Veebruar 2007 - Rõngu Vald

RÕNGULANE
NR. 2 (97) veebruar 2007
VALLA INFOLEHT
TRÜKIARV 1250
KÜLALIIKUMINE TOODAB ELUJÕUDU MAAL
Kõik algab sädemest koolitame ja õpetame hakkajaid maanoori, tundide vabatahtliku töö mahtu, mida on iga
Seisin kuus aastat tagasi naaberküla et oleks ka järelkasv küla kui terviku väiksema seinadetaili, puuliistu või rauajupi
Majala vanas kruusakarjääris keset vaimsuse säilitamiseks.
hankimiseks kulutatud. Olen päris kindel, et
puuderägastikku ja kuulasin, kuidas Lepiku Kui tulla üle-Eestiliste näidete juurest teid võtab vastu särasilmne majarahvas, kel
talu perenaine vaimustunult räägib: ”Mõtle, Tartumaale, siis Kodukant Tartumaa on pole pähegi tulnud hakata kurtma, et elu on
siia võiks tulla tiigisilm, siia saaks lastele kooli tanud kolm lendu külav anema id, raske ja vilets on olla.
kii ged teh a, s iia esi nem isl ava , si ia külade eestvedajaid. Lisaks on läbi Põhjuseks on see, et nende inimeste juured
lõkkeplatsid.” erinevate üle-Eestiliste koolituste saanud ja eneseväärtus on toitu saanud. Tundke
Vaatasin platsi ja naabrinaist ja säde oligi tark usi ja kogemusi rohkem kui 20 rõõmu koos tegijatega, kes selleks oma
lõkkele puhutud - alustasime minu sädeinimest.
panuse on andnud, et nii eakas külaelanik
kodukandis esimese külaväljaku rajamist. Maailm muutub ja areneb ning ka külaelu on kui ligi 60 igakuist noort diskolist end selles
Tänaseks pakub seesama Majala hetkel väga muutuvas olukorras.
majas hästi tunneksid ja tegevust leiaksid.
Külaväljak puhkamisvõimalust peredele, Alustasime uute külaliidrite koolitusega
g r u p p i d e l e . V ä l j a o n t ö ö t a t u d käesoleva aasta jaanuaris - eesmärk on
külakogukonna teenus. Korraldatakse aidata uutel küladel koostada külade
ülevallalisi ja maakondlikke üritusi.
arengukavad. Kuna investeeringutoetuste
Igasuguse ürituse ettevalmistamisel on eeltingimuseks on küla arengukava
uskumatut jõudu, mis haarab inimest, kes olemasolu, on käesoleva koolituse
teeb midagi enese ja teiste heaks - see on eesmärgiks külade arengukavade
elujõud.
koostamine Tartumaa nendes külades, kus
Liikumine Kodukant - külaelu arengukavad veel puuduvad. Samas
sädemehoidja
võivad koolitusest osa võtta ka need
Kodukandi liikumine on kutsunud aktiivsed, kellel on küll arengukava tehtud,
maainimesi omaalgatusele ja kuid see vajab täiendamist. Arengukava
arendustegevusele juba varsti 15 aastat. peab ju arenema ning koos meiega ajaga
See kutse on leidnud ilusa vastukaja üle kaasas käima.
terve Eestimaa.
Väärtustatud inimene väärtustab ennast Põlvkondade dialoog - külaelu tulevik
Ja nii nagu on kirjas Kodukandi liikumise ja oma kodukohta
Mi da ro hke m tä nast ess e kü laelu
strateegias, usume ja toetame me tegusaid Palju räägitakse rohujuure tasandist kui tegevustesse kaasatakse lapsi ja noori,
inimesi, kes seisavad n.ö kahel jalal kõige madalamast tasandist, kus inimesed seda kindlamalt nad oma kodukoha külge
kodukohas töökohtade loomise ja toidu otsuseid teevad. Räägitakse ka algatusest juuri kinnitavad.
tootmise võimaluste püsimise eest, rohujuure tasandil, kuid samas levib ka
hoolivad kodukoha keskkonna heast halvustav suhtumine rohujuure tasandisse
käekäigust ja inimeste heast tervisest, kui kõige madalamasse tasandisse. Ja
mõtlevad oma peaga ja tegutsevad koos sellises suhtumises puudub tunnustus
teistega.
inimestele, kes oma kodukoha
Elukestev õpe küladele
elukeskkonna parendamise eest hea
Liikumine Kodukant on kolme eelneva seisavad. Mulle meeldis väga Tartumaa
aastaga koolitanud 124 aktiivset küla Vorbuse külavanema Terje Odeni sõnum
eestvedajat, koolituse tulemusena kirjutati EMÜ Suurkogule 2004. aastal: „Me ei
valmis üle 200 küla arengukava ning esitati tegutse maal rohujuure tasandil, me
investeeringutaotlused külade poolt tegutseme inimese tasandil. Ja just niipalju,
SAPARD 6 meetmele ning RAK 3.5 ehk kui me õpime ennast väärtustama,
külameetmele.
väärtustame oma kodu, oma kodupaika.“
Samal ajal said järgmised 124 algajat Säde lõi särama selle noore külavanema
külaliidrit oma koolituse külaelu käima silmis, kui ta vaimustunult jutustas Kui tänane maanoor maailma rändab, mida
lükkamiseks nendes piirkondades, kus veel tulemustest esimestel koolitustel, mida ta ta kahtlemata tegema peab, siis aastate
külasädet polnud tekkinud.
oma koduküla naistele korraldas. „Te ei pärast on tema hinges ikka see külaplats,
Valminud on 30 külaturismi paketti - jälle kujuta ette, kui hea on näha, kuidas kus ta lapsena talgutöid tegi ja kus tema
tekkisid uued võimalused aastatelt veel noore naise õlad äkki sirgu vanavanemad oma lapsepõlvelugusid
külakogukondadele elukeskkonna lähevad, pea tõuseb püsti ja kogu tema rääkisid.
parendamiseks ja muutmiseks.
olemus kinnitab vaid üht - ma olen tubli
Loodan väga, et neil lastel, kes oma
Ilusatest kiigeplatsidest on kasvanud välja inimene ja saan hakkama kõigega, mida
külaliigutajast vanema(te) kõrval külas
investeeringuprojektid külamajade ette võtan.”
talgutöödel käivad ja teinekord rohkem
haldamiseks.
Ja ei peagi sarnaseid näiteid kuskilt kaugelt koduseid töid peavad tegema, (kui ema või
Täna on vajadus jagada õpetust nende otsima - Rõngu valla külavanemate isa parasjagu kusagil Eestimaal mõnd küla
haldamisega seotud probleemide osas. teemakäsitlus läbi aastate; valitud ühistö öle ärg itamas), on ol emas se e
Ees tis on ü le 3 00 k üla maj a, m ida külavanemad, külavanemate ja valla juurejupike, mis aeg-ajalt oma kodukohta
kasutatakse külade kooskäimise kohana. koostöö, seltsimajade käivitamine - kõik see meenutama paneb.
Liikumise Kodukant kogukonnateenuste on juurde andnud eluväärtust, mida
Veelkord Rõngu vallast näidet tuues: 9-
väljatöötamise koolitusel õpetati paljudes valdades pole.
aastase Timo Laineste suur unistus on oma
külaelanikele, kuidas hallata külamaja, Valguta seltsimaja on remonditud Euroopa kätega ükskord külakiik valmis teha. Seda
kuidas leida võimalused kogukonnasiseselt Liidu rahade abiga ning valminud on uus ja julges ta välja öelda ja kirja panna Tartu
teenuste pakkumiseks.
uhke saal, korrastatud kõrvalruumid. maakonna maanoorte koolitusseminaril.
Käesolevast aastast on Kodukant hakanud Soovitan Rõngu valla rahvale - minge Üht on vaja: usku iseendasse!
tõsiselt tegelema ka maanoorte teemaga - kohale ja püüdke aimata seda sadade
Aime Vilu

2
RÕNGULANE
VALLAVALITSUSES
krundiks jagamine, hoonestusala (1) Kinnistu omanik esitab Rõngu
piiritlemine ja ehitusõiguse, tehnovõrkude Vallavalitsusele kirjaliku raieloa taotluse
ja- rajatiste asukoha ning parkimise ja (lisa 1).
