavates majades olevate pindade korrashoiuks. OÜle Uppsala Maja 

kavandatakse 75 000 krooni majandamiskulude katteks. 

Järgnevas tabelis on esitatud majanduse kulud võrreldes eelmiste aastatega kuluartiklite 

lõikes. 

3.1.4. KESKKONNAKAITSE 

47

Kulud keskkonnakaitsele kavandatakse linna finantseerimiseelarvesse. Kulud aastatel 2002- 

2004 kajastuvad järgnevas tabelis: 

tuh kr 

2002 

aruanne 

2003 

eelarve 

2004 

eelarve 

Keskkonnakaitse kokku 8 591,7 9 139,4 9 309,5 

Jäätmekäitlus 436,6 615,0 740,0 

Prügivedu 730,0 800,0 1 239,5 

Haljastus 7 125,8 7 370,0 7 000,0 

Muu keskkonnakaitse 299,3 354,4 330,0 

Keskkonnakaitse kulud moodustavad 1,2% linna põhieelarve mahust ning on kasvanud 

võrreldes 2003. aastaga 1,9%, mida põhjustab täindavalt hoolduse alla võetavate 

munitsipaal- ja reformimata riigimaade korrashoidmine. 

Keskkonnakaitse kuludest tervikuna moodustavad kohustused pikaajaliste riigihankelepingute 

osas 5 261 500 krooni e 56,2%. 

Muu keskkonnakaitse kulud on planeeritud keskkonnakahjustuste määramiseks, 

likvideerimiseks, uuringuteks ja keskkonna strateegia koostamiseks. 

Keskkonnakaitse vahendid on planeeritud linnamajanduse osakonnale. 

Järgnevas tabelis on esitatud keskkonnakaitse kulud võrreldes eelmiste aastatega 

kuluartiklite lõikes. 

48

3.1.5. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 

Kulud elamu- ja kommunaalmajandusele kavandatakse linna finantseerimiseelarvesse. 

Kulud moodustavad põhieelarve mahust 1,9% ja on võrreldes 2003. aastaga vähenenud 

123 400 krooni. 

Elamu-ja kommunaalmajanduse kulud aastatel 2002-2004 kajastuvad järgnevas tabelis: 

tuh kr 

2002 

aruanne 

2003 

eelarve 

2004 

eelarve 

Elamu-ja kommunaalmajandus kokku 14 006,5 14 567,4 14 444,0 

Elamumajanduse arendamine 1 201,1 1 499,8 1 300,0 

Veevarustus 302,8 310,0 270,0 

Tänavavalgustus 9 302,0 9 487,6 9 599,0 

Kalmistud 2 605,8 2 725,0 2 725,0 

Muud kommunaalmajanduse kulud 585,8 545,0 550,0 

Elamu-ja kommunaalmajanduse kuludest tervikuna moodustavad kohustused pikaajaliste 

riigihangete osas 1 831,0 tuh kr e 12,7%. 

Elamumajanduse arendamise kulud on planeeritud linnavarade osakonnale linna ja Tartu 

Elamuhalduse ASi vahel sõlmitud haldamise lepingule munitsipaaleluruumide haldamisega 

seotud kuludeks. 

Kalmistute kulud on planeeritud linna asutusele Kalmistu, kelle hallata on Raadi, Puiestee, 

Pauluse, Rahumäe ja Tuigo kalmistud. 

Veevarustuse kulud on ette nähtud vee veoks ja linna veevõtukohtade hoolduseks. 

Muud kommunaalmajanduse kulud on ette nähtud linnamajanduse osakonnale, kellel on 

kulude tegemise aluseks sõlmitud vastav leping hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise 

osas. 

Järgnevas tabelis on esitatud elamu- ja kommunaalmajanduse kulud võrreldes eelmiste 

aastatega kuluartiklite lõikes. 

49

3.1.6. TERVISHOID 

Linna eelarvest finantseeritakse tervishoiu korraldamist summas 3 453 500 krooni, mis 

moodustab põhieelarvest 0,5%. 

Linnaarsti koordineerimisel toimub linna eelarve arvel hooldusravihaigete voodikohtade 

doteerimine, ravikindlustusega hõlmamata majandusraskustes olevate linna elanike 

kindlustamine arstiabiga, koduste voodihaigete varustamine põetusvahenditega, 

tervishoiualase andmekogu täiendamine, hooldamine ning tervist edendavate projektide 

toetamine. 

Hooldusravi korraldamiseks Tartu linna elanikele kasutab linn 2004. aastal SA Tartu 

Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja Taastusravi Kliiniku järelravi osakonna 75 

voodikohta. Loobutakse Võnnu ja Rõngu haiglate kohtadest. Seega kavandatakse 

hooldusravi voodikohtade arvu kasvu 25 koha võrra (2003. a plaaniline 50, 2004. a 

kavandatav 75). 

Hooldus-põetusvahendite ostmiseks kodustele voodihaigetele (toetuse saajate arv 300 ei ole 

võrreldes 2003. a kasvanud) eraldatakse vahendid 325 000 krooni kvartaalselt perearstide 

kaudu. Eelarve suurenemise tingib hinnatõus. 

Järgnevas tabelis on esitatud finantseerimiseelarve võrdlusandmed: 

kroonides 

2002 

aruanne 

2003 

täpsustatud 

eelarve 

2004 

eelarve 

Tervishoid kokku 1 941 300 2 944 600 3 453 500 

hooldusravihaiglate teenused 1 250 000 1 642 500 2 175 000 

ravikindlustusega hõlmamata 

elanike ravikulud 112 300 470 000 450 000 

ravivahendid ja seadmed 270 000 300 000 325 000 

avalikud tervishoiuteenused 309 000 532 100 503 500 

Avalike tervishoiuteenuste vahendid on suunatud: 

1. koduõendusteenuse toetamiseks; 

2. esmatasandi tervishoiuteenustele sh koolitervishoiule; 

3. tervist väärtustava eluhoiaku kujundamisele, süstemaatilisele tervisekoolitusele ja 

nõustamisele tervise küsimustes ning eri earühmi haaravale tervist edendavale 

tegevusele neljas valdkonnas: 

HIV/AIDS-i ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetus ja seksuaalkasvatus; 

sõltuvushaiguste ennetus ja ravi; 

tervisekasvatus; 

erinavatele earühmadele suunatud terviseüritused. 

50

3.1.7. VABAAEG JA KULTUUR 

Eluvaldkond vabaaeg ja kultuur koondab 2004. a ka selliseid kulusid, mis eelnevatel aastatel 

kuulusid hariduse ja spordi alla. Nii olid huvilasutused ja –koolid hariduse all ja kulud 

spordile eraldi. Kõikides võrdlusandmetes on arvestatud nende muudatustega. 

Vabaaja ja kultuuri kulusid finantseeritakse järgmiste asutuste kaudu: 

kultuuriosakonna kaudu: 

noortespordi, spordibaaside ja –projektide, laste muusika- ja kunstikoolide, laste 

huvialakeskuste ja –klubide, noortelaagrite ja noorsooprojektide, täiskasvanute 

huvialakoolituse, raamatukogude, rahvamaja, muuseumide, teatrite, kultuuriprojektide, 

seltsitegevuse kulusid; 

haridusosakonna kaudu keeltekooli kulusid; 

ettevõtluse osakonna kaudu laatade korralduskulusid; 

linnamajanduse osakonna kaudu mänguväljakute kulusid; 

arhitektuuri ja ehituse osakonna kaudu muinsuskaitsekulusid; 

rahandusosakonna kaudu teistelt omavalitsustelt laste muusika-ja kunstikoolide 

koolituskulusid; 

Vabaaja ja kultuuri kulusid suunatakse veel TÜ Botaanikaaiale, SAle Tartu 

Kultuurkapital, AHHAA Teaduskeskusele, SAle Tähtvere Puhkepark. 

Vabaaja ja kultuurikulud moodustavad Tartu linna põhieelarvest 9,8%, sh 

finantseerimiseelarvest 9,8% ja majandamiseelarvest 10,8%. 

Vabaaja ja kultuurikulude põhieelarvet iseloomustavad järgmised võrreldavad andmed 

(tuhandetes kroonides): 

2002 


aruanne 

2003 

täpsustatud 



2004 eelarve 

majanda 

-miseelarve 

kokku 

Vabaaeg ja kultuur 

kokku, sh 

58 127,5 67 532,6 69 621,6 4 470,1 74 091,7 

Noortesport 10 132,0 10 052,7 11 200,0 0 11 200,0 

Spordibaasid 1 143,4 1 502,6 1 693,0 1 080,0 2 773,0 

Laste muusika- ja kunstikoolid 

(huvialakoolid) 

10 023,5 11 851,0 12 810,2 1 306,6 14 116,8 

Laste huviala 

keskused ja klubid 

4 446,2 4 097,3 4 273,7 165,0 4 438,7 

Noortelaagrite 

korraldamine 

351,0 447,2 928,4 0 928,4 

Täiskasvanute 

huvialakoolitus 

427,3 467,5 469,0 0 469,0 

Noorsooprojektid 649,2 681,6 811,3 0 811,3 

Spordiprojektid 2 718,6 3 796,2 3 970,0 0 3 970,0 

Raamatukogud 12 738,6 15 879,4 16 258,1 134,0 16 392,1 

Tiigi Seltsimaja 794,2 806,5 812,0 89,0 901,0 

2004 eelarve 

51

2002 


aruanne 

2003 

täpsustatud 


finantsee 

- 

rimiseelarve 


kokku 

Muuseumid 3 681,4 4 937,1 5 433,6 205,0 5 638,6 

Teatrilabor 1 900,0 1 085,0 844,5 100,0 944,5 

Kultuuriprojektid 

(kultuuriosakond) 

4 049,3 5 577,1 5 179,8 863,5 6 043,3 

Seltsitegevus 991,4 1067,4 915,0 0 915,0 

SA Tartu Muusika- 

Festival 

0 500,0 830,0 0 830,0 

Keeltekool 

(haridusosakond) 

0 0 0 527,0 527,0 

Kultuuriprojektid 

(EVO) 

73,3 60,0 60,0 0 60,0 

Mänguväljakud 

(linnamajanduse 

osakond) 

0 0 150,0 0 150,0 

Muinsuskaitse (AEO) 74,5 136,0 174,0 0 174,0 

Muusika- ja kunsti-koolid 

(rahandusosakond) 

0 0 174,0 0 174,0 

TÜ Botaanikaaed 0 207,0 135,0 0 135,0 

SA Tartu 

Kultuurkapital 

1 107,5 1 409,6 1 000,0 0 1 000,0 

AHHAA Teaduskeskus 450,0 500,0 500,0 0 500,0 

SA Tähtvere 

Puhkepark 

1 122,8 1 080,0 1 000,0 0 1 000,0 

Muud kulud 1 253,3 1 391,4 0 0 0 

Vabaaja ja kultuurikulude finantseerimiseelarvesse on lülitatud riigieelarvest loodetav 

teavikute summa 1 903,0 tuh kr ning majandamiseelarvesse riigist ja Euroopa Liidult 

lepingute alusel saadav projektide raha 863,5 tuh kr. 

Vabaaja ja kultuurikuludest eraldatakse 95,0% vahenditest kultuuriosakonna kaudu. 

Suuremad kulud lähevad raamatukogule (22,1%), muusika ja kunstikoolidele (19,01%), 

noortespordile (15,1%), kultuuriprojektidele (8,2%), muuseumidele (7,6%). 

Vabaaja ja kultuurikuludest moodustavad personalikulud (töötasu, sotsiaalmaks ja 

töötuskindlustusmakse) 35,9%, majandamiskulud (administreerimiskulud, majanduskulud, 

sõidukite ülalpidamiskulud, lähetuskulud, koolituskulud, infotehnoloogia kulud, inventari 

kulud, teavikud ja kunstiesemed, õppevahendid) 22,2% ja eraldised 41,9%. 

Vabaaja ja kultuurikulude finantseerimiseelarve asutuste liikide ja kululiikide lõikes on 

toodud järgnevas tabelis, sh 2002. a aruanne, 2003. a ja 2004. a eelarve. Tabelisse on 

lülitatud ka 2004. a majandamiseelarve. 

52

3.1.8. HARIDUS 

2004.a eelarve koostamisel on lähtutud viimasest riigi poolt kinnitatud kulude 

klassifikatsioonist ja seetõttu on hariduskulud võrreldes eelmiste aastatega väiksemad. 

Hariduskulude alt on ära viidud huvialaharidus ja –koolitus. 

Hariduse kulusid finantseeritakse järgmiste asutuste kaudu: 

haridusosakonna kaudu koolieelseid lasteasutusi (27 asutust), põhikoole ja 

gümnaasiumeid (20 päevakooli ja 1 täiskasvanute gümnaasium), Kutsehariduskeskust, 

haridusüritusi, toetusi erakoolidele ja –lasteaedadele; 

linnakantselei kaudu infotehnoloogia kulusid; 

rahandusosakonna kaudu teistelt omavalitsustelt koolide ja koolieelsete lasteasutuste 

õpilaste ja laste koolituse kulusid; 

Eesti Muusikaakadeemia kaudu Tartu filiaali kulusid; 

Tartu Ülikooli SA kaudu Raefondi kulusid. 

Hariduskulud moodustavad Tartu linna põhieelarvest 46,2%, sh finantseerimiseelarvest 

44,5% ja majandamiseelarvest 76,3%. 

Hariduse põhieelarve kulusid iseloomustavad järgmised andmed (tuhandetes kroonides) 

2002 


aruanne 

2004 eelarve 

2003 

täpsustatud 




kokku 

Haridus kokku, sh 267 337,5 300 394,1 316 696,4 31 688,3 348 384,7 

Koolieelsed lasteasutused 64 674,9 71 195,2 74 154,0 19 529,7 93 683 700 

Põhikoolid, 

55 337,4 60 014,7 60 701,8 5 128,6 65 830,4 

gümnaasiumid 

Täiskasvanute 

gümnaasium 

784,7 847,3 823,8 0 823,8 

Kutsehariduskeskus 

(riigieelarvest) 

24 000,0 32 960,90 34 759,0 7 030,0 41 789,0 

Haridusüritused 342,9 384,0 360,0 0 360,0 

Koolieelsed lasteasutused, 

põhikoolid ja gümnaasiumid, 

Kutsehariduskeskus 

(Linnakantselei) 

0 0 1 807,8 0 1 807,8 

Eesti Muusikaakadeemia 125,0 125,0 125,0 0 125,0 

Koolieelsed lasteasutused, 

põhikoolid ja gümnaasiumid 

(rahandusosakond) 

1 987,0 5 048,6 5 378,0 0 5 378,0 

Tartu Ülikooli SA 200,0 200,0 200,0 0 200,0 

Muud hariduskulud 1 065,6 129,3 0 0 0 

Sihtotstarbelised vahendid 

riigieelarvest 

118 820,0 129 489,1 138 387,0 0 138 387,0 

Linna eelarvest (v a sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest) eraldatavatest hariduskuludest 

on suuremad kulud haridusosakonna kaudu eraldatavad summad koolieelsetele 

lasteasutustele (51,6%) ning põhikoolidele ja gümnaasiumidele (42,2%). 

53

Hariduskulude arvestamisel on aluseks võetud Tartu Linnavalitsuse poolt vastu võetud 

määrused koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide finantseerimise korraldamise kohta. 

Need määrused annavad asutustele suuremad õigused kulude planeerimisel ja seetõttu ongi 

erinevad kululiigid asutuste viisi erinevad. Vastavalt määrustele on kinnitatud vahendid 

lähtudes õpilaste või laste arvust ja hoonete majandamiskuludest otsearvestuse teel. 

Majandamiskulud on arvestatud viimase kolme aasta tegeliku naturaalkulu järgi järgmiste 

ühiku hindadega: 

küte - 376,95 krooni ja 431,60 krooni 1 MWh kuni 30.06.2004. a. Alates 01.07.2004. a 

on lisaks planeeritud käibemaksu tõus 5%-lt 18%-le. 

elekter - 1.27 senti 1 KWh 

vesi ja kanalisatsioon - 20.50 kr 1 m³ 

Hariduskuludest moodustavad personalikulud (töötasu ja maksud) 76%, majandamiskulud 

(administreerimiskulud, lähetus ja koolituskulud, hoonete majanduskulud, sõidukite 

ülalpidamiskulud, infotehnoloogia, õppevahendite, varustuse ja inventari soetamise kulud) 

19% ja eraldised 4%. 

Hariduskulude finantseerimiseelarve asutuste liikide ja kululiikide lõikes on toodud 

järgnevas tabelis, sh 2002. a aruanne, 2003. a ja 2004. a eelarve. Tabelisse on lülitatud ka 

2004. aasta majandamiseelarve. 

54

3.1.9. SOTSIAALNE KAITSE 

Sotsiaalse kaitse ülesandeks on isikutele või perekondadele toimetulekuraskuste 

ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete 

erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele 

kaasaaitamine. 

Nende ülesannete täitmiseks peab Tartu linna sotsiaalabi osakond linna sotsiaalregistrit, 

koordineerib hoolekandeasutuste tööd, korraldab hooldust perekonnas ja puuetega isikute 

hoolekannet, sh eestkostet, teostab järelvalvet hooldaja tegevuse üle. Osakonna koosseis 

väheneb seoses toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisega 52-lt ametikohalt 2003. aastal 

47-le alates 01.01.2004.a. 

Linna hoolekande korraldamisel on seatud eesmärgiks linnaelanike teenindamine 

võimalikult lähedal nende elukohale. Selleks on erinevates linnaosades loodud 

piirkonnakeskused: 

Ülejõe piirkonnakeskus Staadioni 48 

Annelinna piirkonnakeskus Kalda tee 4-2 

Nõlvaku piirkonnakeskus Kaunase pst 23 

Karlova-Tamme piirkonnakeskus Rahu 15 

Tähtvere-Veeriku piirkonnakeskus Vaksali 14 

Osakonna haldusalas tegutseb viis hoolekandeasutust: 

1. Päevakeskus Kalda (koduteenused ja päevakeskus) 

2. Päevakeskus Tähtvere (vanurite päevakeskus) 

3. Laste Turvakodu (laste varjupaik, noortekodu ja päevakeskus) 

4. Varjupaik (täiskasvanute varjupaik) 

5. Hooldekodu (üksikute, endaga mitte toimetulevate vanurite kodu) 

Vaimse Tervise Hooldekeskus reorganiseeriti seisuga 30.04.2003 ning jätkab tegevust 

sihtasutusena. 

Sotsiaalse kaitse kulude mahuks põhieelarves on kavandatud kokku 73 085 900 krooni 

(9,7% põhieelarvest), sellest finantseerimiseelarvest 70 103 400 krooni ja 

majandamiseelarvest 2 982 500 krooni. 

Sotsiaalhoolekande asutuste omatulud on järgmised: 

kroonides 

üüritulu 

tasulised 

teenused 

hooldustasu kokku 

Päevakeskus Kalda 14 500 14 500 

Päevakeskus Tähtvere 28 000 682 000 710 000 

Tartu Hooldekodu 275 000 1 978 000 2 253 000 

Tartu Laste Turvakodu 5 000 5 000 

kokku 28 000 971 500 1 983 000 2 982 500 

Vahendid sotsiaalhoolekande kuludeks on kavandatud sotsiaalabi osakonnale ja ettevõtluse 

osakonnale. Viimase kaudu doteeritakse laste ja pensionäride saunapiletit. 

Sotsiaalse kaitse kulud aastatel 2002 – 2004.a. kajastuvad järgnevas tabelis: 

55

2002 


aruanne 

tuh krooni 

2004 eelarve 

2003 

täpsustatud 




kokku 

KULUD KOKKU 69 259,3 68 157,8 70 103,4 2 982,5 73 085,9 

Puuetega inimeste hoolekanne 

3 213,5 4 675,0 4 762,4 4 762,4 

Eakate hoolekanne 9 991,3 11 057,5 12 518,9 2 977,5 15 496,4 

koduteenused 2 784,2 3 040,7 3 333,6 14,5 3 348,1 

päevakeskused 1 542,4 1 589,7 1 825,7 710,0 2 535,7 

hooldekodud 5 500,7 6 134,5 7 099,6 2 253,0 9 352,6 

muud teenused 164,0 292,6 260,0 260,0 

Laste ja noorte hoolekanne 13 821,9 13 891,8 13 655,2 5,0 13 660,2 

lastekodud 932,5 944,0 1 080,0 1 080,0 

turvakodu ja teised laste 

hoolekande asutused 

2 105,4 2 227,4 2 288,4 5,0 2 293,4 

muud teenused peredele 

ja lastele 

10 784,0 10 720,4 10 286,8 10 286,8 

Töötute sotsiaalne kaitse 500,0 700,0 700,0 

Riskirühmade hoolekanne 42 232,6 38 033,5 38 466,9 0,0 38 466,9 

Varjupaigad 1 127,9 1 530,9 1 677,9 1 677,9 

saunateenus 685,4 797,6 700,0 700,0 

toimetulekutoetus 38 841,0 33 787,0 34 000,0 34 000,0 

muud teenused 1578,3 1918 2089 2 089,0 

Sotsiaalse kaitse kuludest moodustavad personalikulud 14,1%; majandamiskulud 7,6%; 

sotsiaaltoetused (sh toimetulekutoetus) 61,4% ja eraldised teenuse ostuks 16,9% 

2004. aastal on sotsiaalhoolekandekuludes järgmised olulisemad muudatused: 

sotsiaalhoolekandekulud kasvavad kokku 2,9%; 

hooldustöötajatele sõidukulude erisoodustuse võimaldamine ja kõigi sotsiaaltöötajate 

palgatõus kasvatab personalikulusid kokku 10,1%; 

psüühikahäiretega eakate hooldusteenust ei osuta enam kohaliku omavalitsuse asutus, 

vaid ostetakse teenust Sihtasutuselt Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus; 

invatakso teenuse kvartali limiidi suurendamine 400 kroonilt 500 kroonile; 

puuetega isikutele töötugiisiku palkamine ja koolitamine; 

eelarvesse lülitatakse hoideteenus puuetega lastele; 

 

 

kasvavad puuetega inimestele osutatavate teenuste mahud ja hinnad; 

lisaks naiste varjupaiga teenuse osutamise toetamisele on lülitatud eelnõusse ka toetus 

projektile “Ema ja laps” 

Järgnevas tabelis on esitatud sotsiaalhoolekande kulud võrreldes eelmiste aastatega 

kuluartiklite lõikes. Majandamiseelarve jaotus kuluartiklitesse on esitatud tabelis 

kursiivkirjas 2004. a. eelarve kohta. 

56

R A H A D E K A S U T A J A D 

57

3.2. KULUD RAHADE KASUTAJATE LÕIKES 

3.2.1 VOLIKOGU KANTSELEI 3 340 800 krooni 

3.2.1.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 3 340 800 krooni 

3.2.1.1.1. Volikogu ja Volikogu kantselei 

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 

2004 eelarve 3 340 800 

2003 eelarve 3 482 700 

2002 aruanne 2 886 300 


2004 eelarve 2 752 800 

2003 eelarve 2 918 700 

2002 aruanne 2 538 900 

Personali kuludes kantselei töötasud 718 300 krooni 5,75 ametikoha (sh 2,25 koosseisuvälist 

nõuniku ametikohta) ülalpidamiseks. Volikogu esimehe, aseesimeeste ja volinike töötasud 

1 233 500 krooni. Töövõtulepingu alusel makstav tasu 18 000 krooni volikogu istungite 

teenindamiseks. Sotsiaalmaks 650 000 krooni ja töötuskindlustusmaksed 3 600 krooni. 

Isikliku sõiduki kasutamise hüvitis 72 000 krooni. Maks erisoodustuselt 57 400 krooni. 


2004 eelarve 588 000 

2003 eelarve 564 000 

2002 aruanne 347 400 

sealhulgas administreerimiskulud 250 000 krooni, milles bürookulud 19 000 krooni, 

trükised 40 000 krooni, postikulud 3 000 krooni, sidekulud 30 000 krooni, esindus-ja 

vastuvõtukulud 50 000 krooni, juriidiline konsultatsioon 5 000 krooni, pangateenus 5 000 

krooni, infoteenuste kulud (istungite toimumise kuulutuste avaldamine ajalehes) 95 000 

krooni ja muud kulud 3 000 krooni. Lähetuskulud 190 000 krooni, milles riigisisesed 

lähetused 5 000 krooni ja välislähetused 185 000 krooni. Koolituskulud 30 000 krooni, 

milles koolituskulud kantselei töötajatele 25 000 krooni ja volikogu liikmetele 5 000 krooni. 

Ruumide majandamiskulud 63 000 krooni, milles ruumide korrashoid 3 000 krooni ja 

volikogu istungite ruumide üür 60 000 krooni. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 5 000 

krooni. Inventari kulud 50 000 krooni, milles bürooseadmed 10 000 krooni ja inventari 

hooldus 40 000 krooni. 

