Juuni 2008 - Rõngu Vald

RÕNGULANE 

NR. 6 (112) juuni 2008 

VALLA INFOLEHT 

TRÜKIARV 1300 

Rõngu Keskkooli 12. klassi lõpetasid: (esireas vasakult) Kätlin 

Sibbul, Kristiina Henno, Aiki Otsalt, Riin Viksi, Anni Sisas, Maria- 

Kristiina Frei, Maarja Arras, Merlin Russak, Anne Ostrak, Kaari 

Johanna, (teises reas) Rainer Paal, Sander Paal, Ester Sirg, 

klassijuhataja Eha Pluk, Jaana Toode, Liia Jõgiaas, Marta 

Muraðova, Eveli Kukk, (kolmandas reas) Ain Tiirmaa, Roland 

Kalnitski, Siim Siik, Sven Sprenk, Catlyn Vääri, Maiko Ilves. 

Rõngu Keskkooli 9.a klassi lõpetasid: (esireas vasakult) Liis 

Mardi, Heidi Margus, Kertu Lepik, Tiina Karro, Kristel Laurits, 

Marje Nurmetu, Mailis Zirk, Kristjan Kaeramaa, 

(teises reas) Mihkel Luik, Mari Luht, Joonas Kivisikk, Andero 

Varuson, klassijuhataja Rutt Viljaste, Kaspar Luik, Krister Laas, 

Merlyn Kaeramaa, pildilt puudub Jaanus Telliste. 

Rõngu Keskkooli 9.b klassi lõpetasid: (esireas vasakult) Revo 

Tamm, Rauno Sirg, Kärolin Piiroja, Sirli Kesas, Marian Laineste, 

Evelin Pehter, Marianne Lukk, Heiko Kutsar, 

(teises reas) Kristen Kõks, Leina Lillevald, klassijuhataja Ene 

Paks, Kaisa Laane, Küllili Kalbus, Kätlin Tatar, Paula Saaremäe, 

Kristiina Hrenova, Siim Laineste, pildilt puudub Asko Otsalt. 

PALJU ÕNNE KÕIGILE LÕPETAJATELE! 

Valguta Lasteaed-Algkooli lõpetasid: (vasakult) Elina Karro, 

Viktoria Rusina, Elinor Djukov, Helen Uibo, klassijuhataja Marika 

Väärsi, Stella Hunt. 

Rõngu Lasteaia lõpetasid: (esireas vasakult) Heidi Loot, Kätlin 

Karjus, Aprilia-Viktoria Rätsep, Kendra Talts, Susann-Marell 

Mehine, Veronica Ülper, Christy-Mary Kipper, Miina Mägi, Jaanus 

Kivivare, Märt Sild; 

(teises reas vasakult) Andres Leesma, Alex Saaremaa, Kaspar 

Klein, Pätrik Randver, Karl Peri, Christopher Luht, Markus Djukov, 

Sven Bulatov, Rainer Mõttus; 

(kolmandas reas vasakult) õpetajad Ester Palu, Virve Luts, Merike 

Kirotar, Marika Kibena, Ave Holtsmeier, Ulvi Kork. 

Maavanema vastuvõtule olid sel õppeaastal kutsutud Marit Külv 

(8.b klass, ajaloo- ja õigekirjaolümpiaadi võitja), Therese Viitkar 

(7.b klass, õigekirjaolümpiaadi võitja) ning õpetajad Anne Leppik, 

Rutt Viljaste ja Celia Arras.

2 

RÕNGULANE 

VALLAVALITSUSES VALLAVOLIKOGUS 

25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 

387; 2003, 18, 108) paragrahv 14 lõike 5 

19. mai istungil otsustati: 29. mai volikogu istungist võttis osa 13 alusel deklaratsiooni hoidjale – volikogu 

1. Sõlmida Tartu Maavalitsusega ujumise liiget. 

poolt määratud komisjonile, kes avalikustab 

algõpetuse toetuse leping summas 7605 Puudusid Reno Laidre ja Hellat Mõttus need paragrahv 15 lõigete 3 ja 4 alusel. 

krooni, mis on eraldatud kohustusliku 1) Võeti vastu määrused: 

Deklaratsioonide andmed avaldatakse 

ujumise algõpetuse läbiviimiseks. 

- Rõngu valla 2008. aasta eelarve muut- vastavalt korruptsioonivastase seaduse 

2. Anda nõusolek 13366 m² suuruse Siuksu mine. 

lisana kinnitatud majanduslike huvide 

- Tänavanime määramine. Anda Rõngu deklaratsiooni vormi järgi: 

lauda maaüksuse ostueesõigusega erastavallas 

Käo külas Oru, MTÜ Käo ja Nõlva I Üldandmed: 1. Ees- ja perekonnanimi; 2. 

miseks põllumajanduslike tootmishoonete 

kinnistute detailplaneeringu alal tekkivale Isikukood (ei kuulu avalikustamisele); 3. 

maa sihtotstarbel Galina Laasile. 

tänavale nimetuseks Oru tee. 

Ametikoht; 4. Asutus (tööandja); 5. 

3. Algatada detailplaneering Rõngu vallas 

2) Otsustati: 

Ametipalga aste ja ametipalk. II Andmed 

Käärdi alevikus Männituka 1, Männituka 3, 

- Kehtestada Käärdi alevikus asuva Sutigu vara kohta: 6. Kinnisvara (kuni kinnistus- 

Männituka 4, Männituka 5, Männituka 6, 

tn 1 kinnistu detailplaneering. 

raamatusse kandmiseni ka ehitised ja 

Männituka 7, Männituka 9, Mesika 15, 

- Sõlmida leping OÜga Haspo Restauraator nende osad, deklareeritakse ka pooleliole- 

Mesika 17, Mesika 19, Mesika põik 1, 

Valguta seltsimaja teise korruse remont- vad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva 

Mesika põik 3, Mesika põik 5, Mesika põik 

töödeks. 

vara puhul näidatakse ametiisiku osa 

8 maaüksustele. 

- Osaleda hajaasustuse veeprogrammis. selles): otstarve, asukoha maakond, vald, 

4. Kinnitada sotsiaaltoetused kolmele isi- 

3) Toimus valla põhimääruse I lugemine. linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number; 7. 

kule kogusummas 1577.40 krooni. Registrisse kantud autod, vee- ja õhu- 

5. Lõpetada ühele isikule hooldajatoetuse sõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske 

maksmine ja määrata ühele isikule uus VALLAVOLIKOGUS 

aasta; 8. Aktsiad, osad ja muud väärthooldaja. 

paberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, 

6. Algatada detailplaneering Rõngu kooli- 04. juuni volikogu istungist võttis osa 14 

koguväärtus; 9. Pangaarved (pank, arve liik 

maja maaüksusele. Jätta algatamata liiget. 

ja nende arv). III Andmed varaliste 

keskkonnamõju strateegiline hindamine Puudus Hillar Viksi 

kohustuste kohta: 10. Võlad pankadele ja 

Rõngu koolimaja maaüksuse detail- 1) Võeti vastu määrus: 

teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla 

planeeringule, kuna tulenevalt keskkonna- - Rõngu valla 2008. aasta eelarve muuda- 

suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga 

mõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- tused. 

või 50 000 krooni, kui ametikohal ametisüsteemi 

seaduse paragrahvist 6 ei ole 2) Otsustati: 

palka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk 

kavandatav tegevus eeldatavasti olulise - Sõlmida leping riigihanke „Rõngu hooldus- 

deklareerimise ajal; 11. Muud varalised 

keskkonnamõjuga. ravikeskuse I etapi projektdokumen- 

kohustused, mille suurus ületab deklareeri- 

7. Väljastada OÜ-le Jassi Talutare projek- tatsiooni koostamine” võitjaga ASga RTG 

mise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 

teerimistingimused Jassi talu rehielamu Projektbüroo. 

50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei 

parendus- ja renoveerimistööde projekti - Kutsuda tagasi Tartumaa Omavalitsuste 

maksta (liisingud, käenduslepingud, 

koostamiseks Rannakülas Jassi maa- 

Liidu üldkoosolekult – Omavalitsuste 

hüpoteegid jms). IV Andmed muude 

üksusel. 

Päevalt Rõngu valla esindajana Reno 

tulude kohta: 12. Muud regulaarsed tulud 

8. Tasuda OÜ Cofres arve Ahase-Kanali- 

Laidre. Nimetada Tartumaa Omavalitsuste 

(palk ja lisatasud põhitöökohal, kui 

ääre ja Lossimäe-Vilsi teeprojektide koosta- 

Liidu üldkoosolekule – Omavalitsuste 

ametiisikul puudub ametipalk, näidates 

mise eest. 

Päevale Rõngu valla esindajaks Kalju 

nende suuruse; kompensatsioonid, sh 

Hermann ja asendusliikmeks Ants Prüüs. 

nõukogudest saadavad hüvitised, nimeta- 

- Kutsuda Eesti Maaomavalitsuste Liidu 

26. mai istungil otsustati: 

des nõukogu ja näidates hüvitise suuruse; 

üldkoosolekult tagasi Rõngu valla esin- 

1. Eraldada erateede remonditoetust Ago intressid; pensionid; töövõtust ning teadusdajana 

Reno Laidre. Nimetada Eesti 

Kottisele ja Elle Roolehele. 

ja õppetööst saadavad tasud; autoritasud; 

Maaomavalitsuste Liidu üldkoosolekule - 

2. Jagada Valentina Tðaðtðina ja Viktor muud tulud või tuluallikad, näidates ära, mis 

Maapäevale Rõngu valla esindajana Kalju 

Tðaðtðini Rannaküla külas asuv Kubja liiki tuludega on tegemist). [tulu suurust 

Hermann (asendaja Ants Prüüs). 

maaüksus seitsmeks – Lumise, Masti, 

näitamata]. 

- Valida volikogu sotsiaalkomisjoni esi- 

Kamari, Loskini, Tüübli, Kakura, Tuska ja 

meheks Vello Tattar. 

mõõta välja eraldi katastriüksusena 

Deklaratsiooni hoidjale on laekunud 

vallatee nr 6940021 Sauli-Kubja. 

järgmised majanduslike huvide dekla- 

3. Kinnitada sotsiaaltoetused viiele isikule 

ratsioonid: 

kogusummas 4827.50 krooni. 

TEADE! 

4. Sõlmida Riikliku Looduskaitsekeskusega 

Rõngu Vallavolikogu liikmed: 

leping Lossimäe pargi hooldustööde 

Sotsiaalteenistuse juhataja puhkusel 

tegemiseks maksumusega 25 960 krooni. 

30.06.2008-25.07.2008 ja 1) LEILI JOMP. 3. Vallavolikogu liige. 4. 

5. Sõlmida koostööleping SAga Lõuna- 

04.08.2008-15.08.2008. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korter 

Keskkonnateenistuse juhataja puhkusel 

Eesti Turism projekti „Sustainable Via 

Rõngu alevikus. 7. - . 8. -. 9. Arvelduskontod 

25.06.2008-08.08.2008. 

Hanseatica“ elluviimiseks aastatel 2007- 

Hansapank ja SEB Pank AS. 10. -. 11. -. 12. 

Arenguteenistuse juhataja puhkusel Andmed esitamata. 

2013. Rõngu valla osalus projektis 2000 

25.06.2008-25.07.2008. 2) KALJU PENNAR. 3. Vallavolikogu 

EUR. 

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. 

6. Sõlmida leping Raivo Perandiga puu- 

Vallaametnike kollektiivpuhkus Lobjaku talu, Rõngu vallas; suvila „Priit“ 

skulptuuride „Põhjakonn“ ja „Virvatuluke“ 

07. juulist – 25. juulini 2008. Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Ford Scorpio, 

ostuks. 

Avatud on vallakantselei, info 731 4480. 1989; UAZ 452 D, 1984. 8. Ei ole. 9. 

7. Väljastada Jelisoveta Jürimaale projek- 

Arvelduskonto Hansapank (1). 10. Ei ole. 

teerimistingimused ühepereelamu projekti 

11. Ei ole. 12. Palk, FIE tulu. 

koostamiseks Rõngu alevikus Tartu mnt 11 

MAJANDUSLIKE HUVIDE 3) HILLAR VIKSI. 3. Vallavolikogu liige. 

maaüksusel. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. 

8. Väljastada Hele Semerjukile projek- DEKLARATSIOONIDE ANDMETE Põllumajanduslik tootmishoonete maa, 

teerimistingimused elumaja ja sauna VÄLJAVÕTTED kinnistu nr 1826604, Rõngu vallas; 

projekti koostamiseks Kalme külas Küla- põllumajanduslik tootmishoonete maa, 

otsa maaüksusel. Järgnevad majanduslike huvide deklaratsi- kin nis tu n r 26 679 04, Rõn gu v all as; 

9. Väljastada ehitusluba Respom Auto oonid esitasid Rõngu vallavolikogu ja maatulundusmaa, kinnistu nr 610004, 

OÜle ehitise rekonstrueerimiseks aadressil vallavalitsuse liikmed korruptsioonivastase Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu 

Kaseküla, Käärdi alevik. seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 

nr 242104, Rõngu vallas; põllumajandus

RÕNGULANE 

maa, kinnistu nr 75504, Rõngu vallas; Lõuna-Eesti Päästekeskus töötasu. krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS 

maatulundusmaa, kinnistu nr 3425204, 9) PEETER KROONBERG 3. Vallavoli- (2), Hansapank (1), Sampopank (1). 10. 

Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu kogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. SEB Pank AS 39637,58 EUR. 11. Hüpoteek 

nr 3101704, Rõngu vallas; põllumajandus- 6. Elamumaa kinnistu nr 174740 Otepää 1,599 milj. krooni. 12. FIE tulu. 

maa, kinnistu nr 3101504, Rõngu vallas; vallas Valgamaal. 7. Sõiduauto Seat Leon, 

põllumajandusmaa, kinnistu nr 3104304, 2005. 8. AS KR Priit 50%, OÜ E-Nael 25%, Volikogu ja vallavalitsuse liikmed on 

Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu OÜ Kojahooldus 33%. 9. Arvelduskontod kohustatud pärast ametikohalt lahkumist 

nr 3104204, Rõngu vallas; põllumajandus- SEB Eesti Ühispank ja Hansapank. 10. kahel järgmisel aastal esitama deklaratsimaa, 

kinnistu nr 4173004, Rõngu vallas; Hansapank eluasemelaen 102 794,7 EUR. ooni endisele deklaratsioonihoidjale 

tootmismaa, kinnistu nr 3435104, Rõngu 11. Andm ed esit amat a. 12. Andm ed (korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 3 

vallas; tootmismaa, Rõngu vallas esitamata. järgi). 

kinnistamisel; korter kinnistu nr 2136604 10) VELLO TATTAR. 3. Vallavolikogu liige. 

Rõngu vallas; korter kinnistu nr 3577603 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½ Endine vallavolikogu liige Evald Mihkra 

Tartu linnas; 7. Sõiduauto Volkswagen, elamumaa, kinnistu nr 7559, Elva linnas; ei ole esitanud majanduslike huvide 

198 6; sõi dua uto Volk swa gen , 198 6; maatulundusmaa, kinnistu nr 8581 Rõngu deklaratsiooni. 

sõiduauto Volkswagen, 1995; veoauto vallas; maatulundusmaa, kinnistu nr 956 

GAZ, 1975; buss Fiat, 1996; veoauto MAZ, 

1990 ; buss SCAN IA, 1985 ; veoa uto 

Rõngu vallas. 7. Mahtuniversaal Ford 

Transit 100, 1986; sõiduauto Honda CRW, 

HAJAASUSTUSE 

SCANIA, 1990; buss Mercedes-Benz, 2007. 8. Tallinki aktsiad, 10 tk, 90, 900 

VEEPROGRAMMI 

1987; vedukauto DAF, 1999. 8. OÜ Viksi krooni. 9. Arvelduskonto SEB Pank AS (1). TAOTLUSVOOR AVATUD 

osakapital 40 000 krooni. 9. Arvelduskontod 10. Ei ole. 11. Tartu Maavalitsus hüpoteek 

SEB Pank AS (2), krediitarve (1). 10. 310 000. 12. Pension, volikogu liikme Alanud on hajaasustuse veeprogrammi 

Andmed esitamata. 11. Hüpoteek Eesti hüvitis. taotluste vastuvõtt Rõngu vallas. Nõuetele 

Vabariigi kasuks 294 311 krooni, eluaseme 11) RENO LAIDRE 3. Vallavolikogu liige. vastavaid taotlusi võetakse vastu kuni 01. 

laen 533408.24 krooni. 12. FIE tulu. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korter augustini 2008. 

4) HEINO LAKS. 3. Vallavolikogu liige. 4. Tartu linnas, 108/10000 kinnistust. 7. Ei ole. Toetust saavad taotleda : 

Rõ ng u Vall av al it su s. 5. Ei ol e. 6. 8. Ei ole. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS • füüsilised isikud, kes rahvastikuregistri 

Elamumaa, Rõngu alevikus. 7. Sõiduauto (1), Hansapank (1). 10. SEB Pank AS andmete järgi elavad Rõngu vallas hiljemalt 

Nissan Maxima, 1997, Buss Iveco, 1998. 8. eluasemelaen 17 654 EUR. 11. AS SEB alates 01.01.2008; 

Ei ole. 9. Arvelduskonto Hansapank, Pank Liising rendileping. 12. Elva Linna- • mittetulundusühingud ja sihtasutused, 

tähtajaline hoius. 10. Ei ole. 11.Ei ole. 12. valitsus, linnapea töötasu, Elva Linnavalit- mille registrisse kantud asukoha aadress 

Vallavolikogu liikme hüvitis, pension. sus, isikliku sõiduauto ametisõitudeks asub Rõngu vallas. 

5) HILLAR HÄNILANE. 3. Vallavolikogu kasutamise hüvitis. Taotleda saab hajaasustuspiirkondades 

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½ asuvate majapidamiste jaoks toetust 

elamumaa, kinnistu nr 2023, Rõngu vallas; Haimar Kallas, Hellat Mõttus, Teet kaevude ja joogiveetorustike ehitamiseks ja 

½ elamumaa, kinnistu nr 8415, Rõngu Raudsepp, Sulev Kuus ei ole esitanud rekonstrueerimiseks ning kaevude varustavallas; 

põllu- ja metsamaa, kinnistu nr 505, majanduslike huvide deklaratsiooni. miseks vajalike tehniliste seadmetega. 

Puka vallas. 7. Veoauto Volkswagen LT 45, Toetatavad tegevused 

1989; pikap Ford-Ranger, 2003; sõiduauto Rõngu Vallavalitsuse liikmed: • Kaevude (puur- ja salvkaevude) ehitamine 

Volkswagen Passat, 2007. 8. Ei ole. 9. ning puhastamine; 

Arvelduskonto SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. 1) ENE JOOSING. 3. Vallavalitsuse liige, • Olemasolevatest või uutest kaevudest 

Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis, AS arenguteenistuse juhataja. 4. Rõngu joogiveetorustiku ehitamine või olemas- 

Rõngu Aed, Eesti Aiandusliit. Vallavalitsus. 5. 14 000 krooni. 6. oleva joogiveetorustiku rekonstrueerimine; 

6) ANDRUS REILA. 3. Vallavolikogu Elamumaa kinnistu registriosa nr 228304, • Kaevude varustamine vee pumpamiseks 

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Rõng u alev ikus . 7. Ei ole. 8. SEB ja puhastamiseks vajalike tehniliste sead- 

Kor ter Valguta kül as R õng u va lla s; Progressiivne Pensionifond. 9. Arveldus- mete ja tarvikutega, sealhulgas vajalike 

tootmishoone Veski kuivati kinnistul; Aadu, kontod SEB Pank AS (2). 10. Ei ole. 11. elektritööde teostamine; 

Simmatsi-2, Jõnni, Kuuse, Komissari mägi Õppelaenu käendus (2). 12. SA Uderna • Rajatud hooneväliste veesüsteemide 

kinnistud põllumajanduslikuks tootmiseks. Hooldekodu nõukogu liikme tasu. teostusmõõdistamine; 

7. Sõiduauto Peugeot Partner 2,0 HDI, 2) ENE SÕBER. 3. Vallavalitsuse liige, • Vanade puurkaevude tamponeerimine; 

2000; traktor John Deere 7530, 2008. 8. AS sotsi aalte enist use juhat aja. 4. Rõngu • Vee kvaliteedi analüüs. 

Setra Mõis, aktsiad, 861 tk, 1000, 861 000 Vallavalitsus. 5. 14 000 krooni, lisatasu Toetuse eraldamise üldpõhimõtted 

krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2). 1000 krooni. 6. Maatulundusmaa, kinnistu • Projekti elluviimise maksimaalne kestvus 

10. AS Nordia Finantse Estonia liising- nr 2921, Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Opel on 12 kuud (toetuslepingu sõlmimisest 

leping. 11. Hüpoteek Hansapanga kasuks Vectra, 1990; Audi A4 (ühisomand), 1995. vallaga kuni aruande esitamiseni); 

34 000 krooni. 12. Vallavolikogu liikme 8. SEB konservatiivne II sammas. 9. • Toetus ühe majapidamise puhul kuni 100 

hüvitis, AS Setra Mõis töötasu ja juhatuse Arvelduskontod SEB Pank AS (1) ja 000 krooni, mitme majapidamise toetuse 

liikme tasu, OÜ Kärss Jorss juhatuse liikme Hansapank (1). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei aluseks on põhjendatud eelarve; 

tasu. ole. • Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaas- 

7) JAANUS PERI. 3. Vallavolikogu liige. 3) KAIDA VOOL. 3. Vallavalitsuse liige, finatseering peab kokku moodustama 

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ärimaa pearaamatupidaja. 4. Rõngu Vallavalitsus. vähemalt 1/3 projekti abikõlbulikest 

kinnistu Valga mnt 4, nr 27283, Rõngu 5. 16 000 krooni, lisatasu 1000 krooni. 6. kuludest; 

vallas; 7. Sõiduauto Opel Vectra, 1991. 8. Korter kinnistu nr 3866503 Tartu linnas, • Programmi toetused eraldatakse tagas- 

Ledin OÜ 100%, Kojahooldus OÜ 33,3%, elamumaa kinnistu nr 2984404 Rõngu tamatu abina; 

Rõngu Pagar OÜ 100%. 9. Arvelduskonto vallas. 7. Sõiduauto BMW (ühisomand), • Ühe majapidamise jaoks saab toetust 

Hansapank (1). 10. Hansapank 16966.94 1992. 8. Ei ole. 9. Arvelduskontod SEB eraldada vaid üks kord. 

EUROt, 3051,12 EUROt. 11. Kaks Pank AS (2) ja krediitarve (1). 10. SEB Pank Taotlejale ja kaastaotlejale esitatavad 

liisinglepingut. 12. Vallavolikogu liikme AS 31938,96 EUR. 11. -. 12. SA Rõngu nõuded 

hüvitis, palk. Hooldusravikeskus nõukogu liikme tasu. • Toetuse taotluses tuleb nende olemasolu 

8) ANTS PRÜÜS. 3. Vallavolikogu liige. 4. 4) TARMO RUDER 3. Vallavalitsuse liige, korral ära näidata ka kaastaotleja(d). 

Lõuna- Eesti Päästekeskus, Rõngu ehitus- ja majandusteenistuse juhataja. 4. Kaastaotleja(d) peavad kinnitama taotluse 

Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½ elamumaa, Rõngu Vallavalitsus. 5. 15 000 krooni. 6. oma allkirjaga; 

kinnistu nr 247204, Käärdi alevikus, Rõngu Maatulu ndusmaa kinnist u nr 3244104 • Toetust saab taotleda veesüsteemide 

vallas. 7. Sõiduauto Volkswagen Vento, Rõngu vallas; maatulundusmaa kinnistu nr rajamiseks vaid olemasolevatele majapida- 

1994; Audi 100, 1986; 8. Ei ole. 9. 800941 Antsla vallas. 7. Sõiduauto Volks- mistele; 

Arvelduskonto Hansapank (1). 10. Ei ole. wagen Passat, 2001; sõiduauto Audi B4, • Majapidamine, mida rajatav veesüsteem 

11. Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis, 1993; 8. OÜ Koopaaru, 1 osak, 40 000 teenindab, peab üldjuhul kuuluma taotlejale 

3

4 RÕNGULANE 

EESTI ENERGIA KORRALDAB 

ELEKTRITÖID KODU- JA 

ÄRIKLIENTIDELE 

või kaastaotlejale. Juhul kui majapidamine, o Varu endale käeulatusse esmased 

kuhu veesüsteem rajatakse ei kuulu tulekustutusvahendid (nt ämber veega või 

taotlejale, tuleb taotlusele lisada omaniku tulekustuti). 

kirjalik nõusolek; o Arvesta ilmaoludega, sest tugeva tuule 

• Rajatav veesüsteem ei või teenindada 

ebaseaduslikku ehitist; 

• Rajatav veesüsteem peab järgima ehitus- 

Kui varasemalt tegi Eesti Energia elektritöid 

vaid oma vastutusalasse kuuluvas elektritõttu 

võivad sädemed lennata kaugele. 

o Meie metsades on suur tuleoht! 

seadust, Rõngu valla ehitusmäärust ja 

head ehitustava ning keskkonnaministri 

määrust nr 8; 

• Veesüsteemi ehitamiseks peab olema 

väljastatud kohaliku omavalitsuse kirjalik 

nõusolek või ehitusluba ja projekteerimise 

korral projekteerimistingimused; 

• Kui rajatav veesüsteem läbib mitut 

kinnistut siis on vajalik esitada notariaalne 

kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, 

mille kohaselt kinnistu omanik on kohus- 

tatud taluma tema kinnistut läbivat vee- 

süsteemi; 

• Joogiveetorustiku võib rajada vaid sellise 

kaevu juurde, mille vesi vastab nõuetele. 

Taotluses nõutud dokumendid 

• Taotlusvorm; 

• Projekti eelarve; 

• Oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad 

dokumendid; 

• Ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõus- 

olek; 

• Vee analüüs, mis tõendab vee kvaliteeti; 

• Puurkaevu rajamisel kehtivad hinna- 

pakkumused töö teostajalt, muude tege- 

vuste osas hinnakalkulatsioonid (koosta- 

tud majandustegevuse registris vastaval 

tegevusalal (projekteerimine, ehitamine) 

registreeritud juriidilise isiku, sh FIE poolt) 

või kehtiv hinnapakkumus; 

• Juhul kui projekti maksumus ületab 100 

000 krooni tuleb esitada hinnapakkumus; 

• Kui rajatav veesüsteem läbib mitut 

kinnistut, siis vajalik omanike kirjalik 

nõusolek. 

Toetatavate tegevuste ning taotlemise 

täpsemad tingimused leiate aadressilt 

http://www.eas.ee/?id=4176 

VEEANALÜÜS 

Veetorustiku võib rajada vaid sellise kaevu 

juurde, mille vesi vastab joogivee nõuetele. 

Selle tõestamiseks tuleb teha vee analüüs. 

Vajaliku info saab järgmiste näitajate alusel: 

mikrobioloogilised 

• Escherichia coli (maksumus 125.00) 

• Enterokokid (maksumus 100.00) 

keemilised 

• Ammoonium (maksumus 110.00) 

• Nitrit (maksumus 110.00) 

• Nitraat, sulfaat (maksumus 280.00) 

• Oksüdeeritavus (maksumus 110.00) 

võrgus, siis alates eelmise aasta novemb- Kui on juhtunud õnnetus: 

rist pakub energiafirma oma klientidele o Tule kontrolli alt väljudes teatage sellest 

terviklikku sise- ja väliselektritööde teenust. viivitamatult hädaabinumbrile 112, võimalu- 

Uuteks teenusteks on elektripaigaldise sel asu tuld kustutama. 

projekteerimine, ehitamine, ümberehita- o Vasta rahulikult päästekorraldaja küsimine 

ning elektripaigaldise tehniline 

mustele ja ära katkesta kõnet enne kui 

kontroll. 

häirekeskus on saanud vastuse kõigile 

Elektritööde teenuseid pakub Eesti Energia 

olulistele küsimustele. 

ühtviisi nii kodu- kui äriklientidele. Ettevõtte 

o Kui Sinu tegutsemisest sõltub teiste 

Tartu piirkonna juhtivkonsultandi Peeter 

inimeste elude päästmine, anna sellest 

Hüssoni sõnul korraldatakse kõiki elektriga 

häirekeskusele teada, mida ette võtad. See 

seotud töid, esialgu vaid mitte avariitöid. 

on oluline edasiseks abi andmiseks. 

„Otsustasime elektritööde teenusega turule 

Ole tähelepanelik: 

tulla, sest selle vastu on olnud klientide 

o Võta kaasa laetud mobiiltelefon, et 

pidev huvi. Kliendil on mugav, kui ta saab 

kõik elektriga seotud teenused ühest 

vajadusel abi kutsuda. 

kohast tellida; lisaks on meil kogu Tartu 

o Loodusesse minnes tee omale selgeks 

piirkonda kattev teenindusvõrk,“ räägib ta. asukoht, sest abi kohalesaabumise kiirus 

„Enamasti ei ole kliendid elektriala sõltub suuresti täpsetest teejuhistest. 

inimesed, mistõttu meie abiga leitakse o Ära mine joobeseisundis ujuma! 

elektriettevõtetega lihtsamini ühine keel.“ o Viimane kustutab lõkke! Pidutsemise ja 

„Aasta jooksul plaanime elektritööde grillimise lõpetanud seltskond peab olema 

teenuseid Tartu piirkonnas pakkuda veendunud, et lõke ei jääks pärast valveta 

vähemalt 300 kodu- ja ärikliendile, kuid jätmist põlema. Lõkke kustutamiseks võib 

tegelik projektide arv sõltub nii nõudlusest kasutada erinevaid vahendeid, näiteks vett, 

kui ka projektide keerukusest,“ nendib liiva või mulda. 

Hüsson. „Lisaks on kavas laiendada o Looduses viibides võta endaga kaasa 

teenust lähitulevikus nõrkvooluga seotud kogu prügi, mida tekitasid! 

töödele, mille alla kuuluvad arvuti- ja 

televõrgud, tulekahju- ja valvesigna- 

Ohutut ja toredat suve! 

lisatsioonid. Paari kuu pärast hakkame 

rentima ehitusaegseid elektrikilpe ajutiste 

Lõuna-Eesti Päästekeskus 

võrguühenduste kasutajatele.“ 

Elektritöid saab klient tellida esitades 

tellimuse oma piirkonna kliendihaldur PÄÄSTETEENISTUS TULETAB 

Andres Koemetsale, külastades kohalikku MEELDE: RÕDUL GRILLIMINE 

klienditeenindusbürood või vormis- 

ON KEELATUD! 

tades taotluse Elektritööde kodulehel 

www.elektritood.com. 

Seoses peatselt algava suveperioodiga 

Et lihtsustada pakkumise tegemist, tuleks 

on paslik meelde tuletada ohutut 

kliendil kohe esitada ka võimalikult palju 

grillimist puudutavad põhitõed. 

lisamaterjale, näiteks objekti projekt või 

Vastavalt päästeseadusele vastutab ehitise 

majaplaan. Vajadusel täpsustab Eesti 

või territooriumi omanik seal ka tuleohutuse 

Energia projektijuht tellimuse ja meie poolt 

eest. Grillimisel tuleb järgida samu 

valitakse välja kliendi jaoks parim hinnaohutusnõudeid, 

mis lõkke tegemisel. 

pakkumine. Lõpliku otsuse hinna- 

Arvestama peab ilmastikuolusid, tuule 

pakkumise sobivuse osas langetab klient, 

tugevust ja suunda. Ei tohi unustada, et 

misjärel sõlmitakse töövõtuleping. Pärast 

metsad on eriti tuleohtlikud ning lisaks peab 

lepingu sõlmimist juhib Eesti Energia 

jälgima omavalitsuste korraldusi metsas 

projekti kulgu, suhtleb ise tööde teostajaga 

viibimise kohta. 

ning vastutab tööde kvaliteetse ja 

õigeaegse lõpetamise eest. Eesti Energia 

Rõdul grillimine on keelatud 

annab tehtud tööle kaheaastase garantii. 

Lahtise tule kasutamine hoones või selle 

rõdul on igal juhul tuleohtlik ning ka keelatud 

MEELESPEA SUVEKS! tegevus. Möödunud aastal juhtus mitu 

õnnetust, kus eirati keeldu ning rõdul 

Tuleohutusnõuete eiramine lõkke 

Proovivõtt 130.00 

tegemisel võib ohtu seada meie endi ja 

Kõik kokku 965.00 

kaaskodanike elu ja hooned, samuti 

metsad. Meeles tuleb pidada ka põhitõed 

Veeanalüüse teevad Tervisekaitsetalituse 

ohutuks pidutsemiseks, et suvi möölaborid. 

(Tartus asukohaga Põllu 1a). 

duks turvaliselt. 

Telefon 7 447 422, 

E-mail: tartulabor@tervisekaitse.ee 

Lõkke tegemisel pea meeles: 

Proovivõtu tellimine ja lepingute sõlmimine: 

o Looduses tohib lõket teha üksnes selleks 

tel. 7 447 421 

ettenähtud kohas! 

Veeanalüüse teevad ka Keskkonnao 

Lõkkease ei tohi olla metsale lähemal kui 

uuringute Keskus (ainult keemiline!) ning 30 meetrit ja hoonele lähemal kui15 meetrit. 

Veterinaar- ja toidulabor. o Lõkkeaseme ümbruses ei tohi olla 

süttivaid materjale. 

grillimise järel söed kukkusid rõdupõrandale 

ja tekkis põleng. Tihti väidavad 

grillijad sündmuskohale saabunud pääste- 

töötajatele või korrakaitsjatele, et sellisel 

moel rõdul toiduvalmistamine on lubatud. 

Vastavalt tuletööde tuleohutusnõuetele, 

mis on kirjas siseministri 1998. aasta 

määruses nr. 15, loetakse tahkkütusel 

töötavat ja teisaldatavat ðaðlõki- või 

grillahju või muud samalaadset seadeldise 

kasutamist küttekoldevälise tule tegemi- 

seks, mida tohib teha ainult väljaspool 

ehitist ning see peab olema hoonest 

vähemalt 5 meetri kaugusel. Seega, rõdul ja

RÕNGULANE 

terrassidel, mis on majale lähemal kui 5 

meetrit, grillida ei tohi ja päästeteenistuse 

inspektoritel on õigus selle eest elanikke 

trahvida. Kõigele lisaks häirib grillimisel 

tekkiv suits kaaskodanikke. 

Oluline on tuleohutusnõuete järgimine 

Kui aga grillimine võetakse ette hoonetest 

ohutus kauguses või looduses, siis kindlasti 

on soovitav kasutada grillahju kohas, kus 

sädemete ja tule levik on piiratud. Tahkekütusel 

töötav grillahi peaks paiknema 

sellises kohas, mille läheduses pole 

kergesti süttivaid materjale ning grillahi 

SÕPRUSKOOLI KÜLASKÄIK 

21. – 24. aprillil olid Valguta koolis külalised 

Mustajärve algkoolist Soomest. Sõpruskooliga 

on ühiseid ettevõtmisi korraldatud 

juba 6 aastat. 

Sellest külaskäigust kirjutavad Mustajärve 

õpilased. 

Esmaspäeval kell 10 paiku saabusime 

Valguta kooli tervituskontserdile. Kavas oli 

ingliskeelne lühinäidend, laulud ja tantsud. 

Kontserdil esinesid ka lasteaialapsed. 

Koos õpetaja Lea ja mõnede õpilastega 

õppisime natuke eesti keelt, siis oli 

HEA TERVIS TEEB ELU 

KAUNIMAKS 

Südamenädala raames korraldas Valguta 

Lasteaed-Algkool matka. See algas 

koolimaja juurest ja sihtpunktiks oli Armuorg. 

Ilusal päikselisel õhtupoolikul kella 

kuue paiku kogunes alguspunkti 74 

erinevas vanuses matkajat: kõige noore- 

mad oli 1 kuni 3 aastased. Lisaks kooli- ja 

lasteaialastele oli huvilisi ka külarahva 

hulgast ja meie kooli endisi õpilasi. 

Juhataja, kellel oli rinnale kinnitatud suur 

tuleb paigutada mittepõlevale aluspinnale. lõunasöök. 

süda, tervitas rahvast ja tutvustas matka 

Oluline on lisada, et nimetatud ahjud Seejärel mängisime õues, siis sõitsime marsruuti. 

peavad kasutamise ajal olema pideva 

järelevalve all ja pärast tegevuse lõpetamist 

tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või 

põlemisjäägid veega kustutada. Samuti on 

soovitav võtta käeulatusse esmased 

kustutusvahendid - liiv, vesi või pulberkustuti. 

Tuleõnnetuste ennetamiseks 

palume elanikel ülaltoodud nõuetega 

arvestada. Tuleohutusnõuete rikkumise 

eest võib rahaline karistus ulatuda 18 000 

kroonini. 

Lõuna-Eesti Päästekeskus 

Võrtsjärve äärde. 

Seal tutvusime kalamuuseumiga ja matka- 

Oleme tervist edendav lasteaed-algkool ja 

meie üheks eesmärgiks ongi propageerida 

tervislikke eluviise, motiveerida inimesi 

enam liikuma. 

PÕLLULAPIL VÕIDETUD 

VÕITLUS 

sime Mustajärve äärde. 

Õhtul käisime Elvas kaupluses ja sõime 

õhtusööki. 

Kes on lemmikloom? Neid on palju ja aina 

Noora ja Eliisa 

eksootilisemaid (ahvid, sisalikud, maod, 

ämblikud ja isegi sead). 

Ajast-aega on inimese lemmikloomaks 

olnud siiski koer, kes on aidanud karja 

hoida, peletada metsloomad padrikusse ja 

valvata truult oma pere kodu. 

Palju on aegade jooksul muutunud. Meil ei 

ole enam ainult karjakrantsid, vaid ka uhked 

tõupaberitega koerad, passi omanikud, kes 

töötavad piirivalves, politseis, päästeteenistuses 

ja tuletõrjes. Koer on muutunud ka 

paljude inimeste iluasjaks. Ettevaatust! 

Kõik iluasjad ei ole siiski ilu asjad, vaid 

võivad olla ka kurjad murdjad. 

Lugu ajendas kirjutama juhtum, mis leidis 

aset põllulapil koera pere liikme vahetus 

läheduses, nägemis- ja kuulmis kaugusel. 

Vabalt ringi jooksev koer tormas põllulapil 

toimetavale vanainimesele murdjana 

kallale. Kuna mul oli momendil reha käes, 

suutsin rünnaku tagasi lüüa, kuigi olen 

kepiga liikuv inimene. Karjusin kõvasti appi! 

Koer väsis ja otsustas lahkuda. Aga oh 

häda – koera pereliige toimetas rahulikult 

pesunööride all edasi. Loom sai sellest uut 

indu ja tormas uue hooga ründama, sest 

tema arvates oli ju tarvis oma inimest 

turvata. 

Võitlus kestis seni, kuni „turvatav” töö 

lõpetas ja eemale läks. Kes oli see 

pereliige, keda appikarjed ei liigutanud ega 

appiminek mõttessegi tulnud? Aga kui 

Teisipäeval olime Ülenurmel, kus tutvusime 

põllumajandumuuseumiga. Käisime leiva ja 

või töötoas ning lõpuks sõime maitsvat ja 

traditsioonilist sooja leiba, omatehtud võid 

ja kartulitanguputru. 

Õhtupoolikul jõudsime Tartu Ülikooli 

botaanikaaeda, kus nägime haruldasi ja 

kauneid taimi. Kohtasime seal ka väikseid 

loomi ja linde, sattusime kokku kilpkonnaga, 

kes oli pääsenud jalutama. Tegime 

jalutuskäigu ka õuealal. 

Kolmapäeval oli meile korraldatud ringkäik 

Tartu ajaloolistesse kohtadesse. Käisime 

Jaani kirikus. Lõunat sõime Raekoja platsil 

asuvas sööklas. 

Õhtupoolikul jalutasime Toomemäel, 

vaatasime Tähetorni, Toomkiriku varemeid. 

Õhtul tulid valgutalased Waide motelli, seal 

mängisid lapsed pesapalli. Vanemad 

vestlesid omavahel. Sõime vorste ja muid 

hõrgutisi. 

Sini ja Jasmi 

Oleme käinud Tartu muuseumides ja 

kauplustes. Valguta koolis oleme kohanud 

õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid ja 

teinud rühmatööd koos eestlastega. Kolmapäeval 

oli ühine õhtusöök, kus oli kohal ka 

Rõngu vallavanem. 

Tatu Tulijoki, Santeri Viitanen ja Elmeri 

Javanainen 

Lapsed ja täiskasvanud said näha kauneid 

kevadlilli: tohutult palju sinililli, lepiklilli, 

näsiniini. Vaatlesime ilusat punast karik- 

seent ja kevadseent – kogritsat. 

Karu kivi juurde jõudnud, rääkis õp Marika 

Väärsi legendi kivi tekkest ja ka lähedal 

asuvast Põrguhauast. Vanasti sai seal 

kelgutada, nüüd laiutab aga kõikjal võsa. 

Lapsevanemad tegid ettepaneku kelgu- 

tamiskoht taastada. 

Armuorus jutustas L.Pung selle koha 

tähtsusest Valguta rahvale. Alates 1936. 

aastast tähistati seal väga pidulikult 

võidupüha, peamiselt Kaitseliidu ja teiste 

seltside eestvõtmisel. Kohale toodi võidu- 

tuli, kodutütred seisid lipuvalves, mängis 

puhkpilliorkester. Õhtul põlesid gaasilambid. 

Need teadmised hankisime Leida 

Teraselt, kes ise oli sel peol 6. klassi 

õpilasena lipuvalves. Minagi käisin seal 

peol 1986. aastal, siis juba Elva 

metsamajandis töötava Tõnu Väärsi eestvedamisel. 

Praegu annavad neist sündmustest 

tunnistusi aastaarvud lõkkekoha 

kivil. 

Seejärel võtsime jäneseoodet: porgandid, 

õunad, pirnid, maisitõlvikud, külmutatud 

jõhvikad. Metsast sai juurde näksida 

jänesekapsaid. 

Kõige põnevam oli jälgida ATV-de treening- 

sõite Tulimäe kruusaaugus. Lapsed olid 

sellise koera ohvriks langeb laps? 

Juhtum, kus olen selle koera ründeobjektiks, 

ei ole minuga esmakordne! Kahe 

kihvahaavaga jalga valutan siiani. Kahju, et 

leidub selliseid lemmikloomi ja inimesi, kes 

suhtuvad juhtumisse ükskõikselt. Koera 

pere liige töötab turvatöötajana. Mis arvab 

ta ise ja Rõngu valla konstaabel, kes 

pidanuks mind külastama registreeritud 

kutse peale? 

Mul endal on ka ketistatud koerad õues ja 

kannan hoolt, et neist ei saaks murdjat. 

Kannataja, 75-aastane pensionär 

Oleme käinud imetlemas erilisi vaatamisväärsusi 

ja tutvunud Eesti ajalooga Tartus. 

Valguta koolis osalesime ühistundides, 

veetsime aega palliplatsil. Oleme teinud 

mitmesuguseid rühmatöid, lahendanud 

maastikumängu salakirju. 

Tartu on jätnud mulje, et see on suur 

hariduslinn, kus igapäevase elu kõrval on 

tähtsal kohal ajalugu, mida näeb kaunites 

majades, mida säilitatakse vanaaegsetena. 

Eriikka Järvenpää, Essi Juvonen ja Annika 

Viitanen – praktikandid, Mustajärve 

endised õpilased 

vaimustatud vapratest sõitjatest. Veel 

nägime karjääri põhjas kunagise Ervu kooli 

kaevu säilmeid. Ervu kooli lapsed toodi 

Valgutasse üle 1918. a, nii et nägime 

ajaloolist kohta. 

Kooli õuele tagasi jõudes olid kõik rahul ja 

õnnelikud. Matkajad lubasid, et kohtume ka 

edaspidi matkaradadel ja teistel tervist 

edendavatel üritustel. Soovime kõigile 

ilusat kevadet läbi liikumise, sest meie süda 

vajab treenimist. 

Heli Akkermann 

Valguta lasteaia õpetaja 

5

6 

RÕNGULANE 

TEEME ÄRA! Juurmets, Maarja Luik, Lauri Loot, Siiri 

Paurson, Marek Gergalo ning meeskonna- 

VOLBRIPÄEV HIUGEMÄEL 

Eestimaa metsades käisid vabatahtlikud ja 

kaardistasid prügi mahapaneku kohad. 

Selgus, et inimesed on hoolimatud ja 

metsad on risustatud: seal on autokumme, 

vanu riideid, mööblit ja palju muud kraami. 

Koristuspäev oli 3. mail, kampaaniaks oli 

registreeritud umbes 40 tuhat inimest, kuid 

kohale tuli veelgi tohkem. 

Meie küla rahvas koristas Siuksu metsajuhid 

Aino Kommisaar ja Anne Leppik. 

Millised olid muljed koristuspäevalt? 

Õpilaste arvates oli tegu toreda ettevõtmisega. 

Koos tegutsedes oli lõbus ja 

läbikäidud kilomeetridki ei tundunud eriti 

pikad. 

Aprillikuu viimaseks õhtuks oli Rõngu 

Keskkooli õpilasomavalitsus välja kuulutanud 

tõrvikutega teatejooksu, millest olid 

osa võtma kutsutud nii lapsed kui ka 

täiskasvanud. Võistlustele registreerus 

viisteist võistkonda. Noorimatena astusid 

võistlustulle koolieelikud, kes osutusid väga 

kõvadeks konkurentideks esimese kooli- 

parki. Seal tassiti kokku ja põletati 

mahalõigatud võsa, juuriti ka kände. 

astme võistkonnale. 

Siinkohal iga vanuseastme parimad 

võistkonnad: 

I kooliaste 

võistkond „Matrix“ koosseisus Maria- 

Elisabeth Mihhin, Sten-Avo Bulatov, 

Kristjan Paurson, Karin Pungas, Rauno 

Paks. 

5. klass koristuspäeval Otepää maanteel: 

Siiri Paurson, Simo Juurmets, õp. Anne 

II kooliaste 

Leppik, Raimo Riis, Aivo Tilger, Lauri Loot, 

võistkond „Parmud“ koosseisus Allan Riim, 

Marek Gergalo, Maarja Luik Nõiatants Steven Loorits, Henri Mõttus, Mariliis Soo, 

volbripäeval Hiugemäel. Esiplaanil kõige Martin Lõõndre. 

moekam nõid Marit Külv. 

Hämmastust tekitasid ebameeldivalt III kooliaste 

Osa lapsi aga koristas teeääri alates Rannu 

haiseva ja väga rakse sisuga prügikotid, võistkond „Hävitajad“ koosseisus Tevol 

valla piirist kuni Arja metsani. Kõigile jaotati 

mis olid heidetud maanteekraavi Koruste ja Tamm, Toomas Hunt, Jüri Väljaots, Meeli 

kindad ja prügikotid ning töö võis alata. 

Pühaste vahelisel teelõigul. Õpilaste Nurmetu, Tauri Jagor. 

Põhiliselt leidsime joogitaart, aga ka metalli 

ning katkise salvo kelgugi. 

arvates vääriksid taolised inimesed 

karistust, kes selliselt toimides loodust Gümnaasiumiaste 

Tööpäeva lõpuks kogunes meie kooli 

reostavad. Aga keda karistada? Metsa all 10.-11. klassi koondvõistkond koosseisus 

autosse hea hulk prügikotte, mida onu Kalju 

toimetas jäätmejaama. Koju läksime lösutavad prügikotid on ju üldjuhul nimeta. Bianca Mehine, Reelika Kruuda, Sille Luik, 

väsinuina, kuid õnnelikena, sest Eestimaa Mind isiklikult panid pead vangutama Olari Treial, Martin Pungas. 

sai natuke puhtamaks. 

mitmed kotitäied metsa alla visatud 

Helen Uibo beebimähkmeid. Milline ema küll selliselt Täiskasvanud 

Valguta Lasteaed-Algkool, 6. kl käitub? Arutlesime ka selle üle, kuidas võistkond „Pihlakobar“ koosseisus Maive 

päästa Eestimaad taolistest prügi- Sinijärv, Ave Holtsmeier, Epp Väikene, 

mägedest? Tuleb tõdeda, et meie 

RÕNGU KOOLI MEESKONNA 

Maarit Lääne, Marit Kurm. 

maanteede ääres puuduvad üldkasu- 

MULJEID KORISTUSPÄEVALT tatavad prügikastid. Kõige suurem Pärast teatejooksu võitjate autasustamist 

probleem on aga ilmselt inimeste hooli- oli aeg süüdata volbrilõke. Kõikide nõidade 

3. mail, koristuspäeval, osalenud Rõngu matus. toel ja abil lahvatas vallavanema poolt 

kooli meeskonna ülesandeks oli koristada 

Lõpuks tahaksin meelde tuletada Chalice'i süüdatud lõke põlema esimesest tikuteeääred 

kuni maakonna piirini Otepää ja 

poolt öeldud mõtet: „See, et prügi prügikasti tõmbest. Nõidade pidu võis alata. Kõik 

Pikasilla suunas. 

Kiidusõnu väärivad kõik koristuspäeval käib, on vist maailma elementaarseim asi.“ soovijad said nõid Kätlini juhtimisel jõudu 

osalenud õpilased: Kätlin Tatar, Mirjam Lootkem, et see nii on. 

katsuda täpsusvisetes, vägikaikaveos, 

Pedaja, Marian Laineste, Paula Saaremäe, 

kotisjooksus ja saapaviskamises. Võistlu- 

Marianne Lukk, Heidi Margus, Merilin Mäe, 

Eha Päiviste sed kulgesid suure kisa-käraga nagu 

Mailis Petrov, Raimo Riis, Aivo Tilger, Simo 

Rõngu Keskkooli huvijuht nõidadele kohane. 

GLOBE teatab 

Maikuu keskmine õhutemperatuur oli 10,6º, mis on paljuaastasest keskmisest natuke madalam ja sademete hulk oli 38 mm, mis on ka 

keskmisest madalam. Kuu algul jätkusid aprilli lõpus alanud soojad ilmad. Toomingas hakkas õitsema ja kägu kukkuma. Sooja perioodi 

lõpetas 4. mai äike, vihma ja rahehooga. Dekaadi lõpus tõusis päikese mõjul õhutemperatuur veel 23º, kuid peagi algas maapinnal 

öökülmade periood. Jahe periood kestis peaaegu kuu lõpuni.Viimastel päevadel oli jälle 20º sooja. Mai oli päikseline. Täispilves päevi oli 

ainult 6. 

Kokkuvõtte koostasid globelased 6. klassist. 

Maikuu keskmiste õhutemperatuuride käik ja sademete hulk 

mm 

14 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1617 18 19 20 21 22 23 24 25 2627 28 29 30 31 

mm 

t 

t 

16 

14 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0 

m m 

120 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

Maikuude keskmised õhutemperatuurid ja sademete hulk 

GLOBE vaatlusperioodil 

1998- 

05 

1999- 

05 

2000- 

05 

2001- 

05 

2002- 

05 

2003- 

05 

2004- 

05 

2005- 

05 

2006- 

05 

2007- 

05 

mm 

t 

2008- 

05 

t 

16 

14 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0

RÕNGULANE 

Juba kolmandat kevadet toimub maakonna 4. Küsimusele, kui kaua ajaliselt vaada- 

Nõiatants volbripäeval Hiugemäel. 

Esiplaanil kõige moekam nõid Marit Külv. 

Tunnustust jagati enesestmõistetavalt ka 

kohalviibinud nõidadele. Auhinna sai kõige 

noorem, kõige vanem, kõige vingema 

luuaga, kõige priskema ninaga, üldse kõige 

„nõiam“ nõid ning kõige suurem nõidade 

perekond. Õhtu jätkus diskomuusikaga 

ning hämaruse saabudes suundusid nõiad 

oma igapäevastele asjatoimetustele. 

Rõngu Keskkooli õpilasomavalitsus tänab 

toetuse eest Eesti Õpilasesinduste Liitu, 

SEB Panka, Rõngu valda ning Rõngu kooli. 

erinevates koolides mudilaskooride laulupäev. 

Käesoleva aasta päikesepaistelisel aprillipäeval 

käis meie kooli mudilaskoor kaunis 

Kambja Põhikoolis, kus kontserdile eelnes 

ka rongkäik, mis pakkus mudilastele palju 

elamusi.. 

Meie kooli noormees Tauno Laks laulab üleeestilises 

poistekooris Kalev. Poistekoori 

dirigent Hirvo Surva ja 45 tublit eesti 

laulupoissi osalesid Belgias Neerpelt'i 

linnas toimuval koorifestivalil, kust poistekoor 

naases Eestisse võitjana. 

Rõngu kooli lastekoor keskendub juba 

2009. aasta suvel toimuvale Tallinna 

üldlaulu- ja tantsupeo repertuaari õppimisele, 

kuna üle paljude aastate on selleks 

peoks registreerunuid tunduvalt rohkem, 

kui laulukaare alla laulma mahub. Huvi 

koorilaulu vastu on Eestis elavnenud ja 

sellele on kindlasti kaasa aidanud ka 

populaarne telesaade „Laululahing“. 

Kohe on algamas suvi ja ilusat valget aega 

soovivad koduvalla elanikele meie kooli 

laululapsed ja muusikaõpetaja. 

takse telerit ja milliseid saateid kõige 

meelsamini vaadatakse, saime järgmised 

vastused: noorema kooliastme õpilased 

eelistavad vaadata multifilme, lastesaateid, 

naljasaateid. Telerit vaadatakse 2-3 tundi, 

puhkepäevadel 4-5 tundi. 

Keskmise ja vanema kooliastme õpilased 

vaatavad telerit koolipäevadel vähesel 

määral ja puhkepäevadel 3-4 tundi. Oli ka 

neid, kes vaatavad ainult noorte- või 

uudistesaateid. 

Tore on tõdeda, et peredes, kus on 

nooremaid õdesid-vendi, vaadatakse koos 

lastesaateid ja multifilme. 

Kuidas siis suunata lapsi saadete valikul? 

Lapsed on oma arengult väga erinevad. 

Alaväärsuse käes vaevlevad lapsed 

võtavad tihtipeale enese maksmapanekuks 

vaadatavatest saadetest üle jõhkruse ja 

vägivalla. Vägivaldse inimese iseloomu on 

raske muuta, seepärast on teil väga vaja 

oma lapsele toeks olla ka teleri vaatamisel. 

Pidage aru vaadatava filmi või saate üle. 

Jälgige, et teie enda kommentaarid ja 

seletused vaadatud teema üle ei kahjustaks 

Eha Päiviste 

Rõngu Keskkooli huvijuht 

RÕNGU KOOLI MUUSI- 

KALISED ETTEVÕTMISED 

Taas hakkab üks kooliaasta lõppema ja aeg 

suvesse minna ka Rõngu kooli laululastel. 

Meie õpilastel on huvi laulmise vastu 

jätkuvalt suur ja sellest tulenevalt oleme 

käesoleval poolaastal osalenud paljudel 

Erle Mägi 

Rõngu Keskkooli muusikaõpetaja 

HEA INIMENE POLE MITTE SEE 

KES OSKAB HEAD TEHA, VAID 

SEE KES EI OSKA HALBA TEHA 

(V. KLJUTÐEVSKI ) 

last. Laps õpib eelkõige sellest, kuidas me 

telesaadete teemad oskame lahti mõtestada. 

Kui lapsel on kodus kõik korras ja 

tema tegemistele pööratakse mõlema 

vanema poolt piisavalt tähelepanu, siis pole 

hirmu, et laps hakkaks ülbitsema või 

jõhkrutsema. 

Aino Kommisaar 

Rõngu kooli sotsiaalpedagoog 

eriilmelistel muusikaüritustel. 

Küünlakuu lõpus toimus Lähte Ühisgümnaasiumis 

maakondlik vokaalansamblite 

konkurss, kus meie koolist osales 2 

ansamblit erinevatest vanusegruppidest. 2. 

koha keskkooli astmes saavutas ansambel 

koosseisus Reelika Kruuda, Sille Õigus, 

Kady Põldma, Olari Treial. 2.-3. kohta 

põhikooli astmes jäid Alatskivi Keskkooliga 

jagama Rõngu koolist Marii-Heleen 

Hämäläinen, Merilin Mäe, Britta Luts ja 

Tauno Laks. 

Märtsis tervitas meid traditsiooniliselt 

Rannu Rahvamajas toimuv ansamblite ja 

solistide laulukonkurss „Rannu kuldnokk 

2008“, kus parimad „kuldnokad“ laulavad 

end samanimelise lauluvõistluse lõppkontserdile. 

Meilt pääses sinna keskkooli 

segaansambel, kuhu kuulusid Olari Treial, 

Kady Põldma, Reelika Kruuda ja Sille 

Õigus. 

Laeva Põhikool korraldas sel kevadel juba 

neljateistkümnendat korda maakondliku 

solistide konkursi „Helisev maailm“. Rõngu 

koolist said eelnimetatud lauluvõistlusel 

auhinnalised kohad Merilin Mäe, 2. koht, ja 

Katre Peri ,1. koht. 

Mudilaskoor Kambjas laulupäeval. 

Koori juhatab õpetaja Erle Mägi. 

Viisin Rõngu Keskkoolis läbi 4.-9. 

klasside õpilaste küsitluse – kuidas nad 

suhtuvad teleris näidatavatesse saade- 

tesse. Tulemusi analüüsides võib teha 

järgmised järeldused: 

1. Vaadates võidurelvastumise, tuumasõja, 

inimkonna katastroofilise tuleviku, kuri- 

tegevuse ja alkoholismiteemalisi saateid 

tundsid kõik vastanud hirmu inimkonna 

katastroofilise tuleviku ja kuritegevuse 

pärast. 

2. Vaadates saateid ja filme, mis on sisult 

vägivaldsed, kus toimub tulistamine, 

tapmine, riid, sõda, loomade halb kohtle- 

mine, milles on laste kannatused, õudus- 

stseenid, kus tegelasteks on kummitused ja 

vaimud, taustaks ähvardav pahaendeline 

muusika, oli kõiki vastanutest hirmutanud 

kõige rohkem loomade halb kohtlemine ja 

laste kannatused. 

Noorema kooliastme õpilased olid veel 

vaatamise ajal hirmutavaks märkinud 

pahaendelist muusikat ja õudusstseene. 

3. Küsimusele: „Mida teeksid, kui näed, et 

teleekraanil kedagi pekstakse?” vastati 

järgnevalt: noorema kooliastme õpilased 

keeraksid teleri kinni, tahaksid ohvrit aidata 

või läheksid ära. Põhikooli keskmise ja 

vanema astme poisid jälgivad üldjuhul 

tähelepanelikult, kuidas peksja tegutseb. 

Kui peksjal on õigus, siis see neid ei häiri. 

Nad tunnevad, et tahaksid ise ka kakelda. 

Tüdrukute vastused olid järgmised: kui 

peksjal on õigus, siis see neid ei häiri; nad 

sooviksid ohvrit aidata või pigistavad silmad 

kinni. Vastanute seas olid ka mõned 

tüdrukud, kes jälgivad peksmist tähelepanelikult 

või ajab see neid koguni naerma. 

ELAME PIDEVAS ARENGUS JA 

IDEEDE TEOSTAMISES... 

Tahaksin kirjutada Rõngu kooli õpilasoma- 

valitsuse tööst sel õppeaastal. Kuna mul oli 

võimalus jälgida nende töid ja tegemisi 

kõrvalseisjana ja vahel ka abivajajana, võin 

ma oma arvamust nende töö kohta 

avaldada. 

Õpilasomavalitsusse kuuluvad õpilased 

alates 7. klassist. Tänavusse koosseisu 

kuulusid Olari Treial - president, Kaari- 

Johanna Lehis - asepresident; Anne 

Ostrak - juhatuse liige; Kristi Hiiemäe, 

Ingmar Laan, Kristel Laurits, Kätlin Tatar, 

Britta Luts; Marit Külv, Kati Kõiv, Maris Mall. 

Õpilasomavalitsuse ülesandeks on tuua 

kooliellu põnevaid üritusi ja osaleda koolielu 

korraldamises. Selle õppeaasta suurema- 

test läbiviidud üritustest tasuks esile tuua 

jõuluballi, mis viidi läbi rahvamajas, ja 

volbripäeva Hiugemäel. Olen õpilas- 

esinduse liikmeid kaasanud ka oma töös 

vajalike probleemide lahendamisel. Koos 

oleme lahendusi otsinud õpilaste käitumis- 

probleemidele, koolikiusamisele jne. 

Selle aasta ÕOV tööd on hinnanud heaks 

ka kooli direktsioon. Minu äranägemise 

järgi on ÕOV liikmete roll olnud eesmärgi- 

teadlik ja aktiivne. Kahju on, et sellel 

kevadel jätavad meie kooliga hüvasti kaks 

ÕOV liiget 12. klassist: Kaari-Johanna ja 

Anne. Samas soovin neile edasises elus 

samasugust asjalikkust nagu nad seda 

meie koolis üles näitasid. 

Loodan väga, et uus ÕOV jätkab oma tööd 

huvijuhi eestvedamisel sama entusiastlikult 

kui tänavune. Olen kindel, et toetavatest 

7

8 

RÕNGULANE 

kodudest kasvavad uued asjalikud ÕOV Mariliis Pahva, Margot Talts, Kaarel Päeva lõpetasime minu mamma pool 

liikmed, sest mida rohkem vanemad Viljaste, Raimo Riis Koruste külas. Külavanem Priit rääkis 

tunnevad huvi koolis toimuva vastu, seda 6. klass Kaarel Repän külaelust, külavanema vajalikkusest ja 

teotahtelisemad on nende lapsed nii praegu 7. A klass Kristo Kingo, Kati Kõiv laulis meile. Kodukant Tartumaa asekui 

tulevikus. 

Aino Kommisaar 

Rõngu kooli sotsiaalpedagoog 

ÕPILASTE TUNNUSTAMINE 

VALGUTA ALGKOOLIS 

Käsin : 

I. Avaldada kiitust õpilastele, kelle 

aastahinded olid väga head ja kes 

pälvisid kiituskirja: 

1. klass Liisa Tatar, Heiko Viksi 

2. klass Mikk Pedaja, Glen Põldmaa 

3. klass Gerri Tatar 

7. B klass Sander Vago, Eliise Viilu 

8. A klass Marii-Heleen Hämäläinen, 

Britta Luts, Jüri Väljaots 

8. B klass Jaagup Repän 

10. klass Mirjam Pedaja, Siim Viksi 

11. klass Reelika Kruuda, Kady Põldmaa 

Hea õppedukus ja hea käitumine: 

1. klass Kevin Semilarski, Anna-Liisa 

Rannala 

4. klass Martin Luik, Karleen Randver 

7. A klass Rein Saarmäe, 

7. B klass Kersti Margus, Kaur Põldmaa 

8. B klass Jaan Sõrra 

esimees Aime Vilu tegi meiega toredaid 

laulumänge. 

Meie õpetaja oli üllatunud nii toredast 

vastuvõtust. Isegi Rõngu kooli direktor ja 

õppealajuhataja olid kohal. Suur tänu veel 

onu Jaanusele, kes meile head saiakesed 

saatis, onu Kaidole ja Rõngu kooli 

majandusjuhataja Leole, kelle abiga saime 

kõige hea ja maitsva osaliseks. 

Loo kirjutas mamma abiga Tallinna 

Kristiine Gümnaasiumi õpilane 

Simona Ohtla 

5. klass Martin Viksi, Brandon Ütt 

6. klass Elina Karro 

Arvet Silk 

Rõngu Keskkooli õppealajuhtaja 4. LUGU SAAME TUT TAVAKS 

ÕPETAJA EHA PLUK 

II. Avadada kiitust õpilastele, kelle 

aastahinneteks olid neljad ja viied: 

1. klass Kuno Peetso, Valeria Rusina 

2. klass Kaili Silland, Agne Vaalmäe, 

Andres Zirk 

3. klass Ave- Ly Kaeramaa, Michael Naudi 

4. klass Ermo Jürjens 

TALLINNA KRISTIINE KOOLI 

ÕPILASED RÕNGUS KÜLAS 

Kus on paik, mis kõigist parem? 

Kus on koht, mis kõigist kenam? 

Olgu linn või talutare, 

Õpetajaametit pidanud 39 aastat. Rõngu 

keskkoolis aastast 2000. Õpetab vene keelt 

ja on keskkooli lõpuklassi juhataja. 

Me elame tõeliselt endale ainult siis, kui 

elame teistele. (L. Tolstoi) 

5. klass Mirjam Hrenova, Ave Kriisa, 

Kaarel-Paulus Kaeramaa, Külli Silland, 

Janno Väärsi, Kristina Koni 

6. klass Helen Uibo 

III. Avaldada kiitust õpilastele, kes pole 

õppeaasta jooksul puudunud: 

3. klass Kuido Talirand 

5. klass Kristina Koni 

Lea Pung 

juhataja 

2007/2008. ÕPPEAA STA 

EDUKAD ÕPILASED RÕNGU 

KESKKOOLIS 

Rõngu paikadest on parim. 

…et asi oleks arusaadav, pean alustama 

sellest, kui minu mamma 2007. a kevadel 

koos meie Kristiine Gümnaasiumi õpilas- 

tega ekskursioonil käis. Seal sai õpetajaga 

arutatud, et võiks ka Rõngu kanti ekskursi- 

oonile tulla. Vanasõnagi ütleb, et parem üks 

kord oma silmaga näha, kui kümme korda 

võõra juttu kuulata. Nii võttiski meie klass 

kutse vastu ja kohtumine sai teoks selle 

aasta 26. mail. 

Sõit oli üsna pikk, aga pidasime vapralt 

vastu. Rõngu kooli juurde jõudes ootasid 

meid ees neljanda klassi õpilased, nende 

õpetaja Rita ja huvijuht Eha. Koolis võeti 

Õpetaja Eha Pluk tunneb väga hästi oma 

ainet ja sama hästi oskab ta seda ka edasi 

anda. Tänapäeval on suur kunst edastada 

teadmisi vormis, mis huvitaks lapsi, leida 

kõige olulisem, jätta maha teisejärguline, 

öelda kõike konkreetselt, illustreerida 

näidetega. See pole nii lihtne. Eriti õpetades 

vene keelt, kui on jäänud mulje, et kogu 

maailm räägib ja laulab vaid inglise keeles. 

Õpetaja E. Pluk kui suure mõjuga isiksus on 

võitnud laste lugupidamise ja armastuse. 

Selle kinnituseks valisid viimasel sõbrapäeval 

õpilased õpetaja Eha Pluki kõige 

sõbralikumaks õpetajaks. 

Kooli väärtus võrdub õpetaja väärtusega. 

Väga hea õppeedukus ja eeskujulik 

käitumine: 

1. klass Laura-Kristiina Rand, Keidi 

Sokorova, Egle Tohver, Hanna Maria 

Tullino, Merily Vaiknurme 

2. klass Karina Arras, Karl Lõoke, Kaido 

Margus, Kristin Rohtla 

3. klass Karin Pungas, Maria-Elisabeth 

Mihhin, 

4. klass Kätlin Lääne, Pille Riim, 

7. A klass Diana Arras, Karl Sõrra 

7. B klass Therese Viitkar 

8. A klass Tauri Tiido 

8. B klass Marit Külv 

10. klass Pille-Riin Raja 

Hea õppeedukus ja eeskujulik käitumine: 

1. klass Reigo Hurt, Ken-Äron Krimm, 

Roger Kõiv, Maivi Laane, Johan Paks, 

Annabel Rohtjärv, Sander Raudsep, Sirle 

Sild 

2. klass Katrin Gergalo, Jüri Jeskov, 

Andero Juus, Hannes Must, Karl-Markus 

Sanger-nebo, Georg Soots, Anne Alliku, 

Kristian Eensalu, Mait Madisson 

3. klass Keir Hõim 

4. klass Andero Puiestee, Egne-Riin 

meid hästi vastu: pakuti maitsvat lõunasööki 

ja saime tuttavaks ka koolimajaga. 

Peagi paluti meil bussi juurde koguneda, et 

alustada sõitu. Sõidu ajal tutvustas huvijuht 

Eha meile päevaplaani. Kõigepealt 

sõitsime Limnoloogiakeskuses asuvasse 

järvemuuseumisse. Meile tutvustati järves 

elavaid kalu (koger, särg, luts, latikas, linask 

jm). Kõige vanem kala oli 20-aastane 

angerjas. Mulle meeldis väike vähike, kes 

oli oma kitsaks jäänud kasuka seljast 

heitnud ja kasvatas nüüd uut, veidi 

suuremat. Vähk oli häbelikult kivide vahel, 

üleni lilla nagu „külmavares“. 

Muuseum külastatud, sõitsime vaatama 

Tamme paljandit. Matkarada oli märjavõitu, 

aga saime siiski 8-meetri kõrgust 

liivakivipaljandit oma silmaga näha ja 

katsuda. Tagasiteel tutvustas huvijuht Eha 

nagu päris giid meile veel bussiaknast 

nähtavaid vaatamisväärsusi. 

Siia sobikski mõttetera: “Näita mulle oma 

õpilasi ja ma näen, milline õpetaja oled 

olnud Sina.“ 

Õpetaja E. Pluk on oma õpilastes hinnanud 

individuaalsust, ei ole lastele peale surunud 

isiklikke kitsaid veendumusi, vaid on alati 

ergutanud neid leidma iseennast ja 

võimaldanud neile vabaduse. Samas lapsi 

targalt ja märkamatult juhendanud. 

L. Tolstoi on öelnud: „Kui õpetaja kätkeb 

eneses armastuse nii aine kui ka õpilase 

vastu, siis on ta täiuslik õpetaja.“ 

Õpetaja E. Pluk on mures, et pole võimalik 

vene keelt rakendada – puudub keelekeskkond, 

valitseb vähene huvi ja mingil 

moel ka vastumeelsus selle keele vastu. 

Õpitust jääb ju meile vaid see, mida me 

praktiliselt kasutame või harjutame. 

Retsnik 

5. klass Maarja Luik, Mari-Liis Must, 

Õpetaja Eha Pluk (paremalt teine) oma 

klassiga tutipäeval.

Klassijuhatajana on õpetaja kiindunud oma 

praegusesse klassikollektiivi, kuna see 

AA STA EMA 2008 KOOPAARU KEKSUKAS 

seltskond on tegus ja aktiivne. Kõik 

üritused, mida korraldati, olid kõrgel 

tasemel tehtud. 

Õpetaja ise väärtustab austust, tänulikkust, 

ausust.”Kasuahnus, mis kihutab inimest 

14. mail tähistasime Valguta seltsimajas 

aasta kõige kaunimat püha – emadepäeva. 

Kella kaheks päeval oli seltsimajja 

kogunenud üle 40 täiskasvanu. Lisaks palju 

1. juunil, lastekaitsepäeval toimus Koopa- 

aru talu õuel naeru ja mängu täis üritus 

„Koopaaru Keksukas”. Kohal oli nii suuri kui 

ka väiksemaid lapsi koos oma vanematega. 

ühest äärmusest teise, sarnaneb keelele, ärevil lapsi – ees ootas ju tähtis esinemine. Ilmataadiga oli ka justkui kokku lepitud, sest 

mida õpitakse grammatikareegleid tund- Esimesena astus lavale Valguta seltsimajas päike ei kadunud taevast hetkekski. Ürituse 

mata.“ (Napoleon) tegutsev väikeste bänd ”Valguta Tiigrid”. nime kohaselt mängiti koos erinevaid 

Alates 2000. aastast on õpetaja Eha Pluk Vallavalitsuse poolt õnnitles emadepäeva keksumänge, keerutati rõngast, hüpati 

Rõngu kooli õpetajate kollektiivis väärikas puhul kõiki emasid Aivar Kuuskvere ning 

ja kena kolleeg, kelle huumorisoon on 

hüppenööriga ja oli ka muid huvitavaid 

soovis neile jõudu ja jaksu jätkata sama 

eriliselt isikupärane. Kunagi ei ole see seltskonnamänge. Kes soovis, võis proo- 

tublilt. Järgnes Valguta Algkooli ja Valguta 

halvustav ega kahemõtteline. „Pole midagi 

vida vibulaskmist või nooleviset või hoopis 

haavavamat, kui lisada solvangule 

seltsimaja rahvatantsijate ning muusika- õhupüssist märki lasta. Korraldati ka mitu 

irooniat.“ (Napoleon) 

stuudio laste kontsert. Imearmas oli lõbusat võistlust ning avati rannahooaeg. 

Sel kevadel tunneb klassijuhataja Eha Pluk vaadata neid väikesi esinejaid, kes vahel 

oma südames lahkumisvalu ja loodab, et 

natuke kartma lõid, kuid siis vaatajate seas 

saab sellest üle. Uute õpilastega alustama istuva ema pilgust jälle toetust leidsid ning 

enam ei kiirusta. 

Õpilased ja kolleegid on tänulikud 

koosoldud aastate eest. Aitäh! Aitäh! Aitäh! 

kõlava häälega oma luuletuse ja laulu 

lõpuni esitasid. Tublid olite! 

Kontsert jätkus kokkuvõtete tegemisega 

Kogu kollektiivi nimel 

kolleeg Rita Kiiver 

Aasta Ema 2008 konkursist. Sellele laekus 

kokku 56 sedelit. 

MATKAPÄEV VITIPALUS 

RÕNGULANE 

Rõngu Keskkooli kevadine matkapäev 

otsustati läbi viia Vitipalu maastikukaitsealal. 

Kõik klassid, kes eksamiteks 

Üritusel esinesid ka Rõngu Keskkooli 

ettevalmistustest vabad, suundusid peale 

laulustuudio lapsed Olari, Marii-Heleen, 

9. klassi lustakat tutipäeva- aktust Britta, Merilin, Diana ja Joonas-Hendrik 

matkaradadele. Iga klass sai teele kaasa 

matkaraja kaardi, tööjuhendi ja matk võis 

alata. 

(juhendaja Erle Mägi). 

Paljudele lastele pakkus väga suurt huvi 

suur batuut, millel kogu aeg keegi lõbusa 

naeru saatel hüppas. Pisemad said lustida 

ka liivakastis ja kiikuda. Kaetud oli laud 

parimate paladega ja jahutava joogiga. 

Aasta Ema 2008 on 3-lapselise pere ema 

Marika Väärsi. 

Mängude vahepeal pakuti Balbiino jäätist ja 

Limpa kõrrejooki. 

Täname kõiki, kes aitasid oma nõu ja 

Lõpetuseks tahan öelda veelkord suur aitäh 

kordaläinud ürituse eest Valguta kooli 

perele, Maarika Tuulele ja tema laululastele, 

Aime Vilule ja tema tantsijatele, 

Marika Kibenale ja tema muusikastuudio 

jõuga korraldada seda toredat laste 

lustipäeva ning kõiki sellel osalejaid. 

Loodame, et ka järgmisel aastal toimub 

lastekaitsepäeval samasugune üritus. 

Kaheksandikud matkapäeval mägesid 

lastele ning Arvo Annukile ja tema väikeste 

bändile ja kõigile külalistele. 

Marianne Lukk 

Marian Laineste 

vallutamas. 

Merle Vääri 

Evelin Pehter 

Rajal oli ülesandeks leida üles kõikvõimalikud 

õitsvad taimed – mõni rühm leidis neid 

kogunisti üle kahekümne. Kontrollpunkte oli 

rajal kokku seitse ja igas neist oli vaja leida 

vajalik informatsioon. Saime teada, et 

põlismänd on hong, et Eesti metsades elab 

58 liiki üraskeid, et nastik võib kasvada 150 

cm pikkuseks ja veel muudki huvitavat. 

Erilist naudingut pakkus kaunis vaade, mis 

avanes ümbritsevale maastikule vaatetornist. 

Viimases kontrollpunktis said kõik 

matkasellid värskete pirukatega keha 

kinnitada ja järjekordset kaunist loodusvaadet 

imetleda. Pärast väikest puhkust 

ootas ees veel viimane jõupingutus – vaja 

oli jõuda õigeks ajaks meid maantee ääres 

ootava bussini. Kojusõit kulges lõbusas 

meeleolus ja kadudeta jõudsime tagasi 

kooli. 

Eha Päiviste 

Rõngu kooli huvijuht 

Valguta seltsimaja 

huvijuht 

HEATEGU 

25. mail juhtus selline lugu, et üks 

kuldnokalaps oli pesast välja kukkunud ja 

kohe olid kohal ka hakid, sest neile oli 

kuldnoka tibu paras suutäis. Linnupoja 

suutsin hakkide käest küll päästa, kuid mis 

edasi? Samal ajal saabusid tütar ja 

väimees. Tütar ütles, et toome pika redeli ja 

viime linnupoja pessa tagasi. Nii tegimegi. 

Kõik läks hästi, üks heategu sai tehtu. Suur 

tänu Teile Marina ja Jaanus. Suur tänu 

kõigile, kes nõnda abivalmis aitama. 

Anne-Mai 

LASTEKAITSEPÄEV HIUGEMÄEL 

Hurraderii, hurraderaa – küll rõkkaks 

rõõmust maakera, 

kui kõik maailma võim võiks olla laste 

käes.... 

Esmaspäeval, 2. juunil kutsus Rõngu 

lasteaed mudilasi Hiugemäele lastekaitsepäevapeole, 

kohale olid tulnud ka Helle- 

nurme ja Valguta lapsed. 

Üritus algas vahva rongkäiguga lasteaia 

juurest. Lastel õhupallid käes, suunduti 

Hiugemäele pidu nautima. 

Külla oli kutsutud Anne Velli lasteshow 

vahva etendusega „Nutikas Nirgi-Neti“. 

Kõik lapsed said terve etenduse aja kaasa 

lustida: lauldi, tantsiti ja mängiti. 

Peale etendust astusid lavale meie lasteaia 

poisid-tüdrukud oma tantsunumbritega, 

lapsi üllatasid veel vallatud Pipid oma 

tantsuga. 

9

10 

Koostööks võiks olla erinevaid tegevusi – Rõngu vallas õppesõidu platsil sõiduauto 

keelelaagrid Eestis ja Rootsis, skautlus, tagaluugi klaasi. 

looduse tundmaõppimine, muusikatöö ja 2. 09.05.2008 kella 20.10 ajal juhtis Janis 

palju muud. (1988) Rõngu vallas mootorsõidukit, mis ei 

Selliste mõtetega kirjutatigi alla Rõngu ja olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoüle- 

Göteborgi kirikute vaheline koostöölepe. vaatust; juhtis mootorsõidukit naast- 

Esimene leppest tulenev tegevus oli rehvidega ajal, kui nende kasutamine oli 

osalemine Göteborgi Björkekärrs kiriku 50. keelatud. 

tegevusaastat tähistavatel pidustustel. 3. 09.05.2008 kella 20.30 ajal juhtis Ilona 

Rõngust olid kutsutud koguduse õpetaja (19 71) Rõn gu val las moo tor sõi duk it 

abikaasaga ning Priit ja Mariina Laineste. naastrehvidega ajal, kui nende kasutamine 

Kajuks ei saanud õp.Andres Aaste kiriklike oli keelatud. 

pühade tõttu osaleda ja seega esindasid 4. 09.05.2008 kella 20.45 ajal juhtis Ardo 

Tõelist põnevust tekistasid laste seas jänes 

Jänks ja tuletõrjekoer Nublu – oli see alles 

üllatus! Jänks kutsus lapsed tantsuringi ja 

siis läks tõeliseks jänkujenkaks. Tralli jätkus 

küllaga. Kui tantsud tantsitud, aitasid meie 

Rõngut organist Helve Päid ning praost 

Vallo Ehasalu. Viimane oli ka asendamatu 

tõlk erinevatel kohtumistel. 

Kahel pikal päeval oli kohtumisi ja küsimustele 

vastamisi nii kiriku kui koguduste 

inimestega. Samuti tundsime ka ise huvi, 

(19 80) Rõn gu val las moo tor sõi duk it 

asulasisesel teel, kasutas teel sõidu ajal 

telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahen- 

dita. 

5. 10.05.2008 kella 23.40 ajal tarbis 

Rõngu vallas 1994. a sünd poiss alkotublid 

Pipid jagada Jänksi kohukesi ja Nublu kuidas ühed või teised asjad Rootsi kirikus hoolset jooki. 

maitsvaid lutsukomme. ja koguduses toimivad. Oleme Rootsi 6. 10.05.2008 kella 00.05 ajal korraldas 

Üllatused polnud veel sugugi lõppenud – kogudusega olnud kontaktis juba 5 aastat, Rõngu vallas 1992. a sünd tüdruk oma 

sireeni saatel ilmus kohale tuletõrjeauto. kuid õpetajate tiheda vahetumise tõttu pole elukohas peo, millega rikkus avalikku 

Siis läks lahti joajuhtimisvõistlus: veejoaga 

pidi pihta saama pallile, mis asus mitme 

meetri kaugusel. See oli märg ja põnev 

tegevus. 

suutnud konkreetsemat ühistegevust 

käivitada. Loodame, et nüüdsest on see 

ratas veerema pandud. 

Ki ri ku 50 . sü nn ip äe v tu nd ub ve id i 

kummaline - Eestis on see ikka 200-300 ja 

korda. 

7. 12.05.2008 kella 01.30 ajal tekitas 

1992. a sünd tüdruk sõpradega Rõngu 

vallas oma elukohas lärmi, millega rikkus 

naabri kodurahu ja avalikku korda. 

Lõbusa ja meeldejääva lastekaitsepäevapeo 

peakorraldajaks oli Rõngu 

lasteaia õpetaja Sirje Haav. Üritust toetasid: 

enamgi aastat. 

Björkekärrs kirik ehitati rahva enese 

initsiatiivi ja annetuste toel. 

Pühade ajal oli kirik puupüsti rahvast täis. 

8. 13.05.2008 kella 12.50 ajal juhtis 

Kristjan (1989) Rõngu vallas mootor- 

sõidukit, omamata vastava kategooria 

mootorsõiduki juhtimise õigust. 

OÜ Kimar Transport, OÜ Ledin, OÜ 

Tegelikult on täismaja ka kolmel eelneval 9. 15.05.2008 kella 15.05 ajal juhtis 1990. 

Audhea, AS KR Priit, AS Nordveo, AS 

Rõngu Aed, AS Promens, AS Bacula, Ille 

Songisepa Rõngu Apteek, Hilsi Mõttus. 

Suur aitäh neile kõigile! 

Rootsi külastuse korral olnud. Aga see pole 

ka eriline saavutus Tallinna-suuruse elanike 

arvu juures. 

Mis aga eriliselt silma hakanud, on rõõm 

a sünd noormees Rõngu vallas mootorsõidukit, 

omamata vastava kategooria 

mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis 

moot orsõ iduk it, mill el nõut aval koha l 

Kõige ilusam elamus on vaadata laste 

inimeste silmis, kui nad on kirikusse tulnud 

kas tegema muusikat, rääkima maailma 

puudus registreerimismärk; juhtis mootorsõidukit, 

mis ei olnud nõuetekohaselt 

rõõmsatesse silmadesse... asjadest või lihtsalt mõtisklema elu üle. läbinud tehnoülevaatust; juhtis mootor- 

Kogudus tegeleb erinevate asjadega. sõidukit, mille suhtes oli sõlmimata 

Ave Holtsmeier Üheks tegevuseks on ka veel päevane kohustuslik liikluskindlustuse leping. 

Rõngu Lasteaia liikumisõpetaja 

lapsehoid, mida toetab kohalik omavalitsus. 10. 15.05.2008 kella 15.35 ajal juhtis Rene 

Käsitöö- ja muusikaringid, erinevad laagrid, (1983) Rõngu vallas mootorsõidukit, mis ei 

keeleõpe – see on ainult osa lisa- olnud nõuetekohaselt läbinud tehno- 

50 AA STAT KIRIKUT – ON 

tegevusest. 

Pikemalt siin ei jõuagi kõigest pajatada. Eks 

ülevaatust. 

11. 15.05.2008 peale lõunat laskis Martin 

SEE MINGI TÄHTPÄEV? 

RÕNGULANE 

ka koguduse ees tule aru anda ja nendega (1986) Rõngu vallas õhupüssist maha kolm 

plaane pidada. kana. Antud teoga pani toime lubamatu teo 

Selle aasta veebruaris külastasid Rõngu 

kogudust Göteborgi koguduse esindajad 

koguduse õp. Lars Olsson ja juhatuse liige 

Mart Saar. Viimase juured ulatuvad ka 

Rõngu vallani, tema vanemad on pärit 

Otepää lähistelt. 

Külastuse eesmärgiks oli koostöösuhete 

arendamine kahe koguduse vahel. 

Arutluses selgus, et töö noortega on üks 

tähtsamaid valdkondi, millel arenguruumi 

küllaga alates noorsoovahetusest ja 

Seniks aga kõigile päikest silmadesse, 

mõistvat ja inimlikku suhtumist kaaskondlastesse, 

usku endasse! 

Priit Laineste 

Koguduse juhatuse esimees 

KAUNID KODUD 2008 

Sel aastal antakse üle peaministri tänukiri ja 

mastivimpel. 

looma suhtes, millega põhjustas looma 

hukkumise. 

12. 17.05.2008 kella 08.35 ajal viibis Silver 

(1987) Rõngu vallas avalikus kohas 

joobnud olekus, oli selgete kordinatsioonihäiretega. 

13. 17.05.2008 kella 14.10 ajal juhtis Siiri 

(1979) Rõngu vallas mootorsõidukit, mis ei 

olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. 

14. 17.05.2008 kella 19.00 ajal tarbisid 

1990. a ja 1991. a sünd tüdrukud alko- 

lõpetades majandusliku abiga. Celia ja Aigar Arras Lossimäe küla hoolset jooki. 

Helja ja Hillar Hänilane Rõngu alevik 

Thea ja Sulev Oras Käo küla 

Marge ja Enn Altin Uderna küla 

Erle Mägi Tilga küla 


1991. a sünd tüdruk Rõngu vallas 

alkohoolset jooki 

16. 17.05.2008 kella 20.15 ajal ilmus Riho 

(1986) Rõngu vallas joobnud olekus 

avalikku kohta, räuskas, lärmas ja oli 

POLITSEI TEATAB: kordinatsioonihäiretega. 

17. 17.05.2008 kella 22.40 ajal liikus Allar 

KA (1988) Rõngu vallas pimeda ajal 

1. 24.05.2008 kella 05.00 paiku ärandas valgustamata teel kasutamata helkurit. 

1991. a sünd poiss Rõngu vallas omavoli- 18. 29.05.2008 kella 16.00 ajal juhtis 

lise kasutamise eesmärgil sõiduauto, millel Kuldar (1981) Rõngu vallas mootorsõidukit, 

olid võtmed süütelukus. Auto väärtus 30 omamata vastava kategooria mootor- 

000 krooni. sõiduki juhtimise õigust. 

19. 30.05.2008 kella 15.40 ajal juhtis 1994. 

VÄÄRTEOD 

a sünd poiss Rõngu vallas mopeedi ja 

Rahaline abi on siiski erandkorras ja eriliste 1. 01.05.2008 kella 16.15 ajal lõi Riho 

sõidutas sõitjat, kellel ei olnud peas 

vajaduste puhul. (1986), olles alkoholijoobes, tahtlikult katki 

kaitsekiivrit; 14-15-aastasel isikul, kes juhtis

mopeedi, puudus mopeedijuhitunnistus. 


Aigar (1987) Rõngu vallas mootorsõidukit, 

omamata vastava kategooria mootorsõiduki 

juhtimise õigust. 

21. 13.05.-30.05.2008 tabati Rõngu 

vallas 28 juhti, kes ületasid lubatud 

sõidukiirust asulasisesel teel 8 km/h-36 

km/h võrra ja 10 juhti asulavälisel teel, kes 

ületasid lubatud sõidukiirust 11 km/h-49 

km/h võrra. 


1988. a sünd noormees Rõngu vallas 

mopeedi ja sõidutas sõitjat, kellel ei olnud 

peas nõutavat kaitsekiivrit. 

23. 03.06.2008 kella 18.45 ajal tarbis Enn 

(1965) Rõngu vallas alkohoolset jooki 

avalikus kohas. 


Raido (1983) Rõngu vallas mootorsõidukit, 

teostas tasulist sõitjatevedu 

juhuveo korras, omamata kontrollimisel 

veoliigile vastavat sõidukikaarti. Juhtis 

mootorsõidukit, mille riiklik registreerimismärk 

ei olnud nõutavalt kauguselt 

loetav. 


Marika (1958) Rõngu vallas mootorsõidukit 

alkoholijoobes. 


1992. a sünd poiss Rõngu vallas mopeedi, 

millel ees ei põlenud valge tuli. 


1991. a sünd poiss Rõngu vallas alkohoolset 

jooki. 

28. 08.06.2008 kella 23.50 ajal juhtis Illar 

(1981) Rõngu vallas mopeedi alkoholijoobes. 


Riho (1986) Rõngu vallas mootorsõidukit, 

omamata vastava kategooria mootorsõiduki 

juhtimise õigust; juhtis mootorsõidukit, 

millel nõutaval kohal puudus 

registreerimismärk; juhtis mootorsõidukit, 

mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud 

tehnoülevaatust; juhtis mootorsõidukit ja 

kontrollijale esitamiseks puudus kohustuslik 

liikluskindlustuse poliis. 

30. 03.06.-10.06.2008 tabati Rõngu 

vallas 18 juhti, kes ületasid lubatud 

sõidukiirust asulasisesel teel 10 km/h-35 

km/h võrra ja 5 juhti, kes ületasid lubatud 

sõidukiirust asulavälisel teel 24 km/h-38 

km/h võrra. 

Rõngu valla konstaablid 

A. Toode, P. Kotkas 

SUVESOOVITUS POLITSEILT 

HOIATA OMA PERE NOORI - Igas peres 

ja sugukonnas on vanemaid inimesi, kelle 

sõna noortele loeb. Kuna just noored 

kipuvad suvisel ajal purjuspäi autorooli 

istuma ja kihutama, siis on omal kohal 

vanemate ja vanavanemate hoiatused 

noortele uljaspeadele. Ellujäänud purjuspäi 

roolikeerajale on tavatrahv üle 12 000 

krooni ja kindel on vähemalt 3 kuuks 

juhtimisõigusest ilmajäämine. 

HOIA TURVAVÖÖ ALATI PEAL - Igal 

aastal sureb Eesti liikluses 40-50 inimest 

seetõttu, et neil oli liiklusõnnetuse ajal 

turvavöö kinnitamata. Turvavöö on ainus 

abivahend, mis aitab ka teiste liiklejate 

SÜNNID ! 

„Kui esimene beebi esimest korda naeris, 

purunes naer tuhandeks killuks. 

Need lendlesid kõik laiali 

ja nii tekkisidki haldjad.“ 

l 

(Sir J. M. Barrie) 

RÕNGULANE 

vigade puhul elu päästa. Kasuta ise ja nõua 

selle kasutamist kõigilt, kelle ellujäämine 

sulle tähtis on. Tavaline trahv turvavarustuse 

mittekasutajale on üle 2000 krooni. 

HOIATA OHTLIKKU LIIKLEJAT - Iga päev 

näeme liikluses kaasliiklejaid, kes käituvad 

ohtlikult enese ja teiste suhtes. Kõigist 

joobekahtlastest, kihutavatest ja ohtlikult 

manööverdavatest sõidukitest anna teada 

politsei liiklusliinile 14 900. Politsei edastab 

hoiatuse sõidukiomanikule ja sageli aitab 

see rikkuja sõiduharjumusi parandada. 

LIIKLUSLIIN 14 900 – TÕHUS 

LIIKLUSKAHJURITE TÕRJE 

LÕUNA-EESTIS 

KAIRIIN KARRO 

sünd. 29.05.2008 

juuliKUUS 

ÕNNITLEME! 

Igaühele antud oma päevade jada, 

jäta meelde vaid kaunimad neist. 

Käi lõpuni rõõmsana elurada, 

sest see pole korduv kellelgi meist. 

(E. Kõrvits) 

JUTA PARTS 

IDA PIKKAT 

EEVI PÄÄSUKE 

LEHTE PÜVI 

ENDLA PÕLDVER 

VILMA MÄGI 

KALEV TREIMANN 

GALINA VALJUKOVA 

HEINO PEDOSK 

ENDEL SIKK 

VIRVE SARI 

ENDEL ANIER 

EEVI LOOG 

ARVI SOOTLA 

HELGE LUKK 

LIILIA MÖLDER 

TAIMI LUIK 

EHA MÄNDMA 

MILVI PETERSON 

BORIS SOONPUU 

GALINA JAKUBOVSKAJA 

JEFIMIA PERK 

MALLE KENKMANN 

JAAN HÄRM 

ANNE RUUBEL 

INNA TÄHT 

TATJANA DEDOVA 

KALMAR PETERSON 

MALLE KOPP 

TÕNU JURS 

augustiKUUS 

ÕNNITLEME! 

Igaühele antud oma päevade jada, 

jäta meelde vaid kaunimad neist. 

Käi lõpuni rõõmsana elurada, 

sest see pole korduv kellelgi meist. 

(E. Kõrvits) 

VEERA SIKK 

HILJA RIISTAN 

LEIDA TERAS 

AUGUST JOOSEP 

ELMA KEKEMILK 

SILVIA KUTSAR 

HELMUTH-ENDEL ARAK 

EEVI JAAMA 

OLAV SEPPA 

GERTHA VIPP 

VAIKE KORI 

AGNESSA PENT 

HELJO SIKK 

ALFRED REBANE 

ILME KULL 

ROSINE LEPPIK 

ENN PEDAJA 

LEMBIT SIIMO 

AILI OINUS 

ÜLO SAAROJA 

MARE LAMP 

HELGA KANTS 

AVO ÜTS 

EEVI JÄRVE 

ILME VÄÄRSI 

KOIDULA RAUDSEPP 

VALDO KALLAS 

MALEV SEPPA 

VALVE PÄEG 

RAIVO ROOS 

KALEV KÜLV 

HELVE PUKK 

OLEV PEETS 

TIIU MÖLDER 

Naerdud on naerud ja nutetud nutud, 

lauldud on laulud ja räägitud jutud; 

mis oli, see oli uut enam ei tule. 

Jumal kustutas teelise laterna tule. 

(V. Osila) 

MÄLESTAME ! 

HANS ANTON 

29.01.1931 – 28.05.2008 

Käärdi alevik 

ENDEL TIIRATS 

02.07.1937 – 04.06.2008 

Kalme küla 

REIN TEDER 

25.10.1941 – 16.06.2008 

Rõngu alevik 

11

12 

juunikuu RISTSÕNA 

PAREMALE: 1.Kunstnik ja luuletaja (nimi+ 

eesnimi). 11.Riik Euroopas. 12.Metsloom. 

13.Anno Domini. 14.Koosseis. 15.Noot. 

16.Tegelane O.Lutsu „Kevades”. 18.Noot. 

19.Kaelaside. 22.Kaksikvokaal. 24.Asesõna. 

25.LAHENDUS. 26.Suurriik. 27.Väga hele. 

28.Massiühik (lüh.). 29.Kunstiinstituut. 

30.Endine Rõngu Keskkooli direktor. 

33.Spordirelv. 35....-kaart. 36.Kaardimast. 

38.Kirjanik. 41.Rahvarinne. 42.Ilma abita. 

44.Niinimetatud. 46.Magamiskoht. 47.Lihatoode. 

48.Maakond Vanas-Kreekas. 

ALLA: 1.Vanemuise näitleja (in.+ nimi). 2.Endine 

teatrimees. 3.Tootetutvustus. 4.Märg, niiske. 

5.Võõrtäht. 6.Ravimtaim. 7.Kütusemark. 8.Kala. 

9.Tema (saksa keeles). 10.Sarvikud. 16.Palav. 

17.Tavatus. 19.Humorist. 21.Suure Tõllu naine. 

23.Puhkekoht Võrtsjärve põhjarannikul. 29.Kala. 

31.Näitleja. 32.Külmrelv. 34.Euroopium. 

37.Rahvusvaheliste autovedude tähis. 39.Avar. 

40.Papagoi. 43.Sidesõna. 45.Näiteks. 

MAIKUU RISTSÕNA 

LAHENDUS – SEEME MULLAS 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 

11 12 

13 14 15 16 17 

18 19 20 21 22 23 24 

25 

26 27 28 29 

30 31 32 33 34 35 

36 37 38 39 40 

41 42 43 44 45 46 

47 48 

koostaja Kunnar Lätti 

Personalipunkt Extra OÜ 

kliendiks on Lindström OÜ, mis pakub 

vahetusvaipade ja töörõivaste 

teenuseid. Tööd saavad (Vahi 

Tööstuspargis,Tartu): 

Töörõivaste tekstiilihooldajad ja 

vahetusvaipade tekstiilihooldajad. 

Nõudmised kandidaadile: keskharidus, 

vastutustundlik, kiiret töötempot ja 

füüsilist tööd taluv, täpsus. 

Väljaõpe toimub: Lool/Harjumaa ja 

Haigru/Tallinn, Lindström OÜ 

teeninduskeskustes. Ettevõte pakub 

väljaõppe ajal majutust. Töö on 

vahetustega. Töötasu kokkuleppel. 

Kandideerimiseks saada oma 

elulookirjeldus ning millist tööd soovid, 

aadressile Estonia pst. 5, 10143 

Tallinn. Või saada 

info@personalipunkt.ee. 

Lisainfo telefonil 644 4011 ja 

www.personalipunkt.ee. 

küljendamine, kujundus ja trükk: 

tel. 736 2046, fax 736 2044 

alfaprint@alfaprint.ee 

www.alfaprint.ee 

RÕNGULANE 

10.07.2008 kell 20.00 

Kontsertetendus Aasi(j)a 

Tasuta. 

Hiugemäel 

(vihma korral rahvamajas). 


Rõngu puhkpillikontsert 

Rõngu bussijaama platsil 


Spordipäev Teedlas 

Teedla palliplatsil 

OÜ Juurviljaait tegeleb 

juurviljade töötlemisega 

Nõo vallas. 

Otsime oma töökasse 

kollektiivi liinitöötajaid, 

laomees-tõstukijuhti ja 

kaubakomplekteerijatpakendajat. 

Töö vahetustega, töötasu 

korralik. Transpordi 

organiseerime. 

Pakume suvist tööd ka üle 

16-aastastele õpilastele. 

Helistada telefonil 520 0077 

või saata ekiri 

juurviljaait@juurviljaait.ee 

Ostan kvaliteetset 

kuuse- ja männipalki. 

Läbimõõt alates 27-35 cm 

ka väikestes kogustes. 

Tel 5395 1730 või Rõngu 

Puiestee 8d Jüri Orupõld. 

* * * * * * * * * 

OÜ Baltic Roof Service 

teostab 

katuseremonditöid. 

Konsultatsioon. 

Info 506 2377, 

www.brs.ee 

RÕNGULANE 

VALLA INFOLEHT 

toimetaja: Silvia Rõõmussaar, 

tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee 

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 

14. augustiks avaldamiseks sama kuu väljaandes. 

Järgmine Rõngulane ilmub 29. augustil 2008 

KUHU MINNA, MIDA TEHA 

KUULUTUSED 

OÜ Aqua &Waste 

Services 

kaevetööd, vee- ja 

kanalisatsioonitrasside 

ehitus 

OÜ AWS pakub 

teenuseid: 

trasside ehitus,santehnilised 

tööd, kaevetööd 

(miniekskavaator Neuson ja 

ekskavaator Hüdomek) 

OÜ AWS Elva,Valga mnt.7 

Info tel. 529 3783, e-post 

aws@hot.ee 


Kanuuvõistlus 

Valguta Ring VI 

Valguta tiigil 


Taasiseseisvumispäev 

Rõngu ausambaplatsil 

29.08.2008 

Raamatunäitus 

Lehte Hainsalu 70 

Teedla Raamatukogu 

JÄLGIGE REKLAAMI ! 

Haldag UÜ 

Lõikan 

vanarauda ja 

aitan realiseerida 

ainult eraisikutel. 

Helistada õhtuti 

kella 18.00 

telefon 523 5509 

Miika. 

Arvutite remont, 

hooldus, koostamine. 

Arvutikoolitus. 

Info 

tel 553 5498 

LAUPÄEVAK RÕNGU JÕEL 

Hea loodusesõber! 

Tule 12. juulil 2008 Rõngu jõge 

vettelangenud puudest puhastama. 

Kokkusaamine 9.00 

Lõve veski juures. 

Võta kaasa sõbrad-tuttavad, 

mootorsaag, kirves ja 

kindlasti hea tuju. 

Plaanime Rõngu jõe puhastada ja 

muuta kanuuga sõidetavaks Lõve 

veskist kuni Võrtsjärveni. 

Lõuna ühiselt lõkke ääres. 

Kui tekib küsimusi, helista 

Meelis Ilvesele tel. 526 1636 või 

Toomas Kleinile 505 6193. 

Tule kindlasti

Juuni 2008 - Rõngu Vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?