15. jaanuari istungil otsustati: liikluskorralduse määramine. Planeeritava (2) Juhul, kui raie toimub kohas, mis
1. Väljastada Ledin OÜle projekteerimis- ala suurus on ca 0,25 ha. Detailplaneeringu
sisaldab kaitstavat loodusobjekti, tuleb
tingimused viilhalli (kauplus) projek- raieloa taotlus eelnevalt kooskõlastada
keskkonnamõju strateegilist hindamist ei
teerimiseks Rõngu alevikus Valga mnt 4
vastavalt kaitseala valitsejaga või
algatatud, kuna detailplaneeringu
katastriüksusel. muinsuskaitsealasel territooriumil
elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist
2. Väljastada Raini Roomets'ale
Muinsuskaitseametiga.
keskkonnamõju - vahetut või kaudset mõju (3) Rõngu Vallavalitsuse vastav ametnik:
projekteerimistingimused üksikelamu inimeste tervisele ning heaolule, 1) kontrollib taotluses esitatud andmete
projekteerimiseks Kirepi külas Roometsa ümbritsevale keskkonnale või õigsust, vajadusel nõuab taotlejalt
katastriüksusel.
kultuuripärandile.
täiendavaid dokumente ja selgitusi;
3. Kinnitada Sihtasutus Uderna Hoolde- Detailplaneeringu koostamise korraldaja on 2) lõpetab taotluse menetlemise raieluba
kodu kalkulatsioon 2007. aastaks ühe Rõngu Vallavalitsus ning kehtestaja Rõngu väljastamata, kui taotluses esitatakse
hoolealuse kohta summas 5 400 krooni Vallavolikogu (aadress Valga mnt 6A,
valeandmeid;
kuus ning kooskõlastada sõlmitud lepingute
3) otsustab raieloa andmise või mitte-
61001 Rõngu). Detailplaneeringu
lisad kuue hoolealuse hooldamiseks.
andmise ühe kuu jooksul alates selle
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
4. Sõlmida SAga Rõngu Hooldus- taotlemisest; 4) suunab otsustamise
hindamise mittealgatamise otsustega saab
ravikeskus teenuse ostu-müügileping
vallavalitsusele või volikogule, kui on
tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse vajadus raiuda suuremal territooriumil,
üheks aastaks kehtivusega 01.01. - tegemisest Rõngu Vallavalitsuses tööajal mitmel kinnistul (nt park, allee vms) või
31.12.2007. a. Hooldus- ja põetusteenuse (aadress Valga mnt 6A, 61001 Rõngu). korraga üle 10 puu, mille puhul on nõutav
eest tasub vald 60 krooni päeva eest.
vastava projekti või detailplaneeringu
5. Sõlmida leping Melior-M OÜga
VALLAVOLIKOGUS
olemasolu. Nimetatud juhtudel valmistab
talihooldustööde teostamiseks hinnaga 480
ette vastava eelnõu;
krooni (ilma käibemaksuta) 1. jaanuarist 5) määrab kindlaks raieloa kehtivuse (kuni 6
1. veebruari volikogu istungist võttis osa 14
kuni 1. märtsini 2007. a.
kuud);
liiget.
6. Jagada Erna Lääne Rünnaku 6) vormistab puude raieloa kahes
Puudus: Andrus Reila
maaüksus alljärgnevalt: Tartu mnt 11a -
eksemplaris, millest üks eksemplar
Rõngu alevik - elamumaa;
väljastatakse taotlejale ja teine jääb Rõngu
Võeti vastu määrused:
vallavalitsusele;
Rünnaku - Rõngu alevik - 25% elamumaa,
1. Tiheasustusaladel raieloa väljaandmise 7) märgistab puude raieloa andmise korral
75% maatulundusmaa.
kord
puud looduses.
2. Rõngu valla avalikult kasutatavate teede § 5. Vastutus
22. jaanuari istungil otsustati: nimekirja täiendamine
(1) Raietööde tehniliselt õige teostamise ja
1. Lubada MTÜl Klubi Tartu Maraton
raiekoha tähtajaks puhastamise eest
korraldada 11. ja 18.02.2006 üritus „37.
vastutab raieloa taotleja. (2)
Võeti vastu otsused:
Tartu Maraton“. Ebaseadusliku ja omavolilise puude
1. Jaoskonnakomisjonide moodustamine
2. Sõlmida leping ERGO Kindlustus
raiumise korral tiheasustusaladel
Riigikogu valimiseks kohaldatakse meetmeid loodus-
ASga tuletõrjujate-päästjate kindlusta- 2. Lepingu sõlmine R.H.Ehitusfirma kaitseseaduse paragrahvi 73 kohaselt.
miseks. OÜga (3) Raiekoha korrastamata jätmisel teeb
3. Määrata Käärdi alevikus Kaera tn 1b 3. Rahvakohtunikukandidaatide valimine v a l l a v a l i t s u s r a i e l o a o m a n i k u l e
asuva ehitise ja selle teenindamiseks
ettekirjutuse, mille tähtajaks täitmata
vajaliku maa suuruseks 1287 m². Anda
Marina Lehismets jätmisel võib rakendada asendustäitmist
nõusolek Tiiu Veskile Käärdi alevikus asuva
Vallasekretär asendustäitmise ja sunniraha seaduses
1287 m² suuruse Kaera tn 1b maaüksuse
ettenähtud korras.
ostueesõigusega erastamiseks elamumaa
M Ä Ä R U S
§ 6. Määruse avaldamine
sihtotstarbel.
Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja
4. Kinnitada ühekordsed toetused Rõngu 01.veebruar 2007 nr 1
elektroonilises andmebaasis, ajalehes
Rõngulane ning Rõngu valla veebilehel.
kogusummas 2 219 krooni 5-le isikule.
Tiheasustusaladel raieloa
§ 7. Määruse jõustumine
5. Määrata hooldajad kolmele puudega
väljaandmise kord
Määrus jõustub 2007. a 5. veebruaril.
isikule.
6. Lõpetada ühe isiku hooldamine.
Määrus kehtestatakse looduskaitse-
Reno Laidre
seaduse § 45 ja kohaliku omavalitsuse
Vallavolikogu esimees
29. jaanuari istungil otsustati: korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2
1. Anda nõusolek RMK Elva metskonnale alusel. Rõngu valla tänukirjade
planeeritavate lageraietööde teostamiseks § 1. Määruse reguleerimisala
Võrtsjärve kaitsealal.
Tiheasustus-alal kasvavate puude raiumise
väljaandmine
2. Toetada MTÜ Monarata korraldatud kord (edaspidi kord) sätestab puude raieks
projekti (ansambli „Agent-M“ kontsert) 4 loa taotlemise ning väljastamise tingimused Võttes aluseks Rõngu valla põhimääruse
000 krooniga.
Rõngu vallas. Kord ei reguleeri kasvava punkti 8.2.1.alusel ning seoses Vabariigi 89.
3. Sõlmida koostööleping OÜga Rõngu metsa (metsaseaduse tähenduses), aastapäevaga, annab Rõngu Vallavalitsus
Ivalia, et avada Tartu mnt ääres asuvas
viljapuude ning mahalangenud puude k o r r a l d u s e:
raiumist.
Savikoja Kõrtsis avalik internetipunkt.
1. Anda välja Rõngu valla tänukiri
§ 2. Mõisted
4. Parandada ebatäpsus Rõngu järgmistele firmadele ja mitte-
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid
Vallavalitsuse 19. juuni 2006. a korralduses
tulundusühingutele:
järgmises tähenduses:
nr 145.
1) puu - kasvav puu, mille rinnasdiameeter
MTÜ Klubi Muksu - omaalgatusliku
(tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt) on panuse ja koostöö eest Valguta seltsimaja
vähemalt 12 sentimeetrit;
väljaarendamise ja piirkonna seltsielu
VALLAVALITSUS TEATAB
2) tiheasustusala - olemasolev või sisulise tegevuse edasiviimise eest;
kavandatav selgelt piiritletud Rõngu valla MTÜ Kodukant Tartumaa - pikaajalise
Rõngu Vallavalitsuse 05.02.2007. a.
üldplaneeringuga määratletud koostöö ja panuse eest Rõngu valla
korraldusega nr 29 algatati detailplaneering tiheasustusega ala. külaliikumise arengusse, samuti
Rõngu vallas Rõngu alevikus Elkos OÜ'le § 3. Raieluba entusiastliku koolitustegevuse eest
kuuluvale Puiestee tn 17 maaüksusele Igasugune puude raie tiheasustusalal on kohaliku tasandi erinevatele
katastritunnusega 69402:002:0279 ja lubatud Rõngu Vallavalitsuse (edaspidi huvirühmadele;
otsustati detailplaneeringu keskkonnamõju vallavalitsus) poolt välja antud raieloa (lisa Melior-M OÜ - pikaajalise koostöö ja
strateegilist hindamist mitte algatada. nr 2) alusel.
kohusetundliku tegevuse eest Rõngu valla
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks § 4. Raieloa taotlemine, taotluse
teede hooldamisel;
on Puiestee tn 17 maaüksuse kaheks
läbivaatamine ja loa väljaandmine:

RÕNGULANE
2. Anda välja Rõngu valla tänukiri: Kaur Põldmaa - Eesti B - klassi judo MV ökosüsteemi kaitseks ja säästva
Raivo Kork - päevapiltniku ja fotograafina 2006 III koht; Elva Open III koht; majandamise tagamiseks. Kuna
koduvalla elu-olu jäädvustamise eest; Kaur Kivistik - Eesti murdmaajooksu 2006 seadusandluse muutmine toob endaga
Jaan Käos - suure pere traditsioonide KV 2000m - II koht; Tartumaa MV 2000m I kaasa teadmatust, tutvustame
hoidmise ja väärtustamise eest, suure koht; olulisemaid seaduse muudatusi ning
hoole ja armastuse eest laste kasvatamisel Karel Viigipuu - kolmekordne Eesti meister jätame kirjeldamata sisuliselt samaks
ja koolitamisel; laskesuusatamises; Suvebiathloni MM jäänud punktid.
Enna-Siiri Rodima - pik aaj ali se ja juunioride klassis VI koht; Metsaseadust ei kohaldata väiksema kui
kohusetundliku töö eest koduvalla avaliku Kristel Viigipuu - kahekordne Eesti 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki
teenistuse ametites; meister laskesuusatamises; Suvebiathloni suhtes (eraldiasuv metsaosa, mida igast
Aksel Tiideberg - panuse eest Rõngu Eesti MV kahekordne meister; küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui
ajaloo jäädvustamisel. Raamatu „Rõngu noorte karikasarja „Vissmann” üldvõitja mets), samuti tee, raudtee, tehnovõrgu ning
aastarõngad“ koostaja; 2006; -rajatise kaitsevööndi suhtes, välja arvatud
Valve Laas - Valguta Lasteaed-Algkooli Jura Sirokov - kahekordne eesti meister raadamist käsitlevad sätted (MS, § 4).
õpetaja ja logopeed seoses tema noorte laskesuusatamises. Metsamajandamiskava võib koostada
ju ub el is ün ni pä ev ag a ja pi ka aj al is e
kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist
pühendumise eest laste õpetamisel; 5. Anda üle tänukirja saajatele kingitusena piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate
Enn Urbmets - KÜ Pärn juhatuse liige, raamatud ja mälestusesemed. majandamisüksuste kaupa (MS, § 15).
ettevõtlikule korteriühistu juhile;
Kaitsemetsaks ei määrata metsa, mis on
Ants Rodima - pikaajalise ühiskondliku Aivar Kuuskvere Marina Lehismets maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või
tegevuse eest Rõngu Vallavolikogus; Vallavanem Vallasekretär veejuhtme (kraavid, peakraavid)
Viivi Tiidor - SA Rõngu Hooldusravikeskus
piiranguvööndis (MS, § 19). Kui metsa
ennastsalgava töö eest Rõngu rahva
kaitsemetsaks määramine piirab oluliselt
tervise tagamisel.
RÕNGU VALLAVOLIKOGU JA metsa majandamist, on metsaomanikul
3. Anda välja Rõngu valla tänukiri edukatele õigus taotleda riigilt metsa majandamisel
õpilastele alljärgnevalt:
VALLAVALITSUS
saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud
ÕNNITLEVAD KÕIKI VALLA kulude hüvitamist (MS, § 20).
RÕNGU KESKKOOL
Metsa uuendamisel on metsaomanik
Karin Pungas 2. kl, Maria-Elisabeth INIMESI EESTI VABARIIGI kohustatud rakendama metsa uuendamise
Mihhin 2. kl, Pille Riim 3. kl, Kätlin Lääne
võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat
89. AASTAPÄEVA PUHUL.
3. kl, Karleen Randver 3. kl, Egne-Riin pärast raiet või metsa hukkumist tagab
Retsnik 3. kl, Kaarel Viljaste 4. kl, Mari-
uuenenud metsa (MS, § 24). Metsa
Liis Must 4. kl, Kaarel Repän 5. kl, Diana KOKKUVÕTE 2006. A. RÕNGU uuendamise võtete rakendamine ei ole
Arras 6. kl, Tauri Tiido 7.A kl, Jüri Väljaots VALLA ELANIKE REGISTRIST kohustuslik sinika, karusambla, siirdesoo,
7.A kl, Jaagup Repän 7.B kl, Marit Külv 7.B madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna,
kl, Katre Peri 7.B kl, Merlin Kaeramaa 8.A
sõnajala, angervaksa ja lodu
Rõngu vallas registreeriti 2006. a. 36 sündi
kl, Kristel Laurits 8.A kl, Liis Mardi 8.A kl,
kasvukohatüüpides (MME, § 14). Metsa
(nendest 16 tüdrukut ja 20 poissi) ning 42
Mailis Zirk 8.A kl, Marianne Lukk 8.B kl,
võib uuendada ainult metsakasvusurma.
Kristen Kõks 8.B kl, Asko Otsalt 8.B kl,
kohatüübile sobivate puuliikidega (MME,
Kõige rohkem sünde oli märtsis - 8 last,
Ingrid Talgre 9.A kl, Pille-Riin Raja 9.A kl, lisa 2).
seevastu novembris ainult 1 ja detsembris
Mari-Ann Lind 9.B kl, Liina Viksi 9.B kl,
Kui metsa uuendamise võtete rakendamine
ei registreeritud ühtegi sündi.
Siim Viksi 9.B kl, Mirjam Pedaja 9.B kl,
on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole
Kõige populaarsem tüdruku nimi oli
Kady Põldmaa 10. kl, Martin Lukk 10. kl,
Reelika Kruuda 10. kl, Merit Kaeramaa
10. kl, Maarja Arras 11. kl, Anni Sisas 11.
kl, Liina Kroonberg 12. kl
VALGUTA LASTEAED-ALGKOOL
Gerri Tattar 2. kl, Ave-Ly Kaeramaa 2. kl,
Timo Laineste 2. kl, Michael Naudi 2.kl,
Martin Viksi 4. kl,
Janno Väärsi 4. kl, Brandon Ütt 4. kl, Elina
Karro 5. kl, Therese Viitkar 6. kl, Eliise
Viilu 6.kl.
LAURA.
Erilisemad nimed olid: DAIGI, ELELY,
ELEANOR.
Esiklapsena sündis 13 last , vallaslapsena 2
last.
Mitmikuid ei sündinud. Kahte perre sündis
2006.a. 5. laps ja ühte perre 8. laps.
Elanike arv seisuga 01.01.2007 on 2999.
Väljastpoolt saabus Rõngu valda elama
122 inimest ja lahkus vallast 186,
vallasiseselt vahetas elukohta 55 inimest.
Elanike arvu suur vähenemine on oluliselt
4. Anda välja Rõngu valla tänukiri tublidele
tingitud Siseministeeriumi poolt valla
sportlastele:
elanike registrist välja arvatud inimestest,
Mare Külv - järjepidevuse ja visaduse eest
kes on oma alalise elukohana
sportlike tulemuste saavutamisel 2006.a registreerinud Soome Vabariigi (30 inimest)
seenioride vabariiklikel ja piirkondlikel
ja 10 elanikul on kustutatud elukoha
kergejõustiku meistrivõistlustel; Tartumaa aadress seetõttu, et neil ei ole kehtivaid
parim seenior 2006;
isikut tõendavaid dokumente.
Kait Käos - sportlikult hea esinemise eest
väravavahina 2006.a Eesti Noorte Jalgpalli
Enna-Siiri Rodima
Meistrivõistlustel C vanuseklassis;
Registripidaja
Toomas Hunt - Eesti B - klassi judo MV
2006 III koht;
Tevol Tamm - Eesti B - klassi judo MV 2006 MUUDATUSED METSASEADUSES
III koht; rahvusvaheline turniir Tartus II koht;
Varssavi RV turniir III koht; Soome noorte Alates 01. jaanuarist 2007 hakkas
lahtised MV I koht; Läti Aluksne turniir I koht; kehtima uus Metsaseadus (edaspidi MS)
Reelika Kruuda - Eesti A - klassi judo MV (RTI, 04.07.2006, 30, 232), millega seoses
2006 III koht; on keskkonnaminister välja andnud
Gert Põldmaa - Eesti A - klassi judo MV mõned uued määrused, millest
2006 III koht; Võru RV kevadturniir judos III metsaomaniku jaoks on olulisim ehk
koht; Eesti karikavõistlustel judos III koht; „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi
Kady Põldmaa - Eesti A - klassi judo MV MME) (RTL, 09.01.2007, 2, 16).
