You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1<br />
valla infoleht<br />
NR 45 (121) (133) aprill mai <strong>2010</strong> 2009<br />
RÕNGU VALLAS KÄISID KÕRGED KÜLALISED<br />
tiraaž 1300<br />
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku pea metropoliit<br />
Stefanus ja Rõngu vald näitasid<br />
head tahet teha koostööd Tilga kiriku<br />
mälestuse jäädvustamisel.<br />
Aastatel 1846–1848 asutatud Rõngu Issanda<br />
Taevaminemise kogudus oli juba<br />
paarkümmend aastat tegutsenud, enne kui<br />
paari kilomeetri kaugusel Rõngu alevist valmis<br />
1868. aastal kivikirik, mille rahvas ristis<br />
Tilga kirikuks. Kirikuhoone oli laevakujuline,<br />
kellatorniga, väike tornike paiknes ka pikihoone<br />
altaripoolses otsas. Tüüpprojekti järgi<br />
ehitatud sakraalhoone autor oli piiskopkonna<br />
arhitekt A. Edelson. Pärast 1905. aasta<br />
sündmusi astus kirikust välja 250 inimest<br />
ja kogudus hakkas ruttu kahanema. Kuulsaim<br />
Rõngu Issanda Taevaminemise kiriku<br />
preester oli Mihhail Bleive, kelle enamlased<br />
tapsid 1919. aastal ja kes 2000. aastal kuulutati<br />
pühakuks.<br />
Koguduse viimane preester, Mihhaili poeg<br />
Theodor Bleive hooldas kogudust kuni<br />
1951. aastani. Metropoliiti oli kolmapäeval<br />
tervitamas Theodori<br />
poeg Jüri Bleive,<br />
kes on korrastanud<br />
oma varalahkunud<br />
venna Haritoni ja<br />
õe Marina hauad.<br />
Põlispuude varjus<br />
on veel kümmekond<br />
matmispaika.<br />
Kirik suleti 1952.<br />
aastal VÕKNi otsusega<br />
ja anti 1959.<br />
aastal üle kohalikule<br />
sovhoosile, mis<br />
esialgu kavatses<br />
ehitada sinna klubi,<br />
kuid kasutas seda<br />
hoopis teraviljahoidlana. 1965. aastal kirik<br />
õhiti, selle põhjused pole ajaloolase Anu<br />
Laasi sõnul tänaseni päris selged. Tänapäeval<br />
ei vihja möödasõitjale miski, et Tilga<br />
bussipeatuse taga võsastikus asus kunagi<br />
kaunis Tilga kivikirik.<br />
Nüüd on kohalik rahvas Anu Laasi ja Tilga<br />
ning Kõduküla külavanemate eestvõttel otsustanud<br />
pühapaiga võsast puhastada, paigaldada<br />
infostendi ja rajada parkla. Kiriku<br />
varemetest üles ehitamise plaani seltsidel<br />
ei ole, küll aga tahavad nad seista hea selle<br />
eest, et inimesed teaksid oma kodukoha<br />
ajalugu ja peaksid kalliks pühapaiku.<br />
Kolmapäeval Rõngu valda külastanud Eesti<br />
Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus,<br />
arhidiakon Justinus Kiviloo ja ülempreester<br />
Viktor Ivask olid liigutatud seltside<br />
algatatud ettevõtmisest ning lubasid sellele<br />
võimaluste piires toeks olla.<br />
Rõngu vallamajas kirjutasid metropoliit Stefanus<br />
ja vallavolikogu esimees Sulev Kuus<br />
alla hea tahte deklaratsioonile ja tema pühadus<br />
jättis pühenduse valla külalisteraamatusse.<br />
Vallarahva rõõmuks jalutasid kõrged külalised<br />
mööda Rõngu alevikku ja andsid au<br />
Vabadussõjas langenutele. Nii oli ka vallarahval<br />
võimalus metropoliit Stefanuse visiidist<br />
osa saada.<br />
Metropoliit külastas ka Rõngu raamatukogu,<br />
kus kodu-uurija Waldeko Eichelmann<br />
metropoliidi kätt surus ja kinkis talle oma<br />
käsikirjalise uurimuse Rõngu valla ajaloost.<br />
Stefanuselt sai ta vastutasuks metropoliidi<br />
esimese eesti keelde tõlgitud raamatu.<br />
Metropoliit Stefanus pühitses Rõngu hooldusravihaigla<br />
hoone ning kinkis patsientidele<br />
ja personalile šokolaadist üllatusmuna.<br />
Sirje Veldi<br />
22. MAIL RÕNGU VALLA<br />
KODUKANDIPÄEV<br />
KAVA<br />
7.00 Laat Rõngu turuplatsil. Korraldaja Rõngu<br />
Maanaiste Selts.<br />
10.00 Avamine vallamaja ees<br />
Esineb pasunakoor<br />
Vallavanema ja volikogu esimehe sõnavõtud<br />
10.15 Tseremoonia monumendi platsil<br />
Pasunakoor<br />
Tõrva meesansambel<br />
Rõngu Vallavolikogu esimees<br />
Mälestussamba taasavamise lugu - Jüri Oru<br />
põld<br />
Leinaminutid<br />
Kõne- Tõnis Lukas<br />
Pärjad<br />
Pasunakoor<br />
10.00-14.00 Rõngu naisseltsi käsitöö näitusmüük<br />
seltsi ruumides<br />
11.00 Jumalateenistus ja kontsert kirikus<br />
Esinevad Segakoor AVE,<br />
Tõrva meesansambel<br />
12.00 - 13.00 Ausambajooks<br />
13.30 Autasustamine<br />
14.00-16.00 Laste programm (rahvamaja juures)<br />
Batuut, mängud<br />
Programmi viivad läbi Kätlin Tatar,<br />
Piret Terve, Paula Saaremäe<br />
14.00-15.00 Rõngu murre (raamatukogus)<br />
Janika Oras<br />
Eestlaulja Kadri Tamm Elvast<br />
16.00-18.00 Näitemäng (rahvamaja tagusel platsil)<br />
Valguta lasteaed-algkooli näitetrupp<br />
Valguta noortekeskuse näidend<br />
Rõngu noorte näidend „Noored saavad<br />
mida nad tahavad“<br />
Laulab Ervin Lillepea<br />
18.00-19.30 Isetegevuskava (rahvamaja tagusel<br />
platsil)<br />
Rahvatantsijad 5 rühma, kitarriõpilased,<br />
peotantsijad, noortebänd<br />
20.00 Ansambel Melody (rahvamaja tagusel<br />
platsil)
2<br />
VALLAVALITSUSES OTSUSTATI<br />
1. Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehitus<br />
AS poolt koostatud projekt „Valguta kooli<br />
alajaama F17 pingeprobleemi lahendus“ ja<br />
väljastada ehitusluba Jaotusvõrk OÜ-le ehitise<br />
püstitamiseks Piigandi külas ja Valguta<br />
külas.<br />
2. Kooskõlastada Piiber Projekt OÜ poolt<br />
koostatud projekt „Linda Sild“ ja väljastada<br />
ehitusluba Riigimetsa Majandamise Keskusele<br />
ehitise püstitamiseks Koruste külas.<br />
3. Kinnitada RPM Grupp AS pakkumine ning<br />
sõlmida leping Rõngu bussijaama maa-alale<br />
paviljonide projekteerimiseks.<br />
4. Sõlmida õigusabi teenuse osutamise leping<br />
Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas<br />
ASga.<br />
5. Kooskõlastada OÜ Head Ended poolt<br />
koostatud suvila projekt ja väljastada ehitusluba<br />
Andrus Reilale suvila püstitamiseks<br />
aadressil Valguta küla, Iiri talu.<br />
6. Väljastada ehitusluba Hilsi Mõttusele baarihoone<br />
laiendamiseks aadressil Rõngu alevik,<br />
Puiestee 8.<br />
7. Kinnitada sotsiaaltoetused 16-le isikule.<br />
Sõlmida kahe isikuga sotsiaalkorteri üürileping<br />
ning kinnitada toimetulekutoetused 16-<br />
le isikule.<br />
8. Tunnistada Tilga külas rajatava tee (Pärnaste)<br />
projekteerimiseks läbiviidud hanke<br />
edukaks pakkujaks Inseneribüroo Urmas<br />
Nugin OÜ ja sõlmida leping tee ehitusprojekti<br />
koostamiseks.<br />
9. Anda Rõngu Perearstikeskusele tasuta<br />
kasutusse ruumid nr 211–215 Rõngu hooldusravikeskuses<br />
ja sõlmida vara tasuta kasutamise<br />
leping.<br />
10. Eraldada Sika kalmistu heakorrastustööde<br />
läbiviimiseks kuni 1500 krooni.<br />
12. Eraldada Sihtasutusele H.Tederi metsatalu-koolituskeskusele<br />
annetusena 1000 krooni<br />
H. Tederile monumendi püstitamiseks.<br />
13. Eraldada Käärdi Pensionäride Päevakeskusele<br />
tegevustoetust.<br />
VALLAVOLIKOGUS<br />
15. aprilli volikogu istungist võttis osa 14 liiget,<br />
puudus Eve Pehter.<br />
Otsustati:<br />
1. Kooskõlastada Palupera valla üldplaneering.<br />
2. Kooskõlastada Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku<br />
ja Rõngu valla vaheline Hea tahte deklaratsioon.<br />
Kuulati ära:<br />
1. Vallavanem Uno Parmi kokkuvõte valla<br />
kaebusest Tallinna Halduskohtule ja muu informatsioon.<br />
2. Informatsioon ajutise komisjoni tööst.<br />
Volikogu liikmed Kristina Ruder, Hillar Hänilane,<br />
Hillar Viksi, Kaare Schults ja Evald<br />
Mihkra algatasid umbusalduse avaldamise<br />
volikogu majanduskomisjoni esimehele Jaanus<br />
Perile.<br />
29. aprilli volikogu istungist võttis osa 14 liiget,<br />
puudus Hellat Mõttus.<br />
Otsustati:<br />
1. Vabastada Uno Parm vallavanema ametikohalt<br />
ametniku algatusel 30. aprillil <strong>2010</strong>. a.<br />
2. Panna vallavanema ülesanded kuni uue<br />
vallavanema ametisse valimiseni vallavalitsuse<br />
liikmele Ants Rodimale.<br />
3. Avaldada umbusaldust majanduskomisjoni<br />
esimehele Jaanus Perile.<br />
Kuulati ära:<br />
1. Vallavanem Uno Parmi informatsioon.<br />
2. Ajutise komisjoni esimehe Tarmo Ruderi<br />
informatsioon.<br />
3. Hariduskomisjoni esimehe Kristina Ruderi<br />
ülevaade kodukandipäeva korraldamisest.<br />
Volikogu liikmed Kristina Ruder, Hillar Viksi,<br />
Hillar Hänilane, Eve Pehter, Kaare Schults ja<br />
Evald Mihkra algatasid umbusalduse avaldamise<br />
volikogu esimehele Sulev Kuusile.<br />
VÄLJAVÕTE RÕNGU<br />
VALLAVOLIKOGU MÄÄRUSEST<br />
M Ä Ä R U S<br />
25. märts <strong>2010</strong> nr 6<br />
Toimetulekutoetuse määramisel eluruumi<br />
alaliste kulude piirmäärade kehtestamine<br />
Eluruumi alaliste kulude piirmäärade määramise<br />
alus<br />
(1) Eluruumi alalisteks kuludeks loetakse<br />
sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõikes 6<br />
loetletud kulud.<br />
(2) Eluruumi normpinnaks loetakse 18 m²<br />
üldpinda ühe pereliikme kohta ja täiendavalt<br />
15 m² perekonna kohta.<br />
Eluruumi alaliste kulude piirmäärad<br />
Toimetuleku arvestamisel arvesse võetavate<br />
jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi<br />
alaliste kulude piirmäärad on järgmised:<br />
1) korteriüür või hooldustasu - kuni 10 krooni<br />
1 m 2 kohta kuus;<br />
2) olmejäätmete veotasu - kuni 30 krooni elaniku<br />
kohta kuus;<br />
3) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud<br />
soojusenergia:<br />
-kaugküttega soojusvarustusega eluruumides<br />
– kuni 30 krooni 1 m 2 kohta kuus;<br />
-kaugkütteta eluruumides -kütuse (puit, brikett,<br />
kivisüsi, elekter) maksumus kuni 15 kr/m 2 ;<br />
4) elektrienergia maksumus - kuni 200 krooni<br />
ühe pereliikme kohta kuus ja 100 krooni iga<br />
järgmise pereliikme kohta;<br />
5) vesi ja kanalisatsiooniteenused - kuni 3 m 3<br />
inimese kohta kuus;<br />
6) majapidamisgaasi maksumus - kuni 100<br />
krooni ühe pereliikme kohta kuus ning kuni<br />
75 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus.<br />
Balloonigaasi kasutamisel kompenseeritakse<br />
kulu vastavalt kehtestatud piirmäärale<br />
vajadusel ka kuludokumendi esitamisele<br />
järgnevatel kuudel kuludokumendil näidatud<br />
summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi<br />
esitamiseni.<br />
7) maamaksu kulud - 2 kroon 1m 2 kohta kuus;<br />
8) hoonekindlustuse kulud -1 kr/m 2 kohta kuus.<br />
PÄRANDKULTUURI<br />
INVENTUUR RÕNGU VALLAS<br />
Pärandkultuuriks nimetatakse eelmiste põlvkondade<br />
tegutsemise jälgi maastikul. Levinumad<br />
pärandkultuuri objektid on taluhoonete<br />
asukohad, kiviaiad, vanad metsateed,<br />
veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud<br />
ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud ning<br />
kohanimed; kuid pärandkultuuri tüübistik on<br />
võrreldamatult mitmekesisem. Neid märke<br />
tuleb ainult osata tähele panna.<br />
Kuna metsamaastikus ei ole toimunud nii<br />
suuri muutusi kui põllumajandusmaastikul,<br />
siis võib pärandkultuuri objekte kohata just<br />
metsas. Samas võivad metsas asuvaid pärandkultuuri<br />
objekte kahjustada raietööd.<br />
Seepärast on pärandkultuuri säilimise võtmeküsimus<br />
maaomanike ja maastikul tegutsejate<br />
teadlikkus, mis loob eelduse omanikuhoiu<br />
tekkeks.<br />
Pärandkultuuri objektid ei ole kaitse all, ka<br />
ei ole neid plaanis tulevikus kaitse alla võtta<br />
– nende kultuurimärkide hoidmine on meie<br />
endi kätes. Siin loeb ainult maaomaniku tahe<br />
ja soov. Vana taluaseme või kiviaia võsast<br />
puhastamine on jõukohane igaühele. Soovi<br />
korral võib pärandkultuuri objekte eksponeerida<br />
ka teistele huvilistele.<br />
Pärandkultuuri inventuur toimub projekti „Pärandkultuuri<br />
väärtused ühise keskkonna- ja<br />
kultuuriruumi osaks“ raames. See on Eesti-<br />
Läti koostööprojekt, mille peamisteks eesmärkideks<br />
on kaardistada ühtsel metoodikal<br />
Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete<br />
regioonide pärandkultuur, et seda paremini<br />
teadvustada ja hoida. Projekti juhtpartner,<br />
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK),<br />
teeb koostööd Läti riigimetsa haldajate ja<br />
Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga.<br />
<strong>2010</strong>. aastal toimub pärandkultuuri objektide<br />
kaardistamine Põlva- ja Tartumaal.<br />
Lisainfot võib leida ka RMK kodulehelt www.<br />
rmk.ee ja kõigis maaraamatukogudes olemas<br />
olevast raamatust ’’Väike pärandkultuuri<br />
käsiraamat’’. Pärandkultuuri andmebaas<br />
asub aadressil xgis.maaamet.ee.<br />
Lugupeetud Rõngu valla elanik, kui tead<br />
mõnda põnevat juttu oma kodukandi minevikust,<br />
mis on seotud mõne talukoha, puu<br />
või muu pärandkultuuri objektiga, siis anna<br />
sellest teada! Samuti ootan teavet metsasügavikes<br />
asuvate inimtegevuse jälgede kohta<br />
– olgu see siis vana metsatee, metsavenna<br />
punker või unustusse vajunud talukoht.<br />
Rõngu valla pärandkultuuri inventeerija on<br />
Ingmar Tuuga tel 5647 8556,<br />
e-mail ingmar.tuuga@gmail.com<br />
HOOLIDES JA HOOLITSEDES<br />
Tule ja õpi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kutseõppe<br />
õppekavadel!<br />
LAPSEHOIDJAKS<br />
HOOLDUSTÖÖTAJAKS<br />
Õpe toimub avatud õppe vormis, mis tähendab<br />
loenguid koolis, praktikat töökohas<br />
ja iseseisvat õppimist. See on suurepärane<br />
võimalus õppida ka töö kõrvalt.<br />
Õppimine kutseõppe õppekavadel on tasuta.<br />
Isiklikult saab dokumente esitada tööpäevadel<br />
kell 9 - 15, Nooruse 9, Tartu<br />
Telefon 738 1645<br />
Kandideerimisel nõutavad dokumendid:<br />
1. Avaldus (täidetakse kohapeal)<br />
2. Keskharidust tõendava dokumendi kinnitatud<br />
koopia või originaal, mis kinnitatakse<br />
kohapeal<br />
3. Keskharidust tõendav dokument või selle<br />
kinnitatud koopia<br />
4. Isikutunnistus või pass. Nime muutmisel<br />
nime muutmist tõendav dokument või selle<br />
kinnitatud koopia<br />
5. Curriculum Vitae (CV)<br />
6. Vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetajatelt<br />
eesti keele tasemetunnistus või selle<br />
kinnitatud koopia<br />
Koolil on ühiselamu.<br />
Hea õppeedukuse korral võimalus taotleda<br />
õppetoetust.<br />
Vaata ka : www.nooruse.ee<br />
Täiendav info: Tiina Uusma - kutseõppe õppekavade<br />
koordinaator<br />
tiinauusma@nooruse.ee, tel 738 1636<br />
NÜÜD ON ÕIGE AEG!<br />
Julgen väita, et masust on kasu ka. Sellest<br />
võib olla raske aru saada, kui tööd ei leia või<br />
palka on kärbitud, kuid kas pole me hakanud<br />
rohkem mõtlema ja rääkima tõeliselt olulistest<br />
asjadest? Ehk on meil siiski võimalik kibestumise<br />
asemel rasket aega enda kasuks<br />
tööle panna, areneda ja õppida? Peatugem
nendel võimalustel, mis on tänases Eestis<br />
tasuta kättesaadavad.<br />
Eesti Töötukassa teenuste osakonna juhataja<br />
Kadri Lühiste ja tööturukoolituse teenusejuht<br />
Karin Andre selgitavad, et tööta jäänud<br />
inimeste koolitamise eesmärk on nende tööle<br />
aitamine. Koolitus iseenesest töökohta ei loo.<br />
Seetõttu on töötukassa praeguses olukorras<br />
suunanud oma tähelepanu nendele teenustele,<br />
mis on reaalselt töökohaga seotud ning<br />
aitavad tööandjal seda luua. Sinna hulka<br />
kuuluvad tööandjale makstav palgatoetus,<br />
tööpraktika jne. Näo pööramine tööandjate<br />
poole on ka esimesi tulemusi andnud: selle<br />
aasta jaanuaris ja veebruaris lisandus uusi<br />
töökohti töötukassale vahendamiseks kaks<br />
ja pool korda rohkem kui eelmisel aastal samal<br />
ajal, ja palgatoetuse abil sai tööle 6 korda<br />
rohkem inimesi kui terve eelmise aasta<br />
jooksul kokku. Ümber- või täiendõpet pakutakse<br />
reeglina siis, kui silmapiiril terendamas<br />
reaalsed töökohad, kuid nendele sobivate<br />
töötajate leidmine eeldab töötute koolitamist.<br />
Küll aga julgustavad Kadri ja Karin ettevõtjaid-tööandjaid<br />
töötukassaga ühendust võtma<br />
ja kõike eelmainituga seonduvat uurima.<br />
Lähemat informatsiooni saab:<br />
www.tootukassa.ee.<br />
Käesoleva aasta I poolaastal pakub pea 40<br />
kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli tasuta<br />
kursusi ka töötavatele inimestele, sealhulgas<br />
lapsepuhkusel emad, erivajadustega<br />
inimesed ja teised inimesed, kes hetkel ei<br />
tööta, aga pole ka töötuna arvel. Õppida on<br />
võimalik väga erinevaid asju: keeltest ja suhtlemisest<br />
laevanduse ja lennundustehnikani.<br />
Kui oled Haridus- ja Teadusministeeriumi<br />
koduleheküljelt: www.hm.ee/tasutakursused<br />
endale sobiva välja valinud, tuleb kontakteeruda<br />
kursust pakkuva õppeasutusega ja teha<br />
kindlaks, kas kohti ikka on. Kui seekord kohad<br />
täis, tasub proovida järgmisel poolaastal,<br />
sest tasuta koolituste pakkumine jätkub<br />
2013. aastani. Koolitusi fi nantseerivad Euroopa<br />
Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.<br />
Täiskasvanute tasuta koolitamine toimub<br />
ka vabahariduslikes koolituskeskustes, kus<br />
sihtgrupiks inimesed, kes pole töötuna arvel.<br />
Selle poolaasta koolitusvõimalusi saab uurida<br />
Eesti Vabaharidusliidu koduleheküljelt:<br />
www.vabaharidus.ee, pealkirja alt „Programm<br />
2008-<strong>2010</strong>”. Programmi rahastab Euroopa<br />
Sotsiaalfond ja Eesti Vabariik.<br />
Möödunud aasta augustis Ettevõtluse Arendamise<br />
Sihtasutuse (EAS) vahendusel käivitunud<br />
koolitusosakute programm on mikro-,<br />
väikeettevõtete ja FIE-de seas suurt populaarsust<br />
kogunud. Selle abiga saab koolitust<br />
taotleda õppeasutustelt ja organisatsioonidelt,<br />
kes on kantud teenusepakkujate nimekirja.<br />
Koolitusosakute programmi tingimusi saab<br />
vaadata EAS-i koduleheküljelt: www.eas.ee.<br />
Masu õpetab märkama ja kuulama. Majandusbuumi<br />
töistes argiaskeldustes polnud ju<br />
aega vanaemade-vanaisade vana aja pajatusi<br />
kuulata või jõuda tähele panna, millest<br />
TUNNUSTA!<br />
Märka enda kõrval tublit inimest või organisatsiooni<br />
ja esita ta tunnustamiseks!<br />
Kandidaate aasta õppija, koolitaja, organisatsiooni<br />
ja omavalitsuse tiitlile saab esitada 15.<br />
juunini <strong>2010</strong> aadressil: www.andras.ee/tunnustamine<br />
LOE: lmunud on uus ajakirja „Õpitrepp” number.<br />
Seda ja eelnevalt ilmunud numbreid saab<br />
lugeda kohalikus raamatukogus ja internetiaadressilt:<br />
www.andras.ee/opitrepp.<br />
su 15-aastane poeg oma sõpradega räägib.<br />
Tean oma kogemustest – õppimine seob<br />
põlvkondi. Või astu koduteel raamatukogust<br />
läbi ja küsi uuesti just seda raamatut, mis<br />
kooliajal kohe üldse ei meeldinud. Loed ja<br />
üllatud jälle. Tunnistust sellise õppimise eest<br />
ei anta, aga hingel hakkab helgem ja pilk on<br />
ühtäkki avaram.<br />
Külliki Steinberg<br />
Eesti Täiskasvanute Koolitajate<br />
Assotsiatsiooni Andras projektijuht<br />
OSALE TARTUMAA MEESTE<br />
TERVISEFOORUMIL!<br />
Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma<br />
<strong>2010</strong>“, Tartu Maavalitsus ja Tartumaa Spordiliit<br />
kutsuvad Tartumaa mehi ja meeste<br />
tervisest hoolivaid naisi osalema 26. mail<br />
Tartumaa Tervisespordikeskuses toimuval<br />
Tartumaa meeste tervisefoorumil.<br />
Ekraanil ja auditooriumis saavad sõna meestearst<br />
Kristo Ausmees, saatejuht Tarmo Leinatamm,<br />
südamearst prof Margus Viigimaa,<br />
näitleja Hannes Kaljujärv, riigikogulane Sven<br />
Sester ja omavalitsusteliidu tegevdirektor<br />
Jaan Õunapuu.<br />
Foorumi päevakava on leitav aadressilt www.<br />
mehedliikuma.ee/tartumaa<br />
Tartumaa tervisekeskusest loe täpsemalt<br />
www.tervisesport.ee<br />
Registreeri ennast foorumile aadressil tartumaa@mehedliikuma.ee<br />
või tel 5343 4061<br />
(Lea Saul- Tartu Maavalitsus).<br />
ELVA LINNAS ALUSTAS TÖÖD<br />
PEHIT PROJEKT<br />
Projekt on mõeldud:<br />
* hoolduskoormusega isikutele, st kõigile neile,<br />
kes hooldavad mõnda eakat, puudega või<br />
rasket haigust põdevat inimest;<br />
* psüühilise erivajadusega tööealistele isikutele;<br />
* sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega<br />
inimestele, sh pikaajalistele töötutele. (Eraldi<br />
grupp noortele töötutele)<br />
Projekti eesmärgiks on pakkuda projektis<br />
osalejatele teavet ja tuge töö leidmiseks<br />
ja tööl käimiseks ning aidata kaasa nende<br />
ühiskonda integreerimisele ja elukvaliteedi<br />
parandamisele. Samuti on projekti eesmärgiks<br />
koguda teavet hoolduskoormusega<br />
ja psüühilise erivajadusega inimeste<br />
vajaduste kohta tööturule sisenemisel<br />
ja leida võimalusi nende vajadustega arvestamiseks,<br />
tõhustada kohalike omavalitsuste<br />
koostööd ning muuta ühiskonna<br />
suhtumist hooldusega seotud probleemidesse<br />
ja psüühilise erivajadusega inimestesse<br />
laiemalt.<br />
PEHIT projektis osalejatele pakutakse:<br />
* igakülgset teavet neile mõeldud teenuste,<br />
toetuste, nende õiguste ja võimaluste kohta;<br />
* koolitusi paremaks toimetulekuks oma igapäevaeluga<br />
ning tööleasumise ja töölkäimisega;<br />
VAATA: saadet „Tagatargemad” laupäeviti kell<br />
18.00 ETV-s, kordus esmaspäeva hilisõhtul ja<br />
kolmapäeviti kell 16.00, ETV 2-s kordussaade<br />
reedeti kell 16.45. Saadet saab hiljem vaadata<br />
ETV koduleheküljelt: http://etv.err.ee/arhiiv.<br />
KUULA: „Huvitajat” reedel kell 10.00 Vikerraadios.<br />
Saadet saab hiljem kuulata: http://vikerraadio.err.ee/kuulaarhiiv.<br />
„Ainult täiskasvanutele”<br />
teisipäeviti kell 11.10 Raadio Neljas, http://r4.err.<br />
ee/rukuulaarhiiv.<br />
EESTI TÖÖTUKASSA POOLT<br />
KOOSTATUD TASUTA<br />
VEEBIPÕHISTE ÕPPIMISVÕI-<br />
MALUSTE NIMEKIRI<br />
3<br />
* psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist<br />
(vajadusel ka juriidilist ja võlanõustamist);<br />
* võimalust kogemuste vahetamiseks ja üksteise<br />
toetamiseks eneseabigrupis;<br />
* vajadusel isikliku abistaja, transpordi- või<br />
tugiisikuteenust vms.<br />
Eneseabigrupp hakkab kohtuma kaks korda<br />
kuus esmaspäeviti.<br />
PEHIT projekti raames asub Elva linnas tööle<br />
mentor. Projektiga liitumiseks võtke palun<br />
temaga ühendust. Vastuvõtt esmaspäeviti<br />
kell 10-13 Elva Linnavalitsuses kab 105<br />
Lisainfo: http://www.tartuvthk.ee/pehit/<br />
Ülla Hunt PEHIT projekti mentor Elvas<br />
e-post: yllahunt@hot.ee, tel 53851232, 5240241<br />
Informatsioon kutsevalikute tegemiseks:<br />
www. rajaleida.ee, www. kutsekoda.ee<br />
Tasuta arvutikoolitused:<br />
Microsoft office e-koolitused - http://<br />
office.microsoft.com/et-ee/training/<br />
HA102255331061.aspx<br />
Arvutikasutuse algteadmised 4tunnise koolituse<br />
abil - http://www.olekaasas.ee/koolitused/registreeru<br />
ID-kaardi, Mobiili-ID, digiallkirjastamise ja<br />
e-teenuste kasutamise koolitus http://www.<br />
ttu.ee/?id=2998&koolitus=767<br />
http://www.teaduskool.ut.ee/informaatika<br />
- Tartu Ülikooli teaduskooli informaatikaalased<br />
õppematerjalid (programmeerimise<br />
alused ja algkursus)<br />
Keeleõpe internetis:<br />
Eesti keele oskuse taseme test - www.meis.<br />
ee/testest<br />
15 eesti keele testi ja muud kasulikku keelealast<br />
teavet - www.eki.ee/keeleabi/index.<br />
php?leht=11 –<br />
Eesti keele e-õpe: www.panglosskool.eu,<br />
www.efant.ee, www.ekk.edu.ee, www.kutsekeel.ee<br />
– eesti keel<br />
Erinevate võõrkeelte õppeprogrammid -<br />
www.byki.com, europa.eu/youth/studying/<br />
language_learning/index_eu_et.html<br />
Inglise keele e-õpe: www.livemocha.com,<br />
elc.polyu.edu.hk/CILL/eap/2004/U4/pg80ex1conditionalclauses.htm<br />
www.englischhilfen.de/en/grammar_list/if.htm<br />
Põhjamaade keelte e-õpe: www.bjork.norden.ee/content.php?nid=254<br />
Vene keele e-õpe: http://gramota.ru/<br />
Soome keele e-õpe: www.yle.fi/opinportti/<br />
supisuomea/<br />
Soome keele enesekontrolli harjutused:<br />
www.edu.fi/oppimateriaalit/suomeaolehyva/soh1/index.htm<br />
Muud õppevõimalused ja info tasuta koolituste<br />
kohta:<br />
Tasuta e-õppe näidiskursused: www.e-ope.<br />
ee/e-oppest/naidiskursused<br />
Koolituste andmebaas, kust saab infot ka<br />
tasuta kursuste kohta: www.tark.ee/Tasutakoolitus-o5.html<br />
Tasuta inspiratsiooni ja enesemotivatsiooni<br />
e-koolitus noortele: www.inspiratsioon.ee/<br />
loova-inspiratsiooni-kiirkursus-alustas<br />
Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja<br />
välisülikoolide lektorite avalike loengute videosalvestused:<br />
http://tlu.toru.ee/?LangID=<br />
1&page=list&type=StudiaGeneralia<br />
Raadiosaate „Ööülikool“ loengute arhiiv:<br />
www.ylikool.ee/<br />
Allikas: Karin Andre, Eesti Töötukassa<br />
tööturukoolituse teenusejuht
4<br />
MEIE EMA<br />
Emad, te olete imepuud.<br />
Te okstelt nõrgub piima ja mett<br />
ja igapäevast leiba.<br />
(S. Rannamaa)<br />
Ema Eha on kolmandat<br />
põlve rõngulane,<br />
keda töökad<br />
käed ja rõõmus<br />
ning nooruslik meel<br />
on aidanud üle kõigist<br />
raskustest elus.<br />
Meie ema on pärit<br />
perest, kus kasvas<br />
koos õe ja kolme<br />
vennaga. Nüüdseks<br />
on juba tema enda<br />
lapsed, samuti kaks<br />
tütart ja kolm poega,<br />
täiskasvanud. Kõiki<br />
lapsi on ta alati toetanud ja püüdnud suunata<br />
õpingute teele. Poisid: Arno - politseinik, Olivar<br />
- sõjaväelane, Elmar - mööblitisler, tütred:<br />
Riita - õpetaja, Raina - meedik. Lisaks on ta<br />
ka vanaema oma 12 lapselapsele.<br />
Eha Kits on olnud aastast 1974 ka suure<br />
talukoha Kogri perenaine ning see nõuab<br />
temalt veel praegugi täiskohaga töötamist.<br />
Kuid usun, et see koht ise on talle andnud<br />
palju rohkem kui nõudnud. On võimaldanud<br />
kasvatada oma lapsi nii heades tingimustes,<br />
keset võrratut loodust ja samas ka teatavat<br />
eraldatust. Kindlasti pole ta saanud meid üle<br />
puistata külluse ega materiaalse kõikesaamisega,<br />
kuid just see on loonud pinnase saamaks<br />
kõige olulisemat - armastust. Ning selle<br />
eest oleme me väga tänulikud.<br />
Ema on töötanud Rõngu tehases aastast<br />
1970. Ka seal olles püüdis ta anda endast<br />
parima, olles kohusetundlik, abivalmis ja ikka<br />
naeratus huulil. Võib vaid imetleda tema töökust,<br />
mis aitas tal hakkama saada nii kohustustega<br />
tehases, suure talu kui ka oma viie<br />
lapsega. Kuid sellele vaatamata pole ta eales<br />
küsinud, mis ta selle eest saab. Tema mõte<br />
on olnud olemises, mitte omamises. Inimese<br />
parim osa elust on tema väikesed lahked ja<br />
head teod ning neid on ta teinud väga palju,<br />
nii oma lastele kui ka teistele oma lähedastele<br />
inimestele. Kallis ema, oleme Sulle väga<br />
tänulikud ning loodame, et suudame Sulle ka<br />
vastu anda rohkem rõõmu kui muret.<br />
Kingime Sulle kogu vikerkaare ja peotäie valevaid<br />
karikakraid!<br />
Kalli - kalli - kalli!<br />
Kõik Sinu lapsed ja lapselapsed<br />
SÜDAMENÄDAL <strong>2010</strong> RÕNGU<br />
LASTEAIAS PIHLAKOBAR<br />
Mis muu teeb veel väikesele või suurele südamele<br />
rohkem rõõmu kui hea tuju ja naer?<br />
Öeldakse: naer on terviseks! Seda kogesid<br />
ka meie väikesed ja suured lasteaiapere liikmed<br />
südamenädalal, mis oli sel aastal 19.-<br />
23. aprillil ja mille peateema oli „Tunne rõõmu<br />
ja oska naerda!”<br />
Südamenädala avasid kaks vahvat klouni,<br />
kes trikitasid ning kaasasid lapsi oma veidratesse<br />
tegemistesse. Lastele pakkusid klounid<br />
suurt lõbu, tuba oli naeru ja hõiskeid täis.<br />
Kuna klounid teadagi on natukene saamatud,<br />
siis pidid lapsed neile appi minema, et<br />
üheskoos paremini trikke teha. Iga laps sai<br />
kingituseks õhupalli.<br />
Teisel päeval tegid meie maja kaks kõige<br />
väiksemat rühma (Liblikad ja Pääsupojad)<br />
tervislikku piima- ja jäätisekokteili. See pani<br />
väikesed silmad särama, kuna maitses nii<br />
hästi ja tegi suukestele valged vuntsid.<br />
Kolmandal päeval meisterdasid kõik rühmad<br />
kas plakati või kompositsiooni, mis tuli teha<br />
erinevatest materjalidest ja pidi ikka olema<br />
seotud rõõmu ja naljaga, mida meie oma<br />
südamele valmistada saame. Valmisid väga<br />
ilusad ja fantaasiarikkad tööd, mida said kõik<br />
lapsed ja lapsevanemad lasteaia ees koridoris<br />
imetleda.<br />
Neljandal päeval valmistasid kaks vanemat<br />
rühma tervislikku salatit. Lepatriinude rühma<br />
lapsed sidusid rätid pähe ja põlled ette<br />
ning kolm sorti salatit valmis kui võluväel, üks<br />
soolane ja kaks magusat puuviljasalatit. Mesilindude<br />
rühm aga lõikus ja riivis nelja sorti<br />
väga tervislikku salatit, mis kõik koosnesid<br />
kodumaistest aedviljadest. Kõik lapsed olid<br />
puu- ja juurviljade lõikumisest vaimustuses.<br />
Oi, kuidas maitses ise tehtud salat! Suured<br />
salatikausid söödi tühjaks üllatavalt kiiresti.<br />
Südamenädala lõpetasid taas kord klounid,<br />
kes näitasid lastele, mismoodi saab korraga<br />
võimelda ja muinasjuttu kuulata. Muinasjutuvõimlemine<br />
oli lastele midagi uut ja põnevat<br />
ning mis põhiline, tekitas palju elevust ning<br />
kaasa sai lüüa kogu meie lasteaiapere.<br />
Kuid meie lasteaiapere ei ole rõõmus ja terve<br />
ainult südamenädalal, vaid iga päev!<br />
Kallid lugejad! Tehke nii nagu meie – kandke<br />
alati naeru ja head tuju endaga kaasas! Siis<br />
on süda terve, meel rõõmus ja uni hea! Päikeselist<br />
kevadet!<br />
Marit Kurm<br />
Rõngu lasteaia Pihlakobar Liblikate rühma õpetaja<br />
SÜDAMENÄDAL VALGUTAS<br />
Tänavu oli südamenädala motoks „Terve<br />
noor – terve tulevik“. Valguta lasteaed-algkool<br />
kui tervist edendav õppeasutus planeeris<br />
oma tegevused kahele nädalale. Eesmärgiks<br />
oli panna lapsed, nende vanemad ja<br />
aktiivsemat külarahvastki rohkem liikuma ja<br />
oma südant treenima.<br />
Valmis stend, saalis olid terviseteemalised<br />
plakatid, kõik said lugeda, mis on tervisele<br />
kasulik, mis kahjulik. Kõigepealt korraldasime<br />
kaks talgupäeva oma pargi koristamiseks,<br />
kuu lõpul puhastasime prahist maantee<br />
ja kergliiklustee ääred.<br />
Kõik õpilased ja lasteaialapsed osalesid jalg-<br />
simatkadel Vapramäel või Vellaveres, kus<br />
lisaks tervisele saadi ka teadmisi loodusest.<br />
Ühel külmal neljapäeva õhtupoolikul kogunes<br />
62 suurt ja väikest matkahuvilist, et teha<br />
tutvust Koruste külaga. Matkajuht Meelis Ilves<br />
viis meid vaatama püstkoda, Tondikivi ja<br />
kevadist metsa. Vapramad läbisid ojaäärse<br />
matkaraja, teised valisid kuivema metsatee.<br />
Imetlesime uskumatult käänulist Rõngu jõge<br />
ja selle kõrget kallast. Matka lõpuks oli külm<br />
ilm unustatud ja matkajad heatujulised, näksiti<br />
porgandeid ja röstleiba. Loosiga jagati<br />
auhindu, täiskasvanud said valida terviseteemalisi<br />
teabelehti. Tore oli näha, kuidas<br />
pered olid täies koosseisus välja tulnud.<br />
Ka jüripäeva spordipäev ei hellitanud ilmaga,<br />
ometi jätkus võistlejaid ja pealtvaatajaid,<br />
nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Põnevust pakkusid<br />
naljakad teatejooksud, neljakesi suusatamine<br />
ja traditsiooniline kotisjooks ning<br />
teatejooks ümber pargi. Enne puuviljade ja<br />
maiustustega autasustamist prooviti veel<br />
jõudu köieveos.<br />
<strong>Mai</strong>kuu algul said lapsed vastata viktoriiniküsimustele,<br />
näidata plakatitelt ja stendilt<br />
omandatud teadmisi. Veel mõeldi selle üle,<br />
kuidas südamenädala tegevused oli neid ja<br />
nende peresid mõjutanud.<br />
Lea Pung<br />
JÜRIPÄEV HIUGEMÄEL<br />
Sütitava avakõne pidas ajalooõpetaja<br />
Anne Leppik.<br />
Külmale ilmale vaatamata kogunesime 23.<br />
aprilli õhtul tõrvikutega teatejooksuks Hiugemäele.<br />
Starti läks kümme võistkonda. I kooliastme<br />
kõige kiirem oli 3. klassi võsitkond<br />
ajaga 6.29 (Merily Vaiknurme, Reigo Hurt,<br />
<strong>Mai</strong>vi Laane, Egle Tohver, Sander Raudsepp).<br />
II kooliastmes võitis 5. klassi võistkond<br />
ajaga 5.52 (Anete Holtsmeier, Maria-Elisabeth<br />
Mihhin, Keir Hõim, Indrek Aan, Rauno<br />
Paks). III kooliastme parimaks ja jooksu üldvõitjaks<br />
tuli 7.-8. klassi koondvõistkond ajaga<br />
4.58 (Allan Riim, Martin Lõõndre, Raimo Riis,<br />
Henri Mõttus, Maarek Gergalo) ning võitjaks<br />
IV kooliastmes tuli 11. klassi võistkond ajaga<br />
5.01 (Asko Otsalt, Kerttu Lepik, Bianca Mehine,<br />
Kaspar Luik, Krister Kõks). Tänan kõiki<br />
osalejaid ja korraldusmeeskonda.<br />
Eha Päiviste<br />
Rõngu Keskkooli huvijuht
RÕNGU VALLA KODUKANDIPÄEV <strong>2010</strong><br />
Tulevik jõuab kätte aeglaselt,<br />
olevik lendab nagu nool,<br />
kuid minevik seisab igavesti paigal.<br />
( Fr. Schiller)<br />
Mida vanemaks saame, seda enam hakkame<br />
mõistma ja tundma kodu jõudu, mõju<br />
ja tähendust, päevi, mis tegutsemiseks on<br />
antud, et harida oma südant ja hinge, pühenduda<br />
lähedastele, kuulata kõike enda<br />
sees ja ümber.<br />
Iga maakohta tema minevikus ja olevikus<br />
on rohkemate või vähemate muudatustega<br />
tabanud sama mõistmine, mille osaliseks<br />
sai ja saab meie maa tervikuna. Iga ajajärk<br />
ajaloos on vajutanud ka kohalikule elu-olule<br />
oma erilise pitseri.<br />
Mida köitvat küll on ühes Lõuna-Eesti sõlmpunktis!<br />
Siin on meie kodu, meie pere, siin<br />
on me töö, me sõbrad, meie tuttavad. Rõngu<br />
on meie jaoks keskne ja tähtis. See on<br />
meie oma Vargamäe, mis kõigi oma vaevade<br />
ja rõõmudega, hea ja halvaga südame<br />
külge on kasvanud.<br />
Kuni elu-liivakellas jätkub liiva, on kodutee ja<br />
koduuks enamasti enda leida ja kujundada.<br />
Olles Otepää kuppelmaastiku ääreala, on<br />
meilgi kauneid paiku, mis mõjutavad inimese<br />
hingeelu ja annavad jõudu tegemisteks.<br />
Suhteliselt suur Rõngu vald algab ikkagi<br />
tema keskusest. Tuleme me Valgast või<br />
Elvast, Pikasillalt või Otepäält – ikka tervitab<br />
tulijat kirikutorn, mälestussammas,<br />
kõrtsihoone, vast-konserveeritud linnuse<br />
müüridki vaatavad meid kaugemalt. Kõikjal<br />
kõrvuti tänapäev ja minevik. Kirik on olnud<br />
ajast aega. Linda kuju sambal on uus endisajast.<br />
Tänavune X kodukandipäev on kummardus<br />
Vabadussõja monumendi taasavamise<br />
15-ndale ja Rõngu Maanaiste Seltsi<br />
taasloomise 20-ndale aastapäevale.<br />
Kodukandipäevadele eelnesid Rõngu vallas<br />
ka kihelkonnapäevad.<br />
Eestis kehtib päris selge reegel: mida enam<br />
võimu, seda vähem naisi – olgu parlamendis,<br />
valitsuses, äris või teaduses. Samas<br />
aga – igal asutusel on oma kuldvara – inimene,<br />
kes on kättesaadav ja valmis su asju<br />
arutama. Ja enamasti on see naine. Naises<br />
on loojajõudu, seda kulumata maainimese<br />
jõudu, elule mitte-allaandmise jõudu. Naine<br />
jätab oma märgid elu sisse, teades, et oleme<br />
vaid teelised heal ja kurjal ajal.<br />
X kodukandipäev on austusavalduseks<br />
kogu valla nais- ja meesperele, kes on alles<br />
hoidnud meile meie ainulaadsed kohalikud<br />
väärtused.<br />
Pidupäevad on nagu verstapostid sirgel<br />
teel. Nad annavad värvi ja kindlust edasisõiduks.<br />
Täname kõiki, kes alati ja kõigega on aidanud<br />
meie kodukandipäevi läbi viia.<br />
Rõngu valla hariduskomisjon<br />
5<br />
AUSAMBAJOOKSU JUHEND<br />
EESMÄRK: Populariseerida jooksuharrastust<br />
koduvallas ja naabervaldade hulgas.<br />
Selgitada välja kolm parimat nais- ja meesvõistlejat.<br />
AEG JA KOHT: Võistlused toimuvad 22. mail<br />
<strong>2010</strong>. a Rõngu vallas algusega kell 12.00.<br />
REGISTREERIMINE: kell 10.45-11.40 monumendi<br />
platsil<br />
STARDIPAIK: 5,3 km rajale Koruste kolme<br />
kivi juurest<br />
1 km rajale Valguta teeristist<br />
NB! Buss väljub stardipaika kell 11.40<br />
FINIŠ: monumendi platsil<br />
DISTANTSID: 1 km lastele;<br />
5,3 km lapsed, täiskasvanud<br />
jooksjad ja kepikõndijad.<br />
TULEMUSTE ARVESTAMINE JA AUTA-<br />
SUSTAMINE:<br />
• NB! Eraldi vanuseastmetes auhindu<br />
välja ei anta. Autasustatakse kolme<br />
parimat nais- ja meesvõistlejat.<br />
• Võistlused on individuaalsed;<br />
• 5,3 km jooksudistantsi I, II ja III koha<br />
saavutanuid autasustatakse medali ja<br />
diplomiga;<br />
• Eriauhind suurima osavõtjate arvuga<br />
klassile ja klassijuhatajale;<br />
• Võistlejate vahel loositakse välja üllatusauhinnad.<br />
•<br />
VÕISTLUSTE LÄBIVIIJA: Rõngu Keskkool<br />
Korraldav meeskond: Ene Paks, Eha Päiviste,<br />
Liia Seppa, Kalev Külv, Anne Müraus,<br />
Leo Luts, Jaanus Mesi, Kooli ÕE liikmed<br />
RÕNGU MAANAISTE SELTS<br />
AASTAIL 1930–<strong>2010</strong><br />
Lydia Koidula, Lilli Suburg, Anna Haava ja<br />
Miina Hermann on olnud teerajajateks Eesti<br />
naisliikumise ajaloos.<br />
Usun, et ka Rõngu Perenaiste Seltsi algatusmõte<br />
1929. a sügisel Rõngu põllumeeste<br />
lõikuspeol sai alguse nende ideedest.<br />
Sooviavalduse kirjutas kohe 50 osavõtjat.<br />
Põhikiri koostati Hilja Oldti ettevõttel ja registreeriti<br />
12. aprillil 1930.<br />
Sama aasta 11. mail selgitas ajakirja „Taluperenaine“<br />
toimetaja Liis Käbin seltsi suundi<br />
ja kohustusi.<br />
Koosoleku juhatajaks valiti Amalie Sepp,<br />
protokollijaks Hilja Oldt. Liikmeteks võeti pr<br />
Amalie Sepp, Hilja Oldt, Minna Eichvaldt,<br />
Salme Sööt, Alide Sööt, Kata Leesik, Julie<br />
Puskar, Linda Põhjak, Marie Põhjak, Amanda<br />
Mõttus, Elisabeth Luik, Erna Kukemelk,<br />
Linda Reidolf, Pauline Leesik, Anna Roth,<br />
Erna Sild. Arvan, et Rõngu vanemad elanikud<br />
mäletavad nii mõndagi neist ja nende<br />
tegudest.<br />
Eesmärgid: Maarahva kodumajanduse<br />
edendamine ning naiste kultuuriline ja majandusliku<br />
olukorra parandamine.<br />
Selleks pandi kirja vastavad tegevused, et<br />
neid eesmärke täita. Oli ju talude loomise<br />
aeg ning naised vajasid õpetamist, kursusi.<br />
Noored taluperenaised ja peretütred hakkasid<br />
suure huviga osa võtma toiduvalmistamise,<br />
käsitöö, õmblemise, koduaedade<br />
kujundamise jne kursustest.<br />
10. aastapäeva puhul saatis telegrammi,<br />
tervitas ning soovis edu ja õnne tulevikuks<br />
Rõngu Maanaiste Seltsile Eesti Põllumajandusminister<br />
Tupits. Sama aasta sügisel<br />
(1940. a) keelati ära seltsitegevus seoses<br />
Nõukogude võimu kehtestamisega Eestis.<br />
Seltsi taasloomine sai teoks Rõngu aktivistide<br />
Anu Laasi ja <strong>Mai</strong>a Kõrda ning Anu Lapp-<br />
Silki eestvõttel 9. aprillil 1989. a. Koosolek<br />
toimus Rõngu Rahvasaadikute Nõukogu<br />
Täitevkomitee saalis. Kohal oli 15 naist. 16.<br />
aprillil valiti seltsi juhatus: Elvi Kork, <strong>Mai</strong>a<br />
Kõrda, Anu Lapp(Silk), <strong>Mai</strong>e Russak ja Hille<br />
Vares (Raja). Esimesed liikmed taasasutatud<br />
seltsis olid Eve-<strong>Mai</strong>e Miikman, Aide<br />
Siider, Mare Prans, Ulvi Kork, Erika Prants,<br />
Aino Rikk, <strong>Mai</strong>e Russak, Siret Viksi, Anu<br />
Lapp, <strong>Mai</strong>a Kõrda, Hille Vares (Raja), Merle<br />
Raidla, Leili Jomp ja Sirje Viksi.<br />
Juba seltsi taasloomisest peale on see viljelenud<br />
väga erinevaid käsitööliike: silmustelgedel<br />
kudumine, heegeldamine, tikkimine,<br />
makramee, lapitehnika, vitspunumine,<br />
lilleseade, ja õpetanud toitude valmistamist.<br />
Igal aastal on olnud mitmeid käsitööde<br />
väljapanekuid Rõngus, Rannus ja Elva<br />
koduloomuuseumis. Mitmel aastal on organiseeritud<br />
inglise keele kursusi, kaasates<br />
aktiivseid koolinoori ja teisi Rõngu elanikke.<br />
On osa võetud soome keele kursustest<br />
Tartus ja inglise keele kursustest Tallinnas<br />
ja Londoni lähistel. On olnud huvitavaid ja<br />
kasulikke kohtumisi teiste naisseltsidega,<br />
näiteks: Rannu, Elva, Vändra, Kohila, Tõrvandi,<br />
Ülenurme jt seltsidega. On käidud<br />
folkloorifestivalil, näitustel, laatadel, aianduspäeval,<br />
organiseeritud pere- ning emadepäevi<br />
jne. Osa on võetud seminaridest<br />
Eestis ja väljapool.<br />
Meie tegevust on toetanud Kohaliku Omaalgatuse<br />
programm, Eesti Kultuurkapital ja<br />
Rõngu vallavalitsus. 1990. a astus Rõngu<br />
Maanaiste Selts ülemaailmsesse naiste<br />
organisatsiooni ACWW- Associated Countrywomen<br />
of the World. ACWW on võimaldanud<br />
meil olla esindatud paljudel konverentsidel,<br />
kongressidel ja seminaridel paljudes<br />
Euroopa riikides. ACWW-ga ühinemisest<br />
saadik on organisatsioon aastate jooksul<br />
abi osutanud Rõngu vallavalitsusele, Rõngu<br />
haiglale, Rõngu valla puuetega lastele ja<br />
toimetulekuraskustega peredele.<br />
Alates 1989. aastast on Rõngu Maanaiste<br />
Seltsi eestvedajateks, juhatuse liikmeteks<br />
olnud <strong>Mai</strong>a Kõrda, Ly Holtsmeier, Elgi Karjus,<br />
Helju Reha, Hille Vares (Raja), Erika<br />
Prants, Koidula Raudsepp, Anne Ruubel,<br />
Ene Paks, Regiina Jürisoo, Mari Jantsus,<br />
Tiina Lõõndre ja Ene Lõhmus.<br />
Kõik liikmed on jõudumööda ja pühendumusega<br />
tegutsenud seltsi edasiarendamise<br />
nimel. Igaüks võimaluste piires.<br />
Olen kogenud Euroopa piirkonna- ja ülemaailmsetel<br />
konverentsidel seda erilist<br />
ühtekuuluvustunnet, sõprust ja heasoovlikkust,<br />
mis seob kõiki naisi, vaatamata<br />
rahvusele, usulistele veendumustele või<br />
nahavärvile. Oleksime nagu ühine pere,<br />
kes tahab maailma muuta paremaks headusega,<br />
abivalmidusega, sõbralikkusega.<br />
Rõngu Maanaiste Selts, s.t meie, oleme<br />
üks osake sellest toredast perest.<br />
Erika Prants<br />
Rõngu Maanaiste Seltsi juhatuse liige
6<br />
RÕNGU MÄLESTUSSAMBA LUGU<br />
Vabadussõjas langenute mälestussammas Rõngus 30. sept 1934. a<br />
Rõngu mälestussammas avati esmakordselt 30. sept. 1934. a. Kunstnik oli A. Eller.<br />
Hellenurme algkooli õpilased 1937. a<br />
Monumendikomitee liikmed olid Anton Unt, Jaan Eller jt.<br />
Monument kõrvaldati bolševike poolt 1940. a sügisel, enne Suure<br />
Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva (7. nov).
MÄLESTUSKILDE<br />
Vabadussõjas langenud punased olid<br />
maetud Rõngu Hiugemäele. Kui kommunistid<br />
1940. a võimule tulid, püstitati<br />
nende hauale betoonist mälestusmärk.<br />
Oktoobripühadel oli ette nähtud selle<br />
avamine. Avamiseelsel ööl oli see õhku<br />
lastud. Vallamajas kuulati paljusid mehi<br />
üle. Ka mind kutsuti ülekuulamisele.<br />
Olin tookord teetööline ja tegelesin lõhkeainega.<br />
Aga minul oli kindel alibi, selle<br />
öö kohta.<br />
Vabadussõja ausamba pronkskuju on<br />
vist alles. Kui kuju maha kisti, veeti see<br />
Rõngu vallamaja õue keldri otsas asuvasse<br />
puukuuri. Kui kuur oli ära põletatud,<br />
vedeles kuju tuha ja tukkide all.<br />
Sealt on see ära viidud ja aetud vanasse<br />
kaevu Rõngu lähedal Puidaku talus,<br />
kus elas August Käos.<br />
1988. a aprill (Eichvald)<br />
1940. a sügisel bolševike poolt hävitatud<br />
monument õnnestus aga tervena päästa<br />
ja alal hoida. Kui 1940. a ausammas<br />
maha kisti, viidi see Rõngu vallamaja<br />
õue, keldriotsas asuvasse puukuuri. Kui<br />
kuur oli ära põlenud, vedeles kuju tuha<br />
ja tukkide all. Sealt oli see ära viidud<br />
ja aetud vanasse kaevu Rõngu lähedal<br />
asuvas Puidaku talus.<br />
Rõngus kõrvaldati juba enne Suure<br />
Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva<br />
Eesti Vabadussõjas langenute<br />
mälestussammas, ühtlasi püstitati langenud<br />
kommunistidele punane ausammas.<br />
Seda aga ei suutnud taluda Rõngu<br />
isamaalased. Kättemaksuks lasksid nad<br />
just oktoobrirevolutsiooni aastapäeva<br />
eel õhku punaste mälestussamba. Vaatamata<br />
sellele, et samba õhkulaskjaid<br />
otsiti, ei saadud neid kätte.<br />
Nüüd on rõngulased oma purustatud<br />
ja kõrvaldatud Vabadussõja mälestussamba<br />
restaureerinud.<br />
(Postimees nr 55-1942)<br />
12. okt 1941. a toimus Rõngu Vabadussõjas<br />
langenute auks mälestussamba<br />
taaspühitsemine. Vaimuliku talituse pidasid<br />
õpetaja E. Lootsmaa ja preester<br />
Th. Bleive.<br />
Pärast Nõukogude võimu taaskehtestamist<br />
1944. a kisti monument uuesti<br />
maha. Rõngu mälestussamba lõhkujad<br />
olid rahvakaitsemehed. Lõhkumine toimus<br />
õhtupoole ööd. Kuuse maja elanikud<br />
avasid akna ja vaatasid välja. Lõhkujad<br />
hakkasid inimeste hirmutamiseks<br />
püsse paugutama.<br />
Kui Rõngus tegutses traktorijaam, siis<br />
oli selle taha veetud mälestussamba<br />
pronkskuju, mille küljest võeti tükke<br />
mootoritele laagrite valmistamiseks.<br />
Mälestussamba tükki, naise kätt, nähti<br />
Aakre valla sepa Jaan Kurvitsa juures.<br />
Olin autojuht ja sõitsin Elvast Rõngu,<br />
koju. Autol oli ka Aakre sepp Jaan Kurvits,<br />
kes palus end koju viia. Kui möödusime<br />
mälestussambast, askeldasid seal<br />
mehed ja kujule olid köied ümber seotud.<br />
Aakrest tagasi sõites oli kuju juba<br />
maha tõmmatud.<br />
1989. a (Hermann Erich)<br />
Kui Rõngus tegutses traktorijaam, oli<br />
selle taha veetud pronkskuju, mille<br />
küljest võeti tükke mootoritele laagrite<br />
valamiseks. Aakre valla sepa Jaan Kurvitsa<br />
juures nägin mälestussamba tükki,<br />
naise kätt.<br />
1989. a (Karl Kangro)<br />
Muudetud kujul avati taas<br />
21. mail 1995. a<br />
MEENUTUSI MÄLESTUSSAMBA<br />
RAJAMISEST<br />
Fosforiidisõja valguses alanud sündmused Eestimaal<br />
ei jäta puudutamata ka Lõuna-Eestit. Rõngu<br />
kooli tööle suunatud ajalooõpetaja hr Tõnis Lukase<br />
eestvedamisel alustati aktiivset tegevust kunagise<br />
Rõngu viie tee ristmikul asunud vabadussõja<br />
mälestussamba taastamiseks.<br />
Kooli õpetajate tuppa kogunesid aktiivsed rõngulased,<br />
kes moodustasid Rõngu monumendi<br />
komitee. Vastu võeti terve rida otsuseid, mis võimaldasid<br />
ellu viia eesmärgi – vabadussõja monumendi<br />
taasavamise.<br />
Ilma rahata ei suuda aga ka kõige parema<br />
tahtmise juures töid isegi mitte alustada.<br />
Raha kogumise aktsiooni otsustati alustada Rõngu<br />
kihelkonnapäevade korraldamisega. Kõige<br />
suuremaks annetajaks oli tol ajal Rõngu tehas<br />
40 tuhande rublaga. Otsiti mälestussamba arhitekti,<br />
kiviraidureid ja õiget kivi. Viidi läbi koosolekuid,<br />
kus arhitekt tutvustas oma nägemust<br />
mälestussambast, samuti platsi väljanägemisest<br />
pärast kõrghaljastuse teostust. Käidi Kamenogorskis<br />
mälestussamba jaoks graniiti otsimas ja<br />
lepinguid sõlmimas. Rõngu rahva loomalautades<br />
pandi põrsad kasvama, et välja lunastada<br />
Kamenogorskist saadav graniitkivi. Kogukaaluks<br />
kujunes 40 tonni kive koos suurema mürakaga,<br />
mis kaalus tervikuna 16 tonni. Rõngu tehase<br />
faksiaparaat võimaldas sidet Kamenogorskiga.<br />
Rõngu kirikul asetsev reeper toodi platsile, määrati<br />
ära mälestussamba nn 0-kõrgus. Palju töid<br />
teostati kohalike poolt – toitekaablite paigaldus<br />
valgustitele, vundamendi valamine, mulla vedu,<br />
puude tüve ümbritsemine kivivundamendiga,<br />
side- ja kanalisatsiooni trasside säilitamine ja<br />
ümbertõstmine, kuju paigaldus vundamendile.<br />
Õnnistuse kohaliku kirikuõpetaja poolt sai Rõngu<br />
Vabadussõja mälestussammas 21. mail 1995, siis<br />
avati Rõngus Eesti kõrgeim Vabadussõja mälestussammas.<br />
Sellel on kujutatud Kalevit ja Lindat,<br />
eesti rahva folkloorseid esivanemaid.<br />
Jüri Orupõld<br />
VALD TASUS OMA AUVÕLA<br />
VÕITLEJATELE<br />
Eesti Vabadussõjas Rõngu kihelkonnast langenud<br />
sõdurid:<br />
August Valge, Juhan Väärsi, Aleksander Veizberg,<br />
Voldemar Kompus, August Zirk, Eduard<br />
Vene, Oskar Laane, Mihkel Tänan, Oskar Pelt<br />
Kohe pärast Vabadussõda taheti avada Rõngus<br />
mälestussammas langenud kihelkonna sõjameestele.<br />
1922. aastal saadi selleks korjandusega umbes<br />
180 000 marka. Millegipärast edasine tegevus<br />
soikus. 1933. aastal moodustati uus komisjon<br />
koosseisus H.Leibur, J.Kits, A. Hunt, A. Pärt, J.<br />
Eller, J.Leesik ja K.Luik. Hakati aktiivselt tegutsema.<br />
Võistlustel tuli esikohale Voldemar Melniku<br />
kavand. Kujude grupi, milles oli Eesti sõdur, kes<br />
kaitseb Eestit, kusjuures Eesti on kujutatud Lindana,<br />
valmistas skulptor Aleksander Eller. Sambale<br />
pandi nurgakivi 15. juulil 1934. Õnnistasid kirikuõpetajad<br />
V. Hansen ja A. Võõbus ning preester<br />
T. Bleive. Mälestussammas avati 30. septembril<br />
1934. Avamisel osales Kaarel Eenpalu. Monument<br />
kõrvaldati 1940. aasta sügisel enne oktoobripöörde<br />
aastapäeva. Kunstiteos säilis tervena,<br />
algul vallamaja kuuris, hiljem Puidaku talu kaevus.<br />
12. oktoobril 1941 pühitsesid ausamba taas<br />
kirikuõpetaja E.Lootsmaa ja preester T. Bleive.<br />
Nõukogude võimu taaskehtestamisel 1944 kisti<br />
monument uuesti maha. Muudetud kujul avati mälestussammas<br />
21. mail 1995. Valguta vallamaja<br />
seinal oli mälestustahvel Vabadussõjas langenud<br />
valla meestele. Selle tahvli saatus on teadmata.<br />
MEENUTUSI MÄLESTUSSAMBA<br />
RAJAMISEST<br />
7
8<br />
ISELAADI SEIKLEJAD JA SÜDAMES KANTUD TÄNUSÕNAD<br />
Juba mitu aastat järjest on seltskond Rõngu<br />
aktiviste koos toetajatega Vändrast ja<br />
Viljandist korraldanud kolmepäevaseid rattamatku<br />
mitmetesse Eestimaa kaunitesse<br />
paikadesse. Kõik sai alguse 2005. aastal,<br />
mil väiksema seltskonnaga võtsime ette<br />
matka ümber Võrtsjärve. Esimene rattamatk,<br />
kus osales juba rohkem seiklejaid,<br />
leidis aset 2007. aasta suvel Saaremaal.<br />
Matka käigus sõideti kolme päeva jooksul<br />
läbi terve saar. Kõige rohkem<br />
matkalisi (kokku 23)<br />
on olnud 2009. aasta augustis<br />
toimunud rattaretkel,<br />
mille käigus läbiti kahe<br />
päevaga Lõuna-Eesti<br />
kuppelmaastikul marsruudil<br />
Taevaskoja-Põlva-Võru-Haanja-Rõuge-Antsla<br />
sadakond kilomeetrit. Sobiva<br />
telkimiskoha leidmine<br />
ja toidu valmistamine<br />
oli meeskonnatöö. Ööbiti<br />
telkides ja tavaliselt mõne<br />
veekogu lähistel, kuna pärast<br />
väsitavat päeva lõõskava<br />
päikese all ei ütle ükski matkaline ära<br />
värskendavast suplusest. Matka kestel on<br />
meil õnnestunud nautida ka saunamõnusid.<br />
Eriti hubane oli Eestimaa suvistel öödel istuda<br />
lõkkevalgel ning sõpradega juttu vesta.<br />
Sellised olengud lähendavad matkalisi<br />
ja loovad veelgi parema meeskonnatunde<br />
järgmiste päevade katsumusteks.<br />
Väärib märkimist, et meie seltskonnast on<br />
suurem osa seiklejaid osalenud enamikul<br />
Eestimaa roheliste liikumise poolt korraldatud<br />
rattaretkedel. Mõned on üritanud<br />
ka palaval suvepäeval ühe jutiga kõndida<br />
Rõngust Vändrasse (ca 130 km). Tore ettevõtmine<br />
jäi 52. kilomeetril matkajate terviseprobleemide<br />
tõttu pooleli ning sihtkohta<br />
jõudmiseks tuli<br />
kasutada sõiduauto<br />
abi.<br />
Eks nende matkadega<br />
on ikka nii, et<br />
trotsida tuleb külma<br />
tuult ja vihma,<br />
põletavat päikesekuumust,<br />
purunenud<br />
rattarehve<br />
ning valutavaid<br />
liigeseid. Samas<br />
on kõik matkalised<br />
sellega alati<br />
arvestanud ja ei<br />
lase „pisiasjadel“<br />
ennast häirida.<br />
Matkale tuleb ju igaüks vabatahtlikult<br />
ning on ennast katsumusteks<br />
nii vaimselt kui ka füüsiliselt ette valmistanud.<br />
2009. aasta vihmasel hilissügisel<br />
otsustasime<br />
esmakordselt<br />
korraldada ka<br />
jalgsimatka<br />
metsas. Lähtekohaks<br />
sai<br />
valitud Helme<br />
koopad ning<br />
sihtkohaks<br />
RMK Soontaga<br />
telkimisala (linnulennult<br />
ca 20 km).<br />
Matka üheks kriteeriumiks<br />
oli asjaolu, et<br />
kasutada ei tohtinud<br />
ühtegi ettevalmistatud<br />
matkarada. Meie<br />
teejuhtideks olid topograafi<br />
lised kaardid ja asimuudiga kompass.<br />
Käepäraste vahenditega tuli ületada<br />
nii soid kui ka kohati kuni nelja meetri laiuseid<br />
jõgesid. Põlvini ulatuva veega märgalade<br />
ületamiseks tuli lugeda sõnumit looduselt,<br />
kus suunanäitajaks kandvale pinnasele<br />
olid elujõulisemad männid ja kuused. Toitu<br />
valmistasime käepäraste vahenditega, mis<br />
oli matkalistele seljakottidesse kandamiks<br />
kaasa pandud. Ööbimiseks kasutasime<br />
ahiküttega rootsi sissitelki.<br />
Matkade ettevalmistuse üheks olulisemaks<br />
osaks on kõikvõimalike korralduslike küsimuste<br />
lahendamine, tagamaks matka sujuva<br />
ning tõrgeteta toimumise. Viimasel ajal<br />
on meie „matkastaabiks“ saanud Lossimäel<br />
asuva Järveotsa talu saunaruumid, kus lisaks<br />
saunamõnude nautimisele arutatakse<br />
matkajate poolt läbi eelseisvat retke puudutavad<br />
organisatoorsed küsimused – matka<br />
toimumispäevad, marsruut, ühiskassa,<br />
transport, ööbimine jms. Lisaks jagatakse<br />
omavahel ära ülesanded.<br />
Meie palavad tänusõnad Heino Laksile,<br />
Andres Könnile, Riivo Retsnikule, Aadi<br />
Vihmale ja Jaanus Perile, kes on toetanud<br />
meid transpordiga, Kaitseliidu Tartu maleva<br />
pealik Ülar Vommile, kes on laenanud meile<br />
ahiküttega telke, ilma milleta oleks pakases<br />
ööbimine olnud tunduvalt raskem, ning Järveotsa<br />
talu peremees Valeri Vosmanile, kes<br />
on suurepäraselt välja kannatanud seiklejate<br />
„pikaks veninud“ staabikoosolekuid ning<br />
afterpartysid. Iselaadi seiklejad tänavad kõiki<br />
matkalisi ja toetajaid, kelle abiga on meie<br />
ühised ettevõtmised suurepäraselt õnnestunud.<br />
Uued matkad toimuvad juba <strong>2010</strong>.<br />
aastal ja kindlasti ka järgnevatel aastatel.<br />
Iselaadi seikleja Rain Vosman<br />
AITÄH SULESEPPADELE!<br />
17. aprillil sai üle hulga aja teoks esimene<br />
omaloomingupäev. Mõtte algatajateks ja<br />
päeva korraldajateks olid näitetrupi „<strong>Mai</strong>mu<br />
ja Matilda” liikmed. See päev oleks jäänud<br />
pidamata, kui poleks olnud toredaid inimesi,<br />
Anne-Marie Surva, Marju Hurt, Anu Ilves,<br />
Helge Lukk, Tõnu Kuusk, Ruslan Levatšev,<br />
Ülla Hunt ja Lea Tee, kes julgesid esitada<br />
omakirjutatud värsiridu. Kõik osalejad leidsid,<br />
et sügisel võiks hingedepäeva paiku<br />
uuesti kokku tulla. Siit ka siis päevakohane<br />
teema.<br />
Suur tänu Laine Meosele ja Piret Tervele,<br />
kes aitasid päeva korraldamisele aktiivselt<br />
kaasa. Laine lubas meil kasutada raamatukogu<br />
ruume ja kutsus üllatuskülalise Juhani<br />
Püttsepa. Lasteraamatute autori ja loodusteemaliste<br />
ajakirjade ja lehtede toimetaja<br />
jutt oli silmaringi avardav ja tõesti huvitav<br />
ning lahe.<br />
Tore oli ka see, et peale osalejate oli raamatukokku<br />
tulnud ka lihtsalt kuulajaid ja see<br />
oligi kõige olulisem.<br />
Täname kõiki, kes osalesid, korraldamisele<br />
kaasa aitasid ja vaevaks võtsid meid kuulama<br />
tulla. Kohtume novembrikuus!<br />
<strong>Mai</strong>mu ja Matilda näitetrupp
9<br />
LUSTITANTSIMINE<br />
Esimesed kevadekuulutajad on kohal. Üle<br />
Rõngu kiriku torni lendavad kured ja kuldnokk<br />
vilistab vahtrapuul. Vesi vuliseb kraavides<br />
– kevad on kohal.<br />
Konguta rahvamajas toimus iga-aastane<br />
kevad-talvine Tartumaa memme-taadi lustitantsimine.<br />
Aina rohkem rühmi pingutab<br />
selle nimel, et pääseda Kongutasse tantsima.<br />
See on nagu sportlastel osavõtt olümpiast,<br />
talvise töö tulemus.<br />
Kohale oli tulnud kaheksateist isetegevuslikku<br />
tantsurühma. Sissejuhatuseks laulis<br />
väike kevadtüdruk laulu kevadest. Tervitusi<br />
Konguta vallavalitsuselt ja kogu valla rahvalt<br />
tõi vallavanem A.Õun: „See pidu on<br />
suur au meie vallarahvale, sest meilgi on<br />
isetegevus populaarne. Ootame tänaseid<br />
külalisi ka tuleval keva del Kongutasse”.<br />
Esimene tantsurühm oli Konguta „Pihlakobar”,<br />
mis tähistas hiljuti 25. tantsuaastat.<br />
Elame ju aina muutuvas ajastus, kus ei<br />
tantsita ainult rahvatantse, vaid on kombinatsioone<br />
rumbast, sambast, diskost ja<br />
kadrillist. Esile tooksin liikumisrühma „Kullakesed”<br />
esituses „Kohviveski” ja „Rudenski<br />
marsi”, Alatskivi rühma „Õhakanupp” esituses<br />
„Heinaküüni tralli” ja „Prantsuse kevade”.<br />
Omanäolise kavaga esines Rannu<br />
rahvamaja pärimusrühm „Liisu”, esitades<br />
„Reilenderi” ja „Tädi Anna”.<br />
Mitte ainult memmed ei esinenud sellel<br />
lustitantsimisel, vaid ka taadid. Kohal oli<br />
Rannu rahvamaja meestrio, ansambli „Jaa”<br />
kolm tenorit, kes maailmakuulsustest sugugi<br />
halvemad polnud. Äkki hüppas lavale segatantsurühm<br />
„Kusta” – mehed on seal kui<br />
männijuurikad! Ja nad esitasid „Kodavere<br />
polka” ja „Pereminjooni”. Lustipidu lõppes<br />
kutsega „Kõik tantsule!”. Kaie ja Meelis tänasid<br />
külalisi ja esinejaid. Aitäh korraldajatele.<br />
Helve Roots<br />
Rõngu „Vikerkaar”<br />
112 ESMAABI EI OLE TEPS<br />
MITTE RAKETITEADUS<br />
GLOBE TEATAB:<br />
Aprillikuu keskmine õhutemperatuur oli 6,7° ja sademete hulk 23 mm. Viimane lumi sulas<br />
lõplikult aprilli esimese dekaadi jooksul ka varjulistes põhjapoolsetel künkanõlvadel.<br />
Päikselisi päevi oli küllalti palju. Täispilves päevi oli 11, ülejäänud päevad olid vähese või<br />
muutliku pilvisusega. See aprill oli natuke soojem paljuaastasest keskmisest, kuid sademete<br />
hulk oli veidi väiksem keskmisest. Kõige soojem oli 30. aprill, mil õhutemperatuur<br />
tõusis 18 kraadini.<br />
Joonis 1. Aprillikuu keskmiste õhutemperatuuride käik ja sademete hulk<br />
Nagu näha jooniselt 2, on viimaste aastate aprillikuud olnud üsna sarnased.<br />
Joonis 2. 1997.–<strong>2010</strong>. a aprillikuude keskmised õhutemperatuurid.<br />
Just sellist nime kandis põnev ja õpetlik<br />
esmaabi koolituspäev, mis viidi 17. aprillil<br />
läbi Rõngu rahvamajas. Koolituspäev oli<br />
suunatud noortele, et tõsta nende teadlikkust<br />
esmaabi andmisest ja<br />
veelkord rõhutada fakti, et<br />
õigel ajal abi andmine võib<br />
päästa elu. Koolituspäeva<br />
korraldamiseks saadi<br />
rahalist tuge EAS-ist. Projekti<br />
kirjutas Rõngu noortekeskus.<br />
Päeva jooksul oli ligemale<br />
60 noorel võimalus läbi<br />
käia viis töötuba: kriisipsühholoogia,<br />
liiklusõnnetuste<br />
ennetus ja esmaabi,<br />
teadvusetus ja taaselustamine,<br />
verejooksud ja<br />
haavad, veeõnnetused ja<br />
põlemised. Teadvusetus<br />
ja taaselustamise töötoas<br />
said noored proovida elustamise<br />
võtteid, seda küll<br />
mannekeenide peal.<br />
Alguses oli osalistes küll<br />
väike kartus, ent päeva lõpuks<br />
tegid kõik elustamise<br />
mannekeeni peal läbi ja pidid<br />
tõdema, et praktikas see ei olegi nii raske.<br />
Verejooksude ja haavade töötoas said<br />
kõik oma partneri suuremaid ja väiksemaid<br />
haavu kinni siduda. Pildimaterjal võttis nii<br />
Kokkuvõtte koostasid globelased<br />
mõnegi verd kartva nooruki õudusest õlgu<br />
väristama.<br />
Kõige põnevam oli päeva lõpetamine põneva<br />
showga. Nimelt avanes noortel võimalus<br />
aidata haavatud meesterahvast<br />
kuni kiirabi<br />
saabumiseni. Noortel<br />
tuli välja selgitada, kas<br />
kannatanu on teadvusel,<br />
kui raske on tema<br />
olukord ja kas nad saavad<br />
teda enne kiirabi<br />
tulekut aidata.<br />
Päev lõppes kenasti,<br />
kannatanu sai abi<br />
ja noored kogemuse<br />
võrra rikkamaks. „Ma<br />
pole elu sees nii vinget<br />
koolitust läbi teinud.<br />
Kui keegi kokku kukub<br />
kutsuge mind“ nii võttis<br />
päeva kokku koolitusel<br />
osalenud kuuenda<br />
klassi õpilane. Kõigile<br />
tublidele osavõtjatele<br />
suur aplaus, olite vaprad!<br />
Mari-Liis Vanaisak
10<br />
RÕNGU ISSANDA<br />
TAEVAMINEMISE KIRIK<br />
Aastail 1846–1848 võeti Rannu kihelkonnas<br />
1193 inimest vastu õigeusku. Kogudusele<br />
anti Tilga karjamõis. Rahvapäraselt nimetati<br />
1868. a valminud kivikirik, mis asus paari<br />
kilomeetri kaugusel Rõngu alevist, Tilga kirikuks.<br />
Kirikuhoone oli laevakujuline, kellatorniga,<br />
väike tornike paiknes ka pikihoone<br />
altaripoolses otsas. Sakraalhoone ehitati<br />
tüüpprojekti järgi, autoriks piiskopkonna<br />
arhitekt A. Edelson. Kogudus asutati 1848,<br />
esialgu kasutati vööriruume. 1893 lahutati<br />
Rannu piirkond, mis sai iseseisvaks koguduseks.<br />
Haritavat maad eraldati 37,79 tiinu<br />
1861. a Väike-Rõngu riigimõisast. 1885.<br />
a lisati samast mõisast 78,34 tiinu. 1891.<br />
aastaks oli luteriusku naasnud 362 inimest.<br />
Peale 1905. aasta sündmusi astus kirikust<br />
välja 250 inimest ja kogudus hakkas ruttu<br />
kahanema. Liikmete arv oli aastate lõikes<br />
järgmine: 1860 - 2513; 1890 - 2987; 1900 -<br />
1480; 1917 - 554. Kogudusel oli kaks surnuaeda:<br />
üks luterlastega kõrvuti, teine Tõnise<br />
e Sikamäel, mis on ümbruskonna kõrgeim<br />
punkt (absoluutkõrgus 89,9 m). Selge ilmaga<br />
oli sealt seitse kirikut ära paistnud.<br />
Kihelkonnakool asutati Rõngus 1872. Õpilaste<br />
usutunnistust seal ei küsitud, näiteks<br />
1889/1890. a õppis seal 15 õigeusulist ja<br />
65 luterlast. Kihelkonnakool asus vastu Kirepi<br />
valla piiri. Siin õppisid luuletaja Jakob<br />
Tamm, omavalitsustegelane August Maramaa,<br />
näitleja Eduard Türk, õpetaja ja ühiskonnategelane<br />
Jaan Aan (1891–1976),<br />
riigiametnik Aksel Mei, koolitegelane ja<br />
”Estonia” ehituskomitee esimees Juhan<br />
Umbleja. Rõngus oli ka neli abikooli. Aastal<br />
1919 muudeti kihelkonnakool Tilga 3-klassiliseks<br />
algkooliks. Tilga kiriku maade serval<br />
asus üksildane onnike, ametliku nimega<br />
Hiiraia, rahvasuus Türgi tare. Seal sündis<br />
teatrimees Eduard Türk (1888–1966). Ta<br />
oli näitleja ja lavastaja „Vanemuises”, „Estonias”,<br />
„Eesti Draamateatris“ ja „Endlas”.<br />
Koguduses on teeninud järgmised vaimulikud:<br />
Timofei Tisinski 1848–1852, Nikolai<br />
Verhoustinski 1853–1855, Konon Sorohov<br />
1855–31.10.1896, Vladimir Bezanitski<br />
08.11–12.12.1896, Joann Skromnov<br />
12.12.1896–19.06.1915, Mihhail Bleive<br />
01.07.1915–27.10.1916, Nikanor Dobrõsevski<br />
27.10.1916–31.03.1927.<br />
Kogudust hooldas 1927. a kuni 05.04.1951<br />
alaline preester Theodor Bleive, kes oli<br />
veel viie koguduse vaimulikuks. Seetõttu<br />
jumalateenistuste toimetamine Rõngu-Tilga<br />
kirikus oli viimastel aastatel võrdlemisi<br />
TEADE METSAOMANIKELE!<br />
Igal metsaomanikul on õigus saada tasuta<br />
nõu atesteeritud metsakonsulendi käest<br />
kuni 15 tundi aastas.<br />
AVATUD METSAOMANIKU NÕUTUBA<br />
TARTUS ALEKSANDRI TN 14<br />
Eraldi sissepääs Parkla ja Turu tn poolt<br />
esimene uks<br />
E 9-17 T N R 9-14 K 11-17<br />
Piret Arvi tel 5205853<br />
Urmas Kittus tel 5041299<br />
Ülo Kriisa tel 5084016<br />
Ülo Kuusik tel 5169682<br />
Tiit Matson tel 5228361<br />
Leonhard Niklus tel 53735782<br />
Aadu Raudla tel 5248963<br />
Väino Suigusaar tel 5050939<br />
www.metsaareng.ee<br />
www.eramets.ee<br />
ebakorrapärane. Kogudus oli kokku kuivanud<br />
ning Tallinna piiskop Roman (Tang)<br />
otsustas selle sulgeda, vastav palvekiri oli<br />
saadetud Eesti NSV volinikule 1951. a aprillis.<br />
1952. a sõitis volinik Rõngu olukorraga<br />
tutvuma ning sai teada, et kogudust pikka<br />
aega hooldanud preester Bleive määrati<br />
Saatserinnasse ja Rõngu kogudusse on<br />
määratud alates 03.02.1951 munkpreester<br />
Laasar (Sarv), kes toimetas koha peal<br />
ainult ühe jumalateenistuse juunis 1951.<br />
Koguduse liikmete täpset arvu volinik ei<br />
saanudki teada, 1949. a jõulujumalteenistusel<br />
Rõngu kirikus oli kokku 5 kirikulist.<br />
Kogudusel puudus oma vastav organ - kirikunõukogu,<br />
maksmata jäid sotsiaalmaksud.<br />
Kirikuhoone oