You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ESIMENE KOOLIPÄEV<br />
KOOLITULEK<br />
Ranits hüpleb kooliteel,<br />
päike särab tema ninal.<br />
Ranitsal on rõõmus meel:<br />
tal on aabits, tal on pinal.<br />
Ranitsat ja koolilast<br />
juba ootab koolimaja.<br />
Ütleb tere tulemast<br />
esimene õpetaja.<br />
Armsad esimese klassi õpilased,<br />
soovin teile kaunist, meeldejäävat<br />
ja turvalist kooliaega ning<br />
avastamisrõõmu igasse päeva.<br />
Täname ka toredaid täidisid <strong>Rõngu</strong><br />
Maanaiste Seltsist soojade<br />
sokkide eest!<br />
1. klassi juhataja Heli Säägi<br />
Valguta Lasteaed-Algkooli 1. klassi õpilased: (vasakult)<br />
Alex Maalmann, Kösta-Villem Tatar, Aigar Vaalmäe.<br />
Klassijuhataja Lea Sinisaar.<br />
Armas koolijüts!<br />
Algab koolitee, mis on pikk ja käänuline, ent samas<br />
huvitav ja elamusterohke.<br />
Selle läbimiseks soovin sulle:<br />
häid sõpru,<br />
kannatlikku meelt,<br />
toetavaid vanemaid,<br />
mõistvaid õpetajaid.<br />
NR 8 (136) <strong>valla</strong> <strong>infoleht</strong> SEPTEMBER 2010<br />
tiraaž 1300<br />
<strong>Rõngu</strong> Keskkooli 1. klassi õpilased: (vasakult) Kristyn Pukki, Rasmus Mõttus, Andero Kesküla, Romet<br />
Krimm, Laura Kilp, Laura-Liis Allas, Aljona Tamm, Liana Loorits, Eliisa Johanna Kesa, Angeelika Kruus,<br />
Ranette Sööt, Eneliis Pedak, Laura Murnek, Regina Riis, Kati Metsküla, Egnar Aan. Tagareas seisab õpetaja<br />
Heli Säägi.<br />
Õpetaja Lea Sinisaar<br />
TEADE RÕNGU KESKKOOLI JA VALGUTA LASTEAED-<br />
ALGKOOLI LAPSEVANEMATELE<br />
Õpilase õppest puudumisest teatamine<br />
Vastavalt 01.09.2010 jõustunud<br />
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse<br />
paragrahvidele 14 ja 36:<br />
1) vanem teavitab kooli õpilase õppest<br />
puudumisest ja selle põhjustest<br />
hiljemalt õppest puudumise esimesel<br />
õppepäeval.<br />
2) hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval<br />
pärast puudumist esitab vanem koolile<br />
puudumistõendi.<br />
3) kui õpilase puudumise põhjendamisel<br />
on esitatud ebaõigeid<br />
andmeid, on koolil õigus taotleda<br />
täiendavad selgitusi või pöörduda<br />
elukohajärgse <strong>valla</strong>- või linnavalitsuse<br />
poole, kes korraldab puudumise<br />
tegelike põhjuste väljaselgitamise ja<br />
koolikohustuse täitmise tagamise.<br />
4) kui vanem ei ole kooli õpilase<br />
puudumisest teavitanud ning koolil<br />
ei õnnestu puudumise põhjust välja<br />
selgitada, teavitab kool hiljemalt<br />
järgmisel õppest puudumise päeval<br />
sellest õpilase elukohajärgset <strong>valla</strong>-<br />
või linnavalitsust, kes korraldab puudumiste<br />
põhjuste väljaselgitamise ja<br />
koolikohustuse täitmise tagamise.<br />
5) vanemat karistatakse rahatrahviga<br />
kuni 200 trahviühikut, kui õpilane<br />
on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata<br />
puudunud rohkem kui 20<br />
protsendist õppetundidest.<br />
6) vanemale määratud rahatrahvi<br />
võib vanema nõusolekul asendada<br />
üldkasuliku tööga, kasvatusalase<br />
koolitusega või lapsega koostegevusega.<br />
Ene Paks<br />
<strong>Rõngu</strong> keskkooli direktor<br />
Lea Pung<br />
Valguta lasteaed-algkooli juhataja<br />
TÄNUAVALDUS<br />
Püsivaid väärtusi loovad inimesed, kes<br />
on sihikindlad ja pühendunud. Õpetaja<br />
Mare Tina töö <strong>Rõngu</strong> Keskkooli<br />
loodusainete õpetajana on kestnud<br />
üle mitme inimpõlve. Koolitundidest<br />
väljapoole laieneb tema kliima ja<br />
keskkonnavaatlusi õpetav programm<br />
GLOBE, mis on andnud võimaluse<br />
osaleda rahvusvahelistel seminaridel.<br />
<strong>Rõngu</strong>lases avaldatavad ilmavaatlusandmed<br />
on aastaid pakkunud huvi<br />
igale <strong>valla</strong>kodanikule. Oleme tänulikud<br />
õpetaja Marele aastakümneid kestnud<br />
õpetajatöö eest ja soovime talle palju<br />
rahulikke aastaid edaspidiseks.<br />
Sulev Kuus<br />
<strong>Rõngu</strong> Vallavolikogu esimees<br />
1
2<br />
VALLAVALITSUSES OTSUSTATI<br />
1. Moodustada hanke „Kapitalirenditehingu<br />
refinantseerimine” läbiviimiseks komisjon<br />
koosseisus: Kaida Vool (esimees), Ene<br />
Joosing, Toomas Klein ja Marina Lehismets.<br />
2. Muuta <strong>Rõngu</strong> Vallavalitsuse 19. märtsi<br />
2010. a korralduse nr 100 punkti 1 nimetades<br />
kriisikomisjoni esimeheks <strong>valla</strong>vanem<br />
Priit Pramanni.<br />
3. Lugeda kuue kinnistu omanikud korraldatud<br />
jäätmeveoga mitteliitunuks.<br />
4. Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehitus<br />
AS koostatud „Kadajamäe alajaama F1<br />
pingeprobleemi lahendus Raigaste küla,<br />
<strong>Rõngu</strong> vald, Tartumaa“ projekt ning väljastada<br />
ehitusluba Eesti Energia Jaotusvõrk<br />
OÜ-le ehitise püstitamiseks aadressil <strong>Rõngu</strong><br />
vald, Raigaste küla.<br />
5. Kooskõlastada Meeli Kamsi kontrollitud<br />
individuaalelamu ehitusprojekt ning väljastada<br />
ehitusluba Linda Kivilile individuaalelamu<br />
püstitamiseks aadressil <strong>Rõngu</strong> alevik,<br />
Tartu mnt 5.<br />
6. Kooskõlastada OÜ GPK Partnerid koostatud<br />
„Emajõe- ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt<br />
Emajõe alamprojekt. Osa<br />
5. <strong>Rõngu</strong> aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud<br />
II ETAPP (2 osa) projekt“ ning väljastada<br />
ehitusload ASle Emajõe Veevärk<br />
tarbevee ja reovee torustike laiendamiseks<br />
<strong>Rõngu</strong> alevikus.<br />
7. Kooskõlastada ettevõtluse alustamise<br />
toetuse andmine ühele isikule.<br />
8. Väljastada järgmised kasutusload:<br />
- Jevgenia Koni püstitatud kaevule Rannaküla<br />
külas ja Lea Kottise püstitatud kaevule<br />
Teedla külas.<br />
- püstitatud Salu peatuskohale ja teele,<br />
püstitatud grillmajale istumiskohtadega, rekonstrueeritud<br />
<strong>Rõngu</strong> ordulinnusele, püstitatud<br />