2006 II koht; Uuendused on vajalikud metsa kui
3
neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa
hukkumist või raiet rakendanud ning metsa
uuendamise võtete rakendamise tähtaega
pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa
või raiesmik pole metsakasvukohatüübile
sobivate puuliikidega viie aasta jooksul
uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega
pole pikendatud, teeb kinnisasja
asukohajärgne keskkonnateenistus
metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise
võtete rakendamiseks. Ettekirjutus tehakse
metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või
toimetatakse kätte väljastusteatega
tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles
märgitud tähtajaks täidetud, rakendab
kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus
sunnivahendit. Kui kinnisasja
asukohajärgne keskkonnateenistus
rakendab sunnivahendina sunniraha, on
sunniraha ülemmäär 20 000 krooni ühe
hektari kohta. Kinnisasja võõrandamise
korral läheb hukkunud metsaosa või
raiesmiku uuendamise kohustus üle
kinnisasja uuele omanikule, kusjuures
käesolevas paragrahvis sätestatud
uuendamistähtaegu arvutatakse kinnisasjal
asuva metsaosa hukkumisest või
metsa raiest arvates. (MS, § 25)
Tagatisraha metsa uuendamise tagamiseks
on palju elevust tekitanud teema.
Hetkesisuga on metsaseaduses välja
toodud, et metsa uuendamise kohustuse
täitmise tagamiseks on lageraiet kavandav
metsaomanik kohustatud tasuma metsa
uuendamise tagatisraha, kui (MS, § 26):
1) tema suhtes on kohaldatud väärteo- või
kriminaalkaristust puude või põõsaste

4 RÕNGULANE
eba sea dus lik u ra ie e est või metsa millelt saab Metsaseaduse ning selle kõikidel lastel kaasas oma lemmikmänguasi
uuendamise nõuete rikkumise eest ja ra ke nd us ak ti de ko hta v ah et ut ni ng
ja esimese tantsu olid väikesed
andmed selle kohta ei ole karistusregistrist asjatundlikku nõu:
peolised reserveerinud oma ” kõige
kustutatud;
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus- kallimale”. Seda vaatepilti nähes oleks
2) ta on esitanud metsateatise lageraie tegevusvaldkondadeks on mets a heldinud ka kõige kalgim süda.
tegemiseks langil pindalaga üle kahe i n v e n t e e r i m i s e ,
hektari ja uuendatav mets kuulub me ts am aj an da mi sk av ad e
Foto: Maive Sinijärv
metsatüüpi, mille puhul tagatisraha koostamise, metsa uuendamise ja
tasumine on kohustuslik (sinilille kuusikud, k a i t s e k o r r a l d a m i n e n i n g
jänesekapsa kuusikud ning jänesekapsa- a s j a o m a s t e a n d m e k o g u d e
mustika kuusikud).
pidamine. Kontakttelefon Tartus:
3) ta on esitanud metsateatise lageraie 733 9464, Tallinnas: 677 1301.
tegemiseks langil, mis piirneb samal Interneti kodulehekülje aadress:
kinnisasjal asuva uuenemata raiesmikuga, www.metsad.ee
mille puhul on metsa uuendamise võtete E r a m e t s a k e s k u s -
rakendamine kohustuslik, ning t e g e v u s v a l d k o n d o n
kavandatava lageraielangi ja raiesmiku eramets anduse toeta mine.
kogupindala on suurem kui kaks hektarit ja Kontakttelefon: 652 5333. Interneti
uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille k o d u l e h e k ü l j e a a d r e s s :
puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik. www.eramets.ee
Tagatisraha suuruse määramise, Keskkonnateenistused on
tagatisraha tasumise, vähendamise ja piir kond liku d (ma akon dlik ud)-
vabastamise ning tagatisraha arvelt Harjumaa- tel. 672 2972, Hiiumaakulutuste
hüvitamise ja tagatisrahalt intressi tel. 462 2831, Ida-Virumaa- tel.
Külalised Valgutast esitavad Nukitsameest.
Saal jäi vaikseks, kui Valguta lapsed laulma
Lageraie korral on kohustus jätta elustiku tel. 472 4722, Lääne-Virumaa- tel. 325 hakkasid - seda oli lust kuulata. Ja siis, kui
mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud 8400, Põlvamaa- tel. 799 8198, Pärnumaa- külalised esitasid episoodi Nukitsamehest,
või nende säilinud püstiseisvad osad tel. 447 7388, Raplamaa- te. 484 1170, kuulati ja vaadati suud lahti - see ju nii tuttav
tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis Saaremaa- tel. 452 7777, Tartumaa- tel. muinasjutt. Nüüd nägime Itit, Kustit ja
tihumeetrit ühe hektari kohta (MS, § 29). 730 2242, Valgamaa- tel. 766 6130, Metsamoori, kes otsis endale lapsehoidjat
Lageraie on lubatud puistus, mis Viljandimaa- tel. 435 5610, Võrumaa- tel. ja seakarjust, päriselt. Metsamoor oli väga
saavutanud raievanuse või küpsusdia- 786 8369. Täpsemad andmed väljendusrikas (õpetaja Heli).
maksmise korra kehtestab keskkonnaminister
määrusega (MS,§ 26).
332 4401, Jõgevamaa- tel. 776
2410, Järvamaa- tel. 384 8689, Läänemaameetri
(eeldusel, et puistus ei ole viimase 5 keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: Õige hoo sai pidu sisse siis, kui omavahel
aasta jooksul tehtud harvendusraiet). www.envir.ee
mängu käigus tuttavaks saadi, seda
Samuti on lageraie lubatud puistus, mille
Tõnu Sepp juhendas õpetaja Maimu Reidolf. Meie
täius on kuni 30% (MME, § 2). Erinevate
Holmen Mets AS maja noored õpetajad Epp ja Riina liikusid
omanike kinnistute puhul ei arvestata
nii elegantselt, graatsiliselt ja nobedalt, et
raiesmiku uuenemise ning minimaalse HEA SÕBRA JAOKS ON VALLA mõnus vaadata. Nemad olid mõelnud ka
liitumisaja nõudeid. Minimaalne liitumisaeg
täiskasvanutele naljakaid võistlusmänge.
on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga MU UKSED JA MU HING … Tantsu lõid kõik: nii kaheaastane kui ka
loodusliku uuenemise või uuendamise
kuuekümnene, kedagi ei säästetud ja mis
korral neli aastat, muudel juhtudel kaks …nii alustasid kaheksakümmend Rõngu kõige peamine, kõigil oli lõbus. Vahetati
aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja Lasteaia last ja kakskümmend täiskasvanut kingitusi, nagu ikka kombeks ja tehti
sisse. (MS, § 29)
sõbrapäeva.
üllatusi.
Kaitsemetsas võib lageraielangi pindala Selle päeva algus erines kõikidest Üllatusi teha aga igaühel ei õnnestu.
olla kuni 2 ha, kitsaste (kuni 30 m) eelnevatest. Kõikjal punased südamed ja Mõnikord üllatab sind niisugune kolleeg,
lageraielankide nõue kehtib ainult kaitse- ja veel kord südamed: lastel hõbedase kellelt nagu ei oska oodatagi. Üllatuspaelaga
kaelas, täiskasvanutel numbritega üllatus, „Pääsupoegade” rühma sõbralik
tulundusmetsa sambliku kasvukohatüübis
ja loo kasvukohatüüpides. Tulundusmetsa varustatud süda rinnas.
lageraielangi laius kuni 3 ha lankide puhul ei
pere õpetaja Virve Lutsu eestvedamisel oli
Teistsuguseid päevi vajame kõik, et
ole piiratud, üle 3 ha kõigi puistute (ka
valmistanud suure munakoogi, mis
saaksime argipäevarutiinist ennast välja
pehmed lehtpuud) lageraielangi
kaunistatud värskete maasikate, vaarikate
rebida.
maksimaalne lubatud laius on 100 m. (MS,
ja vahukoorega. Nii juhtub vaid sõbralikus
Töötas Vana Hea Armorpost, sest kõikidele
§ 29)
kollektiivis.
olid seintele riputatud postkastid. Pikka
Iga metsas raiet tegev isik on kohustatud
Aga kõige emotsionaalsem päevaosa jäi
koridori kaunistasid nelja rühma laste
tõendama raiumise õigust järgmiste
õhtutundidele: DISKO koos emade ja
värvikirevad maalimistööd. Töö teema oli
dokumentidega: raieõiguse olemasolu
isadega. Seda oleks pidanud nägema
kõigil ühine „Minu kõige suurem sõber”.
tõendav dokument või töö või teenuse
igaüks, sest nii positiivset päeva lõppu pole
Peo alustuseks tervitasime alati
aluseks olev kirjalik leping, kehtiva
meie majas tükil ajal olnud.
metsateatise koopia ning isikut tõendav
rõõmsameelseid, südamlikke ja Ja veel mõnusam osa jäi disko vahele, see
dokument. Nimetatud dokumendid tuleb
kauaaegseid sõpru Valguta Lasteaed- oli kui pildike Paunverest, kus
esitada raiumise seaduslikkust kontrollima Algkoolist. Meeldiv oli ka see, et meid ei „sakstepoisid” „matsilastele” muda loopisid.
volitatud ametiisikule tema nõudmisel. (MS, unustanud sõbrapäeval vilistlased. Peojuht See toimus muidugi pehmest paberist
§ 37)
luges ette ühe vilistlase kirjutatud luuletuse valmistatud kuulidest. Seda tehti nii
Metsakaitse tagamiseks tuleb toores lastele ja teise täiskasvanutele. Luuletuse tõemeeli ja täie võistlustuhinaga, nagu
koorimata okaspuit juhul, kui seda on enam autoriks on Marju Hurt.
oleks sõda lahti pääsenud. Ka lapsed
kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, Rääkisime lastega sõpradest ja sõprusest. tahavad lõõgastuda ja päeva jooksul
metsast välja vedada järgmiselt: 1. Lapsed said teada, et alati ei olegi kõige kogunenud pingetest vabaneda.
septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. parem sõber teine inimene, vaid hoopis Kes on siis see kõige parem sõber? Kas
juuniks ning 1. maist kuni 31. augustini kaisukaru, kes sind mitte kunagi ei reeda, ei see, kelle kõrval võid kaua rääkimata seista
raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest solva, kuulab sind alati, on sinuga siis, kui ja mitte piinlikkust tunda? Või see, kelle
arvates. (MS, § 40, MME § 21)
sina seda tahad ja kellele võid sa usaldada kuuldes sa võid valjusti mõtelda?
Kirjeldatud muudatused tekitavad ilmselt absoluutselt kõik.
Ja kui siis selle lõbusa, emotsioonidest tulvil
lisaküsimusi, samuti on mõned punktid Lepatriinude rühmas on väike tüdruk, kes pika päeva lõpul tuleb üks armas, siiras, ilus
seotud konkreetsete määrustega, mille sisu tuleb igal hommikul rühma valge jääkaruga, väike tüdruk ja pistab sulle pihku tillukese
on liiga mahukas ühes artiklis keda kutsutakse pereringis „Turvameheks”. klaasimaali, mis on sama armas ja vahetu
avaldamiseks- seepärast avaldame Olgu siinkohal nimetatud, et sõbrapäeval oli
siinkohal riigiasutuste kontaktandmed,
kui ta ise, on see lihtsalt meeliliigutav - seda

RÕNGULANE
peab ise kogema. See oli üks veebruarikuu krooni. Meil on küll MTÜ Tilga ja Kõduküla Raamatukogu asutati tunduvalt varem
üritustest. Nüüd ootame põnevusega juba Selts, kuid me pole Rõngu Vallavalitsuselt Valguta Kristliku Naisseltsi eestvedamisel.
järgmisi. m i t t e s e n t i g i m i n g i a r e n g u k a v a Töö tehti vabatahtlikus korras ja raamatud
Aga kõikidele oma tänastele sõpradele koostamiseks raha taotlenud. Üsna mitmed korjati kokku annetuste na. Et kohalik
soovime palju, palju uusi sõpru. inimesed helistasid ja küsisid, mis initsiatiiv ja tehtud töö oli märkimisväärne,
arengukava ja mida sa selle rahaga teed? otsustas toonane vallavalitsus võtta juba
Rõngu Lasteaia Lepatriinude rühma Oleks tore, kui see uus külaselts tutvustaks toimetava külaraamatukogu koos
õpetaja Malle Teder ennast ja oma tegemisi ka avalikult ajalehe ju ur de ku ul uv at e ru um id eg a Val gu ta
kaud u, et küla rahv as te aks, kell ega seltsimajana oma haldusalasse. Sellest
TANTSUPÄEV „LIIKUMISRÕÕM“ tegemist ja mis teoksil. Kindlasti on ka neid, hakkaski Valguta seltsimaja taasloomise
kes tahaksid uue seltsiga liituda. Tahan ajaarvamine. Praegu tegutseb Valguta
Meie õpilasomavalitsuse liikmetel tekkis
tänada kõiki neid toredaid inimesi, kes on seltsimajas muusikastuudio, laste õpiring,
juba sügisel mõte kutsuda Valgutasse olnud toeks külapäevade korraldamisel ja näitering, peotantsu ja soome keele kursus.
naaberkoolide tantsurühmi. Õpetaja saatis
küla igapäevaprobleemide lahendamisel. Loomisel on rahvatantsurühm.
kutsed Palupera, Aakre, Rõngu ja Rannu
Soo vin tei le j õud u ja aru kus t uu te Pidulisi oli tervitama tulnud külalisi nii
kooli. Selgus, et kõik koolid olid asjast
külavanemate valimistel.
lähedalt kui kaugelt. Avasõnad tervituseks
huvitatud, eriti meeldis see, et omavahel
ütles Rõngu vallavanem Aivar Kuuskvere.
polnud vaja võistelda.
Teid kõiki tänades endine Kõduküla ja Tilga Ta pidas märkimisväärseks suurt tööd
küla külavanem Lea Tee
seltsimaja saali ning kõrvalruumide
Foto: E. Retsnik * Rõngu Vallavalitsus on oma eelarvest remontimisel: „Maja on saanud hoopis uue
raha eraldanud Kõduküla Küla Seltsingule näo. Loodetavasti ei piirdu asi ainult
(08.01.2007. a. Rõngu Vallavalitsuse sellega.“
korraldus nr 2).
Külalised tutvusid maja uue näoga ja neile
Toimetaja
TEEDLA SELTSIMAJAS
KANGASTELJED
Kirjutasime projekti KOP-ile ning sealt
õnnestus ka meil kangastelgede
soetamiseks raha saada,
kaasfinantseerijaks oli Rõngu Vallavalitsus.
Kangasteljed ostsime Põlvamaalt ja siis
läks suureks tegutsemiseks. Telgede
kokkupanekul abistasid Eero ja Anti. Aga
suureks üllatuseks olid paljud lisaseadmed
puudu - suga, niied, süstik. Õnneks on meil
Rõngus naisselts (Rõngu Maanaiste Selts),
kus tegutsevad väga tublid ja abivalmid
naised, kes olid kohe nõu ja jõuga abiks.
2. veebruaril olid tantsijad kohal. Kõik 8 Eriti tahaksin tänada Tiina Lõõndret ja Erika
rühma olid valmistanud esitatavale tantsule Prantsu.
vastavad riided. Esinemisjärjekord määrati Koos abilistega saimegi lõpuks
loosiga. Algul aga tehti soojendus Aakre kangasteljed niikaugele, et saab tegeleda
kooli õpetaja eestvedamisel. Tantsud olid kudumisega.
vahvad, igaühel omamoodi. Näha oli, et Kellel on tahtmist ja soovi kangastelgi
kõik nautisid üritust täiel rinnal. Lõpuks proovida, astuge seltsimajast läbi. Aja
õpetasid Palupera kooli õpetajad ja lapsed suhtes saab kokkuleppida raamatukogu
kogu seltskonnale ühe line-tantsu.
tööpäevadel.
Meie tänasime osalejaid kooli tänukirjaga ja Suur, suur aitäh kõigile abistajatele ja
plakatiga, millel olid kõikide rühmade pildid. toetajatele.
Kosutuseks pakkusime õunu ning mahla.
Piret Terve
Külalised tegid ettepaneku muuta
niisugune tantsijate kokkusaamine
traditsiooniks.
VALGUTA SELTSIMAJA
Valguta tantsurühmade liikmed tänavad
5. AA STAPÄEV
oma abilisi Galina Laasi ja Evely Retsnikku.
20. jaanuaril 2007 pidas Valguta Seltsimaja
Eliise Viilu koos samas majas toimetava
Valguta Lasteaed-Alglool raamatukoguga oma ametliku tegutsemise
5. aastapäeva.
LUGUPEETUD TILGA KÜLA JA
KÕDUKÜLA RAHVAS!
Et edaspidi arusaamatusi vältida, teatan
teile, et mina, allakirjutanu, andsin juba
2006. aasta septembris Rõngu
vallavalitsusele avalduse sooviga
külavanema kohalt tagasi astuda.
Tänaseks on seis selline, et ametlikult pole
uusi(uut) külavanemaid(t) valitud. Palju
segadust tekitas jaanuarikuu Rõngulases
ilmunud teade, et Kõduküla küla Selts* on
saanud arengukava koostamiseks 6000
5
meeldis nähtu. Kõik olid ühel meelel, et
remontimist vajavaid ruume on veel ning
ees ootab suur tööpõld.
Merle Vääri
Valguta Seltsimaja huvijuht
TARTU RAHU - 87
Viktoriini ettevalmistamist alustasime juba
veerandi alguses s.o. 8. jaanuaril 2007. a.
Eelnevalt oli kogutud ja korrastatud materjal
väljapanekuks stendidele ja lauale. Nädal
enne viktoriini seadsime üles näitused
,,Eesti Vabariigi väljakuulutamine“, ,,Eesti
Vabadussõda“, ,,Tartu Rahu“, ,,Rõngu
Mälestussamba lugu“. Viktoriinist osavõtjad
said materjaliga tutvuda, sest küsimused
koostasime väljapaneku põhjal. Eriti
huvitav oli uurida 1929. a välja antud Eesti
Vabariigi kaarti, millel idapiir Tartu
rahulepingu alusel paika pandud.
Võrdluseks oli välja pandud tänapäeva
Eesti Vabariigi kaart. Ajalooringi liikme
Jaagup Repäni ülesandeks oli koostöös
õpetajaga koostada küsimused. Märt Luik
pani kokku slaidishow - see oli väga ilmekas
ja sisukas. Ivar Kallejärv valmistas kaunid
tänukirjad ja kuulutused.
Teise veebruari hommik oli väga
meeleolukas - Eesti Vabadussõjas
langenud meeste auks põlesid küünlad ja
helises sõdurimuusika.
Meie kooli 12. klassi õpilased mälestasid
Eesti Vabadussõjas langenuid monumendi
platsil - asetasid mälestussamba jalamile
leinakimbu ja küünlad. Rõngu kirikuõpetaja
juhatas mälestusminutid sisse lühikese
palvega. Abiturient Raili Hani rääkis Tartu
Rahu sõlmimisest.
Vallavanem, kultuurinõunik, Rõngu ja
Teedla raamatukogu juhatajad ja paljud
teised austasid Rõngu kihelkonnast pärit
langenud sõjamehi leinakimpude ja
küünaldega.
Viktoriin oli väga pingeline, hariv. Kõik
osalejad olid selleks põhjalikult
valmistunud. Võistlus oli üpriski
tasavägine. Võrdselt kogusid punkte 7.A
klassi võistkond (Jüri Väljaots, Tauri Tiido,
Marek Tiido) ja 9.A 1.võistkond (Marii
Kuusmaa, Lauri Eensalu, Ingrid Talgre) -

6
RÕNGULANE
sajandivahetusel kasutuses olnud kärneri selgitada programmi raames toimuvat
tööriistadega. Programm koostatakse tegevust ega vajalikkust noorte inimeste
läbiv iimis eks ai nult L uke mõ isapa rgis keskkonnaharid(t)use tõstmisel. Oodatud
kärnerimaja baasil. Soovime programmi on ju igakuine Rõngulane, kus globelased
tuua sajandivahetuse mõisates kasutusel teevad kokkuvõtte eelmise kuu ilmastiku
olnud tööriistadega lilletaimede pikeerimise kohta.
ja istutamise, mille kasvamist lapsed soovi Sellel aastal tegutseb GLOBE's 17 aktiivset
korral suvel jälgimas saavad käia. Käeline noort, neist 15 esinesid ettekannetega.
tegevus ühildatakse mängulisusega. Õpilaste juhendamise ja õpetamise eest
Teises programmis käsitletakse puude tänusõnad õpetaja Mare Tinale, kes on kõik
vanuse ja kõrguse mõõtmist ning 10 aastat olnud GLOBE juhendajaks
pööratakse tähelepanu mõisas olnud Rõngus, viimasel kahel aastal on tulnud see
olulistele hoonetele ja ruumidele. töö ära teha üksinda.
Programm on edaspidi kasutatav ka teistes Aastapäeva eel saabus GLOBE keskusest
mõisaparkides. Tegevused ühildatakse USA-s kiri, milles tänati Rõngu globelasi
mängulisusega.
järjekindla töö eest ilma vaatlemisel ja
2007. aasta kevadel ootame huvilisi Lõuna- teatati, et Rõngu GLOBE on oma
Eesti ühte kaunimasse parki - Luke vaatlustulemuste põhjal ületanud 30 000
mõisaparki.
vaatluse künnise. See on väga suure töö
Foto: Marko Mägi
Projekti raames võetakse vastu 12 gruppi: tulemus, mis tõstab meid tublimate hulka
Neli lasteaialaste gruppi;
maailmas. Asjast huvitatud leiavad meie
seega jagasid I - II kohta. Kolmanda koha Neli 1-3 klassi õpilaste gruppi;
koolist saadetud andmed aadressilt
saavutas 8.A võistkond (Heidi Margus, Neli 4-5 klassi õpilaste gruppi.
www.globe.gov
Mailis Zirk, Liis Mardi). Viktoriini korraldajad Projektis osalejatele kaetakse Tervituskiri GLOBE 10. aastapäevaks tuli ka
ja võitjad veetsid koos lõõgastava tunni transpordikulud. Iga projektis osalev GLOBE Eesti koordinaatorilt pr. Ülle
pidulikul lõunasöögil.
grupp saab kaasa loodusteemalise Kikaselt, kes tunneb uhkust Rõngu
Oli huvitav ja meeldejääv päev.
raamatu.
globelaste tegutsemise üle.
Projektis osalemise soovist tuleb teada Väga meeldiv oli see, et konverentsil
Ivar Kallejärv anda Gea Järvelale meilile gea@nvv.ee või osalesid ka meie kooli noored ilmavaatlejad
Rõngu Keskkool, 7.B klass. telefonil 50 88 359. Registreerida saab algklassidest, kes teevad vaatlusi projekti
täpselt niipalju õpilasgruppe, kui projektis “Tere, kevad” raames ning meeli ergutavaks
KEEMIAOLÜMPIAAD planeeritud.
kujunes Rõngu vallavalitsuse tervitus ja
Gea Järvela üllatus aastapäevaks.
Osalesime 20. jaanuaril keemiaolümpiaadi
Samal nädalal oli koolis näitus “Liigikaitse
piirkonnavoorus, mis toimus Nõos. 10 AA STAT GLOBE
Eestis”. Näituse koostas Tartu
Olümpiaad algas kell 10.00 ja PROGRAMMI RÕNGUS Keskkonnahariduse Keskus ja see koosnes
lahendusaega oli 5 tundi. Ülesanded olid
29 infotahvlist. Näitus tutvustas Eesti
üsna rasked. Mari-Ann Lind saavutas 14. Rõngu Keskkooli õpilaste keskkonnaalaste
liigikaitse ajalugu ja hetkeseisu. Eraldi oli
koha ja Pille-Riin Raja 2. koha. Meid uurimistööde konverents toimus 14.
tähelepanu pööratud Euroopa direktiividele
juhendas õpetaja Merike Luik, tänu tema veebruaril ja sel aastal pühendati see
ning Natura 2000 võrgustikule.
õpetussõnadele suutsime edukalt Rõngu GLOBE 10. aastapäevale.
Eksponeeritavate fotode autoriteks olid
Keskkooli esindada.
Rõngu valla rahvale ei ole vaja enam
tuntud loodusfotograafid Jaanus Järva,
Mati Kose ja Ingmar Muusikus. Iga
Olümpiaadil osalenud
näitusekülastaja
Mari-Ann ja Pille-Riin
m e i e
VAPRAMÄE-VELLAVERE-
koolist sai
k a a s a
VITIPALU SA KUTSUB LAPSI
töölehe,
KEVADEL MÕISAPARKIDESSE
mis tuli
näituselt
Sel kevadel pakub Vapramäe-Vellavere-
Vitipalu Sihtasutus piirkonna lastele välja
uue võimaluse ja kutsub lapsi
mõisaparkidesse. Projekti „Loodusõpe
mõisaparkidesse“ aitab rahastada SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
VVV SA poolt valmib kevadeks 2
saadud
teadmiste
abil ära
täita ja
bioloogiaõpetajale
tagastada.
õppeprogrammi kolmes raskusastmes:
(lasteaia- ja algklassilapsed ning 4-5 klassi
Arvet Silk
lapsed):
Esimese programmi raames saab tutvuda
GLOBE teatab
Jaanuarikuu kujunes vaatamata külmale lõpule paljuaastasest keskmisest palju
soojemaks (keskmine õhutemperatuur oli -0,14°).
Diagrammi järgi võime öelda, et 20. jaanuaril lõppes sügis ja algas talv.
Seni rohelisena püsinud maa kattus lumega ja pakane tundus harjumatult külmana.
Kuu esimene pool oli ka väga vihmane. Kokku tuli kuu jooksul sademeid 120 mm, mis
ületab kuu paljuaastase keskmise. Kõige külmem oli 26. jaanuari öö -26° ja kõige
soojem 10. jaanuar +9°. Kuu algul püsisid täispilves ilmad, kuu viimasel dekaadil olid
ka mõned vähese pilvisusega ilmad.
Kokkuvõtte koostasid globelased
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
1
Jaanuarikuu keskmise õhutemperatuuride
käik ja sademete hulk
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
29
mm
t°
31

VAPRAMÄE-VELLAVERE-
VITIPALU SA KUTSUB HUVILISI
OSALEMA PILOOTPROJEKTIS
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus
kutsub huvilisi osalema pilootprojektis
„Loodusõppemarsruudid ja näidismatkad
Elva puhkepiirkonna kaitsealadel“.
Projekt viiakse ellu SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus rahalisel
toel.
Projekti raames on koondatud ühtsete
kaante vahele kõik Elva puhkepiirkonna
kaitsealade skeemid koos olemasolevate
loodusõppemarsruutidega ning
komplekteeritud 20 matkakotti koos
vajalike loodusõppe vahendite ja
määrajatega. Projektis osalejad saavad
kaasa kogu varustuse iseseisvaks
loodusõppeks ja õpperadade kaardid. Et
iseseisev loodusõpe pakuks ka
seikluslikku momenti, on VVV SA poolt
koostatud marsruudid koos matka jooksul
läbitavate punktidega, mille juures tuleb
lahendada mõned ülesanded. Iga
matkagrupp saab valida endale kõige
meelepärasema matkapiirkonna ning
läbida rajapunktid, mis neile kõige rohkem
huvi pakuvad.
Projekti raames viiakse läbi 12
näidismatka:
1. grupp - lasteaialapsed koos
kasvatajatega - jalgsimatk;
2. grupp - lasteaialapsed koos
kasvatajatega - jalgsimatk;
3. grupp - algklassilapsed koos
õpetajatega - jalgsimatk;
4. grupp - algklassilapsed koos
õpetajatega - jalgsimatk;
5. grupp - pere(d) - jalgsimatk;
6. grupp - pere(d) - jalgsimatk;
7. grupp - pere(d) - jalgrattamatk;
8. grupp - pere(d) - jalgrattamatk;
9. grupp - noortegrupp - jalgsimatk;
10. grupp - noortegrupp - jalgrattamatk;
11. grupp - loodushuviliste täiskasvanute
seltskond - jalgsimatk;
12. grupp - loodushuviliste täiskasvanute
seltskond - rattamatk.
Lastegruppide puhul on oluline roll ka
nende juhendajatel: kasvatajatelõpetajatel.
Pilootprojektis osaleja
ainukeseks ülesandeks jääb valida välja
sobib marsruut ning leppida VVV SA
esindajaga kokku aeg ja koht
matkakottide kättesaamiseks. Projektis
osalevatel gruppidel on ülesanne pärast
matka koostada kirjalik ülevaade saadud
muljetest ja kogemustest. Kirjelduse
huvitavamaks muutmiseks võib kasutada
fotosid, joonistusi, osalenute küsitlusi jms,
mis kirjelduse huvitavamaks ja
atraktiivsemaks muudavad.
Matkakottide edaspidisel kasutamisel on
kaks eesmärki: kasutada neid
õppematkade läbiviimisel ning
võimaldada huvilistel matkakotte
laenutada iseseisvaks loodusõppeks,
kasutades projekti raames valminud
materjale.
Lasteaialastele ja algklasside
õpilastele kaetakse projektis
osalemiseks transpordikulud. Iga
projektis osalev grupp saab auhinnaks
loodusteemalise raamatu ligikaudse
väärtusega 200.- krooni.
Projektis osalemise soovist tuleb
teada anda Gea Järvelale meilile
gea@nvv.ee või telefonil 50 88 359.
Registreerida saab täpselt niipalju
matkagruppe, kui projektis planeeritud.
Gea Järvela
VÄÄRTEOD
RÕNGULANE 7
POLITSEI TEATAB:
1. 04.01.2007 juhtis Daiga mootorsõidukit
asulavälisel teel kiirusega, mis ületas
lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra.
2. 04.01.2007 liikus Larissa pimedal ajal
valgustamata teel, kasutamata helkurit.
3. 04.01.2007 juhtis Kaidar mootorsõidukit
asulasisesel teel kiirusega, mis ületas
lubatud sõidukiiruse 18 km/h võrra.
4. 06.01.2007 juhtis Janek mootorsõidukit
alkoholijoobes Rõngu alevikus.
5. 13.01.2007 kella 00.45 ajal tarbis
alaealine Rauno alkohoolset jooki (õlut)
Rõngu alevikus Valga mnt l.
6. 13.01.2007 kella 00.50 ajal tarbis
alaealine Heiki alkohoolset jooki (õlut)
Rõngu alevikus Valga mnt.
7. 16.01.2007 kella 09.10 ajal Viive, juhtides
mootorsõidukit Rõngu alevikus, ei täitnud
liiklusmärgi "Peatumise keeld" nõudeid.
8. 18.01.2007 kella 15.10 ajal tuigerdas
Vahur joobnud olekus avalikus kohas
Rõngu alevikus turuplatsil, millega solvas
inimväärikust ja ühiskondlikku
moraalitunnet.
9. 18.01.2007 kella 15.00 ajal viibis Lembit
joobnud olekus avalikus kohas Rõngu
alevikus turuplatsil, millega solvas
inimväärikust ja ühiskondlikku
moraalitunnet.
10. 27.01.2007 juhtis Illimar
mootorsõidukit, omamata vastava
kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
11. 27.01.2007 juhtis Hando
mootorsõidukit, omamata vastava
kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust,
isik on sama teo eest varem kõrvaldatud
sõiduki juhtimiselt.
12. 29.01.2007 kella 09.00 ajal Birgit, olles
alaealine, tarbis alkohoolset jooki (viina)
Rõngu alevikus.
13. 29.01.2007 kella 22.05 ajal juhtis
Kristjan mootorsõidukit Rõngu vallas
Sangla-Rõngu tee 18 km ja kontrollijale
esitamiseks puudus mootorsõiduki
omaniku poolt väljaantud kirjalik volikiri, mis
on Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt
kohustuslik.
14. 29.01.2007 kella 16.40 ajal ilmus Riho
joobnud olekus avalikku kohta Rõngu
alevikus, millega rikkus inimväärikust ja
ühiskondlikku moraalitunnet.
KURITEOD
1. 06.10.2006 avastati OÜ Jaotusvõrk
käidukorraldaja poolt Tamme puukooli
alajaamast Rõngu vallas Kõdukülas
reservtrafo 6TBN2 250-24 nr 498253
lõhkumine ja vaskosade vargus. Kahju 38
596.- krooni
2. 17.11.2006 avastati OÜ Jaotusvõrk
käidukorraldaja poolt Rõngu vallas Tilga
külas Vana-Kubja alajaamast reservtrafo
6TBN2 250-24 nr 484378 lõhkumine ja
vaskosade vargus. Kahju 38 596.- krooni
3. 20.11.2006 avastati OÜ Jaotusvõrk
käidukorraldaja poolt Rõngu vallas Teedla
külas 15/04 kV alajaamast reservtrafo
6TBN2 250-24 nr 447260 lõhkumine ja
vaskosade vargus. Kahju 38 596.- krooni.
4. 20.11.2006 avastati OÜ Jaotusvõrk
käidukorraldaja poolt Rõngu vallas Pöksi
alajaamast reservtrafo 6TBN2 250-24 nr
10544 lõhkumine ja vaskosade vargus.
Kahju 43 596.- krooni.
Andres Toode
Konstaabel
SÜNNID !
