23.12.2012 Views

grani qavTaria demokratia Zvel saberZneTSi demokratia (demos _ ...

grani qavTaria demokratia Zvel saberZneTSi demokratia (demos _ ...

grani qavTaria demokratia Zvel saberZneTSi demokratia (demos _ ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

<strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

<strong>demokratia</strong> (<strong>demos</strong> _ xalxi, kratos _ Zala-ufleba), rogorc<br />

marTva-gamgeobis sistema, <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong> Camoyalibda. misi<br />

dabadeba ioniis qalaqebSi moxda, magram klasikur formas balkane-<br />

Tze (aTenSi) miaRwia.<br />

berZnuli civilizaciis ayvavebis xanaSi aTenma da spartam gabatonebuli<br />

mdgomareoba daikaves da arsebiTi roli Seasrules elinuri<br />

samyaros politikur, ekonomikur da kulturul cxovrebaSi.<br />

unda aRiniSnos, rom demokratiis Camoyalibeba aTensa da spartaSi<br />

gansxvavebuli formebiT warimarTa. berZeni avtorebi pirdapir werdnen,<br />

rom spartasa da aTenSi gansxvavebuli saxelmwifo wyobileba<br />

arsebobda. mizezad asaxelebdnen demokratiuli nakadis sisustes<br />

spartaSi. saistorio wyaroebis ganmartebiT, sparta uCveulo da<br />

saidumloebiT moculi polisi iyo, romelic saukuneebis manZilze<br />

rCeboda umniSvnelovanes politikur da samxedro Zalad, elinuri<br />

samyaros bedis ganmsazRvrelad.<br />

spartis Zlierebis mwvervals warmoadgenda gamarjveba peloponesis<br />

omSi, magram man saberZneTis saTaveSi dgoma ver SeZlo da damarcxebul<br />

mxares (aTens) gauTanabrda. sruluflebiani spartelis<br />

brZolisunarianoba bavSvobidanve iwrToboda, xolo zrdasruli<br />

elinur samyarosa da mis sazRvrebs gareTac Seudarebel meomrad<br />

iTvleboda. 1<br />

did berZnul kolonizaciaSi sparta ar CarTula, misi interesebi<br />

peloponesis naxevarkunZuls ar gascdenia. igi Caiketa pelopon-<br />

1 am realobis SesaniSnav dadasturebas warmoadgens saxelovani istorikosis qsenofontis<br />

informacia, romelSic aRwerilia sparseTis dinastiur omSi berZeni moqiravneebis<br />

monawileobis faqti (Zv. w. 401 wels). berZen molaSqreTa rigebSi myofi<br />

aTeneli qsenofonti xazgasmiT miuTiTebs, rom aqemenidebis taxtis pretendenti<br />

kirosi gansakuTrebuli yuradRebiT ekideboda lakedemoneli (sparta lakedemonis<br />

qalaqi iyo) meomrebis daqiravebas (qsenofonti, anabasisi, I, I, 6).


114 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

esSi da CamoSorda saerTo berZnul ganviTarebas. amgvarma gandgomam<br />

uaryofiTad imoqmeda spartis saSinao mdgomareobaze. amis gamo, ar<br />

aris SemTxveviTi, rom elinuri samyaros warmatebani klasikur xanaSi<br />

politikis, ekonomikurisa da gansakuTrebiT kulturis sferoSi,<br />

spartis monawileobis gareSe iqna miRweuli.<br />

spartis saxelmwifo wyobilebis fuZemdeblad miCneulia naxevrad<br />

legendaruli kanonmdebeli likurgosi. werilobiT wyaroebSi<br />

misi moRvaweoba bundovnad aris gadmocemuli, magram kanonebs<br />

saukuneebis ganmavlobaSi cvlileba ar ganucdia. likurgosis dawesebuli<br />

normebi cxovrebis yvela sferos moicavda da maTi odnavi<br />

darRvevac samSoblos Ralats utoldeboda, samSoblos Ralati ki,<br />

umkacresad isjeboda. spartis kanonebi sazogadoebrivi cxovrebis<br />

ganviTarebis Semaferxebeli debulebebis siuxviT gamoirCeoda. mis<br />

amRiarebels warTmeuli hqonda damoukidebeli moqmedebis unari,<br />

rac iwvevda danarCeni elinuri polisebisagan izolirebas da sulieri<br />

sferos dakninebas. spartaSi uaryofili iyo adamianis harmoniuli<br />

ganviTarebis principebi da saxelmwifos umTavres amocanas<br />

spartelis fizikur Zlierebaze zrunva Seadgenda.<br />

likurgosis kanonebiT dauSvebeli iyo, codnis gaRrmavebis<br />

mizniT, mSobliuri qalaqis datoveba. spartisagan gansxvavebiT, ber-<br />

Znuli polisebis moqalaqeebi wlebis ganmavlobaSi mogzaurobdnen<br />

Soreul qveynebSi (egvipteSi, babilonSi da sxv.) da ecnobodnen<br />

ucxoeTSi dagrovil miRwevebs mecnierebisa da xelovnebis sferoebSi.<br />

am dainteresebam ganapiroba azrovnebis miuwvdomeli simaRle,<br />

romelmac saberZneTi gadaaqcia <strong>Zvel</strong>i samyaros sulieri kulturis<br />

kanonmdeblad. elinuri saocrebis am did zeimSi spartas monawileoba<br />

ar miuRia. peloponesis naxevarkunZulze Caketili mtkiced<br />

ganagrZobda Tavis yazarmul cxovrebas da moqalaqis daniSnulebad<br />

mxolod brZolis velze Tavis gamoCena miaCnda. amis gamo, did berZen<br />

moazrovneTa Soris (literatura, filosofia, xelovneba, istoria)<br />

spartelis saxeli ar figurirebs.<br />

spartis izolirebis mizezebs antikuri mwerloba iq arsebul<br />

kanonebSi xedavda. plutarqe wers, `likurgosi nebas ar aZlevda<br />

arc erT msurvels samSoblodan gamgzavrebuliyo da sxva qveynebSi<br />

exetiala. igi SiSobda, spartidan wasulebs ar SemoetanaT ucxo<br />

Cvevebi da ar miebaZaT sxvebis uweso cxovrebisa da nair-nairi saxelmwifo<br />

wyobilebisaTvis. spartaSi Camosul ucxoelebs aZevebda<br />

qalaqidan... ucxo pirebTan erTad qalaqSi ucxo sityvebic Semodis...<br />

axali sityvebi axal azrebs iwvevs: es ki Tavis mxriv did vnebas<br />

ayenebs ers, mraval survils badebs da damkvidrebul saxelmwifo


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

115<br />

wyobilebaSi iseT arev-darevas iwvevs, rogorsac Seuxmatkbilebeli<br />

xmebi musikaSi. likurge fiqrobda, qalaqi cudi Cvevebisagan ufro<br />

metad unda daecva, vidre Semotanili gadamdebi senisagan~ (plutarqe,<br />

likurgosi, 27). likurgosis kanonmdebloba efuZneboda<br />

TavisufalTa qonebriv gaTanabrebas, cxovrebis mkacri wesebis danergvas,<br />

simdidrisa da fufunebis sagnebis uaryofas. `likurgosma<br />

moZravi qonebis gadanawilebac ganizraxa. mas surda am RonisZiebiT<br />

Zirfesvianad moespo jer kidev arsebuli uTanasworoba moqalaqeTa<br />

Soris. magram roca dainaxa, spartelebi winaaRmdegobis gauwevlad<br />

pirad qonebaze Znelad Tu aiRebdnen xels, sxva gzas mimarTa da dafaruli<br />

xerxebiT bolo mouRo TanamemamuleTa sixarbes. man jer<br />

akrZala oqrosa da vercxlis fuli da xmarebaSi SemoiRo rkinis<br />

fuli, romelic mcire RirebulebebTan erTad... mZime iyo... rkinis<br />

fulis SemoRebiT likurgosma mravali saxis boroteba gandevna<br />

lakedemoniidan~ (plutarqe, likurgosi, 9).<br />

imave politikis gagrZelebas warmoadgenda brZola xelovnebis<br />

winaaRmdeg. `likurgosma spartidan gaaZeva yovelgvari usargeblo<br />

da uqmi xelovneba. Tumca romc ar gaeZevebina, xelovnebis didi<br />

nawili <strong>Zvel</strong> fulTan erTad TavisTavad gaqreboda. sakuTari nawarmis<br />