58

3.2.2. LINNAKANTSELEI 23 111 400 

krooni 3.2.2.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 

3.2.2.1.1. Linnavalitsus ja linnakantselei 

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 17 822 300 krooni 

2004 eelarve 17 822 300 

2003 eelarve 15 690 000 

2002 aruanne 17 545 000 


2004 eelarve 10 520 400 

2003 eelarve 9 134 900 

2002 aruanne 8 362 900 

Personalikuludes töötasu 7 235 400 krooni 42 ametikoha ülalpidamiseks. Töövõtulepingu 

alusel makstav tasu 127 400 krooni (projektijuhi ametikoht, raekoja kellade hooldus ja 

ühekordsed lepingulised tööd). Sotsiaalmaks 2 429 700 krooni ja töötuskindlustusmaksed 

44 000 krooni. Isiklike sõiduautode kasutamise hüvitused 345 000 krooni. Muud 

erisoodustusena maksustatavad kulud 19 500 krooni (toitlustuskulud). Õppekulud 16 000 

krooni. Maksud erisoodustustelt 303 400 krooni 


2004 eelarve 7 301 900 

2003 eelarve 6 555 100 

2002 aruanne 9 182 100 

Majandamiskuludes administreerimiskulud 978 000 krooni, milles bürootarbed 114 000 

krooni, trükised, ajalehed, raamatud 147 000 krooni, postikulud 43 000 krooni, sidekulud 

234 000 krooni, pangateenused 10 000 krooni, esinduskulud 50 000 krooni, kulud majandusvedudeks 

19 000 krooni,auditeerimisteenus 140 000 krooni, juriidilised teenused 200 000 

krooni, info – ja PR-teenused 15 000 krooni ja muud kulud 6 000 krooni. Riigisisesed 

lähetused 25 000 krooni. Koolituskulud 230 700 krooni. Ruumide majandamiskulud 174 

300 krooni, milles ruumide korrashoid 45 000 krooni, arhiivi rent 79 300 krooni, muud 

kulud 50 000 krooni. Sõidukite ülalpidamiskulud 282 200 krooni, milles kütus 42 400 

krooni, remont ja hooldus 27 000 krooni, kindlustusmaksed 23 800 krooni, rendimaksed 99 

000 krooni, muud kulud 6 000 krooni ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitus 84 000 

krooni. Infotehnoloogia kulud 5 458 100 krooni, sealhulgas finantsinfosüsteemi rent 

1 080 000 krooni, finantsinfosüsteemi arendustööd 420 000 krooni ja väikeriist- ja tarkvara 

soetamine 41 000 krooni. Riist-ja tarkvara hooldus, remont, täiendamine 946 000 krooni, 

milles tarkvara litsentside hoolduslepingud 630 000 krooni ja riistvara hooldus, täiendamine 

316 000 krooni. Infotehnoloogilised arendustööd (dokumendihaldustarkvara ja interneti 

kodulehekülje arendamine, võrguvaldajatega ühtse kaardikeskkonna loomise käivitamine) 

900 000 krooni. Andmeside (interneti ühenduse kulud) 438 700 krooni. Riist-ja tarkvara rent 

1 147 000 krooni, milles elanikeregistri kasutamine 133 600 krooni ja arvutite rent 1 013 400 

krooni. Infotehnoloogiakulude muud kulud 485 400 krooni, milles arvuti kohtvõrgu 

laiendamine (materjal) 30 000 krooni, serverarvutite remondi reserv 42 000 krooni, 

arhiveerimise seadme lindid 27 000 krooni, arvutite ja printerite remont, hooldus 141 600 

krooni, ametiasutuste printerite kulumaterjalid 222 000 krooni ning remondi ja hoolduse 

reserv 22 800 krooni. 

Printerite kulumaterjalid kokku 222 000 krooni jaotuvad alljärgnevalt: 

59

Linnavolikogu kantselei 5 000 

Linnavalitsuse kantselei 45 000 

Arhitektuuri ja ehituse osakond 10 000 

Ettevõtluse osakond 10 000 

Haridusosakond 40 000 

Kultuuriosakond 10 000 

Linnamajanduse osakond 20 000 

Linnavarade osakond 20 000 

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond 25 000 

Rahandusosakond 7 000 

Sotsiaalabi osakond 30 000 

kokku 222 000 

Inventarikulud 141 600 krooni, milles sisustus 60 000 krooni, inventari remont ja hooldus 

58 500 krooni, muud kulud 23 100 krooni. 

Tööandja kulud töövõtjate tervishoiu tagamiseks (esmaabivahendid ja prilliklaaside hüvitus) 

12 000 krooni. 

3.2.2.1.2. Liikmemaks ja ühistegevuskulud 

Finantseerimiseelarve 

3 481 300 krooni 

2004 eelarve 3 481 300 

2003 eelarve 3 117 500 

2002 aruanne 2 596 400 

Tegevuskulud 

2 888 500 krooni, sh: 

personalikulud 68 300 

majandamiskulud 2 820 200 

Personalikulud 68 300 krooni linnavalitsuse töötajate motiveerimiseks 

(tööjuubelite puhul). 


2004 eelarve 2 820 200 

2003 eelarve 2 587 000 

2002 aruanne 2 049 000 

Majandamiskuludes välislähetused 560 700 krooni. Koolituskulud 100 000 krooni. Administreerimiskulud 

(ühistegevuskulud) 2 159 500 krooni, milles delegatsioonide vastvõtu 

kulud 238 000 krooni, kirjastamiskulud 1 030 800 krooni, näituste ja messide 

korraldamisega seotud kulud kokku 409 600 krooni (sh Tartu mainekujunduse strateegia 

koostamine 95 000 krooni ja reklaamikulud 155 000 krooni), esinduskulud 205 100 krooni. 

Kultuuriüritused 198 000 krooni, milles Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 130 000 

krooni ja kaasaegsed hansapäevad Turu linnas 68 000 krooni. Muud kulud 78 000 krooni (sh 

giidide koolitus ja atesteerimine, Tartu linna aumärgid). 

Eraldised 

2004 eelarve 592 800 

2003 eelarve 512 500 

2002 aruanne 540 100 

60

Eraldistes sihtotstarbelised vahendid 533 800, milles Eesti Linnade Liidu liikmemaks 388 

800 krooni, Tartumaa Omavalitsuste Liidu liikmemaks 95 000 krooni ja Tartu infokeskuse 

ülalpidamiseks Tamperes 50 000 krooni. Tähetorni lipu hooldus 26 000 krooni. Rahvusvaheliste 

organisatsioonide liikmemaksud 33 000 krooni, milles Läänemere Linnade Liidu 

liikmemaks 18 000 krooni, Baltimaade Turismi Koostööorganisatsiooni liikmemaks 10 000 

krooni ja Kohalike Keskkonnainitsiatiiviide Rahvusvaheline Nõukogu 5 000 krooni. 

3.2.2.2. HARIDUS 1 807 800 krooni 

3.2.2.2.1 – 3.2.2.2.3 Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 1 807 800 

krooni 

Linnakantselei infotehnoloogia teenistus administreerib linnavalitsuse struktuuriüksuste ja 

asutuste arvutivõrku ja korraldab riigihankeid riistvara ja tarkvara rentimiseks/soetamiseks. 

Vahendid 2004. aasta eelarvesse määratakse infotehnoloogia kuludeks, sh: 

koolieelsetele lasteasutustele andmeside püsikuludeks 129 600 krooni; 

põhikoolidele ja gümnaasiumidele 300 arvuti rendi ja fiibervõrgu kuludeks 1 427 700 

krooni; 

kutsehariduskeskusele 48 arvuti rendi kuludeks 250 500 krooni. 

61

3.2.3.HARIDUSOSAKOND 350 657 000 

krooni 

3.2.3.1 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 9 256 100 krooni 

3.2.3.1.1. Haridusosakonna teenistused 


2004 eelarve 9 256 100 

2003 eelarve 8 648 300 

2002 aruanne 7 684 900 


2004 eelarve 8 342 300 

2003 eelarve 7 650 200 

2002 aruanne 6 549 300 

9 256 100 krooni 

Personalikuludes töötasud 6 173 900 krooni 55 ametikoha ülalpidamiseks ja 75 000 krooni 

lepingulisteks töötasudeks (turvateenuse ja maja haldamise kuludeks, uuringute 

finantseerimiseks). Sotsiaalmaks 2 062 100 krooni ja töötuskindlustusmaksed 31 300 krooni. 


2004 eelarve 913 800 

2003 eelarve 998 100 

2002 aruanne 1 135 600 

Majandamiskuludes administreerimiskulud 505 000 krooni, milles bürookulud 135 000 

krooni, kulud trükistele 45 000 krooni, sidekulud 120 000 krooni, postikulud 10 000 krooni, 

pangateenused 10 000 krooni, osakonna esindus-ja vastuvõtukulud 60 000 krooni, kultuurija 

spordiüritused (haridusosakonna allasutuste juhtide nõupidamiste korraldamine) 60 000 

krooni, kulud majandusvedude tellimiseks 10 000 krooni, kulud info-ja PR teenustele 25 000 

krooni, muud kulud 30 000 krooni. Lähetuskulud 15 000 krooni. Koolituskulud 65 000 

krooni. Osakonna ruumide majandamiskulud 50 000 krooni, milles kulud korrashoiule 

35 000 krooni, muud kulud 15 000 krooni. Sõidukite ülalpidamiskulud 190 800 krooni, 

milles kütus 29 800 krooni, remont ja hooldus 35 000 krooni, kindlustusmaksed 10 000 

krooni, kasutusrendimaksed 46 000 krooni, isikliku sõiduki kasutamise hüvitis 40 000 

krooni. Infotehnoloogiakuludes 15 000 krooni väikeinventari korrashoiu kulud. 

Inventarikuludes 65 000 krooni inventari remondile ja hooldusele. Tööandja kulud 

töövõtjate tervishoiu tagamiseks 8 000 krooni. 

3.2.3.2. VABAAEG JA KULTUUR 527 000 krooni 

3.2.3.2.1.Täiskasvanute huvialaasutused 

527 000 krooni 

Majandamiseelarve 


Keeltekool korraldab tasulisi kursusi keelte õppimiseks ja tulu on planeeritud 527000 

krooni. Vahendid kasutatakse kursuste läbiviimise kuludeks. 


62

3.2.3.3.1. Koolieelsed lasteasutused 93 683 700 krooni 

Finantseerimiseelarve 74 154 000 krooni 

Kulud nähakse ette 27 koolieelsele lasteasutusele. Kokku on arvestatud nendes asutustes 

4 629 last 221 rühmas ehk keskmiselt 21 last rühmas. Aiarühmades käib 3 230, 

sõimerühmades 840, liitrühmades (lapsed 2st kuni 7aastani) 280 ja erivajadustega lastele on 

kohti 279. Võrreldes 2003. a on 61 last rohkem. Planeeritud on avada septembris kaks 

sõimerühma. 2004. a eelarve koostamisel on aluseks võetud linnavalitsuse 03. detsembri 

2002. a määrus nr 34 Haridusosakonna haldusalas tegutsevate koolieelsete munitsipaallasteasutuste 

finantseerimise alused. Lähtudes eraldatud kontrollarvust planeerisid 

koolieelsed lasteasutused asutusele vajalikud kulud. Tegevuskulude arvestamisel on aluseks 

võetud 10 350 krooni ühele lapsele (2003. a 10 000 krooni). 

2004 eelarve 74 154 000 

2003 eelarve 71 195 200 

2002 aruanne 64 674 900 

Tegevuskulude 73 294 900 krooni, sellest 

personalikulud 65 549 400 


Personalikulud. 

Personalikuludeks nähakse ette 65 549 400 krooni, sh koosseisuliste töötajate töötasudeks 

49 036 800 krooni, lepinguliseks töötasuks 63 500 krooni, sotsiaalmaksuks ja töötuskindlustusmakseks 

16 449 100 krooni. Arvestatud on 5,8%-lise palgatõusuga. 

Kulud nähakse ette 1 075,8 kooseisulisele ametikohale keskmise palgaga 3 814 krooni kuus 

e 8,3% 2003. a kinnitatust rohkem. Lepinguliseks töötasuks nähakse ette 63 500 krooni 

(remonditööliste töötasuks). 

2004 eelarve 65 549 400 

2003 eelarve 61 931 200 

2002 aruanne 54 820 800 

Majandamiskulud. 

Majandamiskuludeks nähakse ette 7 745 500 krooni, sh administreerimiskuludeks 372 600 

krooni (sh suuremad kulud: ürituste kulud 200 000 krooni, sidekulud 133 900 krooni), 

koolituskuludeks 34 600 krooni, majanduskuludeks 7 124 000 krooni (sh suuremad kulud: 

küte 4 596 600 krooni, elekter 1 168 000 krooni, vesi ja kanalisatsioon 918 800 krooni, valve 

157 400 krooni), majandus- ja toiduvedudel isikliku sõiduauto kasutamise 

kompensatsiooniks 12 000 krooni, infotehnoloogia kuludeks 33 600 krooni, inventari ja 

vooditarvikute soetamiseks 125 000 krooni, meditsiinikuludeks 40 700 krooni, 

õppekuludeks ja eririietuseks 3 000 krooni. Majandamiskulud vähenevad, kuna planeeritakse 

vähem vahendeid ruumide korrashoiu kuludele ja jooksva remondi töödele. 

Lisaks haridusosakonna kaudu planeeritud rahadele on määratud koolieelsetele 

lasteasutustele vahendid ka LV Linnakantselei kaudu (infotehnoloogia kuludeks), LV 

rahandusosakonna kaudu (arvlemisteks teiste omavalitsustega), riigieelarvest 

(koolituskulud). 

2004 eelarve 7 745 500 

63

2003 eelarve 8 358 300 

2002 aruanne 9 026 400 

Eraldised 


Vahendid on ette nähtud eralasteaedade toetuseks. 

Vahendid on arvestatud nelja Tartu linna eralasteaia lastele arvestusega 100% 

munitsipaallasteaia lapse arvestuslikust tegevuskulust (10 350) kokku 83 lapsele (arvestades 

täisajaga lapse kohalolekut) järgmiselt: 

MTÜ Lasteaed Väike Pauline 40 last 414 000 krooni 

MTÜ Eralasteaed Seitse Sõpra 10 last 103 500 krooni 

MTÜ Eralasteaed Päkapikk 15 last 155 300 krooni 

MTÜ Cippolino 18 last 186 300 krooni 

Vahendeid eraldatakse võrreldes 2003. a vähem, kuna laste arv on 4 võrra väiksem. 

2004 eelarve 859 100 

2003 eelarve 905 200 

2002 aruanne 827 700 

Majandamiseelarve 19 529 700 krooni 

Koolieelses lasteasutuses käiva lapse vanem peab lähtudes Tartu Linnavolikogu määrusest 

katma koolieelse lasteasutuse osa kulusid. Lapsevanema osaluseks on 190 krooni kuus. 

Laekuvatest vahenditest suunatakse 50 krooni õppevahendite kulude katteks ja 140 krooni 

tegevuskulude katteks. Lasteasutustes organiseeritakse lastevanemate kulul töötavaid ringe 

ning ujumise algõpet. 

Kokku planeeritakse lastevanematelt laekumisi: 

õppekulude katteks 2 610 500 krooni (50 krooni kuus lapse kohta) 

koolieelse lasteasutuse koha eest tegevuskulude katteks 7 058 400 krooni (140 krooni 

kuus lapse kohta) 

tasuliste ringide kulude katteks 146 100 krooni 

tasulistelt üritustelt 10 000 krooni. 

toitlustamiskulude katteks 9 701 000 krooni 

Ühe sõime- ja aialapse kohta planeeritakse keskmiselt 145 kuni 165 toidupäeva. Toidupäeva 

maksumus on olenevalt lasteasutusest aialapse kohta 14 – 16 krooni päevas ja sõimelapse 

kohta 12 - 14 krooni päevas. Lasteaias Nukitsamees toitlustatakse lapsi neli korda päevas 

(avatud on ööpäevane rühm), toidukulu päevamaksumuseks on planeeritud 20 krooni 

päevas. Toidupäeva maksumuse kinnitab vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele 

lasteasutuse juhataja hoolekogu ettepanekul. Vahendid kasutatakse laste toitlustamiseks. 

Omatuludesse ei ole arvestatud neid vahendeid, mis eraldatakse sotsiaalabiosakonna kaudu 

toetust vajavatele lastele. 

Omatuludena laekunud vahendid kasutatakse personalikuludeks, õppekuludeks ja 

majandamiskuludeks. 

Kaks koolieelset lasteasutust, kelle töö võimaldab välja üürida ruume oma majas, 

planeerivad üüritulusid kokku 3 700 krooni. Laekunud vahendid kasutatakse 

majandamiskuludeks. 

3.2.3.3.2. Põhikoolid ja gümnaasiumid 65 830 400 krooni 

64


Kulud nähakse ette kokku 20 põhikooli ja gümnaasiumi ülalpidamiseks kokku 14 602 

õpilasega e 428 õpilast vähem kui 2003. a. 2004. a eelarve koostamisel oli aluseks 

linnavalitsuse määrus Haridusosakonna haldusalas tegutsevate põhikoolide ja 

gümnaasiumide finantseerimise alused. Tegevuskulude planeerimisel võeti aluseks kulu 

1 600 krooni ühele õpilasele, rakendades erinevaid koefitsiente eritingimusi vajavatele 

õpilastele ning koefitsienti 0,8 üle antud koolile kehtestatud õpilaskohtade piirnormi 

õpilastele. 

Täiendavalt planeeriti vahendid õppetööd toetavaks tegevuseks 1 600 krooni õpilase kohta 

aastas (kokku 25 336 200 krooni), tunni- ja klassiväliseks tegevuseks 1% arvestuslikust 

kulust kõigile õpilastele (kokku 256 200 krooni), I-III klassi õpilaste vabaaja tegevuseks 

20% arvestuslikust kulust (kokku 1 043 500 krooni), koolis töötavatele kategooriaga kooride 

ja orkestrite juhendamiseks (kokku 743 300 krooni). 

Majandamiskulud planeeriti otsearvestuse teel. Lähtudes eraldatud kontrollarvust planeerisid 

asutused vajalikud kulud. 

Sihtotstarbeliste kuludena on planeeritud järgmised summad: 

- Karlova Gümnaasiumile süvendatud koorimuusika tundide läbiviimiseks 973 500 

krooni; 

- Kroonuaia Koolile kooli juures tegutseva pedagoogilise nõustamise ja õpiabi keskuse 

ülalpidamiseks 653 300 krooni; 

- Maarja Koolile täiendava klassikomplekti avamiseks summad alates 01.09.2004. a; 

- Kolmandate klasside õpilaste ujuma õpetamiseks 656 600 krooni; 

- Kodustele lastele kooliks ettevalmistusklasside personalikuludeks 103 000 krooni; 

- Õppetööd toetavateks projektideks 600 000 krooni; 

- Õppeinventari projektide läbiviimiseks 600 000 krooni; 

- Kutseeelse koolituse ja kutsenõustamise läbiviimiseks 2 000 000 krooni. Planeeritud on 

10 ametkoha personalikulud 1 161 400 krooni ja majandamiskulud 838 600 krooni. 

Kulud on planeeritud projektile: 

- Turvamees koolis summas 535 500 krooni. Vahendid on ette nähtud 7 koolile (Raatuse 

Gümnaasium, Annemõisa Kool, Tamme Gümnaasium, Kunstigümnaasium, Karlova 

Gümnaasium, Descartes’i Lütseum, Forseliuse Gümnaasium). 

- Psühholoog koolis summas 2 244 200 krooni. Aluseks võttes Tartu 2004-2007 

arengukava eelnõu on planeeritud vahendid koolides psühholoogide ametikohtade 

rakendamiseks alates 01.01.2004. 2003. a eelarves on 11 psühholoogi personalikulud, 

2004. a eelarvesse lisandub 10 ametikohta. 

Põhikoolidele ja gümnaasiumidele on vahendid määratud peale haridusosakonna ka 

linnakantselei kaudu (infotehnoloogia kulud), rahandusosakonna kaudu (omavalitsustele 

haridusteenuse eest tasumine), riigieelarveliste eraldistena. 

2004 eelarve 60 701 800 

2003 eelarve 60 014 700 

2002 aruanne 55 337 400 

Tegevuskulud 59 846 000 krooni, sellest 


65




24 571 600 krooni, lepinguliseks töötasuks 377 000 krooni remonditööde tegemiseks, 

sotsiaalmaksuks ja töötuskindlustusmakseks 8 357 900 krooni. 

Kulud nähakse ette 493,7 koosseisulisele ametikohale, sh 102 pedagoogi. 

2004 eelarve 33 306 500 

2003 eelarve 31 853 300 

2002 aruanne 32 091 500 


Majandamiskuludeks määratakse 26 539 500 krooni, sh administreerimiskulud 3 830 100 

krooni (sh suuremad kulud: üritused 588 600 krooni ja projektid 600 000 krooni, sidekulud 

739 300 krooni, bürookulud 670 000 krooni, trükiste kulud 517 100 krooni), lähetused 

43 000 krooni, koolituskulud 155 000 krooni, majanduskulud 17 162 800 krooni (sh 

suuremad kulud: küte 5 661 900 krooni, elekter 3 491 krooni, jooksevremont 2 747 900 

krooni, kulud korrashoiule 2 034 400 krooni, vesi ja kanalisatsioon 1 397 000 krooni), 

sõidukite ülalpidamiskulud 261 100 krooni (sh isikliku sõiduauto hüvitis 130 600 krooni), 

infotehnoloogia kulud 1 212 700 krooni (sh riist- ja tarkvara soetamine 839 500 krooni), 

inventari kulud 2 350 600 krooni (sh kulud sisustusele 1 623 400 krooni), meditsiinikulud 

130 000 krooni, õppevahendid 1 394 200 krooni. 

2004 eelarve 26 539 500 

2003 eelarve 27 500 600 

2002 aruanne 21 641 300 

Eraldised 


Vahendid määratakse erakoolide toetuseks. 

Vahendid arvestatakse Tartu linna lastele arvestusega 100% munitsipaalkooli õpilase 

arvestuslikust tegevuskulust (1 600 krooni) kokku 535 õpilasele e 111 õpilast rohkem kui 

2003.a. Finantseerimine toimub vastavalt tegelikule täitmisele. Vahendid jagunevad 

järgmiselt: 

Katoliku Kool 161 õpilast 257 600 krooni 

Vaba Waldorfkool 176 õpilast 281 600 krooni 

Audentese Erakooli Tartu filiaal 120 õpilast 192 000 krooni 

Audentese Erakool 12 õpilast 19 000 krooni 

Elu Sõna Kristlik Kool 66 õpilast 105 600 krooni 

2004 eelarve 855 800 

2003 eelarve 659 200 

2002 aruanne 1 604 600 (sh erakoolid 590 500) 


5 128 600 krooni 

Tulud-kulud on järgmised: 

- Tulu koolides korraldatavatelt tasulistelt ringidelt ja kursustelt kavandatakse 567 400 

krooni. Ringist osavõtutasu sõltub ringijuhi kvalifikatsioonist ja õpilaste arvust. 

Laekunud vahendid kasutatakse ringijuhtide personalikuludeks; 

66

- Vabade pindade üüritulusid kavandatakse 645 300 krooni, mida kasutatakse ruumide 

majandamiskuludeks (ruumide ja hoovide korrashoid, jooksev remont); 

- Eelarvesse on lülitatud koolidele sihtotstarbeliselt eraldatav Piimanina toetus 1 133 200 

krooni, mis läheb algklassiõpilastele piimatoodete kuludeks; 

- Tasu kooliõpilaste toitlustamise eest on planeeritud 1 693 200 krooni Tamme, 

M.Reiniku, H.Masingu Gümnaasiumis, Maarja Koolis ja Forseliuse Gümnaasiumis, st 

nendes koolides, kus kool organiseerib toitlustamist ise. Koolilõuna maksumuse 

maksimummääraks on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse 23.oktoobri 2001. a määrusega 

nr 24 14 krooni. Koolilõuna maksumuse iga kooli kohta kinnitab haridusosakonna 

juhataja. Vahendid kasutatakse õpilaste toitlustamiseks; 

- Maarja Kooli lasteaiarühma lastevanemate vahenditena on planeeritud kokku 23 000 

krooni. Vahendid kasutatakse toitlustamiseks, õppekuludeks ja majandamiskuludeks; 

- Muud laekumised haridusasutuste majandustegevusest 1 066 500 krooni, sh 1 027 500 

krooni toitlustamisest laekuv tulu ja 39 000 krooni kaotatud õpikute hüvitis ja 

peopiletitest laekuv tulu. 

3.2.3.3.3. Täiskasvanute gümnaasium 823 800 krooni 

Finantseerimiseelarve 823 800 krooni 

Kulud nähakse ette ühe õhtukooli 534 õpilasele. 

2004. a eelarve koostamisel oli aluseks linnavalitsuse määrus Haridusosakonna haldusalas 

tegutsevate põhikoolide ja gümnaasiumide finantseerimise alused. Tegevuskulude 

planeerimisel võeti aluseks kulu 1 600 krooni ühele õpilasele. Lähtudes eraldatud 

kontrollarvust planeeris gümnaasium vajalikud kulud. 

2004 eelarve 823 800 

2003 eelarve 847 300 

2002 aruanne 784 700 

Tegevuskulude 823 800 krooni, sellest 


majandamiskulud 296 600 


Personalikuludeks nähakse ette 527 200 krooni, sh koosseisuliste töötajate töötasudeks 

394 900 krooni ja sotsiaalmaksuks ning töötuskindlustusmakseks 132 300 krooni. Kulud 

nähakse ette 8,8 koosseisulisele ametikohale (haldus-, õppe- ja abipersonal). 

2004 eelarve 527 200 

2003 eelarve 523 600 

2002 aruanne 366 200 


Majandamiskuludeks nähakse ette 296 600 krooni, sh administreerimiskuludeks 69 800 

krooni (sh suuremad kulud sidekulud 20 000 krooni, bürookulud 15 000 krooni, kulud 

trükistele 10 000 krooni), koolituskuludeks 7 000 krooni, majanduskuludeks 150 400 krooni 

(küte 40 500 krooni, vesi ja kanalisatsioon 32 100 krooni, elekter 27 800 krooni), isikliku 

sõiduauto kasutamise kompensatsiooniks 6 000 krooni, infotehnoloogia kuludeks 30 000 

krooni, inventari soetamiseks 30 000 krooni, õppe- ja meditsiinikuludeks 3 400 krooni. 

67

2004 eelarve 296 600 

2003 eelarve 323 700 

2002 aruanne 336 200 

3.2.3.3.4. Kutsehariduskeskus 41 789 000 krooni 


Vastavalt Eesti Vabariigi ja Tartu linna vahel sõlmitud lepingule 16.augustist 2001. a anti 

Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool, Tartu Teeninduskool ja Tartu Tööstuskool Tartu linna 

omandisse. Lähtudes sellest lepingust finantseerib riik endiselt kutsekoole. Kutshariduse 

ümberkorraldamise käigus ühendati eelpoolnimetatud kutsekoolid ja Tartu Õppekeskus ning 

moodustati Volikogu 10.01.2002.a. otsusega nr 493 Tartu Kutsehariduskeskus. 

Kutsehariduskeskusesse on planeeritud vahendeid 2298 õpilasele (põhihariduse baasil 1428 

õpilasele, keskhariduse baasil 800 õpilasele ning 70 erivajadusega õpilasele). Kokku antakse 

õpet 30 erialal. Arvestuslikuks kuluks ühe õpilase kohta 11 500 krooni. Täiendavalt 

arvestatakse toetused, stipendiumid ja majandamiskulud. 

2004 eelarve 34 759 000 

2003 eelarve 32 960 900 

2002 aruanne 24 000 000 





Personalikuludeks nähakse ette 23 002 100 krooni, sh koosseisuliste töötajate töötasu 

16 930 000 krooni, lepinguline töötasu 300 000 krooni, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks 

5 772 100 krooni. 

Kulud nähakse ette 226,5 koosseisulisele ametikohale. 

2004 eelarve 23 002 100 

2003 eelarve 20 866 300 

2002 aruanne 12 179 700 


Majandamiskuludeks nähakse ette 8 218 100 krooni, sh administreerimiskuludeks 

1 069 900 krooni, lähetuskuludeks 200 000 krooni, koolituskuludeks 300 000 krooni, 

majanduskuludeks 4 613 000 krooni, inventari kuludeks 450 000 krooni, sõidukite 

ülalpidamiskuludeks 300 000 krooni, infotehnoloogia kuludeks 400 000 krooni, seadmete 

kuludeks 600 000 krooni, meditsiinikuludeks 15 000 krooni, õppekuludeks 225 200 krooni, 

tootmisega seotud muudeks kuludeks ja eririietuseks 45 000 krooni. 

2004 eelarve 8 218 100 

2003 eelarve 9 855 500 

2002 aruanne 4 247 300 

68

Eraldised 3 538 800 krooni 

Eraldistena nähakse ette õpilaste stipendiumid ja toetused ning 

Halduse OÜ-le ühiselamute haldamise kulud. 

2004 eelarve 3 538 800 

2003 eelarve 2 233 300 

2002 aruanne 7 573 000 

Kutsehariduskeskuse 


Tuludena planeeritakse renditulud 690 000 krooni, tulud õppetegevusest 6 290 000 krooni ja 

muud laekumised 50 000 krooni. Vahendid kasutatakse õppekuludeks ja majandustegevuseks. 

3.2.3.3.5. Haridusüritused 360 000 krooni 

Finantseerimiseelarve (majandamiskulud) 


Kulud nähakse ette aineolümpiaadide korraldamiseks, õpetajate päeva tähistamiseks, 

abiturientide balliks jne. 

2004 eelarve 360 000 

2003 eelarve 384 000 

2002 aruanne 342 900 

3.2.3.3.6. Sihtotstarbelised vahendid (riigieelarvest hariduskuldeks)138 387 000 krooni 

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 138 387 000 krooni 

Asutuste vahel on jaotamata riigieelarvest kavandatav eraldus 138 387 000 krooni. Summa 

kujuneb järgmiselt: 

- põhikoolide ja gümnaasiumide personalikulud, koolitus ja õpikud 122 765 300 krooni; 

- I-IV klassi õpilaste koolilõuna kuludeks 7 556 500 krooni; 

- koolieelsete lasteasutuste koolituse kulud 565 200 krooni; 

- palkade ühtlustamise kulud 7 500 000 krooni. 

Riigieelarvest eraldatakse ka kutsehariduskeskusele 34 759 000 krooni. 

2004 eelarve 138 387 000 

2003 eelarve 129 489 100 

2002 aruanne 118 820 000 

69

3.2.4. KULTUURIOSAKOND 72 853 100 krooni 


3.2.4.1.1.Kultuuriosakonna teenistused 


2 481 400 krooni 

2004 eelarve 2 481 400 

2003 eelarve 2 258 100 

2002 aruanne 2 232 400 


2004 eelarve 2 192 100 

2003 eelarve 1 867 300 

2002 aruanne 1 783 300 

Personalikuludes töötasud 1 599 600 krooni 14 ametikoha ülalpidamiseks. Lepinguline 

töötasu 2 000 krooni ( arhiivi korrastustööde eest tasumiseks). Isikliku sõiduauto kasutamise 

hüvitis 30 000 krooni ja erisoodustusmaks 23 900 krooni. Sotsiaalmaks 528 600 krooni ja 

töötuskindlustusmaksed 8 000 krooni. 


2004 eelnõu 289 300 

2003 eelarve 390 800 

2002 aruanne 449 100 


krooni, trükised 13 000 krooni, sidekulud 44 000 krooni, postikulud 5 000 krooni, 

pangateenused 2 500 krooni, osakonna esindus-ja vastuvõtukulud 19 500 krooni, info-ja PR 

teenused 10 000 krooni, muud kulud 4 000 krooni. Lähetused 39 000 krooni. Koolituskulud 

31 000 krooni, milles asutuseväline koolitus 29 000 krooni ja asutuses korraldatav koolitus 

2 000 krooni. Osakonna ruumide majandamiskulud 30 000 krooni, milles korrashoid 27 000 

krooni ja remont 3 000 krooni. Sõidukite ülalpidamiskulud 55 300 krooni, milles kütus 

3 000 krooni, kindlustusmaksed 2 000 krooni, kasutusrendimaksed 6 000 krooni, isikliku 

sõiduki kasutamise hüvitis 44 300 krooni. Inventarikulud 11 000 krooni, milles sisustus 7 

000 krooni, remont ja hooldus 2 000 krooni, muud kulud 2 000 krooni. Tööandja kulud 


3.2.4.2. VABAAEG JA KULTUUR 70 371 700 krooni 

3.2.4.2.1. Noortesport 11 200 000 krooni 


1999.a ja 2000.a reorganiseeriti Tartu linna poolt finantseeritavad spordikoolid. Koolide 

baasil moodustusid spordiklubid ja nüüd eraldatakse vahendid spordiklubides noorsportlaste 

tegevuse toetamiseks. Toetust planeeritakse 33 spordialale, 55 noortespordiga tegelevale 

klubile ja 5 367 osavõtjale. 

2004 eelarve 11 200 000 

2003 eelarve 10 052 700 

2002 aruanne 10 132 000 

Vahendid nähakse ette noortespordi toetuseks järgmiselt: 

70

noortespordi finantseerimiseks 10 635 000 krooni vastavalt Tartu Linnavolikogu 

19.06.2003. a määrusega nr 34 kinnitatud korrale. Vahendid jaotatakse 5 367 õpilase 

vahel vastavalt toetuse arvutamise juhendis määratud koefitsiendile; 

klubide kontrolliga seotud kuludeks 10 000 krooni; 

reservi 305 000 krooni, sh arstlik kontroll 150 000 krooni; 

Noortespordi meisterlikkuse fondi 150 000 krooni; 

koolispordi toetuseks 100 000 krooni. 

Tegevuskulud (majandamiskulud) 50 000 krooni. 

2004 eelarve 50 000 

2003 eelarve 290 000 

2002 aruanne 202 800 

Eraldised 

2004 eelarve 11 150 000 

2003 eelarve 9 762 700 

2002 aruanne 9 929 200 

3.2.4.2.2. Tartu Linna Spordibaasid 2 773 000 krooni 

Kulud nähakse ette Tartus Turu tänaval asuva spordihoone, Tamme staadioni, Visa Halli, 

Võru maakonnas asuva Mäekääraku spordibaasi ja Valga Maakonnas asuva Veski 

spordibaasi majandamise kuludeks. 


2004 eelarve 1 693 000 

2003 eelarve 1 502 600 

2002 aruanne 1 143 400 

Tegevuskulud 

1 693 000 krooni, sellest 





1 094 600 krooni, lepinguliseks töötasuks 20 000 krooni (Tamme staadioni uisuväljaku 

hoolduslepingud), sotsiaalmaksuks ja töötuskindlustusmakseks 373 400 krooni. 

Kavandatakse Tartu Linna Spordibaaside 30,6 ametikoha kulud. Seoses Veski spordibaasi 

rendilepingu lõppemisega alates 01.novembrist 2003.a ja baasi haldamisele võtmisega on 

planeeritud täiendavalt 1 administraatori ametikoht. 

2004 eelarve 1 488 000 

2003 eelarve 1 297 600 

2002 aruanne 930 400 



krooni (sh sidekulud 35 000 krooni), koolituskuludeks 3 000 krooni, majanduskuludeks 

71

77 000 krooni, sõidukite ülalpidamise kuludeks 50 000 krooni, sh kütuse kuludeks 45 000 

krooni (traktori, 2 muruniiduki ja sõiduauto kuludeks), inventari hoolduseks 15 000 krooni, 

infotehnoloogia kuludeks 15 000 krooni. 

2004 eelarve 205 000 

2003 eelarve 205 500 

2002 aruanne 213 000 


Planeeritakse tulusid tasulistelt teenustelt 1 080 000 krooni (tulud jõu- ja maadlussaali, 

rõivistu kappide, spordiväljakute ja -saalide, sauna ja majutuskohtade üürimisest). Hindade 

määramise aluseks on Linnavalitsuse määrused ja korraldused. Laekunud vahendid 

suunatakse spordirajatiste majandamiskuludeks. 

3.2.4.2.3. Laste muusika- kunstikoolid (huvialakoolid) 14 116 800 krooni 

Kulud nähakse ette Tartu I Muusikakooli (õpilasi 325), Tartu II Muusikakooli (õpilasi 210) 

ja Tartu Lastekunstikooli (õpilasi 260) ülalpidamiseks, kokku 795 õpilast. Eraldistena 

planeeritakse vahendid neljale erahuvialakoolile kokku 261-le õpilasele ja SA 

Keskkonnahariduse Keskus erakoolile Tartu Loodusmaja (õpilasi 502) lepingujärgseks 

toetuseks. 


2004 eearve 12 810 200 

2003 eelarve 11 851 000 

2002 aruanne 10 023 500 

12 810 200 krooni 

Tegevuskulud 10 331 300, sellest 





määratakse 6 515 200 krooni, lepinguliseks töötasuks 52 000 krooni ja sotsiaalmaksuks 

ning töötuskindlustusmakseks 2 200 100 krooni. 

Kulud nähakse ette 103 koosseisulisele ametikohale, mis on 18 ametikohta vähem kui 

2003.a. Ametikohtade vähenemine tuleneb õpetajate õppetöö normkoormuse muutumisest 

alates 01.septembrist 2003. a 20-tunnilt 24-tunnile nädalas. Personalikulude kasv on tingitud 

pedagoogidele palgatõusu planeerimisega 600 000 kr ulatuses, miinimumpalga tõusuga 38,6 

tuh kr ja täiendava majahoidja-koristaja ametikoha planeerimisega Lastekunstikooli 

kolimisel Tiigi 61 hoonesse. Pedagoogide töötasuks kasutatakse täiendavalt õppemaksust 

laekuvaid vahendeid. Lepingulist töötasu kasutatakse pillide remontimiseks, ansamblite 

juhendamiseks, modellide palkamiseks. 

2004 eelarve 8 767 300 

2003 eelarve 8 090 300 

2002 aruanne 7 385 500 

72



krooni (sh suuremad kulud: näituste ja konkursside korraldamiseks, kontsert-tegevuseks 130 

700 krooni, sidekuludeks 68 400 krooni, bürookuludeks 33 200 krooni), lähetus ja 

koolituskuludeks 58 000 krooni, majanduskuludeks 960 700 krooni (sh suuremad kulud: 

küte 376 400 krooni, elekter 173 700 krooni, jooksevremont 176 300 krooni, kulud valvele 

93 700 krooni) sõiduauto kasutamise hüvitiseks 31 600 krooni, infotehnoloogia ja 

õppevahendite kuludeks kokku 79 100 krooni, inventari soetamiseks 166 200 krooni. 

Majandamiskulud suurenevad, kuna Lastekunstikool kolib uutesse ruumidesse Tiigi 61. 

2004 eelarve 1 564 000 

2003 eelarve 1 477 900 

2002 aruanne 1 474 700 


Vahendid määratakse viiele erahuvialakoolile. Linnavalitsuse 14.augusti 2003. a korralduse 

nr 2874 alusel arvestatakse erahuvialakoolidele antava toetuse suurus. Kinnitatud juhendi 

alusel toetatakse balletikooli õpilast 2 300 krooniga ja teistel erialadel õppijaid 1 820 

krooniga aastas. Toetust saavad õpilased vanuses 7-19 aastat. Võrreldes 2003.aastaga on 

toetuse saajaid 18 õpilase võrra vähem, kuna Tartu linn toetab õpilasi, kelle elukohaks on 

rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn.. 

Erakoolis Tartu Loodusmaja saab toetust 502 õpilast ja lisaks vastavalt lepingule eraldatakse 

Keskkonnahariduse Keskusele majandamiskulud. Seoses eelpoolnimetatud asutuste 

ümberkolimisega eraldatakse täiendavalt 312 200 krooni majandamiskulusid ruumide rendi 

eest tasumiseks. Keskkonnahariduse Keskusele kavandatakse kokku 1 953 000 krooni, sh 

Erakoolile Tartu Loodusmaja (õpilasi 502) lähtudes õpilaste arvust 913 640 krooni ja 

majanduskuludeks 1 039 360 krooni. 

Toetuse suurus nelja kooli kohta kokku 525 900 krooni, sh: 

Ida Tantsukool (õpilasi 41) 

94 300 krooni 

Vanemuise Tantsu- ja Balletikool (õpilasi 65) 149 500 krooni 

Arsise Kellade Kool (õpilasi 131) 


Eramuusikakool Ardente (õpilasi 24) 43 680 krooni 

2004 eelarve 2 478 900 

2003 eelarve 2 282 800 

2002 aruanne 1 163 300 


Muusika- ja kunstikoolide õpilased maksavad õppetasu vastavalt Tartu Linnavalitsuse 

20.06.2002. a määrusele nr 20 olenevalt klassist alates 2 250 kroonist kuni 4500 kroonini 

aastas. Õppetasust planeeritakse tulu 1 149 000 krooni. I Muusikakoolis ja II Muusikakoolis 

organiseeritakse täielikult lastevanemate vahendite arvel tasulisi tunde muusika õppimiseks. 

Planeeritakse tulu 157 600 krooni. Laekunud vahendid kasutatakse pedagoogide 

personalikuludeks ja õppevahendite soetamiseks. 

3.2.4.2.4. Laste huvialakeskused ja klubid 4 438 700 

krooni 

73

Kulud nähakse ette 2002. a huvihariduse reformi tulemusel tekkinud linna asutuste Lille 

Maja (endine Tartu Laste ja Noorte Maja) ja Anne Noortemaja (endine Tartu Noorte 

Tehnikamaja) majade ülalpidamiseks ning nendes majades töötavate mittetulundusühingute 

tegevuse toetuseks. Tegevusega on haaratud 28-s mittetulundusühingus 1 664 last. 


2004 eelarve 4 273 700 

2003 eelarve 4 097 300 

2002 aruanne 4 446 200 

Tegevuskulud 2 030 900, sh 





863 700 krooni, lepinguliseks töötasuks 22 000 krooni, sotsiaalmaksuks ja 

töötuskindlustusmakseks 292 800 krooni. Kulud nähakse ette Lille Maja ja Anne 

Noortemaja 13 keskmisele koosseisulisele ametikohale (sh 5 programmijuhti). 

2004 eelarve 1 178 500 

2003 eelarve 1 158 800 

2002 aruanne 2 311 400 



krooni (sh suuremad kulud: sidekulud 38 000 krooni, bürootarbed 20 000 krooni, ürituste 

kulud 12 000 krooni), lähetus- ja koolituskuludeks 32 000 krooni, majanduskuludeks 

634 400 krooni (sh suuremad kulud: küte 70 900 krooni, valvekulud 48 500 krooni, jooksev 

remont 30 000 krooni, kulud korrashoiule 25 000 krooni), isikliku sõiduauto 

kompensatsioon 11 000 krooni, infotehnoloogia kuludeks 44 800 krooni (sh 37 800 krooni 

riist- ja tarkvara soetamine, inventari, sisustuse, hoolduse ja muudeks kuludeks 39 700 

krooni, meditsiinikuludeks 1 300 krooni. Vahendid planeeritakse Lille Maja ja Anne 

Noortekeskuse kuludeks. 

2004 eelarve 852 400 

2003 eelarve 851 700 

2002 aruanne 1 168 000 

Eraldised mittetulundusühingutele ja sihtasutusele 2 242 800 krooni 

Vahendid on planeeritud: 

noorte huvialaklubide, sh endistest huvialakoolidest väljakasvanud 

mittetulundusühingute tegevuse toetuseks. Huviklubide toetus 1 544 800 krooni on 

planeeritud 1 664-le klubis osalejale; 

Avatud noortekeskuste toetuseks; 

Noorteühenduste toetuseks 

Eelarve suureneb, kuna avatud noortekeskustele ja Tartu Noorteühenduse Kogule 

planeeritakse 156 000 krooni. 

74

2004 eelarve 2 242 800 

2003 eelarve 2 086 800 

2002 aruanne 966 800 

Majandamiseelarve 165 000 krooni 

Huvialakeskused planeerivad oma ruumide üürimisest saada tulu 145 000 krooni ja 

multimeedia labori tasulistest teenustest 20 000 krooni. Laekunud vahendid kasutatakse 

hoonete haldamiskuludeks, sh lepinguliste töötajate personalikuludeks 32 000 krooni, 

administreerimiskuludeks 20 000 krooni ja hoonete majandamiskuludeks 113 000 krooni. 

3.2.4.2.5. Noortelaagrite korraldamine 928 400 krooni 

Vahendid nähakse ette kultuuriosakonna noorsooteenistuse poolt toetatavate noortelaagrite 

korraldamiseks. Nendeks on laste linnalaagrid, toetust vajavate perede lastelaager, noorte 

töökasvatuslikud laagrid ja noorte huviklubide projektlaagrid – need hõlmavad ca 5 000 

noort. 


Kulud suurenevad 481 200 krooni, kuna kavandatakse suvel noortele Tartu noorte töömaleva 

organiseerimist. 

2004 eelarve 928 400 

2003 eelarve 447 200 

2002 aruanne 351 000 

Tegevuskulud (majandamiskulud) 801 400 krooni 

Majandamiskulud on kavandatud noortelaagrite korraldamiseks. 

2004 eelarve 801 400 

2003 eelarve 357 200 

2002 aruanne 351 000 

Eraldised 127 000 krooni 

Toetus mittetulundusühingutele laagrite korralduskuludeks. 

2004 eelarve 127 000 

2003 eelarve 90 000 

2002 aruanne 0 

3.2.4.2.6. Täiskasvanute huvialakoolitus 469 000 krooni 

Finantseerimiseelarve (eraldised) 469 000 krooni 

Kulud määratakse SAle Tartu Rahvaülikool ja SAle Tartu Vene Rahvaülikool täiskasvanute 

huvihariduse kulude osaliseks katteks, eelkõige pedagoogide töötasudeks.. Vahendeid 

määratakse: 

 

 

SAle Tartu Rahvaülikool 450 000 krooni 

MTÜle Tartu Vene Rahvaülikool 19 000 krooni. Juurde on tulnud keeleõppijaid 

kursusele Eesti keel vene keele peeglis ja seetõttu toetuse kasv 1 500 krooni 

75

Eraldised 

2004 eelarve 469 000 

2003 eelarve 467 500 

2002 aruanne 427 300 

3.2.4.2.7. Noorsooprojektid 811 300 krooni 

Kultuuriosakonna noorsooteenistuse kaudu toetatakse noorsooprojekte ja noorsootöötajate 

võrgustikutööd ning rahvusvahelist koostööd sõpruslinnadega. 

Noorsooürituste eelarve suurendamise vajadus 130 000 krooni võrra tuleneb toetust vajavate 

ürituste arvu suurenemisest ja juba traditsiooniks saanud ürituste kvaliteedi parendamisest 

(Stardipalavik, Laps on ime, Moeke, Pulss) . 

Uute üritustena on toetatud üritusi, millede kaastoetajad on Hasartmängumaksu Nõukogu, 

Hansapank, Euroopa Noored Eesti Büroo jne. 


2004 eelarve 811 300 

2003 eelarve 681 600 

2002 aruanne 649 200 

Tegevuskulud (majandamiskulud) 615 500 krooni 

Majandamiskuludes on planeeritud 

kuludeks. 

2004 eelarve 615 500 

2003 eelarve 503 600 

2002 aruanne 461 100 

administreerimiskulud, mis kasutatakse ürituste 


Kasutatakse tellitud ürituste eest tasumiseks. 

2004 eelarve 195 800 

2003 eelarve 178 000 

2002 aruanne 188 100 

3.2.4.2.8. Spordiprojektid 3 970 000 

krooni 

Kulud nähakse ette kultuuriosakonna sporditeenistuse kaudu finantseeritavatele ja teiste 

organisatsioonide kaudu finantseeritavatele spordiüritustele ja spordiklubidele. Kulude 

jaotus kinnitatakse kooskõlas Volikoguga Linnavalitsuse poolt. 

Üritusi finantseeritakse vastavalt kinnitatud plaanile kultuuriosakonna kaudu 230 000 krooni 

ja muude eraldistena residentidele 3 740 000 krooni. 

Vahendid nähakse ette spordiklubidele kohalike võistluste läbiviimiseks ning Tartu linna 

esindamiseks vabariigi tiitlivõistlustel, suurürituste ja –võistluste organiseerimise toetuseks. 

Suuremad üritused, mida toetatakse, on Tartu suusamaraton, rattaralli, rattamaraton, 

jooksumaraton, tänavasõit, Saaremaa velotuur, kevadturniir võrkpallis, sügisturniir 

korvpallis, G.Sule memoriaal kergejõustikus, Miss Valentine iluvõimlemisvõistlus, Peipsi 

Cup jalgpallis, rahvusvaheline vee-motovõistlus jt. 

76

Nähakse ette vahendid rahvusvahelistel ja vabariiklikel võistlustel osalemiseks, koolituse ja 

spordiseminaride korralduskulude katteks, autasustamise ja spordisümboolika kuludeks. 

Kavandatakse Spordiklubile DUO 200 000 krooni võrkpallimeeskonna toetuseks ja Tartu 

Ülikooli Akadeemilisele spordiklubile korvpallimeeskonna TÜ/Rock toetuseks 350 000 

krooni. 

Finantseerimiseelarve 3 970 000 

krooni 

2004 eelarve 3 970 000 

2003 eelarve 3 796 200 

2002 aruanne 2 718 600 

Tegevuskulud (majandamiskulud) 


Majandamiskuludeks on administreerimiskulud ürituste korraldamiseks. 

2004 eelarve 230 000 

2003 eelarve 460 000 

2002 aruanne 393 400 


Spordiklubidelt tellitud ürituste kulud. 

2004 eelarve 3 740 000 

2003 eelarve 3 336 200 

2002 aruanne 2 325 200 

3.2.4.2.9. Raamatukogud 16 392 100 krooni 

Kulud nähakse ette O.Lutsu nim.Tartu Linna Keskraamatukogule koos harukogudega Tehase 

tn 16, Tamme harukogu (Riia mnt 60), Kaunase pst 23 ja laenutuspunktiga Lubja tänaval. 

Kavandatakse Tamme harukogu kolimine uutesse ruumidesse aadressile Suur-Kaar 56. 

Planeeritakse lugejaid 42 000, sh aktiivseid 34 000 ja külastusi 550 000, mis teeb aktiivse 

lugeja kohta 16 külastust ja 47 laenutust.. 

Kuludesse on lülitatud riigieelarvest eraldatav teavikute summa. 


2004 eelarve 16 258 100 

2003 eelarve 15 879 400 

2002 aruanne 12 738 600 






7 167 100 krooni, lepinguliseks töötasuks 30 000 krooni, sotsiaalmaksuks ja 

töötuskindlustusmakseks 2 411 000 krooni. Personalikulude kasv 169 600 krooni. 

77

Kulud kavandatakse 108 koosseisulisele ametikohale e 1 ametikoht rohkem kui 2003.a. 

Personalikulude kasv on tingitud täiendava ametikoha kuludest, ühe ametikoha 

ümbernimetamisest, miinimumpalga tõusust. Täiendav ametikoht kavandatakse Tamme 

harukogusse. Lepingulist töötasu planeeritakse sanitaartehniliste ning hooldustööde 

tegemiseks, väikeremondiks. 