„Kui esimene beebi esimest korda naeris,
purunes naer tuhandeks killuks.
Need lendlesid kõik laiali
ja nii tekkisidki haldjad.“
(Sir J. M. Barrie)
RAIDO AULIK
sünd. 31.01.2007
ANDRA-LII SOE
sünd. 04.02.2007
ÕNNITLEME !
Igaühele antud oma päevade jada,
jäta meelde vaid kaunimad neist.
Käi lõpuni rõõmsana elurada,
sest see pole korduv kellelgi meist.
(E. Kõrvits)
94 MARET HION 21.03
86 ARMILDE LUIK 25.03
85 LEIDA-ARMILDA VEBER 28.03
84 AMANDA NUUMA 08.03
VAMBOLA SEPPA 22.03
83 VAIKE-ALIDE HAAN 16.03
82 JOHANNES KLAIS 03.03
MARIA LOGINOVA 25.03
81 LAINE KELT 17.03
OLAV SÖÖT 17.03
ARMILDE -MELANIE KERB 26.03
80 HILMA VALDONEN 01.03
75 VEERA PÕDER 06.03
ÜLO TÄPSI 18.03
ASTA-JOHANNA MARKOV 23.03
70 MILVI MALTSEVA 02.03
LEHTE KOMMISAAR 09.03
JAAN SIMMERMANN 11.03
ELMAR PÜVI 15.03
65 EERIKA LAKS 09.03
TIIU PEERNA 10.03
HELJU-JOHANNA JOANDI 22.03
60 KAARE KIHO 23.03
VAIKE PAURSON 24.03
ANTS PÄID 30.03
55 LEMBIT PIKKAT 20.03
VAHUR VUKS 31.03
50 KOIT LAINESTE 04.03
HARRI TOOMSALU 14.03
HELLE LOORITS 16.03
KUNNAR LÄTTI 28.03
Naerdud on naerud ja nutetud nutud,
lauldud on laulud ja räägitud jutud;
mis oli, see oli uut enam ei tule.
Jumal kustutas teelise laterna tule.
(V. Osila)
MÄLESTAME !
KRISTJAN IVASK
26.12.1930 - 02.02.2007
Tilga küla
MAGDA TAMM
22.05.1917 - 13.02.2007
Kirepi küla

8
veebruariKUU RISTSÕNA
PAREMALE: 1. Dirigent (eesnimega). 11. Jaak
Mae koduvald. 12. Ilmakaar. 14. Ivar Must. 16.
Rubiidium. 17. ETV saade. 19. Iriidium. 20.
Isikutunnus. 21. Määrdemeister, end. suusataja
(eesnimega). 23. LAHENDUS. 26. Koosseis. 27.
Kümnevõistleja. 29. Euraasia põhjapõder. 31.
Naissuusataja. 36. Õmblusmaterjal, kangas. 37.
Kirjanik (in. +nimi). 38. Ehk. 39. Jood. 40. Okei!
41. Asesõna. 42. Valuhüüatus. 43. Kunst (inglise
k.). 44. Lauljatar. 45. Eesti Naine. 46. Taimeosa.
47. End. näitlejatar (1908 - 1979). 49. Ajalugu
(lüh.). 50. ETV spordisaadete peatoimetaja
eesnimi.
ALLA: 1. Meessuusataja (nimi + eesnimi). 2.
Mäetipp Kaukasuses. 3. Eesliide vale-, pseudo-.
4. Minu. 5. Telefonisidefirma. 6. Veekogu. 7.
Kaksikvokaal. 8. Raadius. 9. Kala. 10. Rooma
number 1. 13. Loomasööt. 15. End. Soome
suusakuulsus. 18. Puidutööstus kompleks Elva
lähedal. 20. Sõrm. 21. Väike mutter. 24. EOK
president (nimi + in.). 25. Kaksikkonsonant. 28.
Noot. 30. Karu (rahvapäraselt) 32. Imestushüüe.
33 Naissuusataja. 34. End. maletaja. 35. Eesliide
tagasi-, tagurpidi-. 37. Meessuusataja (nimi +
in.). 40. Sugulane. 43. Veeolek. 48.
Imaginaarühik.
JAANUARIKUU RISTSÕNA
LAHENDUS - AASTA ALGUS
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15
16 17 18 19 20
RÕNGULANE
Rõngu raamatukogus sõbrapäeval
joonistatud III klassi õpilaste
tööde näitus
07.03.2007 kell 18.00
Muusikastuudio kevadkontsert
Rõngu Rahvamajas
10.03.2007 kell 10.00
9. Suusamatk-maraton
Rõngu Rahvamaja juures
14.03.2007 kell 13.00
Emakeelepäev
Külaliseks on ajakirja
Värske Rõhk reklaamijuht
Edvin Aedma.
Luuletuste ja lauludega
esineb Henri Laks.
Rõngu Rahvamajas
16.03.2007 kell 20.00
Noorteõhtu
Pilet: 40 krooni.
Rõngu Rahvamajas
KUHU MINNA, MIDA TEHA
17.03.2007 kell 20.00
Tantsuõhtu „Kaunimad naised“
Pilet: 100 krooni,
eelmüügist 70 krooni.
Rõngu Rahvamajas
20.03.2007 kell 09.00
Tartumaa III maakondlik
teatripäev
Rõngu Rahvamajas
21.03.2007
Raamatunäitus
Luuletused kevadest
Teedla Raamatukogus
23.03.2007 kell 20.00
Tantsuõhtu
Tantsuks mängib Meelis
Pilet: 15 krooni.
Teedla Seltsimajas
31.03.2007 kell 11.00
Sportlik perepäev
Rõngu Keskkooli võimlas
JÄLGIGE REKLAAMI!
21 22
23 24 25
26 27 28 29 30
31 32 33 34 35
36 37 38
39 40 41 42 43
44 45 46
47 48 49 50
koostaja Kunnar Lätti
PALJU ÕNNE!
Tartu maavanema tänukirjaga
tunnustati 2006.a rahvakultuurilise
tegevuse eest maakonnas Rõngu
Rahvamaja juhatajat Kaare Kihot.
VVV SA ALUSTAB RETKEJUHTIDE
KOOLITUST!
OODATUD ON KA UUED HUVILISED!
24. märtsil 2007 alustab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus Nõo Vallamajas
Elva piirkonna retkejuhtidele ja huvilistele mõeldud loodusteemaliste koolituste
sarja.
24.-25 märtsi koolituse teema „Õppeprogrammide planeerimine ja läbiviimine“
Ootame osalema ja meiega ühinema ka uusi retkejuhte!
Värske info leiad meie kodulehelt www.vvvs.ee
Info ja registreerimine telefonil 5254172 – Triinu või sihtasutus@vvvs.ee
RÕNGULANE
VALLA INFOLEHT
toimetaja: Silvia Rõõmussaar, tel. 731 4480
e-mail: silvia@rongu.ee
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 15. märtsiks
avaldamiseks samas kuu väljaandes.
Järgmine Rõngulane ilmub 30. märtsil 2007.
küljendamine, kujundus ja trükk:
tel. 736 2046, fax 736 2044
alfaprint@alfaprint.ee, www.alfaprint.ee
KUULUTUSED
Alates 1. märtsist
alustab Valguta seltsimajas tegevust
rahvatantsurühm
Aime Vilu juhendamisel.
Tantsuhuvilised on oodatud neljapäeviti kell
18.00. Registreerimine
telef: 5662 4839
Samas võtame juurde huvilisi
peotantsukursusele.
Koruste 10.00
Lõve 10.05
Rannaküla 10.15
Valguta 10.30
Lossimäe 10.35
Uderna 13.30
Ostame kasvavat metsa,
metsamaad ja raieõigust
hind kuni 120 000 kr/ha
(läbiraiutud ja
hüpoteegiga)
Ettemaksu võimalus.
Maa mõõtmine.
Nõustamine. Ostame
tehtud lageraiet, vanu
taluhooneid.
Telef. 489 4055, 5110415,
5179866, Faks 633 5576,
Rapla, Tallinna mnt 14,
kab 332
Rõngu Keskkool korraldab:
9. SUUSAMATK-
MARATONI
10. märtsil 2007
algusega kell 10.00
Start ja finið: Rõngu
Rahvamaja juures
Võistlusdistants: 20 km
Matkarajad:
7-10 km ja 1 km
VALIMISTEPÄEVAL 4. MÄRTSIL SÕIDAB
VALLA BUSS JÄRGMISELT:
Kirepi 13.00
Puiestee 13.05
Teedla 13.10
Tammiste 13.15
Kalme 13.20
Käo 13.40