Veebruar 2009 - Rõngu Vald

EESTI VABARIIGI 91.
ELVA GÜMNAASIUM
Hobiks on olnud kodukandi kultuuriloo
uurimine. Valminud on kirjutised ja lavas-
AA STAPÄEVAL TUNNUSTATI 2.b klass: Karl Erik Kaliste tused kooli ajaloost, legendidest Barbara
4.a klass: Lauri Uuesoo, Janne Toom
RÕNGU VALLA AUKIRJAGA
von Tiesenhausenist ning Kõverast
4.e klass: Kerttu Lilian Kaliste Kõrtsist.
7.c klass: Carmen Isop
Helju Reha - kauaaegse pedagoogilise töö
Võrtsjärve mängudel vaimustasid pealt-
9.d klass: Mairi Ebruk
ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest;
vaatajaid humoorikad lavapildid päeva-
Erika Prants - pikaajalise ja aktiivse ühis- TREFFNERI GÜMNAASIUM
kohastest sotsiaalpoliitilistest probleemikondliku
tegevuse eest;
dest: „Büro+Kraatia”, „Sini-mustvalgeke ja
Merle Vääri - arvukate projektide eest- 11.b klass: Mari-Ann Lind
Vunts”, „Tänapäeva muinasjutt”, „Ajamasivedajale
ja Valguta seltsielu edendajale; 11.c klass: Liina Viksi
naga Rõngu koolis” jt.
Lehte Puuderselli koduvärav on tead-
Valla aukodanikud ja aukirjaga tunnustatud SUUREMÕISA PÕHIKOOL mishimulistele õpilastele praegugi valla.
isikute nimed kantaks valla auraamatusse.
2. klass: Celesthy Planken
RÕNGU VALLA TÄNUKIRJAGA
Marika Väärsi - aktiivse tegevuse eest valla
hariduspõllul;
RÕNGU VALLA AUKODANIKUD
Aime Vilu - rahvatantsu edendamise eest
Valgutas;
„Au pole ehteripats.
Ene Sõber - kohusetundliku töö eest valla Ei seda osteta, ei müüda,
sotsiaalteenistuses ning seenioride ühisüri- see teenitakse välja elu ja tööga.”
tuste eestvedaja; (V.Osila)
Tiina Kruuda - kohusetundliku ja pikaajalise
töö eest lasteaia kokana;
Celia Arras - tulemusliku töö eest emakeele
õpetamisel;
Enn Kangur - tublile võrkpallitreenerile,
edukate tulemuste saavutamise eest vabariiklikel
võrkpalliturniiridel.
TÄNUKIRJAD EDUKATELE
KODUVALLA ÕPILASTELE
RÕNGU KESKKOOL
RÕNGULANE
VALLA INFOLEHT
NR. 2 (119) veebruar 2009
TRÜKIARV 1300
1. klass: Kätlin Karjus, Kaspar Klein,
Kärolin Kopp, Heidi Loot, Rainer Mõttus,
Miina Mägi
Viivi Tiidor on töötanud Rõngu jaoskonna-
2. klass: Laura-Kristiina Rand, Hanna
Maria Tullino, Egle Tohver
haigla osakonnajuhatajana 1969. aastast
3. klass: Karl Lõoke, Kristin Rohtla, Karl-
kuni 1990. aastani. 1990. aastast on Viivi
Markus Sangernebo
Rõngu haigla peaarst. Me tunneme teda kui
4. klass: Karin Pungas, Maria-Elisabeth
väga head arsti ja aktiivset vallaelanikku.
Mihhin
Rõngu ja ümbruskonna valdade elanike
5. klass: Kätlin Lääne hulgas on ta väga hinnatud arst. Tema
7. klass: Elina Karro tugevaks küljeks on haigete ja ka teiste
8. klass: Diana Arras, Therese Viitkar kodanike ärakuulamine ning hea suhtlemis-
9. klass: Britta Luts, Tauri Tiido, Jüri oskus. Kaks koosseisu on Viivi osalenud
Väljaots, Marit Külv, Jaagup Repän Rõngu vallavolikogu töös ning 2002.
10. klass: Liis Mardi, Mailis Zirk, Marianne
aastast vallavolikogu sotsiaalkomisjoni
Lukk, Asko Otsalt, Külliki Kalbus
töös.
11. klass: Pille-Riin Raja, Ingrid Talgre,
Siim Viksi
Tema lahkust ja rõõmsameelsust on
12. klass: Merit Kaeramaa, Reelika
jätkunud kõigile, kellel seda tarvis on läinud.
Kruuda, Martin Lukk, Kady Põldmaa,
Viivi ei ole mitte ainult kuldsete kätega arst,
Taavi Pakut
vaid ka hingeravija ning Rõngu valla
Lehte Puudersell on jaganud Rõngu kesk- raudvara. Tema suuremaks hobiks on
VALGUTA LASTEAED-ALGKOOL koolis haridusvalgust eesti keele ja kirjanduse
õpetajana 37 aastat, olles järjekindel
ÕNNITLEME!
reisimine.
2. klass: Liisa Tatar, Kuno Peetso, Heiko
ja töökas eluaegne õppija ja õpetaja, kellel
Viksi
3. klass: Mikk Pedaja, Glen Põldmaa,
ametialaselt II järk. Töö tulemuslikkusest
Andres Zirk, Kaili Silland, Agne Vaalkonkurssidel,
olümpiaadidel ja riigieksa-
kõneleb tema õpilaste hea esinemine
mäe
4. klass: Gerri Tatar, Ave-Ly Kaera- mitel, isegi vabariigi tasemel.
maa
Lehtele on omane põlise eestlase elu- ja
6. klass: Martin Viksi, Brandon Ütt
mõttelaad.

2
RÕNGULANE
VALLAVALITSUSES
VALLAVOLIKOGUS
sportlased mälumängus, kelgutamises,
suusatamises ja tüdrukute tänavakorvpallis.
Jaanuarikuu istungitel otsustati:
12. veebruari volikogu istungist võttis osa
1. Tagastada Avo-Rudolf Luige omandisse 13 liiget.
Rõngu keskkooli sportlastele oli see
16,68 ha suurune maa-ala Ala-Nüssiku Puudusid: Jaanus Peri, Ants Prüüs
võidukas päev, koju toodi kolmas koht
maaüksuse taastamiseks Rõngu vallas
kelgutamises. Võistkond oli koosseisus
Raigaste külas.
Keir Hõim, Maria-Elisabeth Mihhin,
Võeti vastu määrus:
2. Jagada Brigitte Kutti Sutigu tn 1 maa- Indrek Aan, Rauno Paks, Karin Pungas,
1) Pädevuse delegeerimine vallavalitsuüksus
neljaks. Kristin Rohtla, Kaido Margus, Kristian
sele. Seadusega kohaliku omavalitsuse,
3. Võtta vastu AS Kobras poolt koostatud Eensalu. Esikoht saavutati mälumängus
kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku
kinnistu Valga mnt 9 ja sellega piirneva
võistkonnaga koosseisus Pille Riim,
omavalitsusorgani pädevusse antud küsijätkuvalt
riigi omandis oleva maa detail-
Maarja Luik, Kaarel Repän, Therese
muse lahendamise otsustab vallavalitsus,
planeering ning suunata see avalikule välja- Viitkar, Marit Külv.
kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud
panekule.
14-16-aastaste tüdrukute suusatamises
teisiti.
4. Algatada detailplaneering Rõngu aleviläinen
kolmanda auväärse koha. Samuti
noppis Rõngu tüdruk Marii-Heleen Hämäkus
Ledin OÜ-le kuuluvatele Valga mnt 2 Otsustati:
maaüksustele, Valga mnt 4, Kimar Trans- võitis Rõngu 14-16-aastaste poiste suusa-
1)Vallavara omandamine. Võtta kingina
port OÜle kuuluvale Valga mnt 4a maa- tamises üldkokkuvõttes esimese koha.
vastu Rõngu valla omandisse järgnevad
üksusele, Rõngu vallale kuuluvale Valga Need tublid poisid, kes selles vanuse-
Lossimäe kinnistu jagamisel moodustatud
mnt 6a maaüksusele ning Rõngu-Otepää- rühmas suusatasid olid Tarvo Leesik,
maaüksused: Lossimäe-Vilsi tee, Lossi-
Kanepi kõrvalmaantee ääres olevale Indre Leppikus, Toomas Hunt, Tauri
mäe, Lossitiigi.
riigimaale.
Jagor ja Rauno Merjel.
2)Maa munitsipaalomandisse taotlemine.
5. Seada sundvaldus Rõngu vallas Ranna- Taotleda Rõngu valla munitsipaalomanküla
külas asuvale Pai kinnistule, kinnistu
Sama edukalt kulges ka täiskasvanute
disse:
omanik Henn Pai.
päev, kus olid kavas kabe, male, koroona,
- endise bensiinijaama hoone teeninda-
6. Seada sundvaldus Rõngu vallas Tilga suusatamine, meeste korvpall, naiste
miseks vajalik maa-ala aadressil Kalme
külas asuvale Vahe-Põllu kinnistule,
tänavakorvpall, mälumäng ja jäärada.
küla, Rõngu vald, pindala 1,2 ha.
kinnistu omanik Guido Unger.
Kabes saavutas Rõngu võistkond koos-
- endise Valguta mõisa aida teeninda-
7. Seada sundvaldus Rõngu vallas Koruste seisus Celia Arras, Viktor Peep ja Haljand
miseks vajalik maa-ala aadressil Valguta
külas asuvale Pikani kinnistule, kinnistu Sööt teise koha. Maletamises saavutas
küla, Rõngu vald, pindala 0,4 ha.
omanik Kalev Sööt.
Rõngu võistkond koosseisus Ülle Loot,
- Pöksi puurkaevu teenindamiseks vajalik
8. Anda nõusolek kahele isikule ühise Andres Raudsepp, Teet Raudsepp
maa-ala aadressil Rõngu vald, Kalme küla,
jäätmeveolepingu sõlmimiseks tähtajaga kolmanda koha. Mälumängus läks Rõngul
pindala 0,75 ha.
kuni 31.05.2011.
samuti hästi, sest kätte võideldi kolmas
- garaaþi teenindamiseks vajalik maa-ala
9. Korraldada eelläbirääkimistega avalik
koht, võistkonnas olid Aivar Kuuskvere,
aadressil Rukki 8, Käärdi alevik, Rõngu
kirjalik enampakkumine Rõngu Keskkooli Kunnar Lätti, August Laurits, Kalev
vald, pindala 0,1 ha.
kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks
Lõhmus ja Dagmar Uibo. Esikoha meeste
- Siuksu puurkaevu teenindamiseks vajalik
vastavalt volikogu ajutise komisjoni poolt
korvpallis võitles välja Rõngu võistkond
maa-ala aadressil Valguta küla, Rõngu
väljatöötatud tingimustele ja dokumentivald,
pindala 200 m².
koosseisus Jaanus Aug, Allan Mägi, Risto
dele.
Visnapuu, Rauno Morozov, Peep Or-
- Tolmu talu kõrvalhoonete teenindamiseks lovski, Priit Värv, Mihkel Luht ja Riivo
Veebruarikuu istungitel otsustati: vajalik maa-ala aadressil Raigaste küla, Retsnik. Samuti olid tublid suusatajad, kes
1. Lubada MTÜl Klubi Tartu Maraton korral-
Rõngu vald, pindala 0,3 ha.
üldkokkuvõttes saavutasid kolmanda koha.
dada 2009. a järgmised rahvaspordi- 3)Anda Rõngu valla aukodaniku nimetus Tublid suusatajad olid Piret Terve, Marju
üritused: „38. Tartu Maraton“ - 8. ja 15. Lehte Puudersellile ja Viivi Tiidorile.
Hurt, Kristina Ruder, Aigar Arras, Mihkel
veebruaril; SEB 27. Tartu Jooksumaraton - 4)Anda Rõngu valla aukiri Erika Prantsule, Dedov, Hillar Viksi, Jüri Orupõld, Tarmo
10. mail; SEB 12. Tartu Rattamaraton - 20. Merle Väärile ja Helju Rehale.
Ruder, Marko Must ja Priit Dedov.
septembril.
Rõngu rahvamaja ja Rõngu vallavalitsus
2. Lubada viiele isikule erandeid korralda- XXVII VÕRTSJÄRVE
tänab kõiki tublisid võistlejaid!
tud jäätmeveo tühjendussageduste osas.
TALIMÄNGUD
3. Anda nõusolek kümnele isikule korral- PUUDEGA LAPSE HOOLDUS
datud jäätmeveoga mitteliitumiseks täht-
Tänu kaunile talveilmale ja lume olemasajaga
31. mai 2010. a
olule said järjekordselt ära peetud XXVII Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse,
4. Sõlmida sihtfinantseerimise leping ASga Võrt sjär ve ta limä ngud , mid a see kord puuetega inimeste sotsiaaltoetuste sea-
Emajõe Veevärk. korraldas Kolga-Jaani vald. duse ja nendega seonduvate seaduste
5. Anda nõusolek Tuuli Põldmaa ¼ osas, Tavapära järgides toimus 4. veebruaril muutmise seaduse jõustumisele muude-
Kaur Põldmaa 6/40 osas, Glen Põldmaa lastepäev ja 7. veebruaril täiskasvanute takse puudega lapse vanemale või võõras-
6/40 osas, Kaia Põldmaa 6/40 osas, Gert võistluspäev.
vanemale määratud hooldajatoetuse
Põldmaa 6/40 osas, Kady Põldmaa 6/40
Lastepäeval võistlesid valla noored ja tublid maksmise korda alates 1. märtsist 2009. a.
osas, Rõngu vallas Valguta külas asuva 2,1
ha suuruse Suurekivi maaüksuse ostueesõigusega
erastamiseks plaanimaterjali
alusel maatulundusmaa sihtotstarbel.
6. Anda nõusolek Eerika Hiiemäe Rõngu
alevikus asuva 1322 m² suuruse Tartu mnt
32 maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks
plaanimaterjali alusel elamumaa
sihtotstarbel.
7. Seada sundvaldus Rõngu vallas Rannaküla
külas asuvale Lõuna-Saare kinnistule,
kinnistu omanik Katrin Raudsaar.
8. Väljastada Rõngu Vallavalitsusele ehitusluba
laste mänguväljaku ehitamiseks
aadressil Käärdi alevik, Rõngu vald.
9. Kooskõlastada „Prillipood ratastel“ peatumine
Rõngu bussijaamas.
10. Võtta vastu korraldus Rõngu valla
tänukirjade väljastamiseks vabariigi aastapäeval.

RÕNGULANE
3
Kuni 28.02.09 makstakse pensioniameti AS SEBE EESTI-SISESTEL Ettevõtmist toetab Põlva Maavalitsus ja
kaudu hooldajatoetust 3-16-aastase
Hasartmängumaksu Nõukogu.
keskmise, raske või sügava puudega lapse KAUGBUSSILIINIDEL Projekti partneriteks on Eesti Vabaõhuja
16-18-aastase raske või sügava puudega SÕIDUSOODUSTUS ÜLE 60- muuseum, Põlva Maavalitsus, MTÜ Seto
lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, AA STASTELE REISIJATELE Käsitüü Kogo, TÜ Viljandi Kultuuriakes
ei saa töötada puudega lapse
kadeemia.
kasvatamise tõttu.
1. veebruarist rakendas AS SEBE era-
Täiendav info:
Alates 1. märtsist 2009. aastal on puudega
korralise sõidusoodustuse. See soodustus
Andres Uus
lapse vanemale või võõrasvanemale
annab üle 60-aasta vanustele reisijatele
andres.uus@emu.ee
hooldajatoetuse maksmise otsustamine
teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval
52 50516
valla- või linnavalitsuse pädevuses.
normaalhinnast -60% odavama pileti.
MTÜ Vanaajamaja
Vanemad, kes said pensioniameti kaudu
puudega lapse hooldustoetust, palun võtta Soodustus kehtib kõikidel ettevõtte Eesti-
www.vanaajamaja.ee
ühendust sotsiaalteenistusega tel 731 sisestel kaugbussiliinidel, s.h. Tallinn-Tartu
4484. Täistunni Ekspressidel. Esmaspäeval, MEIE ESIMESED SAMMUD
reedel, laupäeval ja pühapäeval on üle 60-
Ene Sõber aastastel isikutel jätkuvalt -10% soodustus. INNOVAATIKA A ASTAL
sotsiaalteenistus AS SEBE Eesti-sisestel kaugbussiliinidel
on igapäevase -10 % -lise hinnaalandusega Tänavu tähistas Rõngu lasteaed sõbra-
RIIGIVARA MÜÜMINE soodustuse saajad jätkuvalt 7-15-aastased päeva mitmes mõttes ebatraditsiooniliselt.
lapsed, Eesti Vabariigi õpilased ja Kaks vanemat rühma külastasid sellel
Käesolevaga teatame Teile, et keskkonna- üliõpilased, rahvusvahelise ISIC-kaardiga päeval Tartu mänguasjamuuseumi. Väikseministri
06.02.2009 käskkirjaga nr 190 on õppurid ja ITIC-kaardiga õppejõud ning mad põngerjad sõitsid külla oma parimatele
otsustatud 2009. aasta jooksul riigivarana
Eesti Ajakirjanike Liidu liikmed.
sõpradele Valguta lasteaias.
avalikul enampakkumisel müüa alljärgne-
Täpsema informatsioon saab internetist Esimest korda tähistas sõbrapäeva ka
vad Rõngu vallas asuvad kinnisasjad ning
www.sebe.ee ja www. bussireisid.ee ning lasteaia personal, ikka sportlikult nagu
selle korraldajaks on määratud Maa-amet.
info telefonil 12550.
ühele tervist edendavale lasteaiale kohane.
* Tartumaa, Rõngu vald, 69402:004:0041,
Kogu personal kogunes laupäeva vara-
Pärlioru, maatulundusmaa, 106900 (m²)
hommikustel tundidel. Saime väga värs-
* Tartumaa, Rõngu vald, 69402:004:0032, PALKEHITISTE TAASTAMISEKS kendava elamuse jalgsimatkast kaunis
Pikapõllu, maatulundusmaa, 79000 (m²)
SAAB KÜSIDA MEISTRITELT metsasalus Soontaga matkarajal.
* Tartumaa, Rõngu vald, 69402:004:0034,
Põllukese, maatulundusmaa, 17300 (m²)
NÕU JA SOOVITUSI
* Tartumaa, Rõngu vald, 69402:004:0044,
Rästa-Kraavi, maatulundusmaa, 29700 Veebruarist aprillini saavad nelja Lõuna-
(m²)
Eesti maakonna (Tartu-, Võru-, Valga- ja
* Tartumaa, Rõngu vald, 69402:004:0043,
Ees-Põllu, maatulundusmaa, 44400 (m²)
Põlvamaa) vanade palkehitiste omanikud
küsida konsultatsiooni oma vana palkhoone
Kinnisasjade müümine toimub avaliku
seisundi hindamiseks ja hoone
kirjaliku enampakkumise teel. Enampakkumise
kordategemiseks. Ettevõtmise eesmärgiks
toimumisest teavitatakse vähemalt on aidata kaasa traditsioonilise taluarhi-
kaks nädalat enne enampakkumise toimu- tektuuri heaperemehelikule arendamisele
mist ametlikus väljaandes Ametlikud Teada- ja hoonete algupärase välimuse säilitaanded.
Lisaks avaldatakse vastavad teated
misele.
Maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee,
vähemalt ühes üleriiklikus ajalehes ja
Projekti käigus käib MTÜ Vanaajamaja
vajadusel ka kohalikus ajalehes. Juhul, kui meeskond välitöödel, hindab hoonete
Teil on küsimusi enampakkumise kohta või seisukorda ja koostab kirjaliku ekspert- Rõngu lasteaia suured tublid tervisematkajad
eelistusi enampakkumise teate avaldamise hinnangu koos soovitustega hoone taasta-
infokanali osas, palume neist teada anda mistööde järjekorra, hädavajalikkuse ja Tartu mänguasjamuuseumis olid kaks giidi
Maa-ameti kinnisvara haldamise osa- materjalide osas.
meie laste päralt. Juba see, et lapsed
konnale või e-posti aadressil maaamet@ Huvilistel tuleb täita küsimustik kodulehel saavad välja igapäevasest rühmarutiinist,
maaamet.ee. Küsimustega pöörduda Maawww.vanaajamaja.ee
ja saata see hiljemalt tekitab elevust ja positiivseid emotsioone.
ameti kinnisvara haldamise osakonna
peaspetsialist Kaidi Liiv´i poole (tel 675
31. märtsiks:
Mänguasjamuuseum on viimasel ajal hoog-
0126, e-post: KaidiLiiv@maaamet.ee). Tartu- ja Valgamaa hoonete puhul: sasti laienenud, enam süstematiseeritud,
andres.uus@emu.ee
väga paljudesse erinevatesse ruumidesse
MEELDETULETUS ETTEVÕTJALE Põlva- ja Võrumaa hoonete puhul: paigutatud. Muuseumi katuse alla jääb ka
ragner.lobu@gmail.com
laste mängutuba, mis on väga professio-
Vastavalt majandustegevuse registri seaduse
või postiaadressile: MTÜ Vanaajamaja, naalselt sisustatud. Sissepääs sinna on
§-le 26 peab iga ettevõtja, kes omab Räpina, Võru mnt 14, 64505.
tasuline ja eelregistreerimisega.
registreeringut majandustegevuse Ekspertiisi hind omanikule on 250 krooni Peagi saab katuse alla ka muuseumiregistris
(MTR), esitama igal aastal talu kohta, olenemata sellest, mitu palkhiljemalt
15. aprilliks kinnituse regis-
kompleksi kuuluv teatrimaja.
hoonet ekspertiisi vajavad.