2004 eelarve 9 608 100 

2003 eelarve 9 438 500 

2002 aruanne 6 882 700 


Majandamiskuludeks nähakse ette 6 611 600 krooni,sh administreerimiskuludeks 646 500 

krooni (sh suuremad kulud: kulud trükistele 230 000 krooni (sh vöötkoodid 190 000 krooni), 

sidekulud 110 000 krooni, ürituste kulud 124 000 krooni (sh 2003.a ärajäänud 

juubelikonverentsi, raamatukogu lahtiste uste päevade, raamatukogu tähelepanukampaania 

kulud), bürootarbed 100 000 krooni), lähetus- ja koolituskuludeks 135 000 krooni, 

majanduskuludeks 1 967 000 krooni (sh suuremad kulud: rendimaksed 660 000 krooni, küte 

407 000 krooni, ruumide korrashoiu kulud 380 000 krooni, elekter 255 000 krooni, jooksva 

remondi kulud 115 000 krooni, valvekulud 92 000 krooni), sõidukite ülalpidamiskuludeks 

45 000 krooni (ühe raamatubussi ülalpidamiskulud), infotehnoloogia kuludeks 519 000 

krooni (sh ELNET Konsortsiumi liikmemaks ja arendustööd 337 000 krooni, riist- ja 

tarkvara ostmine 149 000 krooni), inventari soetamiseks 199 000 krooni (sh 164 000 krooni 

on planeeritud raamatukogu peamaja II korruse lugemissaali sisustuseks), 

meditsiinikuludeks 7 000 krooni, teavikute soetamiseks 3 093 100 krooni, sh kavandatav 

summa riigieelarvest 1 903 000 krooni. 

2004 eelarve 6 611 600 

2003 eelarve 6 402 500 

2002 aruanne 5 855 900 


Eraldistes nähakse ette 38 400 krooni toetuseks SAle Eesti Pimedate Raamatukogu. 

2004 eelarve 38 400 

2003 eelarve 38 400 


Tasulistelt teenustelt planeeritakse tulusid 126 000 krooni (kasutatud raamatute müük, 

viivised raamatute laenutamisest, arvuti kasutamine, lugejapileti uuendamine). Üüritulusid 

planeeritakse ühekordsetelt saali kasutamistelt ja vabade pindade väljaüürimisest 8 000 

krooni. Laekunud vahendid kasutatakse majandamiskuludeks 98 000 krooni ja 

personalikuludeks 36 000 krooni. 

3.2.4.2.10. Rahva- ja kultuurimajad (Tiigi Seltsimaja) 901 000 krooni 

Tartu linna asutuse Tiigi Seltsimaja ruume kasutab oma tegevuseks 23 harrastuskollektiivi 

447 liikmega. Alates 2001. a üürib selle maja ruume avatud noortekeskus Koht. 


2004 eelarve 812 000 

2003 eelarve 806 500 

78

2002 aruanne 794 200 

Tegevuskulud 812 000 krooni, sellest 





386 100 krooni, lepinguliseks töötasuks 20 300 krooni, sotsiaalmaksuks ning 

töötuskindlustusmakseks 136 300 krooni. Kulud kavandatakse 8 koosseisulise ametikoha 

töötasudeks. Lepingulised töötasud planeeritud ürituste korraldamisega seotud 

projektijuhtide personalikuludeks (laulupidu, Tartu päev jne.) 

2004 eelarve 542 700 

2003 eelarve 537 300 

2002 aruanne 501 800 



krooni (sh suuremad kulud: sidekulud 28 000 krooni, bürookulud 13 000 krooni, ürituste 

kulud 7 000 krooni), lähetus- ja koolituskuludeks 11 500 krooni, majanduskuludeks 156 400 

krooni (sh suuremad kulud: küte 62 000 krooni, jooksva remondi kulud 35 500 krooni, 

elekter 26 000 krooni), inventari soetamiseks 4 000 krooni, infotehnoloogia kuludeks 31 900 

krooni, isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooniks 5 500 krooni. 

2004 eelarve 269 300 

2003 eelarve 269 200 

2002 aruanne 292 400 


Planeeritakse üürilepingute alusel saada tulu 74 000 krooni ja tasulistelt üritustelt 15 000 

krooni. Laekunud tulust suunatakse 20 000 krooni personalikuludeks ja 69 000 krooni 

majanduskuludeks. 

3.2.4.2.11.Muuseumid 

5 638 600 krooni 

Kulud nähakse ette Tartu Linnamuuseumi ja tema filiaalide (19.saj. Tartu linnakodaniku 

maja, K.Ristikivi Kortermuuseum, O.Lutsu Majamuuseum, KGB Kongid) ning 

mänguasjamuuseumi ja tema filiaali filminukkude galerii ülalpidamiseks. Kokku 

planeeritakse aastas keskmiselt 35 000 külastajat. 


2004 eelarve 5 433 600 

2003 eelarve 4 937 100 

2002 aruanne 3 681 400 

5 433 600 krooni 

Tegevuskulud 5 433 600 krooni, sh 

Personalikulud 3 089 800 

Majandamiskulud 2 343 800 


79


2 254 400 krooni, lepinguliseks töötasuks 60 000 krooni, sotsiaalmaksuks ja 

töötuskindlustusmakseks 775 400 krooni. Personalikulude tõus tuleneb mänguasjamuuseumi 

uue koosseisu rakendamisest (lisandub 4,5 ametikohta seoses muuseumi 3 renoveeritud 

hoone valmimisega Lutsu tänaval) ja toimetaja ametikoha ümbernimetamisega 

(pedagoogiks) kaasnevast koondamishüvitusest, miinimumpalga tõusust. 

Kulud kavandatakse 34,0 keskmisele koosseisulisele ametikohale. 

2004 eelarve 3 089 800 

2003 eelarve 2 790 400 

2002 aruanne 2 024 000 



krooni (sh suuremad kulud: kulud trükistele 320 000 krooni, ürituste ja näituste kulud 

108 000 krooni: linnamuuseumi rahvusvaheline näitus Poola–Tartu suhetest, osalemine 

Socratese programmis koos Turu ja Bergeni muuseumidega; mänguasjamuuseumi 

10. sünnipäeva ürituste nädal, sidekulud 85 000 krooni, info teenused 58 000 krooni, 

bürooteenused 49 800 krooni), lähetus- ja koolituskuludeks 37 000 krooni, 

majanduskuludeks 1 373 800 krooni (sh suuremad kulud: kulud korrashoiule 389 000 

krooni, elekter 215 000 krooni, kulud valvele 202 000 krooni, jooksvremont 156 000 krooni, 

küte 101 100 krooni), isikliku sõiduauto kompensatsiooniks 33 000 krooni, infotehnoloogia 

kuludeks 46 500 krooni (sh riist- ja tarkvara soetamine 41 000 krooni), inventari kuludeks 

53 800 krooni (sh kulud sisustusele 32 300 krooni), muuseumi eksponaatide soetamiseks 

105 000 krooni, õppevahendite, meditsiini- ja muudeks kuludeks kokku 24 200 krooni. 

2004. a eelarvesse planeeritakse 241 200 krooni Koguteos Tartu trüki ja 

toimetamiskuludeks, mille tegemist alustati 2003.a ja eraldati 150 000 krooni. 

Majandamiskulud on suurenenud, kuna 2004. a lõpuks on mänguasjamuuseumi käsutuses 

kolm hoonet endise Laia tänava hoone kolme ruumi asemel. 

2004 eelarve 2 343 800 

2003 eelarve 2 146 700 

2002 aruanne 1 657 400 


Muuseumid planeerivad tulusid piletite müügist 193 300 krooni ja renditulusid 11 700 

krooni. Laekunud vahendid kasutatakse personalikuludeks, lähetusteks, näituste 

korraldamiseks ja koolituseks. 

3.2.4.2.12. Teatrid (Teatrilabor) 944 500 krooni 

Tartu linna asutus Tartu Teatrilabor töötab erinevate projektide korraldajana ja 

finantseerijana. 2003. a kavandatakse projektidele kokku 400 000 krooni, millest suuremad 

on märtsikuu kui teatrikuu tähistamine ja lasteteatrifestival. 



2004 eelarve 844 500 

2003 eelarve 1 085 000 

2002 aruanne 1 900 000 

80

Tegevuskulude 844 500 krooni, sh: 

Personalikulud 336 500 

Majandamiskulud 508 000 



252 000 krooni, sotsiaalmaksuks ja töötuskindlustusmakseks 84 500 krooni. 

Kulud kavandatakse 3 koosseisulise ametikoha töötasudeks. 

2004 eelarve 336 500 

2003 eelarve 366 000 

2002 aruanne 773 000 



krooni (ürituste kulud), hoonete majandamiskuludeks 106 000 krooni ning infotehnoloogia 

ja inventari hoolduskuludeks 2 000 krooni. Linnavalitsuse korraldusega anti Lutsu 2 hoone, 

Lutsu Teatrimaja, Tartu Teatrilabori käsutusse ja sellest tulenevalt on planeeritud eelarvesse 

hoonega seonduvad halduskulud. 

2004 eelarve 508 000 

2003 eelarve 719 000 

2002 aruanne 772 000 


Piletite müügist ja tehniliste teenuste osutamisest planeeritakse tulu 100 000 krooni. 

Laekunud vahendid suunatakse personalikuludeks. 

3.2.4.2.13. Kultuuriprojektid 6 042 800 krooni 


5 179 800 krooni 

Üritusi finantseeritakse vastavalt kinnitatud plaanile kultuuriosakonna kaudu ja muude 

eraldistena residentidele. 

2004 eelarve 5 179 800 

2003 eelarve 6 077 100 

2002 aruanne 4 049 300 

Kavandatud vahendid on jaotatud järgmiselt: 

Kultuuriprojektide toetuseks 70% - suur- ja maineüritused, riiklikud ja 

rahvakalendriliste tähtpäevad, tants ja võimlemine, teater kirjandus film foto, 

rahvakultuuriprojektid, näitus- ja kontserttegevus, muud projektid, kultuuriprojektide 

jaotamata osa; 

Kultuuri koostööprojektid 12% - kultuuriaasta aunimetuse tseremoonia, 

muuseumitöötajate tänuüritus, muuseumikuu trükis, aastavahetuse ilutulestik, laste 

tänuüritus, osakonna poolt korraldatavad infopäevad, seminarid, suhtlus sõprus- ja 

partnerlinnadega, trükised, esitlusmaterjalid; 

Rahvusvaheliste projektide omafinantseering 7% – 350 000 krooni; 

81

Kultuuriosakonna allasutuste projektid 11% – raamatukogu, lastekunstikool, 

muuseumid, Tiigi Seltsimaja. 

Tegevuskulud (majanduskulud) 1 000 000 krooni 

2004 eelarve 1 000 000 

2003 eelarve 1 189 000 

2002 aruanne 1 221 100 

Vahendid suunatakse ürituste ja projektide finantseerimiseks kultuuriosakonna kaudu. 


Üritusi ei korralda kultuuriosakond ja vahendid kantakse tegijatele. 

2004 eelarve 4 179 800 

2003 eelarve 6 077 100 

2002 aruanne 4 093 300 


Kultuuriosakond on sõlminud lepingud järgmiste projektide rahastamiseks: 

Tartu-Turu kultuurisild. 

Rahastajad on Phare ja toetus Ettevõtluse Arendamise SAlt. Projekti summa 535 000 

krooni. Projektis kavandatakse mitmesugust koostööd kultuuriasutuste vahel Tartus ja 

Turus. Üks läbivaid teemasid on kogemuste vahetamine hansapäevade korraldamisel ja 

kultuurikorralduse teemal. 

Festivalide projekt Kultuur 2000 toetus. Projekti eesmärgiks on koostöövõrgustiku 

loomine Euroopas tegutsevate festivalide ning festivalide direktorite vahel. 

Vahendid tulevad Euroopa Liidust. Projekti maksumus 328 000 krooni. 

Tartu linna omafinantseering 350 000 krooni on planeeritud kultuuriprojektide eelarvesse. 

3.2.4.2.14. Seltsitegevus 915 000 krooni 

Vahendid eraldatakse kooride, ansamblite, orkestrite, harrastusteatrite ja teiste 

kultuuriühingute tegevustoetuseks lähtudes riskirühma kuuluvate liikmete arvust. Toetust 

arvestatakse noortele vanuses 7-19 aastat ja täiskasvanutele vanuses 60 aastased ja vanemad, 

kelle elukohaks rahvastikuregistris on Tartu linn. Teisi kultuuriühingute liikmeid toetatakse 

konkreetsete kultuuriprojektide rahastamise kaudu. 

2004. a toetust saavate kultuuriühingute liikmete arv on kokku 1 379 liiget. 

sh noored vanuses 7-19 1081 

täiskasvanud vanuses 60 -aastased ja vanemad 298 


2004 eelarve 915 000 

2003 eelarve 1067 400 

2002 aruanne 991 400 

Eraldised on kavandatud tegevustoetuseks 

2004 eelarve 915 000 

2003 eelarve 1067 400 

2002 aruanne 991 400 

82

3.2.4.2.15. SA Tartu Muusikafestival 830 000 krooni 


2003. a kinnitati SAle Tartu Muusikafestival vahendid kultuuriprojektide eelarves. Kuna SA 

Tartu Muusikafestival on omaette asutus ja saab eelarvest ka haldamiskulusid, siis 2004.a 

eelarvesse on kavandatud kulud eraldi. 

Planeeritud vahendid jagunevad: 

- haldamiskuludeks 300 000 krooni; 

- kultuuriprojektide toetusteks 300 000 krooni (levimuusikapäevad, Tartu laululaval 

toimuv galakontsert –klassika ja tõsine muusika); 

- Tartu TV-s toimuva suvesündmustest saatesarja kulud 230 000 krooni. 

Eraldised 

2004 eelarve 830 000 

2003 eelarve 500 000 

83

3.2.5. LINNAARSTITEENISTUS 4 237 900 krooni 

3.2.5.1 ÜLDISED VALITSUSEKTORI TEENUSED 

3.2.5.1.1. Linnaarstiteenistus 


2004 eelarve 784 400 

2003 eelarve 691 384 

2002 aruanne 668 958 

Tegevuskulud eelnõus 784 400 krooni, millest: 



Personalikulud: 

2004 eelarve 527 000 

2003 eelarve 426 400 

2002 aruanne 392 500 

Teenistuse koosseisus on kinnitatud 2,5 ametikohta, kellede töötasuks on määratud 338 400 

krooni. Lepinguline töötasu (10 600 krooni) on määratud koristus- ja arhiveerimistööde eest 

tasumiseks. Esmakordselt on kavandatud eelnõusse erisoodustus sõiduauto kasutamise 

hüvitisena, mis koos erisoodustusmaksuga on kokku 61 100 krooni. Maksud kokku 116 900 

krooni, millest sotsiaalmaks 115 200 krooni ja 0,5% töötuskindlustusmaks 1 700 krooni. 


2004 eelarve 257 400 

2003 eelarve 265 000 

2002 aruanne 276 400 

sh administreerimiskulud 43 000 krooni, lähetuskulud 19 000 krooni, koolituskulud 11 000 

krooni, ruumide majandamiskulud 42 500 krooni, sõidukite ülalpidamiskulud 12 000 krooni, 

infotehnoloogiakulud 115 400 krooni, kulud inventarile 13 000 krooni ja meditsiinikulud 

1 500 krooni. 

3.2.5.2 TERVISHOID 

Finantseerimiseelarve (eraldised) 3 453 500 krooni 

2004 eelarve 3 453 500 

2003 eelarve 2 944 600 

2002 aruanne 1 941 300 

Kõik tervishoiuvahendid kantakse teenuse osutajatele üle eraldistena. 

3.2.5.2.1 Ravivahendid ja seadmed 325 000 krooni 

Vahendid määratakse kodustele voodihaigetele põetusvahendite ostmiseks. Jaotus 

korraldatakse perearstide poolt, kes omavad kõige operatiivsemat informatsiooni abivajajate 

kohta. Hooldus- ja põetusvahendeid vajavate isikute arv on stabiilselt 300 ringis. Eelarve 

kasvu tingib hinnatõus. 


2004 eelarve 325 000 

2003 eelarve 300 000 

2002 aruanne 270 000 

3.2 5.2.2 Hooldusravihaiglate teenused 2 175 000 krooni 

84

Vahendid määratakse hooldusravi korraldamiseks. Tartu linn kasutab SA Tartu Ülikooli 

Kliinikumi Spordimeditsiini ja Taastusravi Kliiniku järelravi osakonna poolt pakutavat 

teenust 75-l voodikohal. 2004. aastal jätkatakse voodipäeva doteerimist 100 krooni ulatuses, 

millega vabastatakse tartlastest haiged voodipäeva tasu maksmisest. 


2004 eelarve 2 175 000 

2003 eelarve 1 642 500 

2002 aruanne 1 250 000 

3.2 5.2.3 Avalikud tervishoiuteenused 503 500 krooni 


2004 eelarve 503 500 

2003 eelarve 532 100 

2002 aruanne 309 000 

Vahendid on kavandatud: 

1. summas 293 500 krooni tervist väärtustava eluhoiaku kujundamisele, süstemaatilisele 

tervisekoolitusele ja nõustamisele tervise küsimustes ning eri earühmi haaravatele tervist 

edendavatele üritustele, mis põhinevad kodanikualgatusel. Linnaarstiteenistuse eelarvest 

toetust saavad projektid jagunevad valdkonniti järgmiselt: 

3 projekti summas 101 100 krooni HIV/AIDS-i ja sugulisel teel levivate haiguste 

ennetuseks ja seksuaalkasvatuseks; 

3 projekti summas 66 600 krooni sõltuvushaiguste (alkoholism, narkomaania) 

ennetuseks ja raviks; 

 

 

4 projekti summas 61 900 krooni tervisekasvatuseks; 

12 projekti summas 63 900 krooni erinevatele earühmadele suunatud 

terviseüritusteks. 

2. summas 110 000 krooni koduõendusteenusele hooldusvahendite ostmiseks. Haigekassa 

finantseerib koduõenduse visiiti, kuid saadav raha ei kata hooldusvahendite 

(sidumisvahendid, haavaravi, põiekateteriseerimise vahendid jms) ostmiseks tehtavaid 

kulutusi. Linnapoolse toetuse korral ei pea koduõendusteenusel olevad tartlased ise 

hooldusvahendite eest maksma. 

3. Summas 70 000 krooni esmatasandi tervishoiuteenusele, sealhulgas 

koolitervishoiuteenusele. Toetatakse koolitervishoiutöötajate koolitust ning vajadusel ka 

meditsiiniseadmete soetamist koolidele. Linnaarstiteenistuse poolt korraldatavatele 

koolitustele kaasatakse ka teised esmatasandi tervishoiutöötajad: perearstid, pereõed, 

koduõed. 

4. Summas 30 000 krooni linnaarstiteenistuse poolt korraldatavateks terviseüritusteks. 

3.2 5.2.4 Ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi 450 000 krooni 


2004 eelarve 450 000 

2003 eelarve 470 000 

2002 aruanne 112 300 

Vahendid on kavandatud ravikindlustusega hõlmamata majandusraskustes olevate 

linnaelanike ambulatoorse ja statsionaarse ravi eest tasumiseks tervishoiuasutuste poolt 

esitatud arvete alusel. 

85

3.2.6. SOTSIAALABI OSAKOND 79 406 900 

krooni 

3.2.6.1 ÜLDISED VALITSUSEKTORI TEENUSED 

3.2.6.1.1 Osakonna teenistused 


2004 eelarve 7 021 000 

2003 eelarve 6 907 300 

2002 aruanne 6 841 200 

7 021 000 krooni 

Tegevuskulud 7 018 000 krooni, s.h: 




2004 eelarve 5 903 500 

2003 eelarve 5 745 300 

2002 aruanne 5 132 000 

Personalikuludes töötasu 4 365 000 krooni 47 ametikoha ülalpidamiseks. Lepinguline 

töötasu 10 600 krooni. Sotsiaalmaks 1 444 000 krooni ja töötuskindlustusmaksed 21 500 

krooni. Erisoodustusena maksustatavad kulud 35 000 krooni (lastekaitse ja 

sotsiaaltöötajatele kuupiletite kompenseerimine) ja maks erisoodustuselt 28 000 krooni. 


2004 eelarve 1 114 500 

2003 eelarve 1 136 600 

2002 aruanne 1 709 200 


krooni, trükised 60 000 krooni, sidekulud 65 000 krooni, postikulud 30 000 krooni, 

pangateenused 6 000 krooni, osakonna esindus-ja vastuvõtukulud 15 000 krooni, info-ja PR 

teenused 7 000 krooni, muud kulud 14 500 krooni. Koolituskulud 150 000 krooni. Ruumide 

majandamiskulud 290 000 krooni, milles elekter 30 000 krooni, vesi ja kanalisatsioon 3 000 

krooni, küte 65 000 krooni, ruumide korrashoid 120 000 krooni, jooksev remont 2 000 

krooni, muud majandamiskulud 25 000 krooni, valve kulud 45 000 krooni. Sõidukite 

ülalpidamiskulud 127 000 krooni, milles kütus 25 000 krooni, remont ja hooldus 16 000 

krooni, kindlustusmaksed 8 000 krooni, kasutusrent 38 000 krooni, isikliku sõiduki 

kasutamise hüvitis 40 000 krooni. Infotehnoloogiakuludes 85 000 krooni arvutite ja 

printerite hooldus. Inventari kuludes 100 000 krooni ruumide sisustus, seoses 

raamatupidamisteenistuse kolimisega uutesse ruumidesse. Tööandja kulud töövõtjate 

tervishoiu tagamiseks 15 000 krooni. 

Muud kulud 

2004 eelarve 3 000 

2003 eelarve 5 500 

Muudes kuludes riigilõiv kohtukulude eest 3 000 krooni. 

86

3.2.6.2 SOTSIAALNE KAITSE 72 385 900 krooni 



3.2.6.2.1 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused 2 250 000 krooni 

Tartu linnas osutavad teenust puuetega inimeste rehabiliteerimiseks SA Tartu Vaimse 

Tervise Hooldekeskus ja MTÜ Iseseisev Elu. 

Finantseerimiseelarve (eraldised) 

2004 eelarve 2 250 000 

2003 eelarve 2 494 400 

2002 aruanne 1 800 300 

 

 

Psüühikahäiretega eakate hooldusteenuse ostuks 1 230 000 krooni. Ööpäevaringse 

hooldamise teenusmaht on 800 000 krooni. Teenus on kavandatud 22 isikule keskmise 

hinnaga 3 000 krooni kuus. Kohamaksumus on 4 200 krooni, millest arvestatakse maha 

hoolealuse omaosalus 85% ulatuses pensionist. Päevase hooldusteenuse mahuks on 

430 000 krooni. Päevakeskuse hind on 1 500 krooni kuus ja teenust osutatakse 

keskmiseltlt 10-le kliendile kuus (kokku 180 000 krooni). Päevahooldust 1 660 krooni 

kuus osutatakse 10 isikule 200 000 krooni. Elukohas toetamiseks 50 000 krooni aastas. 

Teenust ostetakse 10 isikule. 

Psüühiliste erivajadustega tööealiste isikute igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks 

määratakse 1 020 000 krooni, sellest SA-le Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 990 000 

krooni (750 krooni isiku kohta kuus võrdselt riigipoolse panusega). Teenust osutatakse 

110-le isikule. Linnapoolne toetus 30 000 krooni MTÜle Iseseisev Elu on kavandatud 

ühingu poolt pakutava igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks vajalike ruumide 

ülalpidamiskulude katmiseks. Ühing osutab taotluses märgitud pinnal erinevaid 

teenuseid ning seetõttu on konkreetse teenuse osutamisega seotud kulude arvestamine 

keeruline. 

3.2.6.2.2 Sotsiaalhoolekande teenused puuetega inimestele 2 512 400 krooni 

Sotsiaalabi osakond ostab erinevaid puudega inimest toetavaid teenuseid erinevatelt teenuse 

pakkujatelt. 


2004 eelarve 2 512 400 

2003 eelarve 2 180 600 

2002 aruanne 1 413 200 

Toetused puuetega isikute korterite remondiks 200 000 krooni 

Tartu Linnavolikogu poolt on kehtestatud 19.06.2003. a määrusega nr 35 puuetega isikute 

eluruumide kohandamise toetuse maksmise kord. Sotsiaalhoolekande komisjoni poolt on 

läbi vaadatud 15 isiku taotlused. Korterite remonditööd on seotud peamiselt eluruumi 

sissepääsu ja ruumis liikumiseks vajalike ümberkorralduste tegemisega ning 

pesemisruumide kohandamistega. 

Tugiisiku teenuse ostuks autismiga lastele 45 400 krooni 

Teenuse osutaja on MTÜ Tartu Autismiühing. Tugiisik aitab sisustada autisti vaba aega, 

saadab teda avalikes kohtades, annab võimaluse vanematel puhata. 2003. aastal osutati 

87

teenust 11-le teenusmahuga 1500 tundi tunnihindega 20 krooni. 2004. aastaks kavandatakse 

teenust 15-le isikule teenusmahuga 2160 tundi ja tunnihindega 21 krooni. 

Kooliabistaja teenuse ostuks 99 000 krooni 

Abistamisteenust osutab Noorteklubi Händikäpp sügava või raske liikumispuudega 

õpilastele koolikohustuse täitmisel kooliruumides. 2004. aasta maht 4125 tundi (5 last x 23 

tundi nädalas x 36 nädalat x 24 krooni tund). 

Viipekeele tõlketeenuse ostuks 283 000 krooni 

Teenust ostetakse 140-le kurdile või raske kuulmispuudega inimesele. Teenustundide maht 

kasvab 2534-lt 3253-le tunnile. Teenuse tunnihinne (87 krooni) sisaldab litsentseeritud 

tõlkide töötasu, sotsiaalmaksu ja teenuse korralduskulusid. Teenuse ostuks korraldatakse 

riigihange. Siiani osutas teenust MTÜ Tartumaa Kurtide Ühing. 

Isikliku abistaja teenuse ostuks 250 000 krooni 

2002.aastal korraldatud riigihanke alusel on teenuse osutajaks Noorteklubi “Händikäpp”. 

Lepingujärgne maht 2004.aastaks 220 500 krooni. Mahu suurendamist taotlevad teenuse 

kasutajad. Kavandatud on 11-le liikumispuudega isikule 75 tundi kuus (2003. aastal 50) 

tunnihinnaga 20 krooni ja 8-le nägemispuudega isikule 30 tundi (2003. aastal 15) kuus 

tunnihinnaga 18 krooni. 

Invatakso teenuse ostuks 1 200 000 krooni 

Invataksoteenus on linna poolt doteeritav teenus puuetega inimestele. Teenuse 

kasutamisõigus on puuetega lastel ning sügava ja raske puudega täiskasvanutel, kellel 

perearst on määratlenud invatakso või eritranspordi vajaduse. Invatakso teenuse osutaja on 

riigihanke alusel kuni 31.12.2004.a OÜ Tartaline. 

Teenuse kasutajaid on kolmel võrreldaval aastal 750. Neile lisandub 30 kooli- ja lasteaialast. 

Teenusekilomeetri hind väikeautol 7 krooni 

eribussil 8 krooni 

Sõidu alustamise tasu 10 krooni 

Klient tasub poole alustamistasust ja 2 krooni teenuskilomeetrilt. 

2004. aastaks on kavandatud : 

puuetega inimeste transport 


invaorganisatsioonide transport 110 000 

puuetega laste kooli, lasteaeda ja koju vedu 400 000 

dialüüsihaigete transport 20 000 

2004 eelarve 1 200 000 

2003 eelarve 1 110 000 

2002 aruanne 810 000 

Infovahetuse (koordinaatori) teenuse võimaldamiseks 50 000 krooni 

Sotsiaalhoolekande alase ja puuetega inimestele mõeldud teenuseid puudutava 

informatsiooni levitamise koordineerimiseks on linn toetanud Puuetega Inimeste Koja juurde 

koordinaatori töökoha loomist 2003. aastal vastavalt sotsiaalhoolekande arengukavale. 

Hoideteenus puuetega lastele 100 000 krooni 

Vahendid määratakse eelarvesse esmakordselt lähtudes sotsiaalhoolekande arengukavast. 

Hoideteenuse osutaja leidmiseks kuulutatakse välja konkurss. 

88

Puuetega isikutele töötugiisikute palkamiseks ja koolituseks 120 000 krooni 

Vahendid määratakse eelarvesse lähtuvalt sotsiaalhoolekande arengukavale esmakordselt. 

Töötugiisiku koolituse läbinuile antakse oskused puuetega inimeste paremaks kaasamiseks 

tööturul.Tugiisik nõustab ja korraldab puuetega inimese sulandumise töökeskkonda, nõustab 

töövõtjat, korraldab vajadusel töökoha kohandamist, abistab tööotsijat töö leidmisel. 

Vahendid on kavandatud 2 töötugiisiku koolituseks ja palkamiseks. 

Puuetega inimeste organisatsioonide tegevuskuludeks 157 000 krooni, 

millest eraldatakse 120 000 krooni Tartu Puuetega Inimeste Kojale organisatsioonide 

rahastamiseks vastavalt kehtestatud korrale. 20 000 krooni eraldatakse Nägemisvaegurite 

Arenduskeskusele ruumide ülalpidamiseks ja interneti püsiühenduse toetamiseks. Keskus on 

pakkunud nägemisvaeguritele arvutikoolitust. 17 000 krooni eraldatakse Noorteklubile 

Händikäpp ruumide ülalpidamiskuludeks. 

Sotsiaalhoolekandealase informatsiooni levitamiseks 8 000 krooni 

Tartu Eksmeedikute Ühenduse Halastus poolt infolehe “Saatuse Teed” väljaandmise 

toetuseks. 

3.2.6.2.3 Koduteenused ja Päevakeskus Kalda 3 348 100 krooni 

Päevakeskus Kalda osutab koduabi- ja ka päevakeskuse teenuseid. 

Kodust hooldust kavandatakse võimaldada 280-le üksikvanurile. 

Keskus asub vanurite majas Kalda tee 40, kus elab 45 üksikvanurit. 

Päevakeskuse inspektorid töötavad sotsiaalabi osakonna 5 piirkonnakeskuses, kus lisaks 

hooldustöötajate töö koordineerimisele tegeldakse ka vastava piirkonna kõigi vanurite ja 

puuetega inimeste probleemidega. 

Päevakeskusena tegutsemise aja jooksul on asutusel välja kujunenud oluline roll Annelinna 

vanuritele mitmesuguste teenuste pakkujana, luues võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks 

tegevuseks. Päevakeskuse ruumid asuvad Kalda 40 sotsiaalmaja esimesel ja keldrikorrusel, 

kus on vähe ruumi, kuid käivitunud on viis huviringi, massaažikabinet, raamatukogu, 

korraldatakse kontserte ja jumalateenistusi. 


2004 eelarve 3 333 600 

2003 eelarve 3 040 700 

2002 aruanne 2 784 200 

3 333 600 krooni 

Tegevuskulud eelnõus 3 333 600 krooni, sh: 




2004 eelarve 3 102 600 

2003 eelarve 2 746 200 

2002 aruanne 2 416 300 

Kinnitatud koosseis 52 ametikohta, palgatõus 7,6%, keskmine kavandatud töötasu 3 538 

krooni. Hooldustöötajatele võimaldatakse erisoodustusena ühistranspordi kvartalipiletite 

ostmist. 

89

Töötasu 2 213 900 krooni, erisoodustus 81 000 krooni ja maksud 807 700 krooni (sh maks 

erisoodustuselt 64 600 krooni). 


2004 eelarve 231 000 

2003 eelarve 294 500 

2002 aruanne 367 900 

Majandamiskuludes moodustavad: 

administreerimiskulud 69 000 krooni (bürookulud 14 500 krooni, ajalehed ja 

trükised 18 000 krooni, sidekulud 30 000 krooni ja muud kulud 6 500 krooni); 

lähetuskulud 14 000 krooni; 

koolituskulud 16 000 krooni; 

ruumide majandamiskulud 53 000 krooni. Asutuse ruumide pind 162 m². 

Võrreldes eelnevate aastatega on tunduvalt vähendatud jooksva remondi eelarvet. 

sõidukite ülalpidamiskulud 34 000 krooni (Hyundai Sonata –1996.a – kütus, 

kindlustus, jooksev remont, rehvid) 

infotehnoloogia kulud 20 000 krooni (tarkvara soetus 18 000 krooni, 

püsiühendustasu 6 000 krooni, muud kulud 6 000 krooni); 

inventari kulud 25 000 krooni (ühe töökoha inventari uuendus, koopiamasina ja 

mikrolaineahju soetus, inventari hooldus. 


Omatulud laekuvad vastavalt linnavalitsuse poolt määrustega kinnitatud tariifidele 

massaažiteenuselt 7 600 krooni, pesu pesemise teenuselt 5 500 krooni ja ravivõimlemiselt 

1 400 krooni. Vahendid kasutatakse teenuse osutamiseks vajalike materjalide soetamiseks ja 

ürituste korraldamiseks. 

3.2.6.2.4 Hooldekodud 9 352 600 krooni 

Kuludes kajastatakse Tartu Hooldekodu ülalpidamiskulud 4 390 600 krooni ja teenuse ost 

teistelt hooldekodudelt 2 040 000 krooni. 

Tartu Hooldekodu on ööpäevaringselt tegutsev hoolekandeasutus vanurite ja puuetega 

inimestele eale ja seisundile vastavalt põetuse, hoolduse ja rehabilitatsiooni teostamiseks. 

Hooldekodus on 115 hooldekohta. Hoolealuseid abistab igapäevastes toimingutes 

hoolduspersonal, terviseprobleemidega tegeleb eriharidusega meditsiinipersonal koostöös 

perearstiga. Abi ja toetust pakuvad psühholoog, hingehoidja, sotsiaaltöötaja. Dementsete 

tegevusi korraldab eriväljaõppega tegelusjuht. 


2004 eelarve 7 099 600 

2003 eelarve 6 134 500 

2002 aruanne 5 500 700 





2004 eelarve 4 177 600 

2003 eelarve 3 801 100 

2002 aruanne 3 455 000 

7 099 600 krooni 

90

Töötasu on määratud 68,5 koosseisulisele töötajale 3 129 000 krooni. Maksudeks nähakse 

ette 1 048 600 krooni. Keskmine kavandatud töötasu 3 806 krooni, kasv 9,9%. 


2004 eelarve 882 000 

2003 eelarve 873 400 

2002 aruanne 747 400 

Majanduskuludes on 

administreerimiskulud 66 000 krooni (bürookulud 12 000 krooni, trükised 

8 000 krooni, sidekulud 43 000 krooni (6 lauatelefoni ja 4 mobiiltelefoni), 

postikulud 1 000 krooni ja muud kulud (pangateenus) 2 000 krooni); 

ruumide (hoone üldpind 2011,5m²) majandamiskulud 751 000 krooni, 

millest elekter 166 000 krooni (kavandatud hinnatõus 4%), vesi ja 

kanalisatsioon 165 000 krooni, küte 225 000 krooni, ruumide korrashoid 

187 000 krooni, valve 8 000 krooni. 

 

 

inventarikuludest 45 000 krooni kavandatakse mööbli uuendamiseks; 

eri- ja vormiriietuse soetus 20 000 krooni kavandatakse hooldustöötajate 

ja koristajate tööriietuseks. 


2004 eelarve 2 040 000 

2003 eelarve 1 460 000 

2002 aruanne 1 298 300 

Hooldust vajavate iskute arv kasvab Tartu linnas pidevalt seoses elanikkonna üldise 

vananemistendentsiga. Järjekorras on stabiilselt 20 – 30 inimest. Esmajärjekorras kuuluvad 

hooldekodusse paigutamisele äsjainvaliidistunud ja haigestunud, keda ei ole võimalik 

lühiajalise põetushaiglas viibimise järel enam koju tagasi saata, kuna neil puuduvad 

seadusjärgsed hooldajad ja koduhooldusteenus on toimetulekuks ebapiisav. Vanuritele ja 

puuetega inimestele on lisandunud invaliidistunud kodutud. Eelnõusse on kavandatud 61 

isiku hooldusteenuse ost keskmise kohamaksumusega 2 700 krooni kuus. 


2 253 000 krooni 

Tartu Hooldekodu omatuludeks on hoolealuste osalus ülalpidamiskuludes 85% ulatuses 

pensionist 1 690 000 krooni, puudetoetus hoolealustelt 288 000 krooni (35-l hoolealusel on 

puudetoetus määratud kuni 2004. a lõpuni); tulu tasulistest teenustest (6 põetuskoha müük) 

275 000 krooni. 

Vahendid suunatakse majandamiskuludeks: 

administreerimiskuludeks 53 000 krooni; 

lähetuskuludeks 10 000 krooni; 

koolituskuludeks 30 000 krooni; 

ruumide jooksvaks remondiks ja korrashoiuks 192 200 krooni; 

sõidukite ülalpidamiskuludeks 100 000 krooni (sõiduauto ja buss); 

infotehnoloogiakuludeks 25 000 krooni (tarkvara soetus ja hooldus); 

inventarikuludeks 475 000 krooni (soetatakse mööblit 85 000 krooni, 3 

külmkappi 12 000 krooni, televiisor 8 000 krooni ja kasutatakse 

hoolduskuludeks 345 000 krooni, millest pesupesemine 338 000 krooni); 

toitlustamiseks 1 015 800 krooni (121 isikut x 23 krooni x 366 päeva); 

meditsiinikuludeks 352 000 krooni. Ühekordseid sidemeid kasutab 

igapäevaselt 50 hoolealust. Lisanduvad ühekordsed kasutajad (tervisliku 

91

olukorra äkilisest muutumisest tingituna). Kuludesse on lülitatud ka 

hoolealuse haiglaravi korral voodipäevatasu ja hambaravi. 

3.2.6.2.5 Päevakeskused 2 535 700 krooni 

Kuludes kajastatakse Päevakeskus Tähtvere ülalpidamiskulud 1 966 700 krooni ja 

päevakeskuse teenuse ost teistelt organisatsioonidelt 569 000 krooni. 

Tähtvere Päevakeskuse põhiülesandeks on huvitegevuse korraldamine ning abi osutamine 

eakatele ja puuetega isikutele nende iseseisvaks toimetulekuks harjumuspärases keskkonnas. 

Tasuliste teenustena pakub päevakeskus kohapealset toitlustamis- ja toidu kojuviimise 

teenust, pesupesemis- ja saunateenust. Tasuta teenustena pakutakse eakatele võimalust 

osaleda ringide töös ja ühisüritustel, kasutada internetipunkti ja raamatukogu. 


2004 eelarve 1 825 700 

2003 eelarve 1 589 700 

2002 aruanne 1 542 400 




1 825 700 krooni 


2004 eelarve 708 200 

2003 eelarve 672 300 

2002 aruanne 637 800 

Töötasu on kinnitatud 11 koosseisulisele töötajale 523 900 krooni. Lepinguline töötasu 

6 500 krooni on määratud ringijuhtide töö tasustamiseks. Maksudeks nähakse ette 177 800 

krooni. Keskmine kavandatud töötasu 3 968 krooni, kasv 5,3%. 


2004 eelarve 548 500 

2003 eelarve 495 700 

2002 aruanne 479 000 

Majandamiskuludes on: 

administreerimiskulud 34 000 krooni (bürootarbed 8 000 krooni, trükised 

5 500 krooni, sidekulud (neli lauatelefoni) 20 000 krooni, pangateenus 

500 krooni.; 

koolituskulud 6 000 krooni; 

ruumide majandamiskulud 419 000 krooni (üür 232 000 krooni (kasutuses 

olevate ruumide pinna 562,6m² üür on kasvanud 4%), elekter 60 000 

krooni (kasv 13%), vesi ja kanalisatsioon 24 000 krooni, küte 60 000 

krooni (kasv 5,3%), jooksev remont ja korrashoid 31 000 krooni ja 

valvekulud 12 000 krooni; 

infotehnoloogia 8 500 krooni (interneti püsiühendustasu); 

inventari soetamine 38 000 krooni (toiduveo termokandikud, 

köögiinventar, fotoaparaat); 

92

sõidukite ülalpidamiskulud 43 000 krooni (kasutuses pakiauto ja 

mikrobuss, mille ülalpidamiskuludest (kütuse, remondi ja kindlustuskulud 

kaetakse finantseerimiseelarvest). 


2004 eelarve 569 000 

2003 eelarve 421 700 

2002 aruanne 425 600 

Ropka-Karlova piirkonnas osutab päevakeskuse teenust riigihanke alusel Tartu Puuetega 

Inimeste Koda. Seoses lepingu lõppemisega korraldatakse järgnevateks aastateks uus hange. 

Teenuse mahuks on kavandatud eelnõusse 370 000 krooni. 

Pensionäride Ühendus Kodukotus pakub analoogset päevakeskuse teenust Tähtvere 

linnaosas. Organisatsiooni põhitegevuse toetuseks on kavandatud 199 000 krooni. 



Päevakeskus Tähtvere omatuludeks on laekumised: 

toitlustamisest 649 000 krooni (kohapealne toitlustus 2070 klienti kuus, toidu 

kojuvedu tellib 20 vanurit kuus); 

pesupesemise teenuselt 12 000 krooni (44-le kliendile kuus); 

saunateenuselt 21 000 krooni (sauna külastab keskmiselt 103 klienti kuus); 

üüriteenuselt (koos kommunaalmaksudega) 28 000 krooni. 

Vahendid suunatakse: 

personalikuludeks 62 300 krooni (köögi abipersonali 1,5 

ametikohta) 

administreerimiskuludeks 50 000 krooni (sh 1 mobiiltelefoni 

kulu, asutuse esinduskulud) 

ruumide majandamiskuludeks 113 000 krooni (korrashoid, jooksev remont, 

maja varakindlustus) 

sõidukite ülalpidamiskuludeks 39 000 krooni (sh asutuse käsutuses olevate 

sõidukite rent Ingerisoomlaste Liidule 36 000 krooni); 

infotehnoloogiakuludeks 7 000 krooni (riist- ja tarkvara 

hooldus); 

toitlustamiseks 436 700 krooni; 

meditsiinikuludeks 2 000 krooni. 

3.2.6.2.6 Muud sotsiaalhoolekande teenused eakatele 260 000 krooni 

Toetused on kavandatud 14 aukodanikule 1 500 krooni kuus kokku summas 252 000 krooni. 

Toetatakse 8 000 krooniga Tartu Eksmeedikute Ühendus Halastus koduabi teenuse osutamist 

(arsti kutsumine, nõustamine, abistamine saunas käimisel). 


2004 eelarve 260 000 

2003 eelarve 292 600 

2002 aruanne 164 000 

3.2.6.2.7 Lastekodud 1 080 000 

krooni 

93

Lastekodu teenuse ostuks riigihanget ei korraldata, vaid hoolduslepingud sõlmitakse või 

pikendatakse iga lapse kohta eraldi. Sisuliselt tähendab planeeritav maht 2003. a lepingute 

pikendamist. Eelnõusse on kavandatud osta lastekodu teenust 20-le lapsele keskmise 

maksumusega kuus 4 500 krooni kuus (2003. aastal on kohamaks 3 800 – 4 000 krooni 

kuus). Teenust osutavad SA Kivistiku Lastekodu, MTÜ Kristlik Noortekodu, MTÜ Kristlik 

Kodu. 


2004 eelarve 1 080 000 

2003 eelarve 944 000 

2002 aruanne 932 500 

3.2.6.2.8 Laste Turvakodu ja teised laste hoolekande asutused 2 293 400 krooni 

Vahendid kajastavad kulutusi Laste Turvakodu ülalpidamiskuludeks 1 703 000 krooni ja 

laste päevakeskuse teenuse ostuks 590 400 krooni. 

Laste Turvakodu põhiülesandeks on hoolitsuseta või ohtu sattunud laste hooldamine kuni 

nende elu edasise korraldamiseni, laste õiguste ja huvide kaitse, koostöös eestkoste- ja 

hooldusorganitega sotsiaalsete erivajadustega laste ja nende peredega tegelemine võimalike 

konfliktide ennetamiseks. 

Majutuskohti on 20. 

Sotsiaalabi osakonna ettekirjutusel korraldatakse Laste Turvakodus puudust kannatavate 

laste tasuta toitlustamist. 

Laste Turvakodu juures tegutseb noortekodu filiaal (Nisu 2a). Noortekodu põhiülesandeks 

on endiste lastekodu ja erikoolide kasvandike hoolekanne, rehabilitatsioon ja kutsealane 

arendamine. Noortekodus on võimalik elada üks aasta, pärast seda saavad noored linnalt 

sotsiaaleluruumi. Noortekodu nimekirjas on 26 isikut, kellest 15 elavad Nisu 2a-s, ja 11 

omaette korterites. Nendest 6 noort ema, kümme jätkavad õpinguid, üheksa on töötavaid 

noori. 

Laste Turvakodu kohamaksumus kuus 2004 eelarve 5 360 

2003 eelarve 5 190 

2002 aruanne 5 136 


2004 eelarve 2 288 400 

2003 eelarve 2 227 400 

2002 aruanne 2 105 400 




2 288 400 krooni 


2004 eelarve 1 043 000 

2003 eelarve 974 500 

2002 aruanne 895 300 

Palgafond 771 000 krooni on arvestatud 14-le ametikohale. Keskmine töötasu 4 589 krooni, 

kasv 6,9%. Lepinguline töötasu 10 000 krooni on määratud laste psühholoogiliseks 

nõustamiseks, arvutispetsialistide konsultatsioonideks, remonditöödeks. Maksud 262 000 

krooni. 

94


2004 eelarve 635 000 

2003 eelarve 669 900 

2002 aruanne 620 000 

Majandamiskuludest on määratud: 

administreerimiskuludeks 52 000 krooni (bürookulud, trükised, postikulu 

11 500 krooni, sidekulud 21 000 krooni, ürituste korralduskulud 13 000 

krooni ja esinduskulud ja pangateenus 6 500 krooni); 

 

 

 

 

 

 

 

 

koolituskuludeks (sh lähetus) 10 000 krooni; 

ruumide majandamiskuludeks 272 000 krooni (asutuse kasutuses olev 

pind 642,5 m² + 31,4 m² noortekodu tööruumid). Majandamiskuludest 

suurim on kulu elektrile ja küttele (elektriküte) 134 000 krooni; 

kommunaalmaksed 33 000 krooni, hooldus 52 000 krooni (prügivedu, 

puhastusvahendid), jooksev remont 45 000 krooni (uute valgustite 

paigaldus, ustele lukud, koridori ja trepikoja remont), valvekuludeks 

8 000 krooni. 

isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooniks 10 000 krooni; 

infotehnoloogiakuludeks 13 000 krooni on kavandatud interneti 

püsiühenduse loomiseks noortekodule, püsiühendustasuks ja hoolduseks; 

inventari kuludest (37 000 krooni) kavandatakse hooldada olemasolevat 

inventari, uuendada mööblit, soetada kodutehnikat ja hoolealustele 

rõivaid; 

toitlustamiseks 219 000 krooni. Põhiklientide toitlustamiseks 24 krooni x 

19 last x 366 päeva = 166 896 krooni. Tasuta toitlustamiseks 12 krooni x 

3 last x 366 päeva = 13 176 krooni. Noortekodu kasvandikele toiduainete 

ostuks 26 630 krooni. Päevakeskust külastavate laste toitlustamiseks 2 

last x 16,8 x 366 = 12 298 krooni. 

meditsiinikuludeks 11 000 krooni (hügieenitarbed ja ravimid 

hoolealustele, töötajate perioodiline tervisekontroll; 

õppevahenditeks 11 000 krooni. 


Eraldis toetusena noortekodu kasvandikele on eelarvesse määratud esmakordselt 2001. 

aastal, et võimaldada taskuraha õppivatele noortele. 2004. aasta eelarve 20 000 krooni on 

kinnitatud samal tasemel 2003. aastaga. 

Laste päevakeskuste teenuse ostmiseks aastaks 2001-2004 korraldati riigihange piirkodlikust 

põhimõttest lähtuvalt. 2004. a lepingu maht on 590 400 krooni. Teenust osutavad MTÜ 

Kristlik Kodu, MTÜ Kristlik Noortekodu ja MTÜ Eesti Caritas. Teenust ostetakse 9 kuuks 

85-le lapsele kuutasuga 770 krooni (2003. aastal 735 krooni). 

2004 eelarve 610 400 

2003 eelarve 582 000 

2002 aruanne 589 400 


Laste Turvakodu tulu majandustegevusest laekub teistelt omavalitsustelt, kelle elanike 

registrisse kantud lapsed on viibinud turvakodus ja turvakodus viibivalt lapsevanemalt, 

kellega sõlmitakse leping osaluseks ülalpidamiskuludes 20% ulatuses tema sissetulekust. 

95

Sissetulekust on maha arvestatud lasteaiamaks, huvikoolitustasu, eluasemekulude võlg 

eelneva perioodi eest. 

Vahendid suunatakse turvakodus viibivatele lastele jalanõude, riiete ja ravimite 

muretsemiseks. 

3.2.6.2.9 Muud sotsiaalhoolekandeteenused peredele ja lastele 10 286 800 krooni 

Sotsiaalabi osakonna kaudu makstakse täiendavat lastetoetust, riiklike eraldiste arvel 

hoolduspere toetust, toitlustustoetust, toetatakse maakondliku alaealiste asjade komisjoni 

tööd ja erinevaid lastele ja peredele suunatud projekte. 


2004 eelarve 10 286 800 

2003 eelarve 10 720 400 

2002 aruanne 10 784 000 

Täiendavateks lastetoetusteks 5 800 000 krooni 

Tartu Linnavolikogu 19.12.2002. a määruse nr 13 alusel kehtivad alates 01.01.2003 

järgmised täiendavate lastetoetuste määrad: 

I osa lapse sünnil 1 500 krooni + 750 krooni kolmandale ja järgnevale 

lapsele 

II osa lapse aastaseks saamisel 1 500 krooni +750 krooni kolmandale ja järgnevale 

lapsele 

III osa lapse 2 aastaseks saamisel 2 000 krooni + 500 krooni kolmandale ja järgnevale 

lapsele 

kokku 5 000 krooni +2000 krooni kolmandale ja järgnevale 

lapsele 

2003. a eelarves 1030 last x 5 000 krooni + 150 kolmandat ja järgnevat last x 2 000 krooni 

2004. a eelarves 1100 last x 5 000 krooni + 150 kolmandat ja järgnevat last x 2 000 krooni 

2004 eelarve 5 800 000 

2003 eelarve 5 460 000 

2002 aruanne 4 749 300 

Hoolduspere toetus kasuperedele 121 800 krooni 

Vahendid laekuvad igakuuliselt riigi eelarvest. Toetust makstakse keskmiselt 20 hoolitsuseta 

lapse ülalpidamise eest kasuperes. Toetuse summa sõltub lapsele makstavatest riiklikest 

peretoetustest ja toitjakaotuspensionist. Vahendid on eelarvesse lülitatud 2003.a mahus. 

Kasuperede koolituseks 200 000 krooni 

Kasuperede toetamise näeb ette sotsiaalhoolekande arengukava. 2003. a eelarves on 20 pere 

koolitamiseks kinnitatud 75 000 krooni. 2004. aastal on kavandatud koolitus 55-le perele 

(25-le jätkukoolitus ja 35 uut peret). Koolituse ja tugigruppide eesmärgiks on kasuperedeks 

pürgivate ja olemasolevate kasuperede ettevalmistamine kasulaste kasvatamiseks. Ühe pere 

koolituse maksumus on keskmiselt 3 636 krooni aastas. Koolitust on korraldanud MTÜ 

Pride-Est. 

Toitlustustoetuseks 3 600 000 krooni 

Tartu linna vähekindlustatud perede laste toitlustamise toetuse saamise kord on reguleeritud 

Tartu Linnavolikogu määrusega nr 30 29.06.2000.a. Soodushinnaga ja tasuta toitlustatavate 

96

laste arv on vähenenud aasta-aastalt vaatamata toetuse taotlemise aluseks olevate 

sissetulekute piirmäärade korrigeerimisele. 

Praegu kehtiv piirmäär toetuse määramisel on 1 500 krooni. 

Koolilõuna maksumuse maksimummääraks on 14 krooni, koolieelstes lasteasutustes on 

kompenseeritava toidupäeva hinnaks keskmiselt 7 krooni. 

2003. a eelarve kinnitamisel arvestati järgmiste näitajatega: 

1600 koolilast x 14 krooni x 175 päeva + 650 koolieelse lasteasutuse last x 7 krooni x 150 

päeva. 

2004. a eelarve kinnitamisel on lähtutud sotsiaalabi osakonnale 25.08.03 seisuga laekunud 

taotlustes arvust. 

õpilasi 1100 x 13 krooni x 175 = 2 500 000 krooni 

algklasside õpilasi 400 x 3 krooni x 175 = 210 000 krooni 

reservi 100-le õpilasele 260 000 krooni 

koolieelse lasteasutuse lapsi 600 x 7 krooni x 150 päeva = 630 000 krooni 

2004 eelarve 3 600 000 

2003 eelarve 4 600 000 

2002 aruanne 5 400 000 

Laste suviseks toitlustamiseks 25 000 krooni 

Toitlustamise teenust pakub 20 lapsele MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu. Toidupäeva hind 14 

krooni. 

Tartu Maakonna alaealiste asjade komisjoni töö toetuseks 80 000 krooni 

Tartu maakonna alaealiste asjade komisjon töötab alates 1999. aastast. 85% komisjonis 

arutusel olnud asjadest on olnud seotud Tartu linna lastega. Komisjoni tööd on toetatud linna 

poolt 2001. aastast. 

Vägivalla all kannatavate laste ja pereliikmete nõustamiseks 260 000 krooni 

2003. aastal korraldati teenuse ostuks riigihange ning teenuse osutajaks sai Laste 

Tugikeskus. Lepingumaht 2004. aastaks on 260 000 krooni s o 2003. a mahus. Teenus näeb 

ette vägivalla all kannatava lapse ja pereliikme psühholoogilise, sotsiaalse ja meditsiinilise 

nõustamise, vajadusel ka psühhoteraapia ja kriisiabi. 

Perekülastusprojekti toetuseks 80 000 krooni 

2003. aastal osutas teenust MTÜ Hea Algus samas mahus. Külastatakse peresid, kus 

kasvavad koolieelses lasteasutuses mittekäivad väikelapsed ja kus pereliikmetel esineb 

erivajadusi, tervise- ja sotsiaalseid probleeme. Senine kogemus näitab, et perekülastusel 

läbiviidav preventiivne töö on kaasa aidanud perede toimetulekuoskuste tõusule, millega 

kaasneb laste turvalisus ja kasvab perede suutlikkus edaspidi ise toime tulla. 

Laste leinalaagri korraldamiseks 20 000 krooni 

Laagri eesmärk on lähedase pereliikme kaotanud laste ja noorte toetamine aastases 

rehabilitatsiooniprogrammis, mis koosneb laagrist suvel ning lühemaajalistest 

kokkusaamistest kevadel ja sügisel. Toetatakse 10 last (sotsiaalabi osakonna 

lastekaitsetöötaja kooskõlastusel). Laagreid korraldab MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm. 

Sõltuvusprobleemidega lastele rehabiliteerimisteenuse osutamiseks 100 000 krooni 

Vahendid on lülitatud eelarvesse vastavalt sotsiaalhoolekande arengukavale. Projekti teenuse 

osutamiseks on esitanud MTÜ Eesti Hariduse Ühing 318 400 kroonile. Osakond kuulutab 

teenuse ostuks välja vähempakkumise. 

97

3.2.6.2.10 Töötute sotsiaalne kaitse 700 000 krooni 

Pikaajaliste töötute aktiviseerimise programmi käivitamiseks lülitati vahendid linna 

eelarvesse esmakordselt 2003. aastal vastavalt linna arengukavale. On loodud pikaajaliste 

töötute tagasitoomiseks tööturule ja nende toetustest sõltuvuse vähendamiseks alternatiivsete 

võimaluste süsteem koolitusest hädaabitöödeni. 

Vahendid on määratud: 

toimetulekuõppeks ja tööharjumuse taastamiseks 520 000 krooni kuuele rühmale 

(sh koolitus lapsehoolduspuhkusel viibivatele emadele ja varjupaiga elanikele), 

lisaks neljale muukeelsele rühmale keeleõpe; 

erialakoolitus aktiivsetele töötutele 50 000 krooni; 

hädaabitööde töötasudeks 50 000 krooni; 

EL Struktuurifondide projekti omaosaluseks 80 000 krooni. 

Struktuurifondi ettevalmistusfondi projekt on mõeldud töötute 

rehabilitatsioonikeskuse loomiseks. 

Töötute koolitusteenuse ostuks kuulutatakse välja riigihange. 

3.2.6.2.11 Varjupaik ja varjupaiga teenuse ost 1 677 900 krooni 

Vahendid kajastavad linna asutuse Varjupaik ülalpidamiskulusid 1 517 900 krooni ja eraldisi 

MTÜ-le Naiste Varjupaik 60 000 krooni ning Johannes Esto Ühingule 100 000 krooni 

varjupaiga teenuse osutamise eest. 


2004 eelarve 1 677 900 

2003 eelarve 1 530 900 

2002 aruanne 1 127 900 

1 677 900 krooni 

Varjupaik (alustas tööd 11.02.1999) asukohaga Lubja 7 on loodud peavarjuta inimeste 

abistamiseks. Inimestele antakse võimalus end pesta ja turvaliselt ööbida, toimub 

toitlustamine, abistatakse dokumentide vormistamisel, vajadusel suunatakse arstlikule 

kontrollile nakkushaiguste tuvastamiseks, vahendatakse arstiabi perearsti poolt. Seoses 

keldriruumide kasutuselevõtuga saab majutada 70-80 hädalist, kuid ööbimisvõimalust 

kasutab aastaringselt keskmiselt 40 isikut. Alates 2002. aastast teostavad varjupaiga valvurid 

sotsiaalmaja ööpäevaringset valvet. Kohamaksumuseks kuus (arvestades 80 kohta) on 

kavandatud 1 370 krooni (sellesse ei ole arvestatud sotsiaalmaja valvamisega seotud 

personalikulusid). 





2004 eelarve 1 187 100 

2003 eelarve 1 085 100 

2002 aruanne 818 200 

Kinnitatud koosseis 13 ametikohta, kelle töötasuks on määratud 886 600 krooni ja 

maksudeks 297 000 krooni. Keskmine kuupalk 5 683, kasv 9,1%. 

98

Personalikuludesse on arvatud töötajatele erisoodustusena makstav gripivastase 

vaktsineerimise kulu 3 500 krooni. 


2004 eelarve 330 800 

2003 eelarve 345 800 

2002 aruanne 309 700 

Eelarvesse on määratud vahendid järgmisteks majandamiskuludeks: 

administreerimiskuludeks 30 000 krooni (bürookulud, trükised, postikulu 

12 000 krooni, sidekulud 18 000 krooni (üks laua- ja üks mobiiltelefon); 

koolituskuludeks 3 000 krooni; 

lähetuskuludeks 1 000 krooni; 

ruumide majandamiskuludeks 249 800 krooni (asutuse kasutuses olev 

pind 608 m²): elekter 43 000 krooni, küte 50 000 krooni; 

kommunaalmaksed 25 800 krooni, hooldus 76 000 krooni (prügivedu, 

puhastusvahendid), jooksev remont 50 000 krooni (sanitaarremont on 

tingituna asutuse eripärast iga-aastane), tuletõrjevalve kuludeks 5 000 

krooni. 

isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooniks 12 000 krooni; 

 

 

 

infotehnoloogia hoolduskuludeks 6 000 krooni; 

inventari kuludest (24 000 krooni) kavandatakse hooldada olemasolevat 

inventari, uuendada mööblit (kaks töötooli, riidekappe, voodeid), soetada 

kodutehnikat (külmkapp) ja madratseid; 

meditsiinikuludeks 5 000 krooni (ravimid hoolealuste esmaseks 

arstiabiks). 


Varjupaiga teenuse ost lülitati esmakordselt linna eelarvesse 2003. aastal ja teenust osutas 

MTÜ Naiste Varjupaik pakkudes abivajajatele turvalist öömaja, psühholoogilist ja juriidilist 

abi. 2004. a eelarvesse on lülitatud teenuse ost MTÜ-lt Naiste Varjupaik 60 000 krooni ja 

Johannes Esto Ühingult 100 000 krooni. Viimane pakub teenust projekti “Ema ja lapse 

kodu” näol. Projekti eesmärgiks on kriisiabi ja pikemaajalise peavarju pakkumine 

riskigruppi kuuluvatele sünnitajatele sh ka alaealised. Projekti kogumaksumus 257 000 

krooni. 

3.2.6.2.12 Toimetulekutoetus 34 000 000 krooni 

Toimetulekutoetus on eelarvesse lülitatud lähtudes riigieelarve eelnõu toimetulekutoetuse 

üldmahust 340 000 000 krooni (puudub veel jaotus omavalitsuste lõikes) ja 2003. a 

eelarvest. Eelnevate aastate kogemusel moodustas eraldus Tartu linnale 11% 

toimetulekutoetuse kogumahust. 


2004 eelarve 34 000 000 

2003 eelarve 33 787 000 

2002 aruanne 38 841 000 

3.2.6.2.13 Sotsiaalhoolekande teenused sotsiaalsetele riskirühmadele 2 089 000 krooni 

99

Vahendid määratakse sotsiaalabi osakonna kaudu korraldatavaks kriisiabiks, 

nõustamisteenuse ostuks, sotsiaalseteks uuringuteks ja riskirühmade toetamiseks erinevate 

projektide kaudu. 


2004 eelarve 2 089 000 

2003 eelarve 1 918 000 

2002 aruanne 1 578 300 

Kriisiabitoetus 1 000 000 krooni 

Toetuse määrab komisjon lähtudes isiku või perekonna käsutuses olevatest ressurssidest ja 

toetuse taotlemise põhjustest. Taotluste eraldamine on reguleeritud volikogu määrusega nr 

109 25.04.2002. a. 

Eraldised toitlustusteenuse toetamiseks 56 000 krooni 

Supiköögi teenust osutab MTÜ Ühendus Abi eakatele ja varjupaiga elanikele kaks korda 

nädalas ja vähekindlustatud perekondadele kolm korda nädalas. Teenuse saajad 

kooskõlastatakse sotsiaalabi osakonna sotsiaaltöötajatega. Linnapoolne toetus katab toidu 

transportimise kulud, vahendid toidu valmistamiseks saadakse välisabi korras. 

Eraldised vältimatuks sotsiaalabi teenuseks 378 000 krooni 

Teenuse osutajaks on aastatel 2003-2004 riigihanke alusel EELK Pauluse Kogudus. Lepingu 

maht aastaks 2003 oli 360 000 krooni, aastaks 2004 378 000 krooni. Vältimatut abi 

(toitlustamine, riideabi) osutatakse igapäevaselt keskmiselt 70 isikule. 

Nõustamisteenuse ost 500 000 kooni 

Nõustamisteenus on kompleksteenus, mis sisaldab nõustamist vähekindlustatud elanikkonna 

gruppidele ja riskirühmadele, usaldustelefoni ja kriisinõustamist. Teenuse vajajate arv on 

keskmiselt 2000 isikut. Teenust osutas aastatel 2002-2003 MTÜ Tartu Nõustamis- ja 

Kriisiabikeskus. 2004.a teenuse ostuks kuulutatakse välja riigihange. 

Eraldised sotsiaalseteks uuringuteks, sotsiaalteenuste kaardistamiseks ja sotsiaaltöö 

üliõpilaste uurimustööde avaldamiseks 145 000 krooni 

Vahendid on lülitatud eelnõusse lähtuvalt sotsiaalhoolekande arengukavast. Asumite 

sotsiaalsete riskirühmade uuring ja sotsiaalteenuste kaardistamine võimaldavad hinnata 

elukeskkonna kvaliteeti ja kujundada turvalisemat keskkonda. Sotsiaalteenustest vajavad 

uuringut ja analüüsi eluaseme-, varjupaiga- ja hooldusteenus. Näiteks hooldusteenuse uuring 

hõlmab nii hooldatavaid kui ka hooldajaid ning selle eesmärgiks on hooldustegevuse 

kvaliteedi ja mahu selgitamine, hiljem teenusstandardite väljatöötamine. Üliõpilaste 

uurimustööde kogumikud on huvipakkuv materjal ja abi sotsiaalteadlastele ja praktikutele 

analüüsimaks tegelikkust. 

Eraldis MTÜ-le Tartu Vabatahtlike Keskus 10 000 krooni 

Mittetulundusühing esitas projekti, mille eesmärgiks on informeerida ja propageerida 

vabatahtliku töö võimalusi linna sotsiaalhoolekandega tegelevates asutustes erinevatele 

sihtgruppidele, vabatahlike kaasamine sotsiaalhoolekande töösse. Projekti maht on 100 350 

krooni. Eelarvesse on määratud 10 000 krooni infomaterjali levitamiseks ja infopäevade 

korraldamiseks. 

100

3.2.7. LINNAMAJANDUSE OSAKOND 87 381 400 krooni 


3.2.7.1.1. Osakonna teenistused 


4 897 900 krooni 

2004 eelarve 4 897 900 

2003 eelarve 4 015 700 

2002 aruanne 3 861 900 


2004 eelarve 4 166 400 

2003 eelarve 3 398 400 

2002 aruanne 3 132 100 

Personalikuludes töötasud 3 120 900 krooni 30 ametikoha (sh 0,5 juristi ja 1 

haljastusteenistuse spetsialisti koosseisuväline ametikoht) ülalpidamiseks. Sotsiaalmaksed 

1 029 900 krooni ja töötuskindlustusmaksed 15 600 krooni. 


2004 eelarve 731 500 

2003 eelarve 617 300 

2002 aruanne 729 800 


krooni, trükised 10 000 krooni, postikulud 25 000 krooni, sidekulud 57 000 krooni, 

pangateenus 5 000 krooni, delegatsioonide vastuvõtukulud 5 000 krooni, osakonna 

esinduskulud 7 800 krooni, muud kulud 3 000 krooni. Lähetused 50 000 krooni. 

Koolituskulud 52 300 krooni. Ruumide korrashoiukulud 15 000 krooni. Kümne sõiduki 

ülalpidamiskulud 335 000 krooni, sealhulgas kütus, määrdeained 170 000 krooni, 

jooksevremont ja tehnohooldus 87 000 krooni, kindlustusmaksed 25 000 krooni, 

kasutusrendi maksed 40 000 krooni, muud kulud 1 000 krooni, isikliku sõiduki kasutamise 

kulud 12 000 krooni. Inventari kulud 90 000 krooni, milles ruumide sisustus, mööbel 80 000 

krooni, inventari remont, hooldus 10 000 krooni. Kulud töövõtjatele tervishoiu tagamiseks 7 

000 krooni. Eririietus 24 400 krooni linna heakorda kontrollivale 4 spetsialistidele. 

3.2.7.2 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 300 000 krooni 

3.2.7.2.1 Muu avalik kord 300 000 krooni 


2004 eelarve 300 000 

2003 eelarve 300 000 

2002 aruanne 231 500 

Vahendid on ette nähtud avalikest kohtadest, omasteta ja kohtumeditsiinilisse ekspertiisi 

suunatud laipade veoks. Eelnevate aastate andmetel on eespool nimetatud teenust vajatud 

kuni 250 korda aastas. 

3.2.7.3. MAJANDUS 59 580 000 krooni 

101

3.2.7.3.1 Tänavate puhastus 25 296 000 

krooni Finantseerimiseelarve 

25 296 000 krooni 

Tegevuskulud (rajatiste majandamiskulud) 

2004 eelarve 19 796 000 

2003 eelarve 20 385 000 

2002 aruanne 17 519 000 


riigihankena 01.01.2002-31.12.2004 ASidega SAB ja Tänavapuhastus sõlmitud 

aastaringse 2004. a hooldustööde eest tasumiseks põhi- ja teistel bussiliiklusega tänavatel 

ning linna puhastusalasse kuuluvatel objektidel 18 461 000 krooni; 

kõrvaltänavate talvine korrashoidmine 900 000 krooni; 

linnale kuuluvate bussipeatuse paviljonide ja istepinkide hooldus ja remont 100 000 

krooni; 

muud kulud (juurdeehitatud kõnniteede, parklate jne hooldus) 335 000 krooni. 

Eraldised 

2004 eelarve 5 500 000 

2003 eelarve 5 500 000 

2002 aruanne 5 000 000 

Vahendid eraldatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusest lähtuvalt ASile Tartu 

Veevärk linna teedelt ja tänavatelt koguneva sademevee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. 

3.2.7.3.2 Tänavate remont 9 570 000 krooni 

Linnas on tänavaid ja teid vastavalt teeregistrile seisuga 30.10.2003. a kogupikkusega 321,7 

km, millest asfalt-betoonkattega tänavad moodustavad ca 76,2%. 



2004 eelarve 9 570 000 

2003 eelarve 9 995 000 

2002 aruanne 9 208 500 


linna asfaltkattega tänavate jooksevremonttööde tasumiseks 4 000 000 krooni, mille 

aluseks on riigihankeleping aastateks 01.01.2002-31.12.2004; 

asfaltkattega tänavate jooksevremonttööde eest tasumiseks 600 000 krooni, mis ei ole 

seotud pikaajalise riigihankelepinguga; 

 

 

 

 

 

 

 

kruusakattega tänavate hoolduseks 700 000 krooni; 

tänavate pindamistöödeks 2 000 000 krooni. Pindamistööde käigus tehakse tänavakatete 

säilitusremonti ca 75 tuh m 2 ulatuses ja pinnatakse tänavad Suur-Kaar, Puusepa, Vahi, 

Tähtvere, Mõisavahe, Anne, Pikk, Sepa ja Kaunase pst; 

sildade remondiks 660 000 krooni; 

tuletõrjehüdrantide korrashoiuks 760 000 krooni; 

bussiootepaviljonide aluste kohaldamiseks 300 000 krooni; 

teeregistri andmebaasi koostamiseks 100 000 krooni; 

liitumistasu sadevee ärajuhtimiseks 200 000 krooni; 

102

kraavide ja truupide hoolduseks 100 000 krooni; 

arengukava koostamiseks 150 000 krooni. 

3.2.7.3.3 Liikluskorraldus 6 514 000 krooni 


6 514 000 krooni 


2004 eelarve 4 614 000 

2003 eelarve 4 628 000 

2002 aruanne 4 538 400 

Vahendid on ette nähtud: 

riigihankena aastateks 01.01.2002-31.12.2004 sõlmitud aastaringse 2004.a 

liikluskorraldusvahendite, tänavasiltide, bussiinfotahvlite ja liikluskorraldusvahendite 

infosüsteemi “Promenaad” hooldustööde eest tasumiseks 3 084 000 krooni; 

teekatete märgistustöödeks 600 000 krooni; 

liikluskorralduste muudatusteks 550 000 krooni; 

liiklusuuringuteks 125 000 krooni; 

fooride remondi projekteerimiseks ja remondiks 255 000 krooni. 

Eraldised 

2004 eelarve 1 900 000 

2003 eelarve 1 405 000 

Vahendid eraldatakse ASile Falk Lõuna-Eesti, kes korraldab ja teostab kontrolli linnas 

parkimisnõuete täitmise üle. 1. veebruaril 2003. a jõustusid liiklusseaduse muudatused, mille 

kohaselt tasulise parkimise alas sõiduki parkimise eest võetavat tasu hakati käsitlema kui 

kohalikku maksu. Tartu linnas jõustus parkimistasu kohaliku maksuna 17. veebruaril 2003. 

a. ja seega tulu parkimisest laekub täies ulatuses linna eelarvesse. Linnal on kohustus 

maksta parkimisega tegelevale firmale 70% parkimispiletitest laekuvast tulust ja 10% 

pikaajaliseks kasutamiseks väljastatud parkimislubade tulust. 

3.2.7.3.4 Autotransport 18 200 000 krooni 


18 200 000 krooni 

Vastavalt Tartu linna ja AS Connex (endine AS Liikor) vahel sõlmitud liiniveolepingule 

aastateks 01.01.2001-31.12.2005 on linna kohustuseks maksta liinivedude dotatsiooni aastas 

18 200 000 krooni. 

Eraldised 

2004 eelarve 18 200 000 

2003 eelarve 18 200 000 

2002 aruanne 18 141 900 

3.2.7.4 KESKKONNAKAITSE 9 359 500 krooni 

3.2.7.4.1 Jäätmekäitlus 740 000 krooni 

103


Eraldised 

2004 eelarve 740 000 

2003 eelarve 615 000 

2002 aruanne 436 600 


ohtlike jäätmete kogumiseks 235 000 krooni; 

suuremõõtmeliste jäätmete ja teisese toorme kogumiseks 200 000 krooni; 

majaomanike ühingule ja korteriühistute liidule 165 000 krooni sügiseste lehtede veoks 

ning suuremõõtmeliste esemete kogumiseks; 

koristusaktsioonideks 90 000 krooni; 

jäätmekäitluse arengukava koostamiseks 50 000 krooni. 

3.2.7.4.2 Prügivedu 1 239 500 krooni 


1 239 500 krooni 


linna parkides, tänavatel ja bussipeatustes paiknevate 551 prügiurni hooldamiseks ja 

tühjenduskuludeks 901 500 krooni, mille aluseks on pikaajaline riigihange aastateks 

01.01.2003-31.12.2005; 

uute prügiurnide ostmiseks 88 000 krooni; 

munitsipaal-ning reformimata maade hooldamiseks 150 000 krooni; 

illegaalsete prügikohtade likvideerimiseks 100 000 krooni. 

2003. aasta eelarvesse on vahendid arvestatud ainult prügiurnide hooldamiseks ja 

tühjendamiseks 


2004 eelarve 1 239 500 

2003 eelarve 800 000 

2002 aruanne 730 000 

3.2.7.4.3 Haljastus 7 000 000 krooni 

Linnas on aastaringse hoolduse all 157,9 ha parke ja haljasalasid ning 56,1 ha metsi. 

Haljastud on jagatud nelja hooldusklassi. Igale klassile on vastavalt hoolduse intensiivsusele 

kehtestatud kindlad nõuded (I klass on kõige intensiivsema hooldusega). 

Hooldusintensiivsuse järgi on I klassi haljastuid 2%; II klassi 23%; III klassi 23% ja IV 

klassi 30% ning metsa 22%. 


7 000 000 krooni 


2004 eelarve 7 000 000 

2003 eelarve 7 340 000 

2002 aruanne 7 135 700 

Majandamiskulud on ette nähtud : 

riigihankena aastateks 01.12.2001-31.12.2004 sõlmitud aastaringse 2004.a haljastute 

hooldustööde eest tasumiseks 4 360 000 krooni; 

Raekoja akendele ja haljasaladel olevatele lillepeenardele ning lillekastidele suvelillede 

ostmiseks (lilli uuendatakse 2 korda ) ja suveringseks hooldamiseks 480 000 krooni; 

104

muud kulud (jõulukujunduse organiseerimine, haljastutel olevate purskkaevude 

veearvete tasumine) 90 000 krooni; 

ühekordseteks haljastustöödeks, mis ei ole seotud riigihankega 200 000 krooni; 

puude hoolduslõikuseks 200 000 krooni; 

vandalismi tagajärgede likvideerimiseks, pargi inventariks 100 000 krooni; 

supelrandade hoolduseks ja vetelpäästele 1 470 000 krooni; 

koerte jalutuskohtade hoolduseks 100 000 krooni. 

3.2.7.4.4 Muu keskkonnakaitse 330 000 krooni 



linna territooriumil ilmnevate keskkonnakahjustuste likvideerimiseks 100 000 

krooni; 

keskonnaalaste uuuringute läbiviimiseks ja keskkonnastrateegia koostamiseks 

230 000 krooni. 

Tegevuskulud 

2004 eelarve 330 000 

2003 eelarve 320 000 

2002 aruanne 299 300 

3.2.7.5 ELAMU-JA KOMMUNAALMAJANDUS 13 144 000 krooni 

3.2.7.5.1 Veevarustus 270 000 krooni 


Vahendid on ette nähtud vee veoks Adra-Künni ja Aruküla tee-Kvissentali piirkonna 

elanikele 90 000 krooni ning avatud avaliku veevõtukoha vesikute hoolduse ja vee kuluks 

180 000 krooni. 

Tegevuskulud 

2004 eelarve 270 000 

2003 eelarve 310 000 

2002 aruanne 302 800 

3.2.7.5.2 Tänavavalgustus 9 599 000 krooni 


Kulud on ette nähtud: 

riigihankena aastateks 01.07.2002-30.06.2004 sõlmitud 2004. a tänavavalgustuse 

hooldustööde eest tasumiseks 1 464 000 krooni; 

linnale kuuluva 7 500 valgusti elektri eest tasumiseks 6 900 000 krooni; 

jooksvaks remondiks, vandalismi tagajärgede likvideerimiseks ja jõuluvalgustuseks 

1 000 000 krooni; 

uute jõuluvalgustusinventari ostmiseks ja ülesseadmiseks 150 000 krooni; 

valgustusvõrgu kaugjuhtimise sidekulud 85 000 krooni. 