gasaReba SeuZlebeli gaxdeboda... fufuneba, romelsac waerTva<br />

is, rac mas sicocxlesa da Zalas aZlevda, TandaTanobiT TviTonve<br />

daWkna. mdidrebi upiratesobiT veRar sargeblobdnen, maT qonebas<br />

Zala daekarga. spartelebma SesaniSnavad daiwyes keTeba yoveldRiurad<br />

saxmari iseTi aucilebeli sagnebisa, rogoricaa sawoli, skami,<br />

magida. sparteli xelosnebi iZulebuli gaxdnen uqmi saqmeebisaTvis<br />

Tavi daenebebinaT da TavianTi didostatoba aucilebeli sagnebis<br />

damzadebaSi gamoeCinaT~ (likurgosi, 9).<br />

spartis Tavisufali moqalaqeebis gaTanabrebis saukeTeso sa-<br />

Sualebad likurgosma miiCnia sajaro sasadiloebi _ sisitiebi.<br />

srulasakovani spartelebi valdebulni iyvnen Sekrebiliyvnen da<br />

erTad esadilaT saerTo sasadiloSi. sakvebi (sakmaod ugemuri) kanoniT<br />

iyo dadgenili. akrZaluli iyo sakuTar ojaxSi kerZis mirTmeva.<br />

vinc am wess daarRvevda, mkacrad kicxavdnen, rac spartelis<br />

RirsebisaTvis Seuferebeli iyo. kanons emorCilebodnen mefeebic.<br />

sisitiebis danergviT simdidrem dakarga mimzidveloba. plutarqe<br />

wers, rom mdidarTa protests likurgosi TavganwirviT aRudga win<br />

da sisitiebi, rogorc cxovrebis gansxvavebuli forma, dakanonda.<br />

saerTo sasadiloSi TiToeul moqalaqes yovelTviurad unda mietana<br />

gansaRvruli raodenobis sursaTi. farTod iyenebdnen Sewirulobasac:<br />

nadirobidan dabrunebul spartels, nanadirevis saukeTeso


116 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

nawili sisitiaSi unda mietana. visac sapatio mizezi hqonda, ufleba<br />

eZleoda, saxlSi esadila.<br />

likurgosis kanonmdebloba iTvaliswinebda, rogorc werilobiT,<br />

ise dauwerel kanonebs, romelTac RvTisagan momdinared Tvlida.<br />

misi azriT, `yvelaze mniSvnelovansa da fasdebuls saxelmwifos<br />

keTildReobisa da RirsebisaTvis fesvebi mtkiced unda hqondes<br />

gadgmuli moqalaqeTa xasiaTsa da qcevaSi. nebisyofa... iZulebaze<br />

ufro Zlieri borkilia. aseT nebisyofas ki adamianSi qmnis aRzrda,<br />

romelsac am SemTxvevaSi namdvili kanonmdeblis Zala eniWeba~ (likurgosi,<br />

13).<br />

meore retrad plutarqes dasaxelebuli aqvs brZola simdidrisa<br />

da fufunebis winaaRmdeg. masSi gaidealebulia ubralo saxli,<br />

Raribuli avejiT.<br />

mesame retra `spartelebs ukrZalavda erTsa da imave mterze<br />

xSirad laSqrobas, raTa es mteri Tavdacvas ar daCveoda da mamaci<br />

mebrZoli ar gamxdariyo.~ 2<br />

likurgosi Tanmimdevrulad icavda gvarovnuli aristokratiis<br />

privilegiebs. hilotebsa da periekebze batonobis SenarCuneba<br />

moiTxovda mudmiv saomar mzadyofnas. am ideas emsaxureboda spartis<br />

Zlierebis safu<strong>Zvel</strong>i _ spartanuli skola da aRzrda. likurgosi<br />

bavSvTa patriotuli suliskveTebiT aRzrdis winapirobad<br />

miiCnevda ojaxisa da qorwinebis problemas. am kuTxiT sayuradReboa<br />

is faqti, ron kanonmdebeli ar zRudavda qalebs da maTTvisac<br />

moiTxovda mamakacebisaTvis aucilebel rTul fizikur varjiSebs,<br />

radgan kanonmdeblis azriT, jansaRi qalebi jansaR STamomavlobas<br />

miscemdnen spartas.<br />

berZnul polisebSi (gansakuTrebiT aTenSi) farTod gavrcelebul<br />

harmoniuli ganaTlebis sistemas upirispirdeboda spartanuli<br />

skola, romelSic mTavari yuradReba fizikur wvrTnas eqceoda. sparteli<br />

bavSvebi, 8 wlidan 18 wlamde, ojaxs mowyvetilebi gadiodnen<br />

mkacr samxedro momzadebas. skolis ZiriTadi mizani iyo samSoblos<br />

Rirseuli damcvelis aRzrda. momaval meomars bavSvobidanve unda<br />

aeTvisebina iaraRis flobis sirTule. yoveldRiuri varjiSi amtan<br />

da Zlier meomrad Camoyalibebas uwyobda xels. spartanul skolaSi<br />

wera-kiTxvas elementarul doneze aswavlidnen, radgan es sfero meo-<br />

2 plutarqes azriT, likurgosis anderZis daucvelobam sparta seriozul damarcxebamde<br />

miiyvana. igi wers, `amitom iyo, rom SemdgomSi metismetad kicxavdnen<br />

mefe agesilaoss, romelmac beotiaSi xSiri laSqrobiT da TavdasxmebiT Tebelebi<br />

spartelTa dari meomrebi gaxada. TebelebTan daWrili agesilaosi rom ixila, antalkidem<br />

uTxra: `kargi jildo ki miiRe Tebelebisagan, romelTac maSin aswavle<br />

brZola, roca es arc undodaT da arc icodneno~ (plutarqe, likurgosi, 13).


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

117<br />

rexarisxovnad iTvleboda. amis gamo, mcire ganaTlebis mqone spartelebi<br />

mokrZalebulad iyvnen naziarebni <strong>Zvel</strong>berZnuli kulturisa<br />

da azrovnebis Seudarebel simaRleebs.<br />

sisitiebSi sadiloba da mcirediT dakmayofileba, simdidrisa<br />

da fufunebis sagnebis uaryofa, spartelTa Tanasworobis principisa<br />

da sxva mravali SemzRudavi moTxovnis dacva, kanonmdebels<br />

spartis Zlierebis sayrdenad miaCnda. rogorc plutarqe likurgosisa<br />

da solonis kanonebis Sedarebisas aRniSnavda, likurgosma miaRwia<br />

imas, rom moqalaqeTa Soris aravin yofiliyo arc mdidari da<br />

arc Raribi. solonis kanonebiT ki uflebriv mdgomareobas gansaz-<br />

Rvravda qonebrivi mdgomareoba. likurgosi icavda gvarovnuli<br />

aristokratiis interesebs. solonis kanonmdebloba mimarTuli iyo<br />

gvarovnuli aristokratiis winaaRmdeg.<br />

likurgosis zrunvis obieqts warmoadgenda ojaxuri siwminde.<br />

sayovelTao pativiscemiT sargeblobdnen kargi Svilebis aRmzrdelebi.<br />

mkacrad isjebodnen ucolo mamakacebi. isini miCneulni<br />

iyvnen kanonierebis damrRvevebad da mraval damamcirebel qmedebasTan<br />

erTad ekrZalebodaT apolonisadmi miZRvnil dResaswaulze<br />

daswreba. likurgoss sakmaod ucnauri wesebis damkvidrebac hqonia<br />

ganzraxuli, rac nebismieri sazogadoebisaTvis Znelad misaRebad<br />

gamoiyureba. plutarqe erT-erT aseT faqtze amaxvilebs yuradRebas:<br />

keTilSobil spartels Tu lamazi qali moewoneboda, SeeZlo<br />

miemarTa misi qmrisaTvis eTxovebina coli, dabadebuli bavSvi daetovebina<br />

TavisTvis, xolo qali daebrunebina qmrisTvis. an kidev,<br />

asakovan kacs, romelsac hyavda axalgazrda coli, ufleba hqonda<br />

micemuli colTan mieSva keTilSobili Wabuki, bavSvi ki Tavisad<br />

mieCnia. Zneli saTqmelia, ramdenad eguebodnen spartelebi amgvar<br />

uCveulo wesebs, magram faqtia, rom sparteli qalebi, eladis danarCeni<br />

polisebis qalebisagan gansxvavebiT, meti TavisuflebiT<br />

sargeblobdnen.<br />

likurgosis kanonmdeblobis kategoriuli moTxovna iyo arsebuli<br />

mdgomareobis SenarCuneba. igi aidealebda cxovrebis patriarqalur<br />

normebs. brZolas ucxadebda gare samyarosTan savaWro da<br />

kulturul urTierTobas. yovelive es gadaiqca spartis CamorCenilobis<br />

mTavar faqtorad.<br />

spartis saxelmwifos arseboba arademokratiuli mimarTulebiT<br />

warimarTa. plutarqes sityvebiT, `likurgosma zomieri saxelmwifo<br />

wyobileba daamyara, magram mere, roca misma momdevno moRvaweebma<br />

dainaxes, oligarqia Tavs gavida, gayoyoCda da kidev ufro Zlieri<br />

gaxda, aiRes da eforTa sagamgeblo SemoiRes~ (likurgosi, 7).


118 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

spartaSi gansakuTrebuli uflebebiT sargeblobdnen eforebi<br />

(efori _ meTvalyure). saxalxo kreba yovelwliurad irCevda xuT<br />

efors. eforati kolegialuri dawesebuleba iyo. erT-erTi efori,<br />

efori-eponimi aZlevda wels Tavis saxels.<br />

spartaSi arsebobda ori samefo gvari da ori mefe. mSvidobianobis<br />

dros mefeebis Zalaufleba umniSvnelo iyo, magram funqciebi<br />

ezrdebodaT omianobis SemTxvevaSi; Tumca umeTvalyureod arc br-<br />

Zolis velze stovebdnen, maT saqmianobas ori efori akontrolebda.<br />

isini ganikiTxavdnen mefeebis mier daSvebul Secdomebs da Tu<br />

aRmoCndeboda, rom darRveuli hqondaT kanoni, an cdilobdnen<br />

uflebamosilebis gafarToebas, dasvamdnen sakiTxs maTi gadayenebis<br />

Sesaxeb da moxdeboda axal mefeTa arCeva imave gvaridan. amrigad,<br />

spartis mefeebi iyvnen eforTa kolegiisa da saxalxo krebis<br />

gadawyvetilebaTa Semsruleblebi.<br />

gvarovnuli wyobilebis gadmonaSTad iTvleba uxucesTa sabWo<br />

_ gerusia. misi Semadgenloba gansazRvruli iyo 28 wevriT, emateboda<br />

ori mefe. sruli saxiT gerusia 30 wevrisagan Sedgeboda.<br />

gerusia arCeviTi organo iyo. mis SemadgenlobaSi irCevdnen 60<br />

wels gadacilebul gamorCeul spartelebs, romelnic Tavisufalni<br />

iyvnen samxedro samsaxurisgan. gerusiaSi moxvedra damsaxurebis<br />

seriozuli dadastureba iyo. arCeva xdeboda saxalxo krebaze da<br />

gamarjvebuli mTeli sicocxle rCeboda kolegiis wevrad. gerusia<br />

adgenda saxalxo krebis dRis wesrigs, mis funqciebSi Sedioda,<br />

agreTve, mniSvnelovan sasamarTlo saqmeTa warmoeba (saxelmwifo<br />

danaSauli, mefeebis winaaRmdeg aRZruli saqmeebi). droTa ganmavlobaSi,<br />

eforebis kolegiis gaZlierebam, gerusiis roli daaknina.<br />

peloponesis omis dros, mTeli rigi sakiTxebi uxucesTa sabWos<br />

monawileobis gareSe ganixileboda.<br />

spartaSi funqcionirebda saxalxo kreba _ apela, romlis<br />

uflebamosileba sakmaod SezRuduli iyo. qveynis politikur<br />

cxovrebaze gavleniT igi aTenis saxalxo krebas ver Seedreboda. arqaul<br />

xanaSi krebas iwvevdnen mefeebi, klasikuri periodidan misi<br />

warmarTvis funqciebi gadavida eforebis xelSi. krebas iwvevdnen<br />

TveSi erTxel (gansakuTrebul SemTxvevaSi SeiZleboda misi riggareSe<br />

mowvevac). krebaze daswreba SeeZloT 30 wlis moqalaqeebs,<br />

magram sxdomaze sityviT gamosvlis ufleba mxolod Tanamdebobis<br />

pirebs hqondaT. rigiTi spartelebi, krebis muSaobaSi monawileobas<br />

ar iRebdnen, maT mxolod xmis micema evalebodaT. spartis saxalxo<br />

krebaze xmis micema xdeboda sityvis pirdapiri mniSvnelobiT _<br />

yviriliT. gamarjvebulad iTvleboda is winadadeba an is pirovneba,


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

119<br />

romelic Zlier yvirils daimsaxurebda. daeWvebis SemTxvevaSi Catardeboda<br />

xmis micemis Semowmeba _ yvirili ganmeorebiT.<br />

likurgosis ideebis erTgulebam sparta mrude gziT waiyvana.<br />

demokratiuli sawyisebis SezRudulobam spartelTa mTeli energia<br />

fizikur varjiSebs dauqvemdebara. qalaqi samxedro yazarmis<br />

STabeWdilebas stovebda. peloponesis omSi mopovebulma gamarjvebam,<br />

saerToelinuri interesebi ver daakmayofila. konservatuli<br />

ideologia saberZneTze hegemonobis SesanarCuneblad sakmarisi ar<br />

aRmoCnda. TebesTan dapirispirebam wertili dausva antikuri avtorebis<br />

mier spartis gaidealebul uZlevelobas.<br />

spartaSi arsebuli reJimi miCneulia anomaliad, saerTo ber-<br />

Znuli samyarosaTvis damaxasiaTebeli kanonzomierebidan gadaxrad.<br />

dakanonebuli wesebis uryevma dacvam ganapiroba sazogadoebrivi<br />

cxovrebis gayinva da kulturuli ganviTarebis SeCereba.<br />

berZnuli <strong>demokratia</strong> klasikuri formiT Camoyalibda aTenSi.<br />

antikuri tradiciis Tanaxmad, legendaruli mefis kodrosis gardacvalebis<br />

Semdeg (Zv. w. XI saukuneSi) Seiqmna xelisuflebis arCeviTi<br />

magistratura, romelic cnobilia arqontis saxelwodebiT. Zv.<br />

w. VII saukunidan Tanamdeboba gadaiqca kolegialur dawesebulebad<br />

da irCevdnen 9 arqonts erTi wlis vadiT. aRmasrulebel xelisuflebas<br />

saTaveSi edga arqonti eponimi, misi saxeli eZleoda wels.<br />

arqonti basilevsi ganagebda kultis sakiTxebs. arqonti polemarqosi<br />

iTvleboda mxedarTmTavrad. danarCen eqvs arqonts ewodebodaT<br />

TesmoTetebi _ maT funqciebSi Sedioda sasamarTlo sakiTxebi.<br />

arqontebi umaRles xelisuflebas flobdnen Zv. w. VI saukunis<br />

bolomde. klisTenes reformebiT (Zv. w. 509 wels) realuri Zalaufleba<br />

gadavida strategosebis xelSi (arqontTa kolegia sapatio<br />

gaxda).<br />

mmarTvelobis demokratiuli sistemis damyareba umwvaves brZolebSi<br />

mimdinareobda. gvarovnuli aristokratia Seupovrad gamodioda<br />

Tavisi privilegiebis SesanarCuneblad. mis batonobas pirveli<br />

seriozuli dartyma miayena poetma da reformatorma, Svid brZen-<br />

Tagan erTerTma, solonma. Zv. w. 594 wels solonis gatarebulma<br />

timokratiulma reformam safu<strong>Zvel</strong>i gamoacala aristokratiis<br />

pretenziebs, daawesa qonebrivi cenzi.<br />

reformis Tanaxmad, wliuri Semosavlebis mixedviT, aTenis sruluflebiani<br />

mosaxleoba daiyo oTx klasad. pirvel klasSi Sevidnen<br />

isini, romelTa wliuri Semosavali Seadgenda 500 medimns<br />

(medimni _ wonis sawyao erTeuli), meoreSi _ samass, mesameSi _<br />

orass, danarCenebs 200 medimnze dabali Semosavali hqondaT. qone-


120 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

brivi cenzi gaxda politikuri uflebebis ganmsazRvreli. pirveli<br />

da meore klasis moqalaqeebs SeeZloT umaRlesi Tanamdebobis dakaveba.<br />

mesame klasis moqalaqeebi sargeblobdnen pasiuri uflebebiT.<br />

ar SeiZleboda maTi arqontad arCeva da areopagSi (uxucesTa sab-<br />

WoSi) moxvedra. meoTxe klasi sargeblobda xmis uflebiT, magram<br />

vercerT Tanamdebobas ver daikavebda.<br />

qonebrivi cenzis dawesebam xelisuflebas CamoaSora evpatridebi<br />

(gvarovnuli aristokratia). reformam gza gauxsna monaTmflobeluri<br />

polisis ganviTarebis axal safexurs da saTave daudo demokratiuli<br />

institutebis Camoyalibebas. dawesebulma cenzma evpatridebi,<br />

romelTa qonebrivi mdgomareoba sakmaod mokrZalebuli iyo, atikis<br />

sruluflebiani mosaxleobis rigiT wevrebad gadaaqcia.<br />

solonma Seqmna mmarTvelobis demokratiuli organoebi: oTxasTa<br />

sabWo _ bule, nafic msajulTa sasamarTlo _ helieia, gaafarTova<br />

saxalxo krebis funqciebi, Seamcira areopagisa da arqontTa<br />

kolegiis uflebamosileba.<br />

demokratiul kanonTa Soris aRsaniSnavia savalo kabalis gauqmeba<br />

(sisaxTia (tvirTis moxsna). kabalisagan gaTavisuflebul moqalaqes<br />

gza exsneboda xelosnobisa da vaWrobisaken. reformatori<br />

iTvaliswinebda imas, rom atikis mwiri miwa ver uzrunvelyofda mis<br />

mkvidrT da saWiro iyo damatebiTi saarsebo saSualebebi. aseTad<br />

miiCnia xelosnoba da vaWroba. soloni xelosnobis waxalisebasac<br />

aqcevda yuradRebas. am mizniT, gamosca kanoni, romlis ZaliTac Svili<br />

ar iyo valdebuli erCina mama, Tu igi raime xelobas ar Seaswavlida~<br />

(plutarqe, soloni, 22). solonis demokratiuli gardaqmnebis<br />

seria Seaferxa pisistrates tiraniam (560-527). pisistrate aTens<br />

erTpirovnulad marTavda, Tumca kanonebi ucvlelad (umoqmedod)<br />

datova. pisistrates tiraniam Seasusta demokratiuli nakadi, magram<br />

udidesi roli Seasrula aTenis ekonomikuri da kulturuli<br />

cxovrebis aRmavlobaSi.<br />

solonis kanonmdeblobis gaRrmavebas warmoadgenda klisTenes<br />

reformebi (gatarda Zv. w. 509 wels), romelmac ganamtkica aTenis<br />

<strong>demos</strong>is mdgomareoba. reformebiT gvarovnul aristokratias kidev<br />

ufro Seumcirda uflebebi. gvarovnul gaerTianebebs mxolod<br />

sakulto funqciebi SerCaT. didi mniSvneloba hqonda imasac, rom<br />

oTxi gvarovnuli files nacvlad, atika dahyo aT teritoriul<br />

filed. reformireba ganicada sakanonmdeblo da aRmasrulebeli<br />

xelisuflebis TiTqmis yvela sferom. demokratiis dacvas emsaxureboda<br />

ostrakismosis daweseba, romlis mizansac Seadgenda tiraniis<br />

saSiSroebis Tavidan acileba.


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

121<br />

gatarebuli reformebiT <strong>demokratia</strong>m, rogorc relobam, srulyofilebas<br />

miaRwia. aTenis amaRlebis paralelurad gamanadgurebeli<br />

tragedia ganicades mcire aziis berZnulma polisebma. Zv. w. VI<br />

saukunis dasawyisSi maTi damoukidebloba xelyo lidiis samefom,<br />

xolo saukunis dasasruls aqemenidurma sparseTma ayvavebuli qalaqebi<br />

miwasTan gaaswora. gadarCenili mosaxleobis didma nawilma<br />

kontinentur saberZneTs miaSura. aTenis mzardi ekonomika farTod<br />

uRebda kars sparsTa monobis uRlisagan Tavdaxsnil Tvistomebs.<br />

vaWar-xelosnebTan erTad aTens Seafares Tavi kulturisa da mecnierebis<br />

warmomadgenlebmac. rodesac aqemenidebis imperiam maxvili<br />

egeosis zRvis kunZulebsa da balkaneTze mimarTa, demokratiuli<br />

aTeni mtkiced aRudga win sparsul agresias.<br />

berZen-sparselTa naxevarsaukunovan omSi aTenma daamtkica Tavisi<br />

upiratesoba danarCen berZnul polisebze. igi saTaveSi Caudga<br />

eladas da SeZlo mrisxane mtris mogerieba. gamarjvebam aTenis<br />

avtoriteti ganuzomlad gazarda da <strong>demokratia</strong>s saberZneTze batonobis<br />

pretenziac gauCnda. pirvelobis ambiciam gamoiwvia dapirispireba<br />

spartasTan, rasac Sedegad mohyva peloponesis omi.<br />

aTenis Zliereba ganamtkica atika-delosis sazRvao kavSirSi wamyvani<br />

rolis Sesrulebam. <strong>demokratia</strong>m aTenSi ganviTarebis mwvervals<br />

perikles epoqaSi miaRwia (Tumca perikles <strong>demokratia</strong>ze antikuri<br />

avtorebi seriozulad kamaTobdnen).<br />

Zv. w. V saukunis aTenSi qveynis beds Tavisufali moqalaqeebi ganagebdnen.<br />

demokratiuli kanonmdebloba mxolod sruluflebian<br />

moqalaqeebze vrceldeboda. privilegirebul moqalaqeTa kategoriaSi<br />

atikis mosaxleobis mcire nawili Sedioda.<br />

klasikuri periodis aTenSi, demokratiis umaRles organos warmoadgenda<br />

saxalxo kreba _ eklesia. mis muSaobaSi monawileobis<br />

ufleba hqondaT 30 wels gadacilebul sruluflebian moqalaqeebs.<br />

daswreba SeeZloT, magram xmis ufleba ar hqondaT moqalaqeobamiRebul<br />

20-dan 30 wlamde axalgazrdebsac.<br />

saxalxo kreba ar iyo mTeli atikis mosaxleobis interesTa gamomxatveli.<br />

misi obieqti mxolod sruluflebiani moqalaqeebi iyvnen.<br />

kreba ar cnobda metekebs (aTenSi mudmivad mcxovreb ucxoelebs).<br />

sruluflebiani moqalaqis uflebebiT ar sargeblobdnen, agreTve,<br />

Sereuli qorwinebis Sedegad dabadebuli pirebi. aTenis moqalaqisa<br />

da sxva berZnuli polisis moqalaqis daqorwineba ar iZleoda imis<br />

garantias, rom STamomavloba aTenis moqalaqeobas miiRebda.<br />

aTenis demokratiis kanonebiT, qalebi Tavisufal moqalaqeebad<br />

iTvlebodnen, magram politikuri uflebebiT ar sargeblobdnen,


122 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

xmis ufleba ar hqondaT. aqedan gamomdinare, maTi Tavisufleba<br />

arasrulyofili iyo.<br />

saxalxo kreba monebis, rogorc arasrulfasovani adamianebis<br />

sakiTxs saerTod ar ganixilavda. 3<br />

saxalxo krebas iwvevdnen TveSi erTxel (saWiroebis SemTxvevaSi<br />

dasaSvebi iyo riggareSe mowvevac). kreba imarTeboda Ria cis qveS. amitom<br />

wvimis, Weqa-quxilis, miwisZvris, daRamebis SemTxvevaSi, xdeboda<br />

misi gadadeba meore dRisTvis. krebis mudmivi damswreni da monawileni<br />

iyvnen aTenisa da mimdebare sofelTa mkvidrni. mniSvnelovani<br />

gadawyvetilebis misaRebad sakmarisi iyo 6 aTasi moqalaqis xma.<br />

saxalxo kreba iyo, rogorc sakanonmdeblo, ise marTva-gamgeobis<br />

umaRlesi instancia. krebaze wydeboda omisa da zavis sakiTxebi,<br />

mtkicdeboda xelSekrulebebi, ganixileboda armiisa da flotis<br />

md gomareoba. saxalxo krebaze xdeboda moqalaqeobis miniWeba da<br />

Ca m orTmeva, kreba ismenda angariSebs Tanamdebobis pirebisagan, mis kompetenciaSi<br />

Sedioda atika-delosis kavSirSi Semaval polisebTan urTierTobis<br />

garkveva. aristoteles azriT, `saxalxo kreba aris yvelaze<br />

mTavari xelmZRvaneli organo~ (aristotele, politika, VI, I).<br />

saxalxo krebaze xdeboda kanonebis (nomos) da dadgenilebebis<br />

(fsefizma) miReba. kreba iwyeboda winaswar Sedgenili dRis wesrigiT,<br />

romelic ganxiluli hqonda xuTasTa sabWos (bules) da axlda misi<br />

daskvna. Tu warmodgenili winadadebebi kamaTs ar iwvevda, maT uproblemod<br />

iRebdnen. Tu sakiTxi bundovani iyo, iwyeboda dava, gawafuli<br />

oratorebis Widili. saboloo Sedegs kenWisyra gadawyvetda.<br />

saxalxo kreba didi sifrTxiliT ekideboda moqalaqeobis mini-<br />

Webas. daeWvebis SemTxvevaSi maZieblis saqme gadaecemoda nafic<br />

msajulTa sasamarTlos. sasamarTlo safuZvlianad Seiswavlida<br />

aRniSnuli piris warmomavlobas da krebas warudgenda Sesabamis<br />

daskvnas. mxolod amis Semdeg dadgeboda sakiTxi dRis wesrigSi.<br />

moqalaqeobis maZiebels nafic msajulTa sasamarTlos winaSe unda<br />

waredgina mSoblebisa da winaprebis, rogorc aTenis moqalaqeebis<br />

damadasturebeli sabuTebi, romeli demidan iyvnen isini da sad mdebareobda<br />

maTi akldamebi. saWiroebis SemTxvevaSi yuradReba eqceoda<br />

mowmeebis Cvenebebsac.<br />

moqalaqeobis miniWebis garTulebuli procedura dakavSirebuli<br />

iyo perikles saxelTan, romlis iniciativiTac Zv. w. 451 wels<br />

3 gamoTqmulia mosazreba, rom atikis mosaxleoba Zv. w. V saukuneSi Seadgenda daax.<br />

400 aTas mcxovrebs. aqedan sruluflebiani moqalaqis statusiT sargeblobda 40<br />

aTasi. danarCenSi igulisxmebian qalebi, bavSvebi, monebi, metekebi. saxalxo kreba<br />

am 40 aTasi kacis Tanasworuflebianobis damadasturebel saxelmwifo dawesebulebas<br />

warmoadgenda.


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

123<br />

kanonSi Seitanes uamravi SemzRudavi barieri. ramdenime wlis Semdeg<br />

kanoni TviT perikles winaaRmdeg amoqmedda. rodesac misi vaJi<br />

gaxda oci wlis, moqmedi kanonis ZaliT igi moqalaqeobas ver miiRebda,<br />

radgan misi deda aspazia warmoSobiT mileteli iyo. imdroindeli<br />

aTenis yvelaze gavleniani politikosi perikle ramdenjerme<br />

gamovida saxalxo krebaze, rom misi Svilis mimarT daeSvaT gamonaklisi<br />

da mieniWebinaT moqalaqeoba. saxalxo krebam xangrZlivi kama-<br />

Tis Semdeg daakmayofila demokratiis beladis Txovna.<br />

saxalxo krebaze moqalaqeobis problemas xSirad svamdnen<br />

politikuri brZolebis dros. magaliTisaTvis SeiZleba davasaxeloT<br />

<strong>demos</strong>Tenes da esqines dapirispireba, romelSic kargad<br />

Cans imdroindel aTenSi makedonur da antimakedonur dajgufebaTa<br />

Seurigebloba da am fonze nebismieri bundovani faqtis wina planze<br />

wamoweva. oratorma esqinem <strong>demos</strong>Tenes winaaRmdeg wamoyenebul<br />

braldebaTa Soris eWvis qveS daayena misi moqalaqeobis sinamdvile.<br />

braldebis Tanaxmad <strong>demos</strong>Tenes dedis bebia araaTeneli iyo. <strong>demos</strong>Tenem<br />

brwyinvale sityvaSi uaryo braldeba da daamtkica Tavisi<br />

winapris aTeneloba. sainteresoa imis xazgasmac, rom bralmdebeli<br />

moiTxovda <strong>demos</strong>Tenes, rogorc damnaSavis aTenidan gaZevebas.<br />

<strong>demos</strong>Tenem Tavisi sityva ise warmarTa, rom sxdomas mimarTuleba<br />

Seucvala da krebaze esqines sakiTxic dadga. xmis micemis Sedegad<br />

aRmoCnda, rom aTenelTa umravlesobam esqines gaZevebas dauWira<br />

mxari. oratoric saxalxo krebis gadawyvetilebas daemorCila da<br />

mTeli sicocxle gaZevebaSi gaatara.<br />

saxalxo krebaze aTenis sruluflebian moqalaqes, romelic sxdomas<br />

eswreboda, SeeZlo sakuTari azris gamoTqma. es wesi garantias<br />

iZleoda gaesworebinaT kanonebSi daSvebuli uzustobani. yoveli<br />

wlis dasawyisSi krebis Tavmjdomare (epistatesi), romelsac erTi<br />

dRiT irCevdnen, sxdomis gaxsnisas dasvamda kiTxvas, xom ar Tvlidnen<br />

saWirod moqmed kanonebSi cvlilebebis Setanas. Catardeboda<br />

xmis micema. Tu miiCnevdnen, rom cvlilebebi aucilebeli iyo, winadadebis<br />

avtors xuTasTa sabWoSi unda Seetana axali kanonproeqti.<br />

sabWo ganixilavda proeqts da ubrunebda saxalxo krebas. kanonis<br />

saboloo damtkiceba xdeboda nafic msajulTa sasamarTloSi. amdeni<br />

instanciis gavlis miuxedavad, kanoni mainc ar iyo dazRveuli<br />

gadacdomisagan an calkeul pirTa mxridan ganzrax daSvebuli<br />

uzustobisagan. aseT SemTxvevaSi amoqmeddeboda kanonmdeblobis<br />

dacvis araordinaluri meqanizmi _ grafe paranomon _ saCivari<br />

ukanonobis winaaRmdeg.<br />

grafe paranomonis aRmZvreli valdebuli iyo fici daedo, rom


124 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

ar gamoiyenebda miniWebul uflebamosilebas aTenis sazianod. am<br />

proceduris Catarebis Semdeg warmoadgenda igi Tavis saCivars. warmodgenil<br />

saCivars kreba gadascemda nafic msajulTa sasamarTlos.<br />

sasamarTlo gamohyofda kanonmdeblebis (nomoTetebis) komisias,<br />

romelsac evaleboda grafe paranomonis kanonTa mimarTebis dadgena.<br />

proeqtis avtors nomoTetTa winaSe unda daemtkicebina, rom<br />

moqmedi kanoni an dadgenileba Seicavda Seusabamobas da aucilebeli<br />

iyo misi gasworeba. mopasuxed gamodioda is piri, romelmac Tavis<br />

droze aRniSnuli kanoni warudgina saxalxo krebas. nomoTetebi<br />

mousmendnen orive mxares. saboloo sityva maT ekuTvnodaT. Tu<br />

komisia miiCnevda, rom grafe paranomon aRZruli iyo samarTlianad,<br />

misi avtori miecemoda pasuxismgeblobaSi da daekisreboda fuladi<br />

jarima, mZime darRvevebis dros _ samSoblodan gaZevebac. ase-<br />

Tive pasuxismgebloba ekisreboda grafe paranomonis Semtansac. Tu<br />

daumtkicdeboda, rom igi cdilobda saxalxo krebisa da nomoTet-<br />

Ta komisiis SecdomaSi Seyvanas da kanonebis araswor ganmartebas,<br />

kanoni mTeli simkacriT amoqmeddeboda mis winaaRmdeg, gasamarTldeboda<br />

da jarima an gaZeveba ar acdeboda.<br />

aTenis sruluflebiani moqalaqeoba niSnavda xelSeuxeblobis<br />

garantias, magram gansazRvrul movaleobasac gulisxmobda, romlis<br />

darRveva mkacrad isjeboda.<br />

<strong>Zvel</strong>i eladis politikuri azrovnebis udidesi miRweva _ aTenis<br />

<strong>demokratia</strong> _ uzrunvelyofda Tavisufali moqalaqis uflebebs,<br />

demokratiuli kanonmdeblobis arealSi moqceuli iyvnen mxolod<br />

aTenis moqalaqeebi da igi odnavadac ar iTvaliswinebda atika-delosis<br />

kavSirSi Semavali polisebis moqalaqeTa uflebebs.<br />

aTenis demokratiis umniSvnelovanes aRmasrulebel dawesebulebas<br />

warmoadgenda xuTasTa sabWo (bule). misi winamorbedi iyo solonis<br />

mier Seqmnili oTxasTa sabWo. imis gamo, rom atika dayofili<br />

iyo oTx gvarovnul filed, reformatorma TiToeuli filedan<br />

masSi Seiyvana 100 wevri. solonma sabWo daupirispira gvarovnuli<br />

aristokratiis dasayrdens-areopags. kanonmdebelma klisTenem (Zv.<br />

w. 509 wels) oTxasTa sabWo Secvala xuTasTa sabWoTi. cvlileba<br />

dakavSirebuli iyo axal teritoriul dayofasTan. klisTenem oTxi<br />

files nacvlad atika dahyo aT filed. Sesabamisad TiToeuli file<br />

warmomadgenlobiT organoSi irCevda ormocdaaT wevrs, ramac ganapiroba<br />

bules Semadgenlobis gazrda xuTasamde.<br />

xuTasTa sabWos _ bules wevrad irCevdnen 30 wlis asaks gadacilebul<br />

sruluflebian moqalaqes, erTi wlis vadiT. erTi da imave<br />

piris orjer arCeva ar SeiZleboda, ufro zustad, SeiZleboda, ma-


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

125<br />

gram mas Semdeg, roca yvela moqalaqe gaivlida am safexurs, rac<br />

warmoudgenlad gamoiyureboda.<br />

bule idga saxalxo krebis gverdiT da warmoadgenda mis samuSao<br />

organos. xuTasTa sabWos did mniSvnelobaze metyvelebs is<br />

faqtic, rom aTenis saxalxo krebis gadawyvetileba iwyeboda sityvebiT:<br />

`daadgina bulem da <strong>demos</strong>ma~. xuTasTa sabWo farTo uflebebiT<br />

sargeblobda. mis prerogativaSi Sedioda saxalxo krebaze<br />

gansaxilveli sakiTxebis gansazRvra. sabWos daskvnis gareSe saxalxo<br />

krebaze sakiTxi ver gavidoda. bules winaswar ganuxilvelad<br />

saxalxo krebas gadawyvetilebis gamotana ar SeeZlo, da, rac mTavaria,<br />

rogorc umaRlesi administraciuli dawesebuleba, valdebuli<br />

iyo saxalxo krebis sxdomidan sxdomamde gaekontrolebina<br />

da aResrulebina saxalxo krebis gadawyvetilebani. am kuTxiT igi<br />

aRmasrulebeli organos funqcias asrulebda.<br />

xuTasTa sabWos wevrs movaleobis Sesrulebis ufleba eZleoda<br />

mas Semdeg, rodesac wina mowvevis bules winaSe gaivlida mkacr<br />

Semowmebas _ dokimasias. mas unda warmoedgina sruluflebiani<br />

moqalaqis damadasturebeli cnoba da daesaxelebina sagvareulo<br />

akldama. savaldebulo iyo imis dadgena, bules wevri ramdenad<br />

keTilsindisierad ixdida gadasaxadebs da rogor ekideboda samxedro<br />

samsaxurs. xazgasmiT iyo miTiTebuli mSoblebisadmi pativiscemis<br />

gamoxatvis garkveuli normebic. dauSvebeli iyo sasjelmoxdili<br />

moqalaqis arCeva bules wevrad. im SemTxvevaSi Tu vinme<br />

Seecdeboda komisiis SecdomaSi Seyvanas, maSinve amoiRebdnen siidan<br />

da jarimas daakisrebdnen.<br />

dokimasiis mizans Seadgenda bules wevris RirsebaTa dadgena,<br />

ramdenad Seesabameboda misi monacemebi demokratiis moTxovnebs.<br />

dokimasiis dros, sadavo sakiTxebis wamoWrisas kandidats SeeZlo<br />

mowmeebis moxmoba.<br />

xuTasTa sabWos wevrebi, vidre saqmianobas Seudgebodnen, fics<br />

sdebdnen, rom kanonis sruli dacviT Seasrulebdnen dakisrebul<br />

movaleobas. erTi wlis Semdeg isini waradgendnen angariSs da Tanamdebobas<br />

stovebdnen.<br />

bule xelSeuxeblobis garantias ar iZleoda. danaSaulis Cadenis<br />

SemTxvevaSi nebismier dros SeiZleboda misi wevris winaaRmdeg<br />

saCivris aRZvra.<br />

xuTasTa sabWo warmarTavda aTenis administraciul, samxedrosazRvao,<br />

savaWro, kulturul da sxv. cxovrebis, qveynis finansebi<br />

mTlianad sabWos kompetenciaSi Sedioda. akontrolebda Semosavalsa<br />

da gasavals, awesebda gadasaxadebis moculobas, gaweuli


126 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

daxmarebis kanonzomierebas. bule awesrigebda urTierTobas gare<br />

samyarosTan, iRebda elCebs da waradgenda saxalxo krebaze, uflebamosili<br />

iyo gaeformebina xelSekrulebebi. bule ismenda diplomatiuri<br />

misiiT wargzavnil pirTa angariSebs. Tanamdebobis pirebi<br />

valdebulni iyvnen sabWosTvis moexsenebinaT, ra keTdeboda qveyanaSi<br />

da rogori gegmebi hqondaT. Tavis mxriv bule regularulad<br />

abarebda angariSs saxalxo krebas (finansebTan da sxva sakiTxebTan<br />

dakavSirebiT).<br />

xuTasTa sabWo SedarebiT dabali instanciis sasamarTlo xelisuflebasac<br />

flobda, Tumca misi ganaCenis gasaCivreba SeiZleboda.<br />

bule warmoadgenda aTenis kanonmdebelTa (soloni, klisTene)<br />

did gamarjvebas. Tavidanve gamoikveTa misi mTavari daniSnuleba:<br />

demokratiuli Rirebulebebis samsaxuri. xuTasTa sabWo, saxalxo<br />

krebasTan erTad iyo is safu<strong>Zvel</strong>i, romelsac eyrdnoboda aTenis<br />

<strong>demokratia</strong>.<br />

demokratiis mniSvnelovan organos warmoadgenda aTenis nafic<br />

msajulTa sasamarTlo _ helieia.<br />

sasamarTlos reformac solonma gaatara. Tu misi kanonmdeblobiT,<br />

nebismier Tanamdebobaze irCevdnen qonebrivi cenzis<br />

gaTvaliswinebiT, helieias wevrobaze SezRudva ar arsebobda.<br />

mosamarTleoba SeeZloT meoTxe kategoriis moqalaqeebsac (Tetebs).<br />

mosamarTleTa raodenoba gansazRvruli iyo 5 aTasi kaciT (emateboda<br />

aTasi saTadarigo mosamarTle. mTlianobaSi gamodioda 6 aTasi).<br />

helieias wevroba misawvdomi iyo aTenis yvela Tavisufali moqalaqisaTvis,<br />

magram vidre airCevdnen, sxva Tanamdebobis pirebis msgavsad<br />

utardebodaT mkacri Semowmeba. mas moeTxoveboda warmomavlobis<br />

damadasturebeli cnoba, saxeldobr, rom iyo aTenis sruluflebian<br />

moqalaqeTa STamomavali. ar unda hqonoda gadauxdeli vali.<br />

dauSvebeli iyo sasjelmoxdilis arCeva mosamarTled. Tu vinme Seecdeboda<br />

daefara Tavisi warsuli, magram siyalbe gamJRavndeboda,<br />

mis saqmes calke ganixilavdnen, sasjels ganuaxlebdnen da jarimas<br />

daakisrebdnen.<br />

mosamarTleebi fics debdnen, rom daicavdnen arsebul kanonebs,<br />

iqnebodnen obieqturni da ar Caidendnen qveynis sawinaaRmdego<br />

qmedebas. mosamarTleTa ficSi xazgasmuli iyo, rom moiqceodnen<br />

keTilsindisierad, kanonis morCilni da mousyidvelni. danaSaulis<br />

Camden mosamarTleebs mkacrad sjidnen. mcire gadacdomisaTvis<br />

adebdnen fulad jarimas. danaSaulis zrdasTan erTad izrdeboda<br />

sasjelic: kanoni iTvaliswinebda moqalaqeobis uflebis CamorTmevas,<br />

samSoblodan gaZevebas da sikvdiliT dasjasac ki. aseTi sim-


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

127<br />

kacre sakmaod formalurad gamoiyureba, radgan mosamarTleTa<br />

saocrad didi ricxvi mosyidvasa da angarebas gamoricxavda. amis<br />

garantias iZleoda is faqti, rom sasamarTlos mTeli Semadgenloba<br />

(5000 mosamarTle) dayofili iyo aT nawilad. TiToeul meaTeds<br />

ewodeboda dikasteria. gansakuTrebuli mniSvnelobis sakiTxebs ori<br />

(1000 mosamarTle) an sami (1500 mosamarTle) dikasteria arCevda.<br />

mosamarTleTa ricxvis gazrda xdeboda maSin, roca braldebuli<br />

iyo saxelmwifos umaRlesi Tanamdebobis piri (cnobilia, rom<br />

samma dikasteriam gaarCia perikles winaaRmdeg aRZruli saCivari,<br />

romelsac bralad edeboda Tanamdebobis borotad gamoyeneba. procesi<br />

perikles gamarjvebiT damTavrda. _ plutarqe, perikle, 32).<br />

mosamarTleTa obiqeturobis garantias zrdida isic, rom sxdomis<br />

dRes helieias aTive dikasteria cxaddeboda sasamarTlosTan,<br />

tardeboda kenWisyra da romel dikasteriasac mouwevda, is darCeboda<br />

saqmis gasarCevad, danarCenebi Tavisufalni iyvnen. amrigad,<br />

rogori simdidris mflobelic ar unda yofiliyo braldebuli da<br />

misi naTesav-megobrebi, ramdenime aTasi kacis gafrTxileba praqtikulad<br />

SeuZlebeli iyo.<br />

aseTi zRudeebis miuxedavad, helieias mravali kritikosi hyavda.<br />

am mxriv aRsaniSnavia oratori lisiasi, romelmac sakuTar ojaxze<br />

ganicada sasamarTlos usamarTlo ganaCeni. komediografi aristofane<br />

mosamarTleebs meqrTameebs da borotebis msaxurebs uwodebda.<br />

demokratiis stabilurobis periodSi aTenis nafic msajulTa<br />

sasamarTlo kanonierebis sadarajoze idga, magram peloponesis<br />

omiT gamowveulma krizisma is Zalmomreobis iaraRad aqcia da xSirad<br />

iRebda ara samarTlebriv, aramed politikur gadawyvetilebebs.<br />

mraval faqtTa Soris sakmarisia oris dasaxeleba: perikle umcrosis<br />

(didi perikles Svilis) da filosofos sokratesi.<br />

peloponesis omis miwuruls (Zv. w. 405 wels) perikles, rogorc<br />

strategoss, brali dasdes arginusis koncxTan gamarTuli brZolis<br />

dros daRupul meomarTa dakrZalvis ritualis SeusruleblobaSi.<br />

helieiam moqalaqeTa uSualo zemoqmedebiT gamoitana aSkarad usamarTlo<br />

ganaCeni da perikles da masTan erTad ramdenime strategoss<br />

sikvdili miusaja. qsenofontis sityvebiT, sasamarTlo moqmedebda<br />

ara WeSmaritebis, aramed boroti adamianebis survilis<br />

dasakmayofileblad (qsenofonti, saberZneTis istoria, I, 7).<br />

demokratiisadmi mtrulad ganwyobili sokrate helieiam cilismwamebluri<br />

braldebiT, TiTqos igi uRmerTobas qadagebda,<br />

gaasamarTla da dasaja.<br />

sokrates sasamarTlo procesi vrclad aqvT aRwerili didi fi-


128 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

losofosis mowafeebs: platons (`sokrates apologia~, dialogi<br />

`kritoni~) da qsenofonts (`mogonebebi sokrateze~, `sokrates<br />

apologia~), romlebmac gamokveTilad aCvenes helieias ara samarTlebrivi,<br />

aramed politikuri mxare.<br />

sokrate politikur saqmianobaSi ar monawileobda, magram macrad<br />

akritikebda mmarTvelobis demokratiul formebs (<strong>demokratia</strong>ze<br />

uaryofiTi azrisani iyvnen momdevno filosofosebic, platoni<br />

da aristotele). sokrates popularobas da mis gansxvavebul pozicias<br />

aTenis <strong>demokratia</strong> ver urigdeboda da cru mowmeTa Cvenebebis<br />

safu<strong>Zvel</strong>ze saCivari aRZra nafic msajulTa sasamarTloSi. braldebis<br />

Tanaxmad, filosofosi axalgazrdebs ryvnida uRmerTobis qadagebiT.<br />

sasamarTlo procesze sokratem brwyinvaled daicva Tavi,<br />

magram amas marTlmsajulebaze gavlena ar mouxdenia. helieias 500<br />

wevridan filosofosis sikvdiliT dasjas xma misca 280-ma. politikuri<br />

angariSsworebis process mxari ar dauWira 220 naficma msajulma.<br />

gaimarjva umravlesobam. Zv. w. 399 wlis maisSi sokratem<br />

aTenis nafic msajulTa sasamarTlos ganaCeni TviTon aRasrula:<br />

cikutiT savse Tasi mSvidad dalia da amqveyniur cxovrebas daemSvidoba.<br />

Zv. w. V saukunis bolosaTvis samarTlianobis simbolod miCneuli<br />

helieia usamarTlobis msaxur dawesebulebad gadaiqca.<br />

misi Tavdapirveli saxis dakargvaze gadamwyveti gavlena moaxdina<br />

peloponesis omiT gamowveulma politikuri azrovnebis krizisma.<br />

sisxlianma aTwleulebma Seaviwroves demokratiuli nakadi da gza<br />

gauxsnes bneli Zalebis aqtiurobas. politikurma da ekonomikurma<br />

krizisma daaknina demokratiis amaRlebuli ideebi da saeWvo demagogebis<br />

gavlenis qveS moaqcia.<br />

klasikur periodSi <strong>demokratia</strong>s pirovnebisa da saxelmwifos<br />

urTierToba SesaniSnavad hqonda dalagebuli. aTenelma reformatorebma<br />

(solonma, klisTenem, mogvianebiT efialtem) gvarovnul<br />

aristokratias gamoacales sakanonmdeblo da aRmasrulebeli<br />

uflebamosilebani da gadasces Tanasworuflebianobis principze<br />

dafuZnebul demokratiul formebs.<br />

aTenis demokratiis seriozul naklad unda miviCnioT moqalaqeobis<br />

miniWebis garTulebuli moTxovnebi.<br />

<strong>demokratia</strong> didmpyrobelurad eqceoda atika-delosis kav-<br />

SirSi Semaval polisebs. nebayoflobiT gaerTianebas ganixilavda<br />

qveSevrdomobad da protestis SemTxvevaSi mkacrad uswordeboda.<br />

demokratiis uaryofiTi qmedebani gamokveTilad gamovlinda peloponesis<br />

omis dros, rodesac demagogebi xalxs araswori mimar-


<strong>demokratia</strong> <strong>Zvel</strong> <strong>saberZneTSi</strong><br />

129<br />

TulebiT atarebdnen, ramac aTeni Zlierebis mwvervalidan dacemamde<br />

miiyvana.<br />

demokratiuli principebis erTguleba xSirad irRveoda da<br />

calkeuli politikosebi demagogiuri nakadis moWarbebiT, mrude<br />

gzaze gadahyavdaT, magram iyvnen Rirseulebic, romlebmac didi<br />

roli Seasrules aTenis istoriaSi. am mxriv gansakuTrebul simaRleze<br />

dgas perikle. demokratiis ayvavebasa da aTenis gaZlierebas<br />

perikles damsaxurebad miiCneven. Tumca antikur avtorebTan sawinaaRmdego<br />

Sefasebebsac vxvdebiT: sityviT demokratiuli, saqmiT<br />

erTi kacis mmarTveloba (plutarqe, perikle, 9; Tukidide, istoria,<br />

II, 65). aseTi daxasiaTebis miuxedavad, perikle didi pasuxismgeblobiT<br />

ekideboda saxelmwifos umaRles organoebTan urTierTobas.<br />

amas adasturebs plutarqes cnoba. alkibiades biografiaSi igi<br />

wers, alkibiadem erTxel periklesTan Sexvedra moindoma da misi<br />

saxlis kars miadga. uTxres: perikles ar scalia, aTenelebisaTvis<br />

warsadgen angariSze fiqrobso. gamobrunebisas alkibiades uTqvams:<br />

`gana ar ajobebda, is moifiqros, rogor ar Caabaros angariSi aTenelebs?~<br />

(plutarqe, alkibiade, 7).<br />

oratorul xelovnebas Rrmad dauflebuli perikle momnusxvel<br />

STabeWdilebas tovebda msmenelebze. saxalxo kreba monacemebis<br />

gamovlenis saukeTeso saSualebas aZlevda, rac mis popularobas<br />

kidev ufro zrdida.<br />

efialtes reformiT areopagma da arqontTa magistraturam dakarga<br />

uflebebi. periklem arqontis Tanamdebobaze, romelic mainc<br />

sapatiod iTvleboda, dauSva mesame kategoriis (Zevgitebis) arCeva,<br />

rac qonebrivi cenzis gauqmebas niSnavda.<br />

perikles iniciativiT helieias, xuTasTa sabWos wevrebs da<br />

Tanamdebobis pirebs daeniSnaT xelfasi (anazRaureba iyo simboluri).<br />

Rarib mosaxleobas eZleoda Teatralur sanaxaobebze dasaswrebi<br />

fuli _ Teorikoni.<br />

atika-delosis sazRvao kavSiris xazinis aTenSi gadataniT mokav-<br />

Sireebma forosze dakarges kontroli. samokavSireo Tanxas perikle<br />

aTenis interesebs axmarda, romelTagan mTavari iyo grandiozuli<br />

mSeneblobani (gvirgvins warmoadgenda aTenis akropolisi).<br />

perikles epoqaSi (garkveuli gadaxrebis miuxedavad) kanonmdeblobis<br />

yuradRebis centrSi idga sruluflebiani moqalaqis xel-<br />

Seuxebloba. aristotelec demokratiuli saxelmwifos ZiriTad<br />

principad Tavisuflebas acxadebda (politika, VI, I).<br />

klasikuri periodis aTenis politikur azrovnebaSi Camoyalibda<br />

moqalaqis cneba, amave dros gansazRvruli iyo misi valdeb-


130 <strong>grani</strong> <strong>qavTaria</strong><br />

ulebebi. Zneli iyo moqalaqis uflebebis mopoveba, magram kanonebis<br />

darRvevisaTvis advilad SeiZleboda misi dakargva.<br />

aTenis <strong>demokratia</strong> emyareboda Tavisufal adamianTa mcire jgufis<br />

Tanasworobis ideas, romlis ZiriTad amocanas Seadgenda misi<br />

obieqtis upiratesobis dacva. demokratiis amRiarebeli fena srulad<br />

sargeblobda misi privilegiebiT.<br />

<strong>demokratia</strong>m gauxsna gza Tavisufal azrovnebasa da ganaTlebis<br />

harmoniul sistemas. berZnuli kulturis ayvaveba arsebiTad demokratiis<br />

damsaxureba iyo. aTenSi eswrafodnen aRiarebas nebismier<br />

polisSi mcxovrebi elinebi. aTeni gaxda saerTo berZnuli kulturis<br />

centri. aTenSi izeimes gamarjveba literaturis, filosofiis,<br />

xelovnebis, istoriis didma warmomadgenlebma, aqve Caeyara<br />

safu<strong>Zvel</strong>i Teatralur sanaxaobebs. demokratiuli aTeni gaxda cnobili<br />

oratorebis saasparezo arena.<br />

elinebma aRmosavlur civilizaciebSi dagrovebuli codna mecnierebad<br />

aqcies. es simaRle Seiqmna im didi aRmoCeniT, romelic<br />

mmarTvelobis demokratiuli formebis saxeliTaa cnobili.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!