tugimaanteele ja parklale, püstitatud<br />
välikäimlale <strong>Rõngu</strong> <strong>valla</strong>s.<br />
9. Väljastada Kadri Sulamägile projekteerimistingimused<br />
ehitise rekonstrueerimiseks<br />
ja laiendamiseks Kalme külas.<br />
10. Väljastada MTÜle Loodus Kutsub kirjalik<br />
nõusolek väikeehitise püstitamiseks<br />
Rannaküla külas.<br />
11. Kiita heaks toetuse saaja Lea Kottise<br />
esitatud projekti aruanne.<br />
12. Sõlmida leping Go Bus ASga õpilaste<br />
sõidu doteerimiseks.<br />
13. Lubada üks erand konteineri tühjendussageduste<br />
osas korraldatud jäätmeveol.<br />
14. Anda kahele kinnistu omanikule nõusolek<br />
korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks.<br />
15. Toetada Rukki tn 11 ja Rukki tn 9 kinnistute<br />
eratee ning parkla ehitus- ja remonttööde<br />
teostamist Käärdi alevikus kokku 14<br />
740 krooniga.<br />
16. Kinnitada toimetuleku- ja sotsiaaltoetused.<br />
AUGUSTIKUUS KÄIVITUS<br />
PROJEKT „VÕLANÕUSTAMINE<br />
TARTU MAAKONNAS”<br />
Majanduskriisi tingimustes on paljud inimesed<br />
sattunud võlgadesse sissetulekute<br />
vähenemise, tööpuuduse, suure laenukoormuse<br />
jms tõttu.<br />
Augustist 2010 kuni juulini 2011 kestev pro-<br />
jekt annab ka Tartu maakonnas elavatele<br />
inimestele võimaluse pöörduda abi saamiseks<br />
võlanõustaja poole.<br />
Võlgnikke nõustavad Tartumaal MTÜ Majandamisnõustaja<br />
spetsialistid.<br />
Teenus on abivajajaile tasuta - seda rahastavad<br />
90% ulatuses Avatud Eesti Fond ja<br />
10% ulatuses Tartumaa Omavalitsuste Liit.<br />
Projekti käigus kohtuvad võlanõustajad abivajajatega<br />
omavalitsustes kohapeal. Nõustaja<br />
abiga tehakse kindlaks võlgniku täpne<br />
majandusolukord, kohustuste suurus ja<br />
kulukus ning leitakse võimalusi olukorra parandamiseks<br />
- kohustuste täitmise järjestamine,<br />
maksegraafikud, maksepuhkus jms.<br />
Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade<br />
tekkimisel oluline probleemiga võimalikult<br />
kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama,<br />
et asjad kuidagi iseenesest paranevad.<br />
Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda<br />
juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima,<br />
see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise<br />
ja võlakoormuse suurenemise.<br />
Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda<br />
võlanõustaja poole, palutakse ühendust<br />
võtta kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõunikuga<br />
või otse MTÜ Majandamisnõustaja<br />
võlanõustajatega e-posti aadressil<br />
majandamine@hot.ee.<br />
Info tel 523 7415<br />
(MTÜ Majandamisnõustaja)<br />
AVALIK PÖÖRDUMINE<br />
RÕNGU VALLA KÜLADE<br />
POOLE<br />
Ühiselt suudame rohkem<br />
Kui Külaliikumise Kodukant motoks on, et<br />
kogu Eesti peab elama, siis seesama lause<br />
sobiks edukalt ka omavalitsustele. Nii nagu<br />
<strong>valla</strong>s peaks elama iga küla, peaks linnas<br />
elama iga linnaosa ja külas iga majapidamine.<br />
Me ei peaks ootama, et keegi kaugemalt<br />
tuleb pealtnäha fantastilise ideega, mis<br />
siiski ei ole meie küla rahvale omane. Me<br />
ei pea sõnalausumata võtma vastu seda,<br />
mida meile pakutakse, vaid ütlema välja,<br />
mida me soovime või mida meie sellest arvame.<br />
Igal inimesel on õigus kaasa rääkida<br />
oma kodukohas, oma majas ja õuel toimuva<br />
osas. Ja kindlasti enne, kui tehakse otsus.<br />
Usume, et ka omavalitsused tegutseksid<br />
palju efektiivsemalt ja inimesed oleksid rohkem<br />
rahul, kui külad või linnaosad suudaksid<br />
olla neile tõsiseltvõetavad partnerid.<br />
Oleme harjunud käima <strong>valla</strong>st nõu ja abi küsimas,<br />
kuid pole midagi ebatavalist ka selles,<br />
kui <strong>valla</strong>vanem tuleb nõu küsima külavanemalt<br />
või -seltsilt. Paljudest omavalitsustest<br />
on tuua häid näiteid, kuidas külarahvas on<br />
oma õiguste kaitseks seljad kokku pannud<br />
ja kus on ka <strong>valla</strong>juhid aru saanud, et seda<br />
pole tehtud mitte nende kiusamiseks, vaid<br />
üksteisele partneriks, nõuandjaks ja toetajaks<br />
olemise soovist. Kui üks pool teist ei<br />
aktsepteeri, on tulemuseks lõputu võitlus,<br />
mis ei kanna head vilja. Kui üksteist suudetakse<br />
näha koostööpartnerina, võib sündida<br />
palju häid ja kasulikke algatusi.<br />
Tunnetame enam kui kunagi varem vajadust<br />
koordineerida suhtlemist seltside,<br />
külavanemate ja otsustajate vahel, aidata<br />
ja innustada ka kaugema kandi külasid,<br />
koolitada ja motiveerida seltside praegusi<br />
ja tulevasi eestvedajaid ja külavanemaid,<br />
organiseerida paremat info liikumist külade<br />
ja <strong>valla</strong>valitsuse vahel, miks mitte ka ühist<br />
koduloo-uurimist ja palju muud.<br />
Et oleks selge pilt külade vajadustest ja <strong>valla</strong><br />
võimalustest ning et ka rasketes majandustingimustes<br />
ellu jääda, kutsume <strong>Rõngu</strong><br />
külavanemaid, seltside ja ühenduste eestvedajaid<br />
ning <strong>valla</strong> tasemel otsustajad ühise<br />
laua taha juba 3. oktoobril kell 18 Käärdi<br />
seltside toas Rukki 3. Ootame aktiivset<br />
osavõttu, sest keegi ei tunne meie probleeme<br />
paremini, kui me ise. Ärgem siis laskem<br />
kellelgi teisel meile olulisi asju otsustada!<br />
Kõik ettepanekud selle kohta, millega<br />
peaks/võiks loodav <strong>Rõngu</strong> külade ühendus<br />
tegeleda, on teretulnud.<br />
Kirjutage sirje.veldi@gmail.com või<br />
leatee@mail.ee.<br />
Lea Tee, Sirje Paistu, Dolja Jahtmaa, Aune<br />
Kasemägi, Taivo Jukk, Kristina Ruder, Eve<br />
Pehter, Anu Laas<br />
KÜTTEPERIOODIKS<br />
KORSTNAD PUHTAKS!<br />
Tuleõnnetuse ennetamiseks tuleb enne<br />
kütteperioodi kütteseadmed kriitilise pilguga<br />
üle vaadata. Regulaarne korstna puhastamine<br />
on vajalik tuleohutuse tagamiseks<br />
ning aitab ka talviseid küttekulusid kokku<br />