2004 eelarve 9 599 000 

105

2003 eelarve 9 487 600 

2002 aruanne 9 302 000 

3.2.7.5.3 Kalmistud 2 725 000 krooni 

Eelarvest kaetakse Tartu linna asutuse Kalmistu kulud, kelle hallata on Raadi, Puiestee, 

Pauluse, Rahumäe ja Tuigo kalmistud pindalaga kokku 77 ha. Asutusel Kalmistu on viis 

kabelit (Raadi, Uspenski, Pauluse, Peetri ning Jaani). Jaani kabelit kasutatakse 

külmkambrina. 


2004 eelarve 2 725 000 

2003 eelarve 2 725 000 

2002 aruanne 2 555 000 

2 725 000 krooni 

Tegevuskulud 2 725 000 krooni, sh: 



Personalikulu 

2004 eelarve 1 692 100 

2003 eelarve 1 648 900 

2002 aruanne 1 424 900 

Töötasu on määratud 27 koosseisulisele ametikohale keskmise kuutöötasuga 3 912 krooni. 


2004 eelarve 1 032 900 

2003 eelarve 1 076 100 

2002 aruanne 1 180 900 

Majandamiskuludest 53% e 552 000 krooni moodustab rajatiste majandamiskulu, millest 

omakorda 367 000 krooni moodustab pikaajaline riigihange prügiveoks. Ülejäänud vahendid 

kasutatakse hoonete majandamiskuludeks 242 000 krooni, administreerimiskuludeks 51 900 

krooni, inventari soetamiseks 85 000 krooni, sõidukitele 87 000 krooni, eririietuse 

soetamiseks 10 000 krooni ja infotehnoloogiale 5 000 krooni. 

3.2.7.5.4 Muud keskkonnakaitse kulud 550 000 krooni 


Vahendid suunatakse sõlmitud lepingu alusel hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise 

kuludeks 509 000 krooni ja ülejäänud vahendid 41 000 krooni lemmikloomaregistri 

pidamisega seotud kuludeks. 

Eraldised 

2004 eelarve 550 000 

2003 eelarve 545 000 

2002 aruanne 585 800 

3.2.7.6. VABAAEG JA KULTUUR 150 000 krooni 

3.2.7.6.1 Puhkepargid (mänguväljakud) 150 000 krooni 

106

Finantseerimiseelarve (rajatiste majandamiskulud) 150 000 krooni 

Projekti “Vabaõhu spordi-ja mänguväljakud” raames on rajatud 2002. ja 2003. aastal 

koostöös linnakodanikega uued mänguväljakud erinevatesse linnaosadesse. Paigaldatud 

mänguväljakud langevad aga tihti vandalismi ohvriteks ja seega kavandatakse esmakordselt 

eelarvesse vahendid mänguväljakute korrashoiuks 150 000 krooni. 

107

3.2.8 LINNAVARADE OSAKOND 11 133 900 krooni 




6 167 000 krooni 

2004 eelarve 6 167 000 

2003 eelarve 6 186 400 

2002 aruanne 5 944 000 

Tegevuskulud 6 117 000 krooni, sh: 




2004 eelarve 3 727 200 

2003 eelarve 3 451 100 

2002 aruanne 3 571 300 

Personalikuludes töötasud 2 791 900 krooni 27 ametikoha (sh 1 korteriomandi seadja 

koosseisuväline ametikoht) ülalpidamiseks, sotsiaalmaks 921 300 krooni, töötuskindlustusmaksed 



2004 eelarve 2 389 800 

2003 eelarve 2 655 300 

2002 aruanne 2 313 700 

Majandamiskuludes administreerimiskulud 1 150 000 krooni, milles bürookulud 88 800 

krooni, kulu trükistele 37 000 krooni, postikulu 30 000 krooni, sidekulud 831 600 krooni 

(linnavalitsuse osakondade digitaalside kulud 785 400 krooni ja linnavarade osakonna 

mobiiltelefonide kulud 46 200 krooni), pangateenus 3 000 krooni, esinduskulud 4 500 

krooni. Kulud teenuste tellimisele kokku 127 100 krooni, milles juriidilised teenused 58 100 

krooni, tõlketööd 15 000 krooni, notaritasud 6 000 krooni, arhiivi korrastamise teenus 20 

000 krooni, katastriüksuste moodustamise kulude katmine (mõõdistustööd) 20 000 krooni ja 

erastamata korterite osalustasud KÜ-tes 8 000 krooni. Kulu info teenusele ( töölevõtu 

kuulutused; riigihanke kuulutused jms teadaanded) 16 000 krooni, muud kulud 12 000 

krooni. Lähetuskulud 10 000 krooni. Koolituskulud 79 700 krooni. Majandamiskulude 

hulgas on linnavalitsuse osakondade hoonete ja ruumide kulud kokku 1 032 400 krooni, 

milles küttekulud 420 000 krooni, elektri kulud 410 600 krooni, vee ja kanalisatsiooni kulud 

42 400 krooni, prügivedu 40 800 krooni ja valvekulud 118 600 krooni (AS Skorpioni 

Julgestusteenistus 59 600 krooni ja AS ESS Lõuna 59 000 krooni). 

Sõidukite ülalpidamiskulud 96 300 krooni, sealhulgas isikliku sõiduki kasutamise kulud 9 

600 krooni ja kahe sõiduki ülalpidamiskulud 86 700 krooni, sealhulgas kütus 46 600 krooni, 

jooksevremont ja hooldus 24 100 krooni, kindlustusmaksed 4 000 krooni, muud kulud 

12 000 krooni. Inventari kulud 21 400 krooni, milles büroosisustus 10 000 krooni, inventari 

remont ja hooldus 11 400 krooni. 

108

Muud kulud 

2004 eelarve 50 000 

2003 eelarve 80 000 

2002 aruanne 59 000 

Muudes kuludes riigilõiv juriidilistelt toimingutelt 30 000 krooni ja riigilõiv hagiavaldustelt 


3.2.8.2 MAJANDUS 3 666 900 krooni 

3.2.8.2.1 Muud majanduse kulud 3 666 900 krooni 

Linnavarade osakonna hooldada on linnale kuuluvate hoonete välisterritooriumid 

(50 000 m 2 ), mitteeluruumid korteriühistutes (10 529 m 2 ) ja AS Tartu Elamuhalduse 

hallatavates majades (4 248 m 2 ). 


Tegevuskulud 

2004 eelarve 3 630 900 

2003 eelarve 3 154 000 

2002 aruanne 3 161 600 

3 666 900 krooni 


mitteeluruumide korrashoiuks 2 824 900 krooni 

sh: välisterritooriumi hooldus 616 400 krooni, Raekoja, Raekoja plats 3, 12 ja Küüni 

1,3,5 ametiruumide koristamisteenus 526 800 krooni, korteriühistutes olevate 

rendipindade korrashoid 973 400 krooni, AS Tartu Elamuhalduse hallatavates majades 

olevate ruumide korrashoiuks 370 500 krooni, küttesüsteemide hooldus 28 200 krooni, 

ühekordsed plaanivälised tööd 309 600 krooni; 

avarii-remonttöödeks 500 000 krooni; 

Raekoja platsi purskkaevu vee eest tasumiseks 4 200 krooni; 

kindlustuskuludeks 70 600 krooni; 

valveteenuseks 36 000 krooni; 

hoonete tehnilise seisundi määramise kuludeks 195 200 krooni. 

Eraldised 

2004 eelarve 36 000 

2003 eelarve 36 000 

2002 aruanne 40 400 

Vahendid kavandatakse Vabaduse pst 4 avaliku käimla kulude kompenseerimiseks. 

3.2.8.3 Elamumajandus 1 300 000 krooni 

3.2.8.3.1 Elamumajanduse arendamine 1 300 000 krooni 


1 300 000 krooni 

Kulud on ette nähtud linna ja Tartu Elamuhaldamise ASi vahel sölmitud haldamise lepingule 

munitsipaaleluruumide haldamisega seotud lepingujärgseteks kuludeks 1 080 000 krooni ja 

kohtuotsuste alusel üürnike väljatõstmisega seotud kuludeks 220 000 krooni. 

Lepingujärgselt tuleb tasuda: 

tühjade sotsiaalkorterite ja üürikorterite hoolduseks 475 000 krooni, sh: 

109

1. korterite kulud kohtuvaidluse ja täitevmenetluse ajal; 

2. sotsiaalkorterite kulud remondi ajal ja selle ootel sh sotsiaalkorteriks 

tunnistamise periood; 

3. tühjade korterite kulu üürileandmise menetlemise ajal st kuni üürilepingu 

sõlmimiseni; 

sotsiaalmajade remondi ja hooldustöödeks 400 000 krooni, kuna sotsiaalmajades 

(14 elamut) ei laeku üürist piisavalt vahendeid elamute korrashoidmiseks; 

asustatud linna sotsiaaleluruumide võlgnevuse katteks 160 000 krooni. Üürnike 

võlgnevuste ja väljatõstmise ajal on vajalik katta eluruumi haldamise kulud 

korteriühistutele ja Tartu Elamuhalduse ASile; 

kohtukulude katteks 45 000 krooni. 

Tegevuskulud ( ruumide majandamiskulud) 

2004 eelarve 1 300 000 

2003 eelarve 1 499 800 

2002 aruanne 1 201 100 

110

3.2.9. ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKOND 4 817 400 krooni 




3 473 400 krooni 

2004 eelarve 3 473 400 

2003 eelarve 2 739 300 

2002 aruanne 2 213 600 


2004 eelarve 3 121 500 

2003 eelarve 2 431 300 

2002 aruanne 1 941 800 

Personalikuludes töötasu 2 338 200 krooni 21,5 ametikoha ülalpidamiseks. Sotsiaalmaks 

771 600 krooni ja töötuskindlustusmaksed 11 700 krooni. 


2004 eelarve 351 900 

2003 eelarve 308 000 

2002 aruanne 271 800 


krooni, ajalehed, ajakirjad, trükised 23 000 krooni, postikulu 8 000 krooni, sidekulu 31 400 

krooni, pangateenus 1 000 krooni, osakonna esindus- ja vastuvõtukulud 7 000 krooni, info ja 

PR teenused 2 500 krooni. Lähetuskulud 35 000 krooni. Koolituskulud 45 000 krooni. 

Ruumide korrashoiukulud 4 000 krooni. Sõidukite ülalpidamiskulud 128 500 krooni, 

sealhulgas isikliku sõiduauto kasutamise kulud 34 000 krooni ja nelja sõiduki 

ülalpidamiskulud 94 500 krooni, milles kütuse kulu 63 000 krooni, jooksevremont ja 

tehnohooldus 25 000 krooni, kindlustusmaksed 6 500 krooni. Inventari kulud 30 000 krooni, 

milles ruumide sisustus ja bürooseadmed 20 000 krooni, inventari hooldus ja remont 10 

000 krooni. Tööandja kulud töövõtja tervishoiu tagamiseks 5 500 krooni. 

3.2.9.2. MAJANDUS 770 000 krooni 

3.2.9.2.1. Linnakujundus 770 000 krooni 



linnakujunduslike projektide teostamiseks (tähtpäevakohane, hansatemaatiline, suvine 

linnakujundusatribuutika, jõulukujundus, “Kauni Kodu” ja jõulukujunduskonkursi 

preemiafond) 215 000 krooni; 

kampaania “Heade värvide linn” teostamine 240 000 krooni; 

toetus Tartu Majaomanike Ühingu kampaaniale “Piirded korda!” 300 000 krooni; 

osalemine rahvusvahelistes projektides 15 000 krooni. 

2004 eelarve 770 000 

2003 eelarve 470 000 

2002 aruanne 587 100 

111

3.2.9.2.2 Arhitektuur 400 000 krooni 




hoonestuskavade koostamiseks 350 000 krooni, sh Mõisavahe-Nõlvaku-Lammi-Kalda 

tee perspektiivne elamupiirkond ja kesklinna uus raamatukogu; 

osalemine rahvusvahelises koostööprojektis 30 000 krooni; 

arhitektuurikonverentsi- ja näituste korraldamiskuludeks 20 000 krooni. 

2004 eelarve 400 000 

2003 eelarve 430 000 

2002 aruanne 73 900 

3.2.9.3 VABAAEG JA KULTUUR 174 000 krooni 

3.2.9.3.1. Muinsuskaitse 174 000 krooni 



Vahendid on määratud : 

kultuurimälestiste registri koostamise jätkamiseks 90 000 krooni; 

Tartu linna sõjapurustuste kaardi ja enne 1940. aastat eksisteerinud linaasutuste 

nimekirja koostamiseks 70 000 krooni; 

miljööväärtuslike hoonestusalade hoonete fotografeerimiseks ja Raadi kalmistu bukleti 

tellimiseks 14 000 krooni. 

2004 eelarve 174 000 

2003 eelarve 136 000 

2002 aruanne 74 500 

112

3.2.10. LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE 

OSAKOND 

8 144 400 krooni 

3.2.10.1. 3.2.10.1.ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 4 544 400 krooni 



4 379 400 krooni 

2004 eelarve 4 379 400 

2003 eelarve 4 074 200 

2002 aruanne 3 841 600 


2004 eelarve 4 042 700 

2003 eelarve 3 743 200 

2002 aruanne 3 537 000 

Personalikuludes töötasud 3 028 300 krooni 30 ametikoha (sh 3 omandireformi spetsialisti 

koosseisuvälist ametikohta) ülalpidamiseks. Sotsiaalmaks 999 300 krooni ja töötuskindlustusmaksed 



2004 eelarve 336 700 

2003 eelarve 331 000 

2002 aruanne 304 600 


krooni, raamatud, ajalehed, ajakirjad 20 000 krooni, postikulud 23 000 krooni, sidekulud 25 

000 krooni, pangateenus 200 krooni, osakonna esinduskulud 12 500 krooni. Lähetuskulud 

25 000 krooni. Koolituskulud 54 000 krooni. Ruumide korrashoiukulud 8 000 krooni. Kahe 

sõiduki ülalpidamiskulud 86 000 krooni, milles kütus, määrdeained 30 000 krooni, 

jooksevremont ja tehnohooldus 40 000 krooni, kindlustusmaksed 15 000 krooni, muud 

kulud 1 000 krooni. Inventar 28 000 krooni, milles kulud sisustusele 10 000 krooni, 

remondi-ja hoolduskulud 15 000 krooni, muud kulud 3 000 krooni. Tööandja kulud 


3.2.10.1.2. Muud üldvalitsemisteenused (arengukavad) 

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 165 000 krooni 

Muude üldiste teenuste tegevusala all arengukavade kulud 165 000 krooni, milles kulud 

trükistele 100 000 krooni, info-ja PR teenustele 4 000 krooni. Muud kulud 61 000 krooni, 

milles 11 000 krooni Tartu ettevõtjate tunnustamine konkursil Keskkonnasõber, 15 000 

krooni mittetulundusühingute tunnustamine, 35 000 krooni osalemine rahvusvahelistes 

projektides. 


113

3.2.10.2.1 Maakorraldus 1 830 000 krooni 


1 830 000 krooni 


maade munitsipaliseerimisega seotud katastriüksuste mõõdistamisteks ja kinnistute 

jagamisteks 200 000 krooni; 

detailplaneeringute koostamiseks vajalikud geodeetilised mõõdistused 100 000 krooni; 

geodeetilisteks mõõtmisteks ja digitaalplaani (M1:2000) koostamiseks 1 530 000 

krooni. 

Tegevuskulud 

2004 eelarve 1 830 000 

2003 eelarve 740 000 

2002 aruanne 717 900 

3.2.10.2.2 Territoriaalne planeerimine 1 770 000 krooni 


1 770 000 krooni 


üld -ja teemaplaneeringuteks (“Tartu linna roheline võrgustik”, kesklinna linnaosa ja 

Uus-Ihaste asumi üldplaneering) 310 000 krooni; 

detailplaneeringuteks (Jaamamõisa elamurajoon; Nõlvaku tänava ja silla lähiala; 

Mõisavahe tänava ja Lammi tänava vaheline ala; munitsipaalmaade, linnaehituslikult 

oluliste, Emajõe kalda ehituskeeluvööndis asuvate ja miljööväärtuslike alade või 

üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamine jt) 1 290 000 krooni; 

osalemiseks planeeringutega seotud rahvusvahelistes projektides, osavõtt seminaridest ja 

konverentsidest 50 000 krooni; 

planeeringute kuulutuste avaldamiseks ajalehes “Postimees” 120 000 krooni. 

Tegevuskulud 

2004 eelarve 1 770 000 

2003 eelarve 2 100 000 

2002 aruanne 1 143 700 

114

3.2.11. ETTEVÕTLUSE OSAKOND 6 075 300 krooni 

3.2.11.1 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 2 364 900 krooni 



2 364 900 krooni 

2004 eelarve 2 364 900 

2003 eelarve 2 267 800 

2002 aruanne 2 131 400 


2004 eelarve 2 040 900 

2003 eelarve 1 945 800 

2002 aruanne 1 852 800 

Personalikuludes töötasud 1 496 900 krooni 13 ametikoha ülalpidamiseks. Töövõtulepingu 

alusel makstav tasu 30 000 krooni põhiliselt arengukavast tulenevate ülesannete täitmiseks 

(lektorite tasu, konsultantide tasu jne). Sotsiaalmaks 503 900 krooni ja töötuskindlustusmaksed 



2004 eelarve 324 000 

2003 eelarve 322 000 

2002 aruanne 278 600 


krooni, trükised 35 300 krooni, postikulud 20 000 krooni, sidekulud 19 000 krooni, 

pangateenus 200 krooni, osakonna esinduskulud 9 500 krooni., info-ja PR teenused 7 000 

krooni ja muud kulud 5 000 krooni. Lähetuskulud 35 000 krooni. Koolituskulud 45 000 

krooni. Ruumide majan-damiskulud 14 000 krooni. Sõiduki ülalpidamiskulud 44 000 

krooni, milles kütus, määrdeained 25 000 krooni, jooksev remont ja tehnohooldus 9 000 

krooni, hooldusvahendid 1 000 krooni, kindlustusmaksed 9 000 krooni. Inventari kulud 40 

000 krooni, milles kulud sisustusele 18 000 krooni, hooldus ja remont 17 000 krooni, muud 

kulud 5 000 krooni. 




2 370 400 krooni 

3.2.11.2.1. Üldine arendustegevus 580 000 krooni 


Vahendid on ette nähtud linna arengukavast tulenevate ülesannete täitmiseks ettevõtluse 

valdkonnas: 

Tartu edukaima ettevõtja väljaselgitamiseks 55 000 krooni; 

kliendi hinnangute ja vajaduste väljaselgitamiseks 75 000 krooni; 

Tartu ettevõtlusest statistilise ülevaate koostamiseks 45 000 krooni; 

Tartu majanduselu kajastavate üliõpilastööde tunnustamiseks 8 000 krooni; 

115

ettevõtjate koolituseks 80 000 krooni, klubilise tegevuse soodustamiseks 15 000 

krooni ja tasuta infopäevadeks 10 000 krooni; 

erinevate projektide ettevalmistamiseks ja (Tartu tööstuspark, projekt “Sobib 

Euroopasse”) kaasfinantseerimiseks 142 000 krooni; 

osalemiseks rahvusvahelistes linnaarenguprojektides, konverentsidel, seminaridel 

60 000 krooni; 

välisinvesteerijale ja turistidele suunatud infomaterjalide regulaarseks 

koostamiseks ja sihipäraseks levitamiseks 50 000 krooni; 

mittetulundusühingute esindajate koolitamiseks 25 000 krooni; 

mittetulundusühingute konkursi “Parim omaalgatus” võitjate tunnustamiseks 


Tegevuskulud 

2004 eelarve 580 000 

2003 eelarve 450 000 

2002 aruanne 500 000 


2 370 000 krooni 

Osakonna poolt ettevõtjatele korraldatud kursuste tasu 120 000 krooni planeeritakse 

kulutada ettevõtjate koolituseks. 

Sihtotstarbeliste eraldistena laekub vahendeid vastavalt sõlmitud lepingutele Ettevõtluse 

Arendamise SAlt projektidele BOD III , Sobib Euroopasse ja Tartu Tööstuspark PPF kokku 

1 314 400 krooni ja Euroopa Komisjonilt projektile TRIS 936 000 krooni. Vahendid 

kasutatakse personalikuludes ekspertide töö tasustamiseks kokku 887 400 krooni; 

administreerimiskuludeks (tõlketööd, konverentsid, seminarid, publikatsioonid) 641 300 

krooni; lähetuskuludeks 418 900 krooni ning uurimis ja arendustöödeks 302 800 krooni. 

Projekt “Sobib Euroopasse” algas 19.08.2003, kogumaksumus 850 567 krooni, 

rahastusallikaks on Phare CBC SPF eesmärk on Lõuna-Eesti regiooni konkurentsivõime 

tõstmine, rahvusvahelise ettevõtlusalase aktiivsuse parandamine, tööhõive suurendamine 

ning koostöösidemete ja –võrgustiku loomine Lõuna-Soome regiooni ja ettevõtjatega. 

Projekt BOD III algas 19.08.2003, rahastusallikaks on Phare CBC SPF ja 

kogumaksumus 966 055 krooni. Projekti eesmärk on suurendada projektis osalevate 

väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul, 

laiendada juba olemasolevat koostöövõrgustikku eelnevates BOD projektides osalenud 

firmade ja piirkondade vahel, Tartu ettevõtete osalemine rahvusvahelises ettevõtete 

kasvustrateegia koolitustsüklis ning ärikontakte elavdavatel ja ELi standardeid 

selgitavatel foorumitel. 

Projekt TRIS algas 01.01.2002, rahastusallikas EL 5.Raamprogramm ja kogumaksumus 

7 588 620 krooni. Projekti eesmärk on ette valmistada Tartu regionaalne 

innovatsioonistrateegia, mis võimaldab käivitumisel optimeerida regionaalset 

innovatsioonisüsteemi ning kohandada seda kohalike ettevõtete vajadustele ning 

võimalustele. Strateegia ettevalmistamisel kasutatakse Uppsala ja Shannon’I piirkonna 

kogemusi analoogsete projektide ettevalmistamisel. 

Projekt Tartu Tööstuspargi rajamise ettevalmistamise lepingult pole veel allkirjastatud. 

Rahastusallikaks Phare PPF ja kogumaksumus 425 285 krooni. Projekti eesmärgiks on 

läbi viia ettevalmistavad tööd Tartu Tööstuspargi võimalikuks asutamiseks.Projekti ja 

selle jätkuprojekti kasusaajateks on piirkonna tööstusettevõtted. Projekti käigus viiakse 

läbi teostatavusuuring ja turu-uuring ning koostatakse detailplaneering ja nende alusel 

116

kinnitatakse Tartu Tööstuspargi loomise edasine tegevuskava, tegevusmudel ja 

mitmeaastane finantseerimisplaan koos võimalike katteallikatega. 

3.2.11.3. VABAAEG JA KULTUUR 60 000 

krooni 

3.2.11.3.1. Kultuuriprojektid 60 000 krooni 


Vahendid on kavandatud administrerimiskuludena kevad- ja sügislaatade korralduskuludeks. 

Tegevuskulud 

2004 eelarve 60 000 

2003 eelarve 60 000 

2002 aruanne 73 300 

3.2.11.4. SOTSIAALNE KAITSE 700 000 krooni 

3.2.11.4.1. Sotsiaalhoolekande teenused riskirühmadele 700 000 krooni 


Vahendid on kavandatud eraldistena OÜle Anne Saun laste ja pensionäride saunapiletite 

doteerimiseks. 2002. aastal külastas Anne sauna 49 981 isikut, kelledest 38 353 e 76,7% olid 

pensionärid, õpilased ja lapsed. Eelarvesse ei ole kavandatud tasuta saunapäevade 

võimaldamist 4 korda aastas, mille katteks eraldatakse vahendid reservfondist lähtudes 

tegelikest kuludest. 

Eraldised 

2004 eelarve 700 000 

2003 eelarve 797 600 

2002 aruanne 685 400 

117

3.2.12. RAHANDUSOSAKOND 

3.2.12.1.ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 



2 060 200 krooni 

2 060 200 krooni 

2004 eelarve 2 060 200 

2003 eelarve 1 949 100 

2002 aruanne 1 955 000 


2004 eelarve 1 783 300 

2003 eelarve 1 647 700 

2002 aruanne 1 694 600 

Personalikuludes töötasu 1 335 100 krooni 9,5 ametikoha ülalpidamiseks. Sotsiaalmaks 440 

600 krooni ja töötuskindlustusmaksed 6 700 krooni. Eesti Raamatupidajate Kogu 

liikmemaks 500 krooni ja maks erisoodustuselt 400 krooni. 


2004 eelarve 176 900 

2003 eelarve 201 400 

2002 aruanne 156 900 

Majandamiskuludes adminstreerimiskulud 71 400 krooni, milles bürootarbed 20 900 krooni, 

raamatud, ajakirjad, ajalehed 13 500 krooni, postikulud 4 300 krooni, sidekulud 20 000 

krooni, pangateenus 500 krooni, osakonna esinduskulud 9 000 krooni, juriidilised teenused 

(pärandvara) 3 200 krooni. Lähetused 6 000 krooni. Koolituskulud 41 000 krooni. Ruumide 

majandamiskulud 13 500 krooni. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 24 000 krooni. 

Inventar 17 400 krooni, milles sisustus ja olmetehnika 8 300 krooni, inventari hooldus, 

remont 6 000 krooni, muud kulud 3 100 krooni. Tööandja kulud töövõtjate tervishoiu 

tagamiseks 3 600 krooni. 