Iga vitriini juures peatuda, kuulata giidi juttu,
treeringu õigsuse kohta.
NB! Äriregistris registreeritud ettevõtjal
Projekti käigus on eraldi tähelepanu all mitte asju näpuga puutuda (nii mõnigi oleks
on võimalus registreerimistaotlusi esiväljakutse
meie lastele, aga ühtlasi ka
rehielamud, mille kohta täidetud inventeeri-
seda väga-väga tahtnud) – see oli suurim
tada ja registreeringu õigsust kinnitada misankeete kasutatakse Eesti Vabaõhu-
ise elektrooniliselt! Info MTR-i avalehel muuseumis maa-arhitektuuri andmebaasi kommete õppimise päev.
(https://mtr.mkm.ee/)
koostamisel. Samuti ootame infot kogenud Mis siis lastele kõige enam meeldis? Ilma
Palume enne registreeringu õiguse ehitusmeistrite kohta, kes tegelevad käsitsi ütlematagi oskab iga ema arvata, et
kinnitamist FIE-l end äriregistrisse palkmajade ehituse või taastamisega, tüdrukutele nukud ja poistele autod-
kanda! Taotlusele kirjutada nii isikukood kui
maakivi-, vundamendi-, savi- vm traditka
äriregistrikood!
lennukid, väikeste eranditega. Lastelt
FIE-na tegutseval ettevõtjal on võimalus
siooniliste ehitustöödega ning sooviksid võetud intervjuudest selgus, mis kõige
registreerimistaotlust esitada ja regis- liituda MTÜ Vanaajamaja käsitöömeistrite rohkem meelde jäi:
treeringu õigsust kinnitada kodanikugiid,
vaid ainult antud konkreetse ekpositsiandmebaasiga.
* Eksponaate puutuda ei tohi isegi mitte
portaali kaudu!
2008. aastal viis MTÜ Vanaajamaja
Kindlasti kontrollida antud registatud
sarnase projekti läbi Põlvamaal, mille ooni eest vastutaja ja ta teeb seda kinnas-
treeringu andmed MTR-i veebilehel käigus sai konsultatsiooni 80 Põlvamaa
kätega.
https://mrt.mkm.ee/.
talu.
* Tüdrukute armastatuim nukk Barbie saab

4 RÕNGULANE
50-aastaseks, selle puhul oodatakse külla HOLLYWOODIHÕNGULINE
peresid ja pakutakse torti.
STAARIDE PÄEV RÕNGU
* Mänguasju on Tartu muuseumi toonud
KESKKOOLIS
vastu sõttaminek on poisikeste värk. Aga
tookord seisid pojad oma isade ja
vanaisade õlgadel - nad nägid kaugemale.
väga paljud inimesed erinevatest riikidest:
Kõige esimesena läksid keskkoolipoisid ja
Lätist, Leedust, Hiinast, Jaapanist, Veneja
Kalevi Seltsi sportlased. Vabadussõja
üliõpilased, Kuperjanovi pataljoni partisanid
„Oi, näe, Snoop Dog, Syssy Cats ja isegi
maalt, Saksamaalt, Soomest.
Playboy jänkud on meie kooli ilmunud,“ võis algus oli võidukas Punaarmee üksustele.
* Tartu mänguasjamuuseumi maskotiks on
õpilane üllatuda 30. jaanuari hommikul Nende võimu alla langesid üksteise järel
karu, kelle nimeks on Lillekäpp.
kooliuksest sisse astudes. Kuigi võinuks
paljud Eesti linnad (Narva, Rakvere, Tapa
* Lepatriinude rühma lastele meeldis kõige
arvata, et kuulsuste kodumaalt, Ameerienam
soome nukk, kellel oli imeilus nimi
armee üksused jõudnud 30 – 40 km kaugu-
jt). Jaanuari alguseks 1919. a olid Punakast,
oli meie kodukooli saabunud paarsele
Tallinnast. 7. jaanuaril 1919. a andis
Säde.
kümmend staari, kümme tükki pakendis,
* Meelde jäi veel Vladimir Sapoþnini isa Johan Laidoner vastupealetungikäsu!
polnud see reaalselt tõsi. Hoopis meie enda
Boba erakogu. Peagi tuli Briti laevastik, saabusid vabaagarad
õpilased olid üheks päevaks oma
* Nukke on valmistatud portselanist, riidest,
tahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist ja Vene
tavalise „mina“ koju riidepuule jätnud ja valgete hulgast ning sõjas toimus äkki
plastmassist, paberist, nägime nukke esinesid jaanuari viimasel koolipäeval eriti pööre. See oli ime, mida eesti rahvas
mõisapreilide toast ja talulaste õuest, blinkide ja vingete staaridena. Loomulikult polnud seitsesada aastat näinud. Eesti
näpunukke ja varjuteatrit. oli päev neile kohaselt korraldatud. Igal Vabadussõja olulisemad lahingud toimusid
* Meeldis film rohutirtsust. vahetunnil oli etteaste. Esimesel vahetunnil 1919. aastal. 90 aastat tagasi saavutati
Lasteaeda jõudes sõid lapsed Revo ema võis nautida 4. klassi esituses Christina hiilgavaid lahinguvõite.
poolt sõbrapäevakostiks toodud kringleid ja Aquilera hitti „Lady Marmalade“ ning juba 14. jaanuaril 1919. a vabastasid Eesti
jõid limonaadi. Joonistasime pildid oma teisel vahetunnil kahte kõva tegijat – rahvusväeosad Tartu.
värsketest muljetest.
Trafficut ja Fergiet. Trafficu koosseisu 23. jaanuaril 1919. a toimus Kirepi lahing.
Sõbrapäevateemaline joonistustööde kuulusid 5. klassi tüdrukud ja Fergie laulu 25. jaanuaril 1919. a toimus Rõngu lahing.
„London Bridge“ esitasid 6. ja 8.b klassi 31. jaanuaril 1919 toimus Paju lahing.
näitus ja lastelt võetud intervjuud on välja
õpilased. Peale pisikest söögipausi nähti Lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel
pandud lasteaia pika koridori seinale.
juba Toe-Tagi oma ülimalt legendaarse oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (Julius
Vaata, loe ja veendu ka sina, et sõbrapäev
looga „Legendaarne“. Bändi koosseisu Kuperjanov sai lahingus surmavalt haava-
oli tore päev!
kuulusid 9. klassi õpilased. Kõige toredam ta). Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.
Malle Teder oli asja juures see, et ka õpetajad koos Paju lahing võimaldas Valga vabastada.
Rõngu lasteaia Lepatriinude rühma õpetaja huvijuhiga etendasid lõiku muusikalist
Lahingutegevuse raskus kandus Põhja –
„Mamma Mia!“ See oli ikka tõsiselt vahva.
Läti territooriumile.