hoida.<br />
Mida peab teadma:<br />
•<br />
•<br />
•<br />
•<br />
Puhastamata korstnalõõrides süttib tahm,<br />
korsten kuumeneb üle ja tuleõnnetus on<br />
kerge juhtuma.<br />
Kogu küttesüsteem tuleb üle kontrollida<br />
enne kütteperioodi algust – ega kuskilt suitsu<br />
sisse aja, ega lõõrides, pliitides, soemüürides,<br />
ahjudes ega korstnates pragusid ole,<br />
ega lõõrid pigitunud ole. Samuti vaadata<br />
kas tahmaluugid on kindlalt kinni.<br />
Korstnapühkija peab andma akti, milles kirjas<br />
teostatud tööd ja aeg.<br />
Kütteseadmeid tuleb puhastada vähemalt<br />
üks kord aastas. Erandiks on aastaringselt<br />
kasutuses olevad kütteseadmed, mida tuleb<br />
puhastada kaks korda aastas. Tootja võib<br />
sätestada ka sagedasema puhastamise<br />
vajaduse.<br />
Juhime tähelepanu sellele, et ka suitsuanduri<br />
töökorras olekut tuleb regulaarselt<br />
kontrollida, vajutades testnuppu, et seade<br />
tulekahju korral õigeaegselt ohust märku<br />
annaks. Mõistlik on koju paigaldada vinguandur,<br />
mis kütteseadme siibri liiga varase<br />
sulgemise korral hoiatab mürgisest vingugaasist.<br />
Varu koju ka tulekusuti ja/või tulekustutustekk,<br />
et tuleõnnetuse korral oleks endal võimalik<br />
kiiresti tulele jaole saada. Tuleõnnetuse<br />
korral helista hädaabi numbril 112.<br />
Kütteseadmete ohutusest saab rohkem<br />
teavet päästeteenistuse kodulehelt www.<br />
rescue.ee/1667<br />
Päästeala infotelefon 1524 annab infot atesteeritud<br />
korstnapühkijate ja pottsepateenuse<br />
kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate<br />
kontakte Eesti Korstnapühkijate<br />
Koja kodulehelt www.korsten.ee. Kutsetunnistust<br />
omavate korstnapühkijate register<br />
asub Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.<br />
ee/et/kutseregister/kutsetunnistused.<br />
Erki Remmelkoor<br />
Lõuna-Eesti Päästekeskus<br />
Ennetustöö büroo juhataja<br />
Koit Koppel<br />
Eesti Korstnapühkijate Koda juhatuse liige
MAAVALDUSED<br />
JA AIAD KORDA!<br />
Kui maaomanik on oma maavaldusi kenasti<br />
hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust<br />
suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud<br />
ulatuslikke kulupõlenguid.<br />
Kevadiste kulupõlengute vältimiseks<br />
kutsub päästeteenistus maaomanikke üles<br />
korrastama oma maad juba sügisel, et<br />
võimalikud kulupõlengud ei hakkaks teie<br />
vara ohustama. Igal aastal hävib kulutules<br />
elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju<br />
keskkonnale. Pole harv juhus, et vigastada<br />
saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja<br />
kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli<br />
väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu<br />
kustutamine keeruline ülesanne isegi<br />
kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud<br />
päästetöötajatele.<br />
Kasulik on ka naabrile meelde tuletada,<br />
et sügisel maade korrastamine on tähtis<br />
kõigile, sest tule levik maavalduste piire ei<br />
tunne.<br />
Erki Remmelkoor<br />
Lõuna-Eesti Päästekeskus<br />
Ennetustöö büroo juhataja<br />
HAMBARAVITEENUSE<br />
HÜVITIS<br />
Kellele ja kui palju makstakse hambaravihüvitist?<br />
Haigekassa maksab hambaraviteenuse hüvitist<br />
vanaduspensionäridele, töövõimetuspensionäridele<br />
või vähemalt 63-aastastele<br />
inimestele kuni 300 krooni aastas. Rasedad,<br />
alla 1-aastase lapse emad või suurenenud<br />
hambaravi vajadusega inimesed<br />
saavad hüvitist kuni 450 krooni aastas.<br />
Isikutel, kes taotlevad hüvitist, peab olema<br />
hambaarstil käimise päeval kehtiv ravikindlustus.<br />
Hüvitist makstakse selle kalendriaasta eest,<br />
mil käidi hambaarstil. Näiteks olite hambaarsti<br />
vastuvõtul 2009 aastal, siis arvestatakse<br />
hüvitist 2009 aasta eest. Kui esitate hiljem<br />
veel 2009 aasta kviitungi ja olete eelnevalt<br />
hüvitise kogusumma (300 või 450 krooni)<br />
kätte saanud, siis teist korda 2009 aasta<br />
eest hüvitist ei maksta.<br />
Kasutamata hambaraviteenuse hüvitis ei<br />
kandu järgmisesse aastasse.<br />
Kes on suurenenud hambaravi vajadusega<br />
inimesed?<br />
Vajadus võib olla tekkinud järgmiste tervishoiuteenuste<br />
tagajärjel: pea-kaela piirkonna<br />
kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi; huule-ja<br />
suulaelõhe ning teiste anomaaliate kirurgiline<br />
ravi; näo koljuluude traumade kirurgiline<br />
ravi; protseduur (endoskoopia, anesteesia<br />
ja muu), mille käigus on tekkinud trauma;<br />
kudede ja elundite siirdamise või siirdamiseks<br />
ettevalmistamine; pea-kaela piirkonna<br />
ulatuslike põletike (abstsess, flegmoon)<br />
haiglaravi.<br />
Mida teha, et saada hüvitist?<br />
Haigekassale tuleb esitada avaldus ja hambaarstilt<br />
saadud originaalkviitung.<br />
Rasedad ja suurenenud hambaravi vajadusega<br />
inimesed peavad lisaks esitama ka<br />
arstitõendi. Alla 1-aastase lapse emad ei<br />
pea lisadokumente esitama, vaid märgivad<br />
avaldusele lapse isikukoodi ja nime.<br />
Hüvitist saab taotleda ka tagasiulatuvalt.<br />
Kui hambaarsti juures käimisest ei ole möödunud<br />
rohkem kui 3 aastat, saab ka need<br />
kviitungid koos avaldusega haigekassale<br />
esitada. Kui hambaravikviitung on kadunud,<br />
võib arst väljastada selle duplikaadi.<br />
Avalduse blanketi saab haigekassa klienditeenindusbüroodest,<br />
Eesti Posti kontoritest<br />
ja haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee.<br />
HAMBAPROTEESIDE HÜVITIS<br />
Kellele ja kui palju makstakse hambaproteeside<br />
hüvitist?<br />
Hambaproteeside hüvitist makstakse töövõimetuspensionäridele,vanadus-pensionäridele<br />
ja vähemalt 63-aastastele inimestele,<br />
kellel on teenuse osutamise ajal kehtiv<br />
ravikindlustus.<br />
Kolme aasta jooksul on võimalik hüvitist<br />
saada kuni 4000 krooni. Hüvitist saab taotleda<br />
ka osade kaupa. Kui kogu hüvitise limiiti<br />
(4000 krooni) selle aja jooksul ära ei<br />
kasutata, siis jääk ei lisandu järgmise kolme<br />
aasta hüvitisele.<br />
Mida peab hüvitise saamiseks tegema?<br />
Hüvitise saamiseks on kaks võimalust:<br />
a) Esitada avaldus proteeside tegijale, kes<br />
võib võtta arvest kuni 4000 krooni maha.<br />
b) Kui proteeside tegija kaudu pole võimalik<br />
hüvitist taotleda, saab esitada avalduse<br />
koos arstilt saadud originaalkviitungiga hai-<br />
EUROOPA RAVIKINDLUSTUSKAARDIST<br />
Kui kavandate reisi Euroopa Liidu territooriumil,<br />
peab teil kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart<br />
või selle asendussertifikaat.<br />
Neid dokumente saab kasutada juhul, kui<br />
reisil olles tekib ootamatu vajadus arstiabi<br />
järele. Euroopa ravikindlustuskaart peaks<br />
tagama, et patsient raviteenuse eest ise<br />
maksma ei pea ja tasu maksmise võtaks<br />
üle haigekassa. Meeles tuleb pidada, et vajaminev<br />
arstiabi ei ole tasuta – kindlustatul<br />
tuleb maksta omavastutustasud (visiiditasu,<br />
voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide<br />
järgi. Samuti ei kata kaart riikidevahelise<br />
transpordi kulusid – kui patisent tuleb terviseseisundi<br />
tõttu transportida näiteks kiirabiautoga<br />
sihtkohamaast Eestisse. Seepärast<br />
on soovitatav lisaks teha ka reisikindlustus,<br />
mis katab ühtlasi need kulud.<br />
Euroopa ravikindlustuskaarti saab tellida<br />
nii endale kui oma pereliikmetele. Seda<br />
saab teha riigiportaali eesti.ee kaudu; tuua<br />
taotlus ise haigekassa klienditeenindusbü-<br />
3<br />
Millal raha kätte saab?<br />
Hambaravihüvitise saab kätte 25. juuliks<br />
või 25. jaanuariks, olenevalt avalduse jõudmisest<br />
haigekassasse.<br />
Täiendavat infot ning saab www.haigekassa.ee<br />
ja haigekassa infotelefonil 16363<br />
E–R 8.30–16.30<br />
Pille Käiss<br />
Eesti Haigekassa Tartu osakond<br />
Klienditeeninduse büroo juhataja kt<br />
gekassale.<br />
Avalduse blanketi saab haigekassa klienditeenindusbüroodest,<br />
Eesti Posti kontoritest<br />
ja haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee.<br />
Hambaproteeside hüvitist saab taotleda tagasiulatuvalt<br />
3 aasta jooksul.<br />
Millal raha kätte saab?<br />
Kasutades hüvitise taotlemist otse haigekassalt,<br />
saab raha kätte 90 päeva jooksul<br />
alates dokumentide jõudmisest haigekassasse.<br />
Täiendavat infot saab www.haigekassa.<br />
ee ja haigekassa infotelefonil 16363 E–R<br />
8.30–16.30<br />
Pille Käiss<br />
Eesti Haigekassa Tartu osakond<br />
Klienditeeninduse büroo juhataja kt<br />
roosse või täita seal kohapeal; saata taotlus<br />
haigekassasse postiga või digitaalselt<br />
allkirjastatuna e-postiga. Taotluse vorm on<br />
saadaval haigekassa koduleheküljel (www.<br />
haigekassa.ee) ja klienditeenindusbüroodes,<br />
samuti postkontorites üle Eesti. Kaart<br />
on kõigile tasuta.<br />
Euroopa ravikindlustuskaart kehtib ainult<br />
ravikindlustusega inimestele. Kui kaart on<br />
küll olemas, aga ravikindlustus enam ei<br />
kehti, ei saa kasutada ka kaarti.<br />
Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaeg<br />
on kolm aastat, seejärel tuleb tellida uus.<br />
Reisile minnes kontrollige aegsasti üle, ega<br />
teie ravikindlustuskaart ei ole aegunud või<br />
kohe - kohe aegumas, siis ei tule reisile<br />
minnes ebameeldivaid üllatusi.<br />
Laupäeval, 30. okt kell 18.00 toimub Valguta koolimajas<br />
LÕIKUSPIDU<br />
• Peolaud traditsiooniliste toitudega, koduõlu;<br />
• Muusikaline meelelahutus ansamblilt „H.Tartes ja sõbrad”, seltskonnatantsud;<br />
• Pildiprogramm endise Valguta kolhoosi ajaloost.<br />
Kuulutame välja 3 konkurssi, toitude degusteerimine ja hindamine toimub 30. okt<br />
1. „Maitsev koduleib”<br />
2. „Tervislik magus küpsetis”<br />
3. „Üllatuslik aedviljahoidis”<br />
Eesti Haigekassa<br />
Huvilistel palume eelnevalt teatada oma osalusest 15. okt.<br />
Peole palume eelnevalt registreerida tel 515 3209.<br />
Peo osavõtumaks 75.- krooni tasuda sularahas või kanda Lea Punga kontole nr 221032337737<br />
hiljemalt 15. oktoobriks.<br />
Korraldustoimkond
4<br />
XIII TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL<br />
ÕPPIMINE SEOB PÕLVKONDI<br />
8.-15. oktoobrini 2010<br />
Vanaemad-vanaisad, emad-isad, lapsed-lapselapsed, kõik vanad ja<br />
noored – sel nädalal mõtleme rikkusele, mis meil põlvkondade näol on,<br />
väärtustame üksteise oskusi ja kogemusi, oleme ja teeme koos.<br />
LEIAME ÜKSTEISE JAOKS AEGA!<br />
Vabariiklikud üritused:<br />
Avaüritus 8. oktoobril Moostes, Põlvamaal<br />
Grundtvigi päev 12. oktoobril Tallinnas<br />
E-õppe päev 13. oktoobril<br />
Täiskasvanuhariduse foorum 15. oktoobril Tallinnas<br />
Maakondlike ürituste ja kõige muu asjassepuutuva kohta saab<br />
informatsiooni Tartumaa TÕNi koordinaatorilt, kelleks on:<br />
Astrid Hallik, tel 56491696, astrid.hallik@rahvakultuur.ee<br />
ning www.andras.ee<br />
KOHTUME TÕNil!<br />
Augustikuus esietendus <strong>Rõngu</strong> näitetrupil<br />
„Väike Nõelad” uus lavatükk „Kuhu lähed,<br />
inimene?” Selgi korral lavastajaks ja näitejuhiks<br />
Lehte Puudersell.<br />
Näidend räägib Põrgupõhja Jürka püüdlustest<br />
õndsaks saada. Eesmärgiks saada<br />
masus vaevlevale põrgule patuste hingi.<br />
Näidendis on võimalus jälgida Jürka püüdlusi<br />
ja takistusi – raha, võim ja kuulsusejanu.<br />
Just needsamad uued jumalad valitsevad<br />
tänapäeva maailma.<br />
KUHU LÄHED, INIMENE?<br />
Näidend pakkus naerukohti ja seiku elust<br />
enesest, mis panevad meid mõtlema, kuhu<br />
Väike(n)õelte esietendus <strong>Rõngu</strong> rahvamajas.<br />
me jõuda soovime ja kas põrgut enam eksisteeribki,<br />
sest maapealne elu on juba ise<br />
põrguks muutunud. Näidend kätkes endas<br />
põgusalt reklaamiimpeeriumi mõju, samas<br />
pöörati tähelepanu tänapäeva noortele ja<br />
nende probleemidele. Väga hästi oli välja<br />
toodud lahutuste üks suurimaid põhjuseid<br />
– abielurikkumine. Näidend oli näitetrupi<br />
vääriline, sest nagu juhendaja Lehte Puu-<br />
NÄITERINGI „VÄIKESED NÕELAD” TEGEMISTEST<br />
Tuuleiilid tuhisevad ringi, pillutades seenevihma. Pärtlipäev,<br />
millel sügises tähtis osa on möödas. On see ju külvi- ja lõikuspüha,<br />
võetakse mett, ennustatakse ilma ning peagi algab<br />
koolitöö.<br />
Suvel püüavad kõik, kel vähegi võimalusi võtta ette puhkusereisi<br />
või sulistavad siinsamas järves. Meie näiteringil „Väikesed<br />
nõelad” puhkamiseks aega ei jäänud. Tuli käia õhtuti<br />
rahvamajas ja õppida uue lavastuse „Kuhu lähed, inimene”<br />
teksti ning lavalist liikumist.<br />
Töö kiidab tegijat! Selgeks see sai ja julgesime esietendusega<br />
lavale minna. Teatrihuvilisi oli päris kenasti kokku tulnud.<br />
Järelkajana oli nii kiitust kui ka laitust. Milleks me nii väga pingutasime?<br />
Viljandimaal Kuhjavere külas toimus iga-aastane<br />
külateatrite festival. Meiegi otsustasime teist korda sellest osa<br />
võtta.<br />
Kuhjavere tublide külainimeste aktiivse külaelu edendamise<br />
nimel kirjutatud projektide põhjal tuli ka tunnustus. Liituti abistamisühinguga<br />
euro toel. Nüüd on Kuhjavere tuntud külateatrite<br />
kokkusaamise paigana. Siin on väike külalistemaja järve<br />
ääres ja tänavu sai valmis suure lavaga Kuhjavere külamaja.<br />
Teatripäevi oli kolm. Meie esinesime laupäeval, 20. augustil.<br />
Sel päeval oli kokku kaheksa lavastust, eks nad olnud kõik tänapäeva<br />
„monteeritud”. Alustati „Kosjakaskedega” ja lõpetati<br />
rahaprobleemidega lavastuses „Me kõik armastame Roosit”.<br />
Pärast lõunat tõi Poola koolinoorte ansambel palju elevust<br />
noorte trummitüdrukute revüüga. Külalispuhkpilliorkester<br />
mängis koos meie Otsa-kooli noorte muusikutega.<br />
Suuri auhindu Kuhjaveres ei jagatud. Kohal oli Kalju Komissaarov.<br />
Oli üks tore päev ja kõik jäävad ootama järgmist<br />
suve.<br />
Helve Roots<br />
<strong>Rõngu</strong> näiteringi liige<br />
deresell avaõhtul ütles: „Väiksed nõelad<br />
torgivad.“<br />
Esietenduse õhtul oli teatrisõpru rahvamajja<br />
kogunenud 70 ringis. Siinkohal suur tänu<br />
kõigile, kes <strong>Rõngu</strong> väike(n)õelte tegemistele<br />
kaasa elasid. Etendust „Kuhu lähed,<br />
inimene?” on võimalus veelkord näha 25.<br />
septembril meenutuste õhtul.<br />
Mari-Liis Vanaisak<br />
ANSAMBLITE PIDU HIUGEMÄEL<br />
7. augusti õhtul oli <strong>Rõngu</strong> rahval võimalus<br />
suvi ära saata mõnusa muusika saatel.<br />
Anti Mehise initsiatiivil sai kokku kutsutud<br />
neli ansamblit: Pint, Hoovus, Yag ja Teine<br />
Käsi, kes andsid publikule mõnusa kontserdi.<br />
Pidu oli rahvusvaheline, sest osa<br />
võtsid ka <strong>Rõngu</strong>s töölaagris viibivad välismaalased.<br />
Ühel meie hollandi sõpradest,<br />
Nielsil oli sünnipäev. Talle lauldi ja kingiti<br />
meenutuseks üks kaunis ese Valguta savikojast.<br />
Samuti avanes Nielsil võimalus<br />
süüdata väike lõke. Vaheaega sisustati<br />
seltskondlike mängudega. Kõige põnevam<br />
neist oli naissoo ja meessoo vaheline<br />
köievedu, mille suurte pingutustega ja<br />
üsna napilt võitsid ikkagi mehed.<br />
Pidu võib lugeda kordaläinuks, sest rahvas<br />
lustis ja tundis rõõmu mahedast suveööst.<br />
Suur aitäh ansamblitele ja Anti Mehisele.<br />
Loodetavasti kohtume järgmisel aastal samal<br />
ajal.<br />
Mari-Liis Vanaisak
VALGUTA LASTEAED-ALGKOOL<br />
TÄNAB EELMISE ÕPPEAASTA<br />
EDUKAMAID ÕPILASI<br />
Kiituskirjaga lõpetasid klassikursuse:<br />
Michell Naudi - 1. klass<br />
Elsbet Pedaja ja Andres Varik - 2. klass<br />
Heiko Viksi ja Liisa Tatar - 3. klass<br />
Mikk Pedaja ja Glen Põldmaa - 4. klass<br />
Gerri Tatar ja Ave-Ly Kaeramaa - 5. kl<br />
Neljad ja viied olid klassitunnistusel:<br />
Marttis Laks - 1. klass<br />
Kaisa Peetso, Calvin Savisaar, Anu Annikki<br />
Tuulemets ja Lauri Külv - 2. klass<br />
Valeria Rusina - 3. klass<br />
Kaili Silland, Andres Zirk, Agne Vaalmäe<br />
- 4. klass<br />
Michael Naudi - 5. klass<br />
Ermo Jürjens - 6. klass<br />
Maakondlikel võistlustel olid edukamad:<br />
muinasjutuvestja konkurss - 2 kolmandat<br />
kohta, luulelugemises 1. koht Mikk Pedaja,<br />
2. koht Liisa Tatar, suusatamises - 2.<br />
koht Gerri Tatar, ajalooviktoriinil 4. koht<br />
(Gerri Tatar, Timo Laineste, Ave-Ly Kaeramaa,<br />
Michael Naudi), võrkpalli miniturniiril<br />
1. koht (Siim Sepp, Mikk Pedaja, Glen<br />
Põldmaa, Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa),<br />
5. kl inglise keele viktoriinil 2. koht (Gerri<br />
Tatar, Timo Laineste, Ave-Ly Kaeramaa),<br />
veebipõhisel taliolümpiaviktoriinil - 1., 2. ja<br />
3. koht, loodusmängus 3. koht.<br />
Soovin jaksu ja edu alanud õppeaastal.<br />
Lea Pung<br />
„VÄLJAMAALASED RÕNGUS II”<br />
Eelmisest <strong>Rõngu</strong>lasest saime lugeda, et<br />
meie <strong>valla</strong>s viibisid kaks nädalat vabatahtlikud<br />
noored Saksamaalt, Hollandist ja<br />
Belgiast.<br />
Esimesel nädalavahetusel korraldasime<br />
perekond Ruderi, Aime Vilu, Priit Laineste<br />
ja rahvatantsijatega meie külalistele toreda<br />
rahvusvahelise peo Tilga külas. Aime<br />
Vilu õpetas meie uutele sõpradele rahvatantsu,<br />
millest oldi suures vaimustuses.<br />
Kaera-Jaani tants saadi kiirelt selgeks.<br />
Nils Hollandist ütles sellepeale, et hakkab<br />
seda tantsu oma kodumaal sõpradelegi<br />
õpetama ja Jerry lubas katsetada seda<br />
tantsu kohalikus ööklubis, et näha kohalike<br />
reaktsiooni. Tagasihoidlikkusega need<br />
kaks selli just ei hiilanud. Lisaks said meie<br />
sõbrad nautida pannkooke maasikamoosiga.<br />
Küpsetajaks oli meil tuletõrjuja ametit<br />
pidav kokakogemustega meesterahvas<br />
- suur tänu talle maitsvate pannkookide<br />
eest.<br />
Õhtu jooksul grilliti, lasti noolt ja kulminatsiooniks<br />
oli Eesti saun. Seda nauditi niivõrd,<br />