Eraldised (pankade teenustasu) 

2004 eelarve 100 000 

2003 eelarve 100 000 

2002 aruanne 103 500 

Vahendid määratakse linna kontsernikonto ja väärtpaberikonto hoolduskuludeks. 

3.2.12.2. VABAAEG JA KULTUUR 174 000 

krooni 

3.2.12.2.1 Muusika- ja kunstikoolid 


Kulud on määratud eelarvesse vastavalt Tartu Linnavolikogu 06.11.2003. a otsusele nr 228, 

mis lubab sõlmida omavalitsustega huvialakoolide koolituskulude katmise lepinguid. Tartu 

118

linna muusika- ja kunstikoolides käib 17 last teistest omavalitsustest ning arvestuslik kulu on 

174 000 krooni. 


3.2.12.3.1. ja 3.2.312.3.2 Põhikoolid ja gümnaasiumid ning koolieelsed lasteasutused 


5 378 000 krooni 

Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus ja Koolieelse lasteasutuse seadus sätestavad, et 

munitsipaalkooli ja koolieelse lasteasutuse tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses 

teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate ja lasteaias käivate nende 

haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste/laste arvuga. Lähtudes neist seadustest on 

määratud linna eelarvesse vahendid teiste omavalitsuste hariduskulude katmiseks järgmiselt: 

koolide osas (ca 400 õpilast) summa 2 312 000 krooni 

lasteaedade osas (ca 170 last) summa 3 066 000 krooni 

2004 eelarve 5 378 000 

2003 eelarve 5 048 600 

2002 aruanne 2 021 300 

119

3.2.13. LÕUNA POLITSEIPREFEKTUUR 450 000 krooni 


Vahendid on määratud abipolitseinike rakendamiseks patrullteenistuses ja avaliku korra 

kaitsel töötavate politseiametnike premeerimiseks. 


2004 eelarve 450 000 

2003 eelarve 450 000 

2002 aruanne 21 728 

3.2.14. MTÜ NAABRUSVALVE KESKUS 300 000 krooni 


Vahendid on määratud keskuse põhikirjalise tegevuse toetuseks. Keskuse ja linnavalitsuse 

vahel sõlmitakse iga-aastaselt koostööleping. Keskuse põhitegevuseks on: suurendada 

naabrusvalve tugirühmade arvu ja naabrusvalvega hõlmatud asumite elanike hulka; tagama 

tugirühmade liikmete ja tugiisikute vajalik koolitus ning varustamine dokumentide, tarvikute 

ja sümboolikaga; propageerima kohalikus trüki- ja elektroonilises meedias naabrite 

ühistegevust kui mõjusat võimalust inimväärse elukeskkonna loomisel. 


2004 eelarve 300 000 

2003 eelarve 300 000 

2002 aruanne 200 000 

3.2.15. SA TARTU ÄRINÕUANDLA 110 000 krooni 

3.2.15.1 MAJANDUS 110 000 

krooni 

3.2.15.1.1 Muude majandusharude arendus 110 000 krooni 

Sihtasutust toetati esmakordselt 2003. aastal. Vahendid eraldatakse klientide nõustamise 

toetamiseks ja klastriarendusalase projekti käivitamiseks. 


2004 eelarve 110 000 

2003 eelarve 60 000 

3.2.16. SA TARTUMAA TURISM 330 000 krooni 

3.2.16.1 MAJANDUS 


3.2.16.1.1 Turism 

Vahendid eraldatakse sihtasutuse ülalpidamiseks, turundustegevuseks ja mainekujunduseks. 

2003. aastal on sihtasutusele täiendavalt eraldatud linnavalitsuse reservfondi arvel 107 500 

krooni matkaradade (“Ilmatsalu-Kärevere linnutee” ja “Jänese rada”) projektide 

teostamiseks. 


2004 eelarve 330 000 

2003 eelarve 394 100 

2002 aruanne 358 800 

120

3.2.17. SA TARTU TEADUSPARK 300 000 krooni 

3.2.17.1 MAJANDUS 

3.2. 17.1.1 Muude majandusharude arendus 300 000 krooni 

Vahendid määratakse sihtasutuse põhitegevuse toetamiseks. SA Tartu Teaduspark pakub 

inkubatsioonikeskusena kõigile inkubantidele võimalust osa saada TTP koostöövõrgustikust 

ja pakub konsuldatsioone finantseerimisvõimaluste, tehnoloogiaarenduse ja inimressursi 

arendamise osas 


2004 eelarve 300 000 

2003 eelarve 150 000 

2002 eelarve 140 000 

3.2.18. OÜ Uppsala Maja 75 000 krooni 

3.2.18.1. MAJANDUS 

3.2.18.1 Muu majandus 75 000 krooni 

Vahendid eraldatakse samas mahus eelnevate aastatega toetamaks osaühingut hoone 

ülalpidamiskulude katmisel. 


75 000 krooni 

3.2.19. TÜ BOTAANIKAAED 135 000 krooni 

3.2.19.1 VABAAEG JA KULTUUR 

3.2. 19.1.1 Botaanikaaed 135 000 krooni 

Vahendid kinnitati esmakordselt linna eelarvesse 2003. aastal 132 000 krooni pargi 

hoolduskuludeks, et toetada botaanikaaia ettevalmistustöid 200. sünnipäeva tähistamiseks 

sel aastal. 2004. aastaks kavandatuga soovitakse kaasa aidata botaanikaaia kui südalinna 

avaliku pargi arengule. 


2004 eelarve 135 000 

2003 eelarve 132 000 

3.2.20. AHHAA TEADUSKESKUS 500 000 krooni 


3.2. 20.1.1 Puhkepargid 500 000 krooni 

Linna ja ülikooli koostööleppe raames on teoks saanud AHHAA iga-aastased 

haridusnäitused. 2004. aastal on kavandatud kolm interaktiivset haridusnäitust, mille 

ettevalmistustöödeks kasutatakse linnapoolseid eraldisi. 


2004 eelarve 500 000 

2003 eelarve 500 000 

2002 aruanne 450 000 

3.2.21. SA TÄHTVERE PUHKEPARK 1 000 000 krooni 

121


3.2. 21.1.1 Puhkepargid 1 000 000 krooni 

Sihtasutuse esmane ülesanne on linna elanikkonnale vaba aja veetmiseks tingimuste 

loomine. Vastavalt sihtasutuse arengukavale on eelkõige vaja arendada ja parandada 

pakutavaid tingimusi. 2003. a eelarve kogumaht 1 959 000 krooni. 2004. aastaks on 

sihtasutusel kavandatud eelarve mahuks 2 078 000 krooni, millest 1 078 000 krooni on 

omateenitud vahendid ja 1 000 000 toetus linna eelarvest. Omavahendite kasvu arvel 

kavandatakse suurendada ruumide hooldus- ja remondikulu ning tõsta töötajate palka. 


2004 eelarve 1 000 000 

2003 eelarve 1 080 000 

2002 aruanne 1 122 800 

3.2.22. SA TARTU KULTUURKAPITAL 1 000 000 

krooni 


3.2. 22.1.1 Kultuuriprojektid 1 000 000 krooni 

Sihtasutus on ellu kutsustud kultuuri, teaduse, hariduse ja spordi toetamiseks. Linna eelarves 

on vahendid määratud sihtasutuse põhikirjalise tegevuse toetuseks. 

Põhikirjalist tegevust teostatkse loominguliste stipendiumide maksmisega; suuremahuliste 

projektikonkursside toetamisega; erinevate projektide ja isikute loomingulise tegevuse 

toetamisega. 2002. aastal laekus kultuurkapitalile 466 stipendiumitaotlust summas 6,9 milj 

krooni, millest rahuldati 211; finantseeriti kultuuri-, teadus-, haridus- ja spordiprojekte ning 

toetati loomingulist tegevust summas 1,3 milj krooni. 2003. aastal on 8 kuu jooksul toetatud 

145 taotlust 1,2 milj krooni ulatuses. Sihtasutuse üheks prioriteetseks tegevuseks on 

põhikapitali suurendamine ettevõtlustulu ja annetuste arvel. 2003. aastal moodustab 

ettevõtlustulu 54% eelarve mahust. 


2004 eelarve 1 000 000 

2003 eelarve 1 409 600 

2002 aruanne 1 107 500 

3.2.23. TARTU ÜLIKOOLI SA 200 000 krooni 

3.2.23.1 HARIDUS 

3.2. 23.1.1 Kõrgharidus 200 000 krooni 

Vahendid eraldatakse Tartu Ülikooli Sihtasutusele võrdselt eelnevate aastatega Tartu 

Ülikooli töötajate premeerimiseks teadussaavutuste ja õppetöö arendamise eest ja Tartu linna 

üliõpilaste premeerimiseks eduka õppetöö eest. 


2004 eelarve 200 000 

2003 eelarve 200 000 

2002 aruanne 200 000 

3.2.24. Eesti Muusikaakadeemia 

krooni 

125 000 

122

3.2.24.1.HARIDUS 

3.2.24.1.1 Kõrgharidus 


Vahendid määratakse 1997.a sügisel tööd alustanud Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali 

õppetöö korralduskuludeks võrdselt eelnevate aastatega. 2003/2004. õppeaastal õpib 

Muusikaakadeemia Tartu filiaalis 16 üliõpilast. 


(eraldised) 


2004 eelarve 

125 000 

2003 eelarve 

125 000 

2002 aruanne 

125 000 

3.2.25. ÕPPELAENUDE KUSTUTAMINE 2 


Vastavalt õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamise soodustuste 

andmise korrale eraldataks vahendid omavalitsusele õppelaenu kustutamiseks riigieelarvest 

sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Linna eelarvesseon arvestatud vahendite vajadus vastavalt 

kehtivatele laenugraafikutele, mille järgi on loodetav laekumine laenu põhiosa kustutamiseks 

1 349 800 krooni ja erisoodustusmaksudeks 1 076 200 krooni. 

Vahendid suunatakse linnavalitsuse struktuurüksuste ja hallatavate asutuste 

personalikuludesse vastavalt konkreetsetele lepingutele. 

2002. aastal eraldati ja kasutati 1 225 800 krooni, 2003. a eelarve maht on 1 979 470 krooni, 

mis on jaotunud järgnevalt: 

haridustöötajatele 1 458 370 

osakondade teenistujatele 359 710 

kultuuritöötajatele 123 570 

sotsiaalhoolekande töötajatele 37 820 

3.2.26. RESERVFOND 

8 000 000 krooni 

Reservfondi kasutab linnavalitsus erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus 

ei ole võimalik ette näha. 

2002. aastal oli reservfondi maht 6 200 000 krooni, 2003. aastal 5 700 000 krooni. 

123

S E L E T U S K I R I 

KAPITALIEELARVELE 

(määruse lisa 3) 

124

2004. a. kapitalieelarve mahuks on 164 733 000 krooni, mis jaotub järgnevalt: 

osatähtsus 

laekumised põhieelarvest 

79 673 400 krooni 

48,4% 

omanikutulud 1 000 000 0,6% 

rendi- ja üüritulud 214 900 0,1% 

kaupade ja teenuste müük 13 245 100 

8,0% 

materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 9 000 000 

5,5% 

sihtotstarbelised eraldised fondidest 14 556 000 

8,8% 

sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest 14 417 000 

8,8% 

laekumised majandamiseelarvest 311 000 

0,2% 

pikaajaline pangalaen 30 365 600 18,4% 

kulude katteks suunatud jääk 1 950 000 1,2% 

Kapitalieelarve kuludeks on: 

investeeringud 152 243 000 krooni 92,4% 

laenude intressid ja kohustistasud 12 490 000 7,6% 

TULUD 

1. Laekumised põhieelarvest on kavandatud summas 79 673 400 krooni. 

2. Omanikutulu aktsiate dividendidena on kavandatud kokku 1 000 000 krooni, millest AS 

Tartu Turg 500 000 krooni ja AS Anne Turg 500 000 krooni. 

3. Rendi- ja üüritulud on kavandatud maa rendi tuluna summas 214 900 krooni, mis laekub 

kuuelt objektilt: 

Mõisavahe 32a 38 820 krooni 

Mõisavahe 32b 16 290 

Mõisavahe 34b 37 770 

Kalda tee 1d 66 500 

Kalda tee 5 48 600 

Põhja pst 33a 6 920 

4. Kaupade ja teenuste müügist planeeritakse laekumisi summas 13 245 100 krooni. 

4..1 Hoonestusõiguse seadmise tasu laekub vastavalt sõlmitud lepingutele 

449 000 krooni järgmistelt objektidelt: 

Narva mnt 3 144 090 krooni 

Fortuuna 1 30 530 

Fortuuna 1a 11 500 

Fortuuna 1b 21 620 

Soola 10 241 260 

2.2. Üüri ja renditulud on kavandatud rendilepingute alusel summas 12 796 100 

125

krooni (sh Tervise- ja Veekeskuselt 3 000 000 krooni). Enamuses rendilepingutes on sätestatud 

rendimäära igakuine korrigeerimine tarbijahinnaindeksiga. Tulude prognoosimisel on 

arvestatud indeksiks 3,2% vastavalt Rahandusministeeriumi hinnangule ja rendibaasi 

vähenemist ning rendisoodustusi. 

5. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist planeeritakse laekumisi summas 

9 000 000 krooni, sh: 

toodetud materiaalsete põhivarade müük 2 000 000 krooni 

mittetoodetud põhivarade müük (maamüük) 7 000 000 

6. Sihtotstarbelisi eraldisi fondidest on planeeritud 14 556 000 krooni, sh: 

sihtfinantseerimine PHARE projektidele: 

Antoniuse Õu 4 694 

000 krooni 

Mänguasjamuuseum 4 342 

000 

sihtfinantseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist: 

Kutsehariduskeskus 5 520 000 

7. Sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest on lülitatud eelarvesse 14 417 000 krooni 

vastavalt riigieelarve eelnõule, sh: 

Tervise ja Veekeskusele 

4 000 000 krooni 

Tartu Spordimajale 500 000 

Kutsehariduskeskusele 1 380 000 

sh: Põllu 11 400 000 

Kopli 1 980 000 

“21. sajandi kool” 8 537 000 

8. Kulude katteks suunatud jääk 1 950 000 krooni 

9. Laekumised majandamiseelarvest on lülitatud eelarvesse 311 000 krooni, sh: 

Koolieelsed lasteasutused 251 000 krooni 

Tartu Hooldekodu 60 000 krooni 

10.Pikaajalise pangalaenu vajadus 30 365 600 krooni tuleneb investeeringute eelnõu mahust. 

KULUD 

Kapitalieelarve kulude pool on koostatud järgmistest põhiseisukohtadest: 

uusi investeeringuobjekte reeglina mitte alustada; 

suunata vahendid pooleliolevate objektide käikurakendamiseks; 

tagada välisabi projektid vajaliku kaasfinantseerimisega; 

vähendada üheaegselt ehitatavate objektide arvu 

Kapitalieelarve kuludeks on investeeringud 152 243 000 krooni ja laenude intressid ning 

kohustistasud 12 490 000 krooni. 

Investeeringuteks loetakse materiaalse ja immateriaalse vara soetamist ja renoveerimist 

vastavalt eelarveklassifikaatori artikligrupile 23. 

Objektide finantseerimise katteallikad on kavandatud järgmiselt: 

126

- linnatuludest 105 083 400 krooni, osatähtsus 63,8% 

- riigieelarvest 14 417 000 krooni, osatähtsus 8,8% 

- fondidest 14 556 000 krooni, osatähtsus 8,8% 

- pikaajalisest pangalaenust 30 365 600 krooni, osatähtsus 18,4% 

- majandustegevusest laekunud summade arvelt 311 000 krooni, osatähtsus 0,2% 

Kapitalieelarve prioriteetideks on haridus; majandus; vabaaeg ja kultuur ning sotsiaalne 

kaitse, kuhu kavandatakse vastavalt 44 438 000 krooni, 43 210 000 krooni, 34 013 000 

krooni ning 10 560 000 krooni. 

Suurimateks vabaaja ja kultuuri kuluobjektideks 2004. aastal on spordihoone Turu 8 

juurdeehitus 12 360 000 krooni; Antoniuse õue ehitustööd 6 709 000 krooni ja 

Mänguasjamuuseumi ehitus 6 536 000 krooni. Mänguasjamuuseumi ja Antoniuse õue 

valmimine 2004. aastal Lutsu tänaval lisavad linnapilti uue korrastatud ajaloolise kvartali. 

Hariduse valdkonna suurimateks kuluobjektideks on Kivilinna Gümnaasiumi renoveerimine 

10 537 000 krooni; kutseharidusekeskuse hoonete Põllu 11 ja Kopli 1 hoonete renoveerimine 

summas 9 900 000 krooni ning H. Masingu Kooli uue maja projekteerimine ja ehitamine 

Vanemuise tänavale, endise kutsehariduskeskuse majja 6 000 000 krooni. 

Haridusasutuste remondi summa 4 400 00 krooni on ette nähtud elektri-, tuletõrje-ja 

tervisekaitse alasteks ettekirjutisteks 1 500 000 krooni, ettenägematute avariide 

likvideerimiseks 2 500 000 krooni ja küttesüsteemide survestamiseks 400 000 krooni. 

Sotsiaalse kaitse valdkonna suurimateks objektideks on Kaunase puiestee 22 hoone 

renoveerimine Annelinna laste- ja eakate päevakeskuseks, milleks kavandatakse 7 500 000 

krooni ning hooldekodu vana hoone rekonstrueerimine 1 255 000 krooni. 

Jätkuvalt suunatakse vahendeid linna infrastruktuuri - 43 060 000 krooni, millest põhiosa 

22 860 000 krooni moodustavad tänavate ehitus ja rekonstrueerimine ja tänavate 

renoveerimine 4 400 000 krooni. 

Kavas on asfalteerida kruusakattega tänavaid 10 000 000 krooni eest järgmiselt: Liivakuru 

(Kruusakuru-Kruusavälja), Vahi põik (Vahi-tupik), Kuldnoka (Ööbiku-Suur Kaar), 

Pääsukese (Suur Kaar-Ööbiku), Ormissoni (Põhjatamme-Triigi+tupik), Pikk 2 (Mäe-Roosi), 

Saekoja (Raua-Turu), Metshaldja (Kraavikalda-Hipodroomi), Rannakajaka (Ranna pst- 

Kesakanni), Talutare (Ranna pst-Kesakanni), Koidutähe (Männimetsa-Lõkketule), 

Luigelahe, Kesakanni (Raeremmelga-Lõkketule), Kraavikalda (Männimetsa tee-Lõkketule), 

Aroonia (Tervise-Sanatooriumi), J.Koorti (Pallase-Mugasto), Kooli 1 (Kooli-Haava), 

Sepavälja (Sepavälja-Alasi), Punga tupik, Mugasto (Starkopfi-Pallase). 

Kõnni-ja jalgrattateid on planeeritud korda teha 1 210 000 krooni eest esmajärjekorras 

koolide juures ja uuele Turusillale suubuvate kõnniteede osas. 

Üldise valitsussektori teenuste kogumahust 10 680 000 kroonist moodustavad Tervise-ja 

Veekeskuse ning H.Treffneri Gümnaasiumi faktooringlepingute tagasimaksed 6 100 000 

krooni ja majavalduse Vikerkaare 25 lepingu tagasimaksed 120 000 krooni, seega kokku 

kohustused 6 220 000 krooni e 58,2%. Ülejäänud vahendid kavandatakse põhiliselt 

haldushoonete remondiks, millest IV korruse ruumide Küüni 3/5 rekonstrueerimine 

1 960 000 krooni ja arhitektuuri ja ehituse osakonna ruumide Küüni 5 remont 1 350 000 

krooni. 

Varasemate kohustuste ja kokkulepete katteks nähakse ette vahendeid kokku 9 500 000 

krooni, sh Eesti Kontserdile kontserdimaja kontserdisaali renoveerimiseks tehtud tööde eest 

tasumiseks 600 000 krooni, Tartu Ülikoolile 1 000 000 krooni Toomkiriku varemete 

konserveerimiseks-renoveerimiseks, SA-le Tartu Jaani Kirik 2 000 000 krooni, SA-le Tartu 

Teaduspark 900 000 krooni osalemiseks Phare projektis teaduspargi kõrvalhoone 

renoveerimises, Tartu Ülikoolile ja Eesti Põllumajandusülikoolile 3 000 000 krooni 

127

ülikoolide ühiselamute renoveerimisprojekti kaasfinantseerimiseks ja OÜ Elikante (Rein 

Kilk) 2 000 000 krooni hoone Jaani 8 restaureerimistoetuseks. 

Kavas on 4 000 000 krooni eest osta linna arenguks maad järgmistel aadressidel: 

Hipodroomi 4, Võru 244a, Pikk 11, Soola 1b, Ihaste tee 12a, Pikk 61, Fortuuna 36, 

Mõisavahe 85, Ihaste põik 2, Ihaste tee 13, Tulbi 1 ja Väike-Turu garaazid. 

2004. a. eelarve laenukulude prognoos: 

2003. aasta alguses oli Tartu linna laenukoormuseks 228,6 miljonit krooni. 

Võlakohustus Intress Lõpptähtaeg 

150 000 000 5,15% 23.05.2005 

58 600 000 4,35% 05.06.2003 

20 000 000 4,25% 27.01.2003 

2003. a. jooksul refinantseeriti Hansapanga korraldatud võlakirjaemissioon mahus 58,6 

miljonit krooni ning maksti tagasi 7 miljonit krooni Eesti Ühispangast võetud 20 miljoni 

kroonisest laenust, 13 miljoni krooni ulatuses laen refinantseeriti. Lisaks laenati 2003. aastal 

juurde 65 miljonit krooni. 

2003. a. lõpu seisuga peaks Tartu linnal olema laenukoormuse kogusuuruseks 286,6 miljonit 

krooni see kujuneb järgmiselt 

Võlakohustus Intress Lõpptähtaeg 

150 000 000 5,150 23.05.2005 

90 000 000 2,781 03.06.2004 

33 600 000 2,883 15.12.2006 

13 000 000* 3,000 2004 

* Kuna 14.11.2003. a. seisuga ei olnud nimetatud laenule lepingut sõlmitud on kõik 

arvutused oletuslikku laadi. 

150 ja 90 miljonit krooni on laenatud Nordea Pangast, 33,6 miljonit Eesti Ühispangast. 

2004. a. lõppeb: Nordea Pangaga sõlmitud 90 miljoni kroonise mahuga laenuleping. 

Refinantseerimisel võib prognoosida 0,1% lepingu mahust korralduskuludeks ja intressiks ca 

3,3% aastas. 

2004. aasta eelarvesse on planeeritud laenukoormuse kasvuks 30 365 600 krooni. Laenu 

võtmisel võib prognoosida korralduskuludeks ca 0,1% laenulepingu mahust. Intressimaksete 

tasumine algaks 2005. aastal. 

Intressimaksetest ja korralduskuludest järgmistel perioodidel annab ülevaate alljärgnev tabel: 

Võlakohustus Intressid Korraldustasud KOKKU 

150 000 000 7 832 000 7 832 000 

90 000 000 3 012 000 90 000 3 102 000 

33 600 000 982 000 982 000 

13 000 000 398 000 20 000 418 000 

30 365 600 0 31 000 31 000 

316 965 600 12 224 000 141 000 12 365 000 

128

Viimastel aastatel Tartu linn eelarvevahendite paremaks juhtimiseks kasutanud 

finantsinstrumendina arvelduslaenu. Arvelduslaenu teenindamise aastaseks kuluks võib 

kujuneda kuni 125 000 krooni. See summa sõltub väga suurel määral lepingutingimustest, 

mis pankadega on võimalik kokku leppida. Sõltuvalt sellest võib summa kujuneda ka 

oluliselt väiksemaks. 

Seega kokku võib 2004. a. prognoosida intressikuludeks 12 224 000 krooni, 

korralduskuludeks 141 000 ja arvelduslaenu teenindamiseks ca 125 000 krooni. Kokku 

kuluks seega kõigi võlakohustuste teenindamiseks 2004. aastal 12 490 000 krooni 

Tartu linna laenukoormuse muutustest linna tulude suhtes annab ülevaate järgnev tabel. 

Lubatud maksimaalne laenukoormus oli 2002. a. 75% eelarve tuludest. Alates 2003. aastast 

on lubatud laenukoormuseks 60%, kuid samas toimusid muudatused tulubaasi arvestamisel – 

riigi poolt tehtavad mittesihtotstarbelised eraldised, mis enne tulubaasi ei kuulunud, 

arvestatakse 2003. aastast tulubaasi sisse. 

2002 2003 2004 2005 

tegelik eelarve eelarve prognoos 

Eelarve tulud 463.8 703.9 762.3 800.4 

Võlakohustuste põhiosa tagastamine sh 

liisingud 122.2 97.0 121.5 159.1 

Linnaeelarve laenude põhiosa tagasimaksed 111.1 78.6 103.0 150.0 

Kapitaliliisingute ja faktooringute (põhiosa 

ja intress) tagasimaksed 11.1 18.4 18.5 9.1 

Intresside tasumine 

Linnaeelarve laenude intresside tasumine 11.9 10.9 12.2 12.8 

KOKKU põhiosa ja intressid 134.1 107.9 133.7 171.9 

% eelarve tuludest (välja arvatud laenud) 28.9 15.3 17.5 21.5 

Võlakoormus aasta lõpu seisuga 268.4 310.2 328.7 370.0 

Linnaeelarve laenude põhiosa jääk aasta 

lõpu seisuga 228.6 286.6 317.0 367.0 

Kapitaliliisingute jääk aasta lõpu seisuga 39.8 23.6 11.7 3.0 

% eelarve tuludest (välja arvatud laenud) 57.9 44.1 43.1 46.2 

129

Eelarve seletuskiri (PDF, 584KB) - Tartu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?