19.-23. juunini 1919. a toimus Võnnu
PÄÄSTEAMETI ÕPPUS
lahing eestlaste ja Saksa Landeswehri
„OHUD JÄÄL”
vahel. Lahingu võitsid eestlased ja 23.
juunit tähistatakse Eestis võidupühana. 23.
juunil 2009. a korraldatakse sõjaväe-
Reedel, 6.veebruaril toimus tiigi jää peal
paraad Võnnu (Cesise) linnas.
päästeameti õppus. Kui kohale jõudsime,
Eesti Vabadussõjas andis isamaa eest elu
oli päästeamet juba oma tehnikaga päral.
ligikaudu 5000 sõdurit. Sõda lõppes meile
Meile räägiti, kuidas inimest jäält ära
võiduka Tartu rahuga 02.02.1920. a. Sellele
päästa. Selleks korraldati praktiline õppus.
sõjale ja rahule ehitasime oma tuleviku, mis
Jäässe raiuti auk ning spetsriietuses
kestab tänagi veel.
inimene läks jääauku. Inimese päästmiseks
tuleks toimida järgmiselt: kõigepealt peaks
Germo Peerna
Rõngu Keskkool, 12.klassi õpilane
lähiümbrusest otsima mingi toeka oksa või
toika, mida saaks uppujale ulatada. Kuid
MEIE JA MONUMENT
seda tuleb teha lamades, mitte väga ligi
minnes. Uppujal endal tuleks kõva häälega Auhinna saab Gerd Kanter alias Marit Külv Tähistamaks Tartu rahulepingu sõlmimise
appi karjuda. Kui inimene on jääaugust
Ka þürii hoidis silmad pärani lahti ning
89. aastapäeva ja mälestamaks langenuid,
välja saanud, siis peaks mõlemad - nii
siinkohal olgu ära toodud mõned pärjatud
astus enamus meie kooliperest 2. veebru-
päästja kui uppuja, roomates tuldud teed
kuulsused: Syssy Cats alias Carmen Miks;
aril 2009 ühte sammu nii riigi- kui koolilipu
tagasi minema. lehvides alevi keskel seisva monumendi
Üllar Jörberg alias Taavi Aasmäe; Väike poole.
Saatan alias Leana Rohtjärv; Ivi Eenmaa
Kooliõpilased ja vallaesindajad kogunesid
alias Aino Kommisaar; vanaema õunapuu Vabadussõjas langenute mälestussamba
otsas alias Hille Raja; Pipi alias Laura- ette, kus kõlasid ajalugu tutvustavad
Kristiina Rand; Playboy jänesed (Siiri patriootilised kõned ja laulud. Eriliselt läksid
Russak, Britta Luts, Anu Sarnit, Marii- südamesse 10. klassi neidude poolt
Heleen Hämäläinen, Kersti Margus, Diana esitatud laulud „Eesti muld ja Eesti süda”
Arras, Sirli Koni). Kuulsaid inimesi oli veel ning „Eestlane olen ja eestlaseks jään!”
teisigi, aga ega siis kõik punasele vaibale Õpetaja Helve Päid saatis laule süntepääsenud.
saatoril mängides – laulu- ja pillihelid tõusid
Huvilised leiavad pildid meie kooli kaugele ja kõrgele helesinisesse taevasse.
kodulehelt www.rongu.edu.ee
Lumel seisvad mälestajad asetasid monumendi
jalamile kollaste leekidega küünlad,
Selleks korraks kõik, aga ootan juba uut
vahvat sündmust meie koolis, mida mis külmas seisjate meeli soojendasid.
kajastada.
Seda, et väljas tõesti külm oli, reetis vaid
Eliise Viilu inimeste aurav hingeõhk. Vabadussõja
Rõngu kooli ÕE liige olulisemad lahinguvõidud saavutati 1919.
Me saime ka ise proovida inimese päästaastal,
seega tänavusel aastal möödub
mist jääaugust. Selleks otsisime ümbrusest
neist 90 aastat. Selle puhul oligi nii paljudel
käepäraseid vahendeid, millega „ uppujat” TARTU RAHU 89 õpilastel võimalus ausamba juures Eesti
veest välja tõmmata. Vees oli ainult 4 kraadi
iseseisvuse eest tänulik olla.
sooja. Kõik, kes tahtsid, said ise proovida. Aastail 1918 – 1920 toimus Eesti Vabadus-
Valgel taustal jäi pärgade ning küünaldega
See õppus pani nii mõnegi tõsisemalt sõda. Sõja algul näis kõik lootusetu. monumendi kõrval lehviv sinimustvalge lipp
mõtlema , kas ja kus jääle minna.
Vabatahtlikke sõjamehi oli kokku tulnud eriti silma ning sellisest koosviibimisest osa
vähe. 28. novembril 1918. aastal lõi Ajutise saada oli tõeliselt uhke tunne.
Valitsuse juht Konstantin Päts rusikaga
Martin Viksi vastu lauda ja ütles: „Hakkame vastu!“ Kady Põldmaa
Valguta Lasteaed-Algkool, 6. klassi õpilane Elutargad taadid ütlesid, et suure Venemaa Rõngu Keskkool, 12. klassi õpilane

RÕNGULANE
VIKTORIIN
oma endisele töökohale truuks või minna Vabadussõja Kirepi lahingu aastapäeva ja
appi oma haigele emale. Valik sai tehtud taaselustada kuulsad Kirepi laadad. Arutati
Tartu rahu 89. aastapäeva tähistamise ema kasuks ja nii õpetaja Anne kodukanti ja tõdeti, et mõisaruumide korrastamine
raames toimus 6. veebruaril 2009. a tagasi tuligi ja oma kodukoolis õpetajaks elavdaks külaelu arengut, külal oleks
koolimaja peeglisaalis viktoriin. Ürituse hakkas. 34 aastat Rõngu koolis on pikk aeg, kooskäimise koht, kus saaks korraldada nii
ettevalmistamine sai alguse juba mitu aga õpetaja Anne on olnud siin väga rahul ühisüritusi kui ka huviringe ja muid
nädalat varem. 18. jaanuariks oli koolimaja oma kolleegide ja töökohaga.
ettevõtmisi. Ühiselt otsustati, et sellel aastal
teise korruse fuajees üles seatud näitus – Tema ütlust mööda jäävadki tema kõige tähistatakse kogu külaga jaanipäeva
Eesti Vabadussõda 1918 – 1920, Johan ilusamad mälestused Rõngu koolis tööta- mõisapargis.
Laidoner – 125, Konstantin Päts – 135. Oli tud aega. Palju on veel saavutamata ja Kirepi küla rahvas valis üksmeelselt
tore näha, et usinad viktoriiniks valmistujad unistusi täitumata – alati võiks midagi külavanema, kelleks jäi Svetlana Stets.
uurivad innukalt stendidel olevat materjali, teistmoodi olla. Nooremana mõtles õpetaja Valitud külavanem soovitas suhelda ja teha
mida ei olnud vähe. Viktoriini organiseerijad Anne, et kui on tervist ja tarkust, on kõik tihedamalt koostööd teiste küladega ning
panid kokku slaidiprogrammi kodumaa korras. Praeguses eas aga on tema elu kutsuda jaanipäevale ka naaberküla
loodusvaadetest ja koostasid küsimused. motoks: ela üks päev korraga.
inimesi. Järgmine külakoosolek lepiti kokku
Germo ja Märt seadsid 6. veebruari Kogu koolipere poolt soovime õpetaja kuu aja pärast, 7. märtsil, samuti kell 13.00
hommikul ürituse läbiviimiseks peeglisaali Annele jõudu, suutmaks murevõrud suult Vana-Kirepi mõisas. Kõik on väga oodatud
korda. Väga tublideks abilisteks olid ka 6. pühkida ja edasi rühkida. Ikka sära omapoolsete arvamustega, mida võiks
klassi õpilased. Kell 13.10 algaski viktoriin silmadesse ja vapralt edasi!
Kirepi külas lähiaastatel ette võtta.
ning osalejad hakkasid peeglisaali kogune-
Jõudu Kirepi küla rahvale!
ma. Üritus algas muusikapalaga ,,Kas
Rõngu koolipere
tunned maad“ ja selle taustaks sai näha
MTÜ Kirepi Mõis juhatus
slaidiprogrammi kodumaa ilusatest vaade- KIREPI KIREVAKS!
Külavanem Sveta
test. Germo rääkis sissejuhatuse ja esitas
siis küsimusi. Kindlaks määratud aja möödudes
korjasid abilised vastused kokku.
Kümne esimese küsimuse järel tegi þürii
vahekokkuvõtte, andes sellega teada
hetkeseisust, kui palju võistkondadel
punkte on kogutud. Kui 20 küsimust
vastatud, selgitas þürii välja võistkondade
punktiseisud ja kohad. Vahepeal toimus ka
paus, mil viktoriinis osalejad ja külalised
viidi banketilauda. Taaskord koguneti
peegelsaali ja direktor andis II ja III koha
saajatele diplomid.
Esimese koha saanud võistkonnad saavad
oma diplomi kätte Eesti Vabariigi aastapäeva
aktusel. Lõpetuseks laulsime koos
laulu ,,Jää vabaks, Eesti meri“. Suur tänu
þüriile (Karl-August Lehis, Taavi Pakut,
Ingmar Laan, Lauri Eensalu), tehnikule Märt
Luigele, abilistele (Toomas Karjus, Kelli
Uibo, Mari-Liis Must ja Aivo Tilger, Meriliin
Lemvald, Janica Adamson ), eriline tänu
kõige tervikuks ühendamisel õp Anne
Leppikule.
Esmaspäeval, 16. veebruaril jätkus Tartu
rahu aastapäeva tähistamine konverentsiga
„Eesti Vabariik 1918 – 1940”.
Toimus 11. klassi õpilaste poolt referaatide
esitlus.
Oli meeldiv ja huvitav üritus! Rõõm tõdeda, et on inimesi, kes tahaksid MUUSIKALINE KÜÜNLAVALGUS
olla oma külaellu haaratud, tulla kodudest
ANNE HOLTSMEIER 60 välja ja midagi ühiselt ette võtta. Meie külas Elamus muusikast elavas ettekandes on
oli selleks tõukeks kutse elanike postkastis. igapäevase müra taustal eriline puhkus.
Meid kutsusid Toivo Sõmer ja Andrus Kaunis keskkonnas huviliste keskel esines
Metslang, kes on Kirepi mõisa ühed Mihkel Mattisen veebruaris Rõngu rahvaomanikud.
majas vahetul ja võrratul salongiõhtul.
7. veebruaril kell 13.00 koguneski Vana- Lugude kõla ja romantiline atmosfäär
Kirepi mõisahoonesse Kirepi küla rahvas, loendamatute küünalde valgel avab tee
et vaadata mõisahoone olukorda, saada mõtisklustele. Soov muusiku oskustest osa
kokku ja arutada küla ühiste tegemiste üle. saada on kestev. Kui ta meisterlikult seletab
Koosolekut juhatas MTÜ Kirepi Mõis lood ja mängib oivaliselt, jääb tunne, et kõik
esindaja Toivo Sõmer ja tutvustas küla ongi imelihtne. Äratundmisrõõmu, mõista-
arengukava, mis on aluseks PRIA-le tamist, uue avastamist ja inspiratsiooni
esitatud rahalise toetuse saamiseks.
tunnetamist andis üritus kuhjaga.
Loodetava toetuse esimeses etapis Mure on selles, et hing jääb harimata. Soovi
korrastatakse mõisa vundament, uksed,
ilu järele ei tohi aga sundida. Kui selleks
aknad, välisvooder ja mõned siseruumid. vajadust pole, võib võtta helikandja ja selle
masinasse panna. Palju raskem on ise
Samas anti ka ülevaade vabaühenduste midagi tavapärasest erinevat avastada,
fondile esitatud rahataotlusest küla ajaloo rõõmuks enesele ja sõpradele.
põhjalikumaks uurimiseks ja talletamiseks.
Aeg Mihkel Mattiseniga oli elamusterohke
Anne Holtsmeier on Rõngu koolis alates Tulevikus soovib MTÜ koguda inimeste salongiõhtu kuulsa muusiku, muusika,
1975. aastast. Enne Rõngu tulekut elas mälestusi, legende, kõike seonduvalt mõisa iseenda ning samasuguste huvilistega.
õpetaja Anne Viljandimaal ja töötas Kõpus ja Kirepi külaga. Olles salongilikust õhkkkonnast liigutatud,
kultuurimaja kunstilise juhina ja Kõpu kooli Räägiti Kirepi mõisa ajaloost ja kommen- on väga hea meel sellelaadse ürituse
vanempioneerijuhi ja muusikaõpetajana. teeriti seda oma mälestustele tuginedes. toimumisest.
Elus tuleb aga teha tihti valikuid – kas jääda MTÜ sooviks ka iga-aastaselt tähistada Hille Raja
5

6
RÕNGULANE
TARTUMAA OHVRIABIKESKUS mide lahendamisel. Jagasin õpilastele julgesti vallalehe vahendusel või tulla kooli
vanemate jaoks lehekesed, kuhu tuli märki- rääkima. Paljusid kasvatusküsimustes ette-
OOTAB ABIVAJAJAID da, kas soovitakse kuulata pereteemalisi tulevaid probleeme saab ennetada, kui side
loenguid oma eriala spetsialistidelt. Jagasin kooli ja kodu vahel on pidev.
Ohvriabikeskusesse julgustame pöörduma 107 lehte (1.-6. klassini). Tagasi sain 52
kõiki inimesi, kes on kannatanud halva lehte. Nendest 42 lehel oli eitav vastus. Üks
Aino Kommisaar
kohtlemise, vaimse, füüsilise või seksu- vanem oli eriti väge täis ja arvas, et võib
sotsiaalpedagoog
aalse vägivalla all. Ohvriabitöötajad lastekasvatuse alal dissertatsiooni kaitsta
pakuvad kodanikele:
ja nendest loengutest sõltuvad vaid klassi-
juhatajate lisatasud. Võin väita vastupidist: TARTU MARATONI VÕITIS
- esmast psühholoogilist nõustamist ehk
kuulavad ohvri ära, pakuvad emotsiokopikatki
lisatasu, hoopis kool peab
ei anna seesugune loeng klassijuhatajatele ANDERS AUKLAND
naalset tuge;
- sotsiaalnõustamist ehk suunavad abiva- maksma lektorile. Muidugi on see hea, kui
lapsevanem tunneb end väga teadlikuna
38. Tartu Maratoni võitis Anders Aukland
jaja erinevate teenuste juurde, mida ohver
lastekasvatuse nippides. Sellisel juhul võiks
Norrast ajaga 2:57:29. Teisena lõpetas
vajab oma probleemi lahendamiseks.
ju oma teadlikkust ka teistele jagada
Andersi vend Joergen Aukland (2:57:35) ja
Ohvriabitöötaja annab informatsiooni
(Igatahes olete oodatud). Kahjuks pean aga
kolmandana finiðeerus eelmise Tartu
erinevate abi saamise võimaluste kohta tõdema, et häid nippe laste kasvatamiseks
Maratoni võitja Jerry Ahrlin (2:57:38).
ning juhendab suhtlemisel asutustega. tahavad küsitluse järgi need lapsevane- Parima eestlasena oli Priit Narusk (3:03:49)
Juhtunu arutatakse üheskoos läbi ja mad, kelle lastega koolis probleeme ei ole. 14. Kiirem naine oli Sandra Hansson
otsustatakse, mida edasi teha. Samuti on Loodame, et saame neile lastevanematele Norrast (3:13:04) üldjärjestuses 31.
võimalik taotleda tasuta nõustamist sobivat koolitust pakkuda ja arvestame ka
psühholoogidelt. Sel juhul on vajalik, et lastevanemate soove teemade valikul. Tartu maratoni autasustamisel olid lillepolitseis
oleks juhtunu kohta algatatud Lõpetuseks tahan soovida jätkuvalt suuremenetlus.
Ohvriabikeskusest võib nõu mat koostööd lastevanematega, sest see Rõngu vald laskis valmistada spetsiaalselt
neiudel seljas Rõngu rahvariided.
küsida ka telefoni teel, samuti ise kohale annab lapsele kindluse ja teadmise, et kolm komplekti valla rahvariideid, et
tulla. Soovi korral on võimalik jääda temast hoolitakse. koostöös Tartu Maratoni organisaatoritega
anonüümseks, konfidentsiaalsus taga- Elul on väga palju erinevaid värve, katsume reklaamida oma valda ning teadustada, et
takse.
siis lapsi kasvatades hakkama saada kõigi Tartu Maratoni kolm üritust lõpevad Rõngu
Ohvriabikeskus asub Tartus Riia 179a ja on nende värvide ja varjunditega.Vanemad, valla maadel.
avatud: esmaspäeval 9-12 ja 13-18; kes tahavad jagada oma muresid ja rõõme, Rahvarõivad maksid kokku 21 900 krooni ja
kolmapäeval ja reedel 9-12 ja 13-16. vahetada kogemusi, võivad teha seda need valmistas OÜ MT Riided.
Telefonid: 730 3069 Katti Kask, 730 3067
Kairit Pahk
Katti Kask
Tartumaa Ohvriabikeskuse peaspetsialist
LAPSEVANEMAKS EI SÜNNITA,
SELLEKS ÕPITAKSE KOGEMUSTE
JA EESKUJUDE PÕHJAL
Alati ei ole nii, et suudad väga teadlikult ja
õigesti last kasvatada. Vähemasti mina
isiklikult vajasin küll häid nõuandeid oma
poja ja tütre kasvatamisel. Lastel on ju
teatud iga, mil vanematega suhted pingestuvad.
Kui lapsevanem on mingil kasvatusetapil
oma kehvade kasvatusoskustega
midagi valesti teinud, siis on väga raske
noorel mõista vanemaid ja vastupidi. Tänu
oma tarkadele ja headele toetajatele olen
õnnelik oma laste üle. Peatähtis on see, et
nad on mul SÜDAMEGA lapsed. Praeguseks
juba täiskasvanud inimesed, kuid
minule jäävad nad ikka lasteks.
Tahtsin aidata ka meie kooli lapsevanemaid,
et nad saaksid tunda end kindlalt
laste kasvatamisel esilekerkivate problee-
GLOBE teatab
Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur oli -3,1 kraadi. See oli järjekordselt paljuaastasest keskmisest õhutemperatuurist kõrgem. GLOBE
vaatlusperioodi vaatluste põhjal oli tänavune jaanuar 12 viimase aasta keskmine, kuid soojem kui kaks eelmist aastat. Lumikate oli Rõngus
olemas peaaegu kogu kuu. Kuu keskel, kõige soojematel päevadel sulas korraks maa paljaks, kuid ainult paariks päevaks.
Õhutemperatuur tõusis 12-ndal 6 soojakraadini. Kõige külmemad ööd olid kuu algul, 8. jaanuaril langes õhutemperatuur -17 kraadini.
Jaanuar oli pilvine. Päike paistis ainult viiel päeval.
Kokkuvõtte koostasid globelased
0
-1
-2
-3
-4
-5
-6
-7
-8
Jaanuari keskmised õhutemperatuurid (1998.-2009.a.)
1998-
01
1999-
01
2000-
01
2001-
01
2002-
01
2003-
01
2004-
01
2005-
01
2006-
01
2007-
01
2008-
01
t°
2009-
01

KUTSUME OSALEMA
PÄÄSTEALA
LOOMINGUVÕISTLUSEL
Päästeamet ja Lõuna-Eesti Päästekeskus
kutsuvad kõiki osalema päästeteemalisel
loominguvõistlusel. Konkursi
eesmärk on anda võimalus ennast
väljendada päästeala teemadel ja populariseerida
päästetöötaja elukutset ning
sellele omaseid väärtusi.
Võisteldakse viies vanuseastmes: koolieelsed
lasteasutused, algklasside, põhikooli
ja gümnaasiumi õpilased ning täiskasvanud.
Võistlustöödeks võivad olla nii joonistused,
maalid, kollaaþid, esseed, luuletused, meisterdused,
videod kui ka helisalvestised.
Läbi loometööde saame väga head
tagasisidet, kas ja milliseid ohuallikaid
märgatakse ning näiteid elust, kuidas
inimeste elusid on päästetud,“ ütleb
päästeala loominguvõistluse projektijuht
Janek Innos Päästeametist.
„Loominguvõistlus annab päästeteenistuse
ennetustöötajatele ka palju ideid, kuidas
ennetustööd elanikkonna hulgas paremini
ellu viia,” lisas Innos.
Oma loomingutööd tuleb esmalt esitada
lähimasse päästekomandosse. Parimaid
töid tunnustatakse nii maakondlikult kui
üleriigiliselt.
Päästeala loominguvõistluse selleaastased
teemad on:
1. Kujundan endale ägeda suitsuanduri
2. Veeohud suvel ja talvel
3. Aurupritsist päästeautoni
4. Ka mina võin olla päästja
5. Kui pomm plahvatab, on juba hilja
6. Miks ma helistan numbrile 112?
7. Tegime koos Nubluga…
8. Minu kodukoha riskid
Võistlustööd tuleb toimetada hiljemalt 16.
märtsiks lähimasse päästekomandosse.
Tartumaal annab lisainfot ennetustöötaja
RÕNGULANE
Gert Krabbi, tel. 730 7605, 550 0691,
e-post: gert.krabbi@rescue.ee
Päästealal loominguvõistlust korraldatakse
seitsmendat aastat. Eelmisel aastal esitati
üle Eesti ligi 6000 loometööd.
Loominguvõistluse juhendi leiab Lõuna-
Eesti Päästekeskuse kodulehelt:
http://www.rescue.ee/20828
Väärteod:
Evelin Uibokand
Lõuna-Eesti Päästekeskus
avalike suhete büroo juhataja
tel. 521 7622, 733 7315
lühinr. 3472
e-post: evelin.uibokand@rescue.ee
www.rescue.ee/louna
POLITSEI TEATAB:
1. 23.01.2009 juhtis Kalmer mootorsõidukit,
omamata vastava kategooria mootorsõiduki
juhtimise õigust.
2. 24.01.2009 juhtis Arved mopeedi
alkoholijoobes.
3. 23.01.2009 juhtis Anneli mootorsõidukit
kohustusliku liikluskindlustuse lepingu
maksevabal perioodil ja jättis kontrollijale
esitamata liikluskindlustuspoliisi.
4. 10.01.2009 kella 22.55 ajal tuigerdas ja
lärmas joobnud olekus Jürgen Rõngu
alevikus Puiestee tn., millega solvas
inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.
5. 10.01.2009 teatas valvas kodanik, et
Rõngu alevikus rallib ringi tuledeta vanem
valge VAZ sõiduk, milles joobes noorteseltkond.
Sõidukil puudus ka registreerimisnumber.
Patrull leidis sõiduki majade vahelt,
kus ta seisis, kuid kedagi juures ei olnud.
Kella 21.30 ajal tabati sõiduk, mille roolis oli
joobes ja lubadeta Raimo. Sõiduk teisaldati
tasulisse parklasse.
Rõngu valla konstaablid
A. Toode, P. Kotkas
SÜNdinud lapsed !
„Kui esimene beebi esimest korda naeris,
purunes naer tuhandeks killuks.
Need lendlesid kõik laiali
ja nii tekkisidki haldjad.“
l
(Sir J. M. Barrie)
SANDRA-MARII ORAV
sünd. 12.01.2009
RAIGO SULE
sünd. 29.01.2009
KEVIN KADAK
sünd. 06.02.2009
märtsikuu
sünnipäevalapsed
Igaühele antud oma päevade jada,
jäta meelde vaid kaunimad neist.
Käi lõpuni rõõmsana elurada,
sest see pole korduv kellelgi meist.
(E. Kõrvits)
VAMBOLA SEPPA
VAIKE-ALIDE HAAN
LAINE KELT
HILMA VALDONEN
HELJU REHA
HELGA PETERSON
FERDINAND LOOG
ERICH LÄTTE
KALEV MÕTUS
MILVI SAARNA
MART UIND
MILJE-KÜLLIKE MUTTIK
HELI MARGUS
LAINE PIIR
AHTI HAKMANN
ENE JOOSING
EVA SISAS
ÜLLE TUUL
MALLE EENSALU
ARNE UMMIK
RITA ROOPS
P A L J U Õ N N E !
7
Naerdud on naerud ja nutetud nutud,
lauldud on laulud ja räägitud jutud;
mis oli, see oli - uut enam ei tule.
Jumal kustutas teelise laterna tule.
(V. Osila)
MÄLESTAME !
KALEV TERA
03.08.1947 – 26.01.2009
Lapetukme küla

8
RÕNGULANE
veebruariKUU ristsõna
PAREMALE: 1.Laulja (eesnimega).
11.Helilooja (eesnimega). 13.Türgi ohvitseri
tiitel. 14.Kipskrohv. 16.Isikuline asesõna.
17.Putukas. 20.Teatad kunstiteos.
23.Röntgeni tähis. 24.LAHENDUS. 27.Rõngu
Vallavolikogu liige. 28.Riik Euroopas
(Rahvusvaheline lühend). 30.Tantsusamm.
31.Issanda aastal (Ladina k. lühend).
32.Heleduse ühikut. 34.Lühend kirjas.
35.Väävel. 36.Teravili. 38.Sumeri jumal.
40.Isamesilane. 41.Narkootikum. 42.Sõiduk.
43.Ruteenium.
ALLA: 1.Laulja (nimi+eesnimi). 2.Endine
näitleja. 3.Tegelane Nukitsamehes. 4.Vene
lennuk. 5.Mister. 6.Voolutugevuse ühiku tähis.
8.Tallinna Mööblikombinaat. 9.Arvutifirma.
10.Maalapike meres. 12.Kala. 14.Eksamite
periood (Rahvakeeles). 15.Kaaluühik (lüh.).
18.Endine jalgrattur. 19.Olümpiavõitja.
20.Kuu. 21.Endine meesnäitleja. 22.Näitleja
ja lavastaja (nimi+in.). 25.Värske informatsioon.
26.Rõiva detail. 29.Vene k.
eessõna. 33.Detailide ühendamise viis.
37. ...-kaart. 39.Teatmeteos.
JAANUARIKUU SUDOKU
LAHENDUS – 778
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
11 12
13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26
27 28 29 30
31 32 33 34 35
36 37 38 39 40
41 42 43
Koostaja Kunnar Lätti
27. 02.2009 kell 13.00
Memme-taadi pidu
Valguta Lasteaed-Algkoolis
06.03.2009 kell 20.00
Naistepäeva tantsuõhtu
Arlet Palmiste ja ansambliga.
Pilet: eelmüügist 50 krooni,
kohapeal 75 krooni.
Pensionäridele 35 krooni.
Rõngu Rahvamajas
Pottsepatööd
Pliidid, ahjud,
kaminad
ehitus ja
remont.
Tel: 5550 6605
Hannes
kollo12@hot.ee
KUHU MINNA, MIDA TEHA
20.03.2009 kell 19.00
Kohviõhtu
Esineb Paistu rahvamaja näitering
näidendiga „Palju õnne argipäevaks!“.
Tantsuks mängib Heino Tartes ja sõbrad.
Laua katab iga külaline ise.
Pilet: eelmüügist 30 krooni,
kohapeal 35 krooni.
Valguta Lasteaed-Algkoolis
KUULUTUSED
Müüa küttepuid,
okas- ja lehtpuu.
Küttepuu pikkus
vastavalt soovile
30 - 50 cm. Hind
kokkuleppel.
Tel 514 2805
Andres
20.03.2009 kell 20.00
TRe disko
Pilet: 50 krooni
Rõngu Rahvamajas
Kõhutants
Rõngu
keskkoolis
alates 4.
märtsist
kolmapäeviti
kell 17.30
Info: 534 513 57
www.sansaara.ee
Haldag UÜ müüb:
laua- ja sülearvuteid, nende komponente
ning tarvikuid, kontoritehnikat,
telereid, digikaameraid jpm
Järelmaksuvõimalus
Samas arvutite remont ja hooldus,
kaughaldusteenus
Info: 553 5498, 5667 0269
hallar@haldag.com
dagmar@haldag.com
Ehitus ja remont. Pottsepp, korstnapühkija. Boilerite paigaldus. tel 5800 2634.
* * * * * * * * * * * * * * *
Valmistan paksust metallist saunaahjusid, erinevad variandid. tel 515 7625.
ÕNNITLEME
Kauaaegset õpetajat, kultuuritöötajat,
rahvatantsujuhti,
lastepäevakodu juhatajat ja Rõngu
Maanaiste Seltsi liiget
HELJU REHA
80. juubeli puhul.
Rõngu Maanaiste Selts
TÄNUAVALDUS
Soovin südamest tänada Rõngu
Maanaiste Seltsi, paljulapselisite
perede rahalise toetamise eest
jõulude ajal. Loodan, et minuga
ühinevad kõik ülejaanud suured
pered. Suur tänu!
Olga Bulatova
RÕNGULANE
VALLA INFOLEHT
toimetaja: Silvia Rõõmussaar,
tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale
13. märtsiks avaldamiseks sama kuu väljaandes.
Rõngulane ilmub iga kuu viimasel nädalal.
küljendamine, kujundus ja trükk:
tel. 736 2046, fax 736 2044
alfaprint@alfaprint.ee
www.alfaprint.ee