et küsimuse peale, mitu korda sai<br />
saunas käidud, alla viie korra vastuseks<br />
ei tulnud. Siinkohal suur tänu kõigile, kes<br />
selle õhtu õnnestumisele kaasa aitasid.<br />
Uus nädal jätkus tööga. Käidi <strong>Rõngu</strong> kalmistul,<br />
Lossimäel ja töölaager lõpetati<br />
Koruste külas tulevase külamaja ümbruse<br />
korrastusega. Töö kõrvalt jäi aega ka<br />
meelelahutuseks. Käidi kanuudega sõitmas,<br />
siinkohal suured tänud perekond<br />
Lehisele. Sama suur elamus oli lühike<br />
mõnetunnine peotantsukursus, mida viis<br />
läbi Ilona Jaanikesing. Nii neiud kui noormehed<br />
pidid hämmastusega tõdema, et<br />
tantsimine ei ole midagi kerget. Samas<br />
olid meie sõbrad ääretult tänulikud selle<br />
kogemuse eest ja lubasid järgmisel aastal<br />
tagasi tulla lisatunde võtma. Suur aitäh<br />
Ilonale ja Raimole.<br />
Ootamatult lõppesidki need kaks toredat<br />
nädalat. Algne hirm võõraste ja nende<br />
kommete ees kadus täielikult. Enestelegi<br />
ootamatult pääsesid lõpukõnede ajal <strong>valla</strong><br />
pisarad, sest hüvastijätt oli raske. Loode-<br />
14. augustil, hoolimata väikesest vihmasabinast,<br />
kogunes Tilga küla rahvas Sika<br />
metsa talumaadele. Tilga külapäeva korraldati<br />
juba teist korda ning külarahvale<br />
on sellest saamas kena iga-aastane tra-<br />
TILGA KÜLAPÄEV<br />
tavasti kohtume järgmisel aastal uuesti.<br />
Kordusele tuli ka laul „Põdra maja”.<br />
Niles: „Meil oli siin nii tore olla ja aitäh, et<br />
Kaera-Jaani õppimas<br />
meid vastu võtsite. <strong>Rõngu</strong> on väike ilus<br />
koht”.<br />
Jerry : „Kui tagasi tuleme, siis saunatame!”<br />
need laused jäid pikemalt kõrvu kõlama.<br />
Suur tänu kõigile, kes nende kahe<br />
nädala jooksul rahvamajale abistava käe<br />
ulatasid.<br />
Mari-Liis Vanaisak<br />
ditsioon. Päev algas lipu heiskamisega<br />
vabariigi hümni saatel. Sõna tervitusteks<br />
sai külavanem<br />
Kristina Ruder<br />
ja <strong>Rõngu</strong> <strong>valla</strong>vanem<br />
Priit<br />
Pramann.<br />
Edasi jätkati lõbusatemängudega.<br />
Nii noored<br />
kui vanad<br />
said südasuvel<br />
s u u s a t a d a ,<br />
köit vedada<br />
ja toimus mitu<br />
täpsusmängu.<br />
Kõigil külalistel<br />
oli võimalus loteriis<br />
osaleda.<br />
Iga loos võitis<br />
ja auhindade ampluaa oli väga lai - mänguasjadest<br />
kööginõudeni välja.<br />
Lapsed said lustida batuudil ja toimus ühine<br />
supisöömine. Sel korral<br />
pakuti hernesuppi.<br />
Õhtu jätkus mõnusa<br />
muusika saatel, kohal oli<br />
Quvalda, kes, hoolimata<br />
vihmasabinast, meelitas<br />
kogu rahva tantsima.<br />
Külapäevast võttis lisaks<br />
kohalikele osa ka sõpru<br />
naaberküladest, kokku oli<br />
külapäevalisi 98.<br />
Siinkohal suur tänu kõigile,<br />
kes külapäeva õnnestumisele<br />
kaasa aitasid.<br />
Mari-Liis Vanaisak<br />
5
6<br />
KOMMENTAAR ARTIKLILE „UUS TOIDUPÜRAMIID<br />
VAHETAS VANA SÜSTEEMI VÄLJA”<br />
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon on<br />
välja töötanud uue toidupüramiidi, mis viimastes<br />
artiklites (Pere ja Kodu, juuli 2010,<br />
lk 19-22 ja Naisteleht 27. august, lk 32-33)<br />
toodud väidete alusel justkui lükkaks ümber<br />
seni kehtinud toidupüramiidis toodud<br />
seisukohad. See ei ole siiski tõene.<br />
Nimelt on avaliku sektori teavituse ja arvestuste<br />
aluseks endiselt 2006. aastal välja<br />
töötatud püramiid, mis on kättesaadav<br />
leheküljel www.toitumine.ee. Riiklike soovituste<br />
alusel õpetatakse lapsi lasteaedades<br />
ja koolides, arvestatakse koolitoidu<br />
energiasisaldusi ning nende põhjal annavad<br />
tõenduspõhiseid soovitusi ja juhiseid<br />
oma patsientidele õed ning arstid.<br />
Mis üldse on oma olemuselt toidupüramiid?<br />
Toitumissoovitused (nutrition<br />
recommendations) annavad soovitusi<br />
toiduenergia, põhitoitainete, vitamiinide<br />
ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks.<br />
Need soovitused põhinevad vaid teaduslikel<br />
ja kliinilistel uurimistulemustel. Soovitused<br />
antakse edasi numbritena päevaseks<br />
keskmiseks tarbimiseks nii makro- kui<br />
mikrotoitainete kaupa. Eesti toitumissoovitused<br />
pärinevad aastast 1995, uuemad<br />
töötati välja aastal 2006.<br />
Toidusoovitused (food based dietary<br />
quidelines) annavad toitumissoovitused<br />
edasi toitude kaudu, sest inimestel on<br />
igapäevases elus keeruline pidevalt toitu<br />
soovituslikesse toitainete numbritesse<br />
ümber arvestada. Maailmas kasutatakse<br />
palju erinevaid mudeleid, et inimestele tasakaalustatud<br />
toitumise põhimõtteid selgitada.<br />
Enamlevinud on toidupüramiid, ent<br />
kasutatakse ka veel toiduringi, toiduvurri,<br />
taldrikul põhinevat esitlust ja ka valgusfoori<br />
kujundit.<br />
Samal ajal on ka paljude erialade spetsialistid<br />
mujal maailmas töötanud välja oma<br />
soovitused. Näiteks kardioloogide soovitused<br />
tulenevad eelkõige sellest, et vähendada<br />
südamehaigusi; reumatoloogide<br />
soovitused eelkõige sellest, et vähendada<br />
liigesehaigusi ja osteoporoosi; rasedate ja<br />
imikutega tegelejad rõhutavad oma soovitustes<br />
foolhappe olulisust ning avaldatud<br />
on veel mitmeid alternatiivseid soovitusi<br />
jne. Erialasoovitustega samaväärseks<br />
saab pidada ka hiljuti esitletud Eesti Toitumisteraapia<br />
Assotsiatsiooni toidupüramiidi.<br />
Nende juhiste avaldamine ei tähenda<br />
nagu muudaks need kehtetuks hetkel<br />
Tervise Arengu Instituudi materjalides ja<br />
www.toitumine.ee avaldatud püramiidi.<br />
Seega võib inimene saada erisugust, kohati<br />
ka vastukäivat informatsiooni sellest,<br />
mida oleks parim oma tervise heaks teha.<br />
Soovituste koostamisel, mis on välja töötatud<br />
riigi- ja avaliku sektori poolt, on arvestatud<br />
eelkõige tõenduspõhisusega ja<br />
tehtud koostööd paljude oma eriala esindajatega<br />
ning need arvestavad erinevaid<br />
toitumisega seotud probleeme ja aspekte<br />
terviklikult.<br />
Riiklike toidusoovituste koostamisel arvestatakse<br />
ka meie kliima, kohapealse<br />
põllumajanduse, elanikkonna sissetulekute<br />
ja tarbimisharjumustega, aga ka ohutu-<br />
se küsimustega ning leitakse soovitatavad<br />
lahendused, mis kõige enam vastavad<br />
meie keskkonnale, inimeste võimalustele<br />
ja harjumustele.<br />
Võrreldes erinevaid püramiide, on olulised<br />
põhimõtted neil siiski sarnased – liikumise<br />
vajalikkust on rõhutatud ka www.toitumine.ee<br />
püramiidis, samuti täisteraviljade,<br />
puu- ja köögiviljade ning kala olulisust<br />
meie toidulaual. Liha, maiustusi, lisatavaid<br />
toidurasvu ja rafineeritud tooteid tarbitakse<br />
Eestis enam kui on soovitatav ja mõlemad<br />
püramiidid toetavad suunda, et neid<br />
tarbitaks vähem või tehtaks toidurühma<br />
siseselt õigemaid valikuid.<br />
Uuringud on näidanud, et toitumisharjumuste<br />
muutmine on pikaajaline protsess<br />
ning see peaks toimuma pigem väikeste<br />
muudatustena tervislikuma toidu suunas,<br />
mitte kardinaalselt. Eesti Statistikaameti<br />
leibkonnauuringute andmetel on Eesti<br />
inimese toidulaual esikohal just kartul,<br />
millele järgnevad piim ja leib. Seetõttu vajab<br />
kartulit puudutav soovitus kahtlemata<br />
väga olulist teaduskirjanduse analüüsi ja<br />
põhjendatust, enne kui kuulutada kartul<br />
nö rämpstoiduga ühte gruppi kuuluvaks.<br />
Kartul on meile oluliseks vitamiin C ja kaaliumi<br />
allikaks, mis arvestades meie suurt<br />
naatriumitarbimist ja kõrget suremust<br />
südame-veresoonkonnahaigustesse, on<br />
väga oluline. Samuti näiteks kala tarbimise<br />
soovituse andmisel tuleb arvestada<br />
selle võimalikku saasteainete sisaldust.<br />
Inimese energiavajadus sõltub ikka peamiselt<br />
viiest komponendist: sugu, vanus,<br />
pikkus ja kaal ning kehaline aktiivsus.<br />
Loomulikult on toidupüramiid ajas arenev<br />
sümbol ning uute teadusuuringute tulemuste<br />
valguses võib olla vajadus üle vaadata<br />
ka soovitused ja juhised. Teiste arenenud<br />
riikide eeskujul kavandab Tervise<br />
Arengu Instituut iga viie aasta möödudes<br />
riigi poolt tunnustatud soovituste ja juhiste<br />
ülevaatamise ning sellega on järjekordselt<br />
kavas alustada aastal 2011.<br />
Tagli Pitsi, PhD, Tervise Arengu Instituut<br />
Sirje Vaask, PhD, Tallinna Tehnikaülikooli<br />
Toiduainete Instituut<br />
HELKUR, HELKUR,<br />
HELKUR – KORDAMINE<br />
ON TARKUSE EMA<br />
Varsti on käes sügis, mis toob kaasa pimeduse<br />
ja vihma. Seoses sellega peavad<br />
sõidukijuhid muutma oma sõidustiili.<br />
Unustada tuleb suvine stiil ning üha enam<br />
tuleb arvestada, et vihmamärjal asfaldil<br />
on pidurdusteekond mitmeid kordi pikem.<br />
Samuti tuleb arvestada sellega, et maanteel<br />
liikuvad jalakäijad ei ole juhile enam<br />
nii hästi nähtavad kui pikalt valgetel suveõhtutel.<br />
Õhtuste patrull-reidide käigus on selgunud,<br />
et inimesed on suvega unustanud<br />
HELKURI.<br />
Pime aeg maanteel on ohtlik sõidukijuhtidele,<br />
kuid eriti jalakäijatele. Sõidukijuht<br />
märkab helkurita jalakäijat pimedal ajal<br />
tulede valguses alles 30 meetri kauguselt.<br />
Kui vastu tuleb teine sõiduk ja väljas on<br />
halvad ilmastikutingimused või jalakäija on<br />
tumedates riietes, muutub vahemaa väiksemaks.<br />
Helkur on sõidukijuhile lähitulede<br />
valguses märgata juba 130-150 meetri<br />
kauguselt. Sellise vahemaa tagant on<br />
võimalik otsasõitu vältida. Kohustuslik on<br />
kanda helkurit, kui liigute pimedal maanteel,<br />
kus ainsaks valgusallikaks on autode<br />
tuled, liiast ei ole kanda helkurit ka asulas<br />
ja linnatänavatel. Jalakäijad peavad kindlasti<br />
täitma liikluseeskirju ning kõndima<br />
asulavälisel teel vasakpoolsel teeäärel.<br />
Patrullides kohalikel teedel, on silma jäänud,<br />
et helkurit kannavad meelsamini<br />
koolilapsed. Mida vanemaks inimesed<br />
saavad, seda lohakamaks nad muutuvad.<br />
Peamised seletused helkuri puudumise<br />
kohta on: ma unustasin taskust välja võtta,<br />
jäi koju teise jope tasku või kapi peale<br />
jne. Igasügisesed helkurikampaaniad on<br />
andnud ka tulemusi. Maanteeameti tellimusel<br />
TNS Emori poolt läbi viidud küsitlus<br />
näitas, et viimaste aastate jooksul on toimunud<br />
nähtav positiivne muutus – suurenenud<br />
on nende osakaal, kes lisaks sellele,<br />
et helkuri kandmist vajalikuks peavad,<br />
seda ka ise kannavad. Külastage kindlasti<br />
maanteeameti kodulehte, kus on statistikat<br />
ja nõuandeid igaühele.<br />
Alik Säde<br />
piirkonnavanem<br />
POLITSEI TEATAB:<br />
Ajavahemikul 20.08. kell 17.00 kuni 23.08.<br />
kell 08.00 on <strong>Rõngu</strong> <strong>valla</strong>s Kalme külas<br />
sisse murtud laohoonena kasutatavasse<br />
kaarhalli, tagaseina paneeli eemaldamise<br />
teel. Varastatud on tööriistu 53 300 krooni<br />
väärtuses.<br />
TEADE!<br />
OKTOOBRIS alustavad Valguta<br />
seltsimajas tegevust järgmised ringid:<br />
näitering, maaliring, õpiring, käsitööring,<br />
rahvatants, muusikaring. Eelnevalt<br />
palun esitada avaldus ringist osavõtuks<br />
Valguta seltsimaja huvijuhile.<br />
Info tel 5662 4839. Jälgige reklaami.<br />
11. oktoobril kell 12.00<br />
Tilga külas asuva<br />
SIKAMÄE KALMISTU<br />
HEAKORRATÖÖD<br />
Ootame abistavaid käsi Sika<br />
kalmistule.<br />
Võimalusel kaasa võtta kas<br />
trimmer, saag, luud või reha.<br />
Suure vihma korral teeme tööd<br />
18. oktoobril kell 12.00<br />
Talgulisi kosutame sooja tee ja<br />
pirukatega.<br />
Info: Kristina Ruder, tel 515 4756
Kokkuvõtte koostasid globelased<br />
45<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
Müüa lõhutud<br />
küttepuid<br />
(lepp 400 kr/rm,<br />
kask 500 kr/rm).<br />
Hind koos veoga,<br />
koorem 6 rm.<br />
Tel 5394 6271<br />
Elektritööd, koduautomaatika,<br />
õhksoojuspumpade müük ja<br />
paigaldus. Järelmaksuvõimalus.<br />
Tel 520 8970.<br />
***<br />
Müüa lõhutud küttepuid.<br />
Tel 509 3453.<br />
***<br />
Korstnapühkija tel 539 29 445<br />
www.tahmatont.ee<br />
***<br />
KIIRMÜÜK! Müüa 3-toaline<br />
korter <strong>Rõngu</strong>s, Aia 4.<br />
Info tel 5345 6498.<br />
***<br />
Müüa kinnistud Tartumaal,<br />
Nõo alevik, Männiku 1611-<br />
2589 m². Hind al 22 kr/m². Info<br />
tel 5345 6498.<br />
***<br />
Elva pesumaja Tuletõrje 4a,<br />
Elva. Avatud E - R 8 -18 tel<br />
731 0001, 5699 9818.<br />
OÜ Ökopesa otsib<br />
metsatöölisi ja<br />
elektriliinide<br />
hooldustöölisi.<br />
Kasuks tulevad<br />
b-kategooria laod,<br />
ketisaega töötamise<br />
oskus ning varasem<br />
töökogemus.<br />
Info triin@okopesa.ee,<br />
5557 0798.<br />
Augustikuu<br />
ELVA<br />
PESUMAJA<br />
Tuletõrje 4a, Elva<br />
Avatud<br />
E - R 8-18<br />
Tel 731 0001<br />
5699 9818<br />
KIRSTUDE JA<br />
MATUSETARVETE<br />
MÜÜK<br />
WWW.PUUSARGID.EE<br />
Helistada ette<br />
tel 55 68 3531,<br />
58 05 5488<br />
OÜ Puusärgid<br />
Jaama 56c Tartu<br />
Töömehed<br />
otsivad<br />
korterit.<br />
Võib olla ahiküttega.<br />
Vajalik<br />
soe vesi.<br />
Tel 5284767,<br />
info@heiter.ee<br />
Temperatuur (°C)<br />
Sademete hulk(mm)<br />
OÜ Aqua &Waste<br />
Services<br />
pakub teenuseid:<br />
* trasside ehitus<br />
* santehnilised tööd<br />
* veemõõtjate<br />
paigaldamine<br />
* kaevetööd<br />
OÜ AWS Elva,Valga mnt.7<br />
Info tel 529 3783, e-post<br />
aws@hot.ee<br />
Haldag UÜ müüb:<br />
süle- ja lauaarvuteid,<br />
nende komponente teleried,<br />
digibox’e, internetiseadmeid<br />
jpm.<br />
WWW.HALDAG.COM<br />
SEB järelmaksuvõimalus<br />
Samas internetipaigaldus,<br />
wifi seadme rent, arvutite<br />
remont ja hooldus.<br />
Info: 5535498, 56670269<br />
hallar@haldag.com;<br />
Müüa lõhutud küttepuid<br />
(lepp 400 kr/rm,<br />
kask 500 kr/rm).<br />
Kõik oma rahaasjad Hind saate koos korda veoga, ajada pangabussis!<br />
koorem 6 rm.<br />
<strong>Rõngu</strong> <strong>valla</strong>maja Tel 5394 juures 6271 peatub pangabuss<br />
üle nädala teisipäeviti kell 9.00–10.15<br />
(III ja IV kvartalis: 28. september, 12. ja 26. oktoober,<br />
9. ja 23. november, 7. ja 21. detsember)<br />
GLOBE TEATAB:<br />
2010. aasta augustikuu keskmine temperatuur<br />
mis on 5,4 °C rohkem kui<br />
möödunud aastal. Kõige kõrgem temperatuur<br />
oli 32 °C 7. augustil ja kõige<br />
madalam 12 °C 29. augustil. Võrreldes<br />
eelmise aasta augustikuuga, oli sademete<br />
hulk üle kahe korra suurem. Selle<br />
aasta augustikuu sademete hulk oli<br />
157 mm, möödunud aastal aga 69 mm.<br />
Kõige rohkem sadas 19. augustil, kus<br />
ööpäevane sademete hulk oli 42 mm.<br />
Sanitaartehnilised tööd,<br />
boilerite puhastus,<br />
kodumasinate remont.<br />
Info tel 56 693 722, e-mail:<br />
ovo.holtsmeier@mail.ee<br />
FIE Ovo Holtsmeier<br />
AITAN<br />
müüa, osta, üürida,<br />
vahetada, vormistadakorterit,<br />
maja, maad.<br />
Telefon 5697 9000.<br />
Maakler Eve.<br />
Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha<br />
kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.<br />
Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee,<br />
vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.<br />
7
8<br />
SEPTEMBRIKUU<br />
SUDOKU<br />
8 5 6 1<br />
5 2 8 4 6<br />
1 7<br />
3 2 8 9<br />
7 5 1 3<br />
6 8 1 4<br />
6 7 2 9<br />
2 1 7<br />
Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on<br />
ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita nii, et<br />
üheski reas, veerus ega tumedama joonega piiratud ruudus<br />
poleks korduvaid numbreid. Vastus peitub hallides<br />
ruutudes.<br />
Koostaja Kunnar Lätti<br />
AUGUSTIKUU RISTSÕNA LAHENDUS – PÄRTLIPÄEV<br />
25.09.2010 kell 19.00<br />
Meenutuste õhtu.<br />
Kaasa võtta oma piknikukorv.<br />
Toimub ka hoidiste võistlus.<br />
<strong>Rõngu</strong> rahvamajas<br />
30.09.2010<br />
Sügisnäitus Valguta seltsimajas<br />
VAIKE KORI<br />
06.08.1927 – 01.07.2010<br />
Tilga küla<br />
RAIVO ROOS<br />
25.08.1953 – 07.07.2010<br />
Rannaküla küla<br />
LINDA PILL<br />
04.10.1013 – 13.07.2010<br />
<strong>Rõngu</strong> alevik<br />
JÜRI AAN<br />
09.07.1935 – 17.07.2010<br />
Valguta küla<br />
MARTIN HINDRIKSON<br />
29.09.1945 –09.08.2010<br />
Piigandi küla<br />
PAUL KAASIKU<br />
12.09.1927 – 15.08.2010<br />
Kalme küla<br />
JÜRI KIRILOV<br />
03.05.1951 –15.08.2010<br />
Kõduküla küla<br />
ENNO KROONBERG<br />
22.02.1935 – 03.09.2010<br />
<strong>Rõngu</strong> alevik<br />
5 4 7<br />
KUHU MINNA, MIDA TEHA<br />
Näituseks saate tuua väljapanekuid<br />
(Hoidised, lilled- lilleseaded,<br />
köögiviljad, marjad, teraviljad,<br />
kartul).<br />
1.10.2010 kell 19.00<br />
Noorte disko <strong>Rõngu</strong> rahvamajas<br />
Pilet 25 krooni.<br />
4.10.2010<br />
Valguta noortekeskus<br />
ootab Sind!<br />
Oled oodatud noortekeskusesse,<br />
kus saab mõnusalt aega<br />
veeta<br />
ja mängida mitmesuguseid<br />
mänge.<br />
7.10.2010 kell 18.00<br />
Selle hooaja esimene<br />
piljardi turniir<br />
Valguta seltsimajas.<br />
Tule ja pane ennast<br />
proovile!<br />
Parimatele auhinnad!<br />
13.10.2010 kell 19.00<br />
Loeng „Tervislik toitumine”.<br />
<strong>Rõngu</strong> Rahvamajas<br />
15.10.2010 kell 18.00<br />
Pidžaamaõhtu <strong>Rõngu</strong><br />
rahvamajas<br />
Teemaks BINGO.<br />
21.10.2010 kell 17.00<br />
Lauamängude õhtu<br />
Valguta noortekeskuses.<br />
Tule ja võta oma mäng<br />
ka kaasa!<br />
28.10.2010 kell 18.00<br />
Koduleivakonkurss<br />
Valguta seltsimajas<br />
Võta kaasa päts oma-<br />
valmistatud leiba!<br />
Parimatele leivaküpsetajatele<br />
auhinnad!<br />
Järgmine ajaleht RÕNGULANE<br />
ilmub 42 nädalal 2010.<br />
toimetaja: Silvia Rõõmussaar, 4. oktoobriks<br />
OKTOOBRIKUU<br />
SÜNNIPÄEVALAPSED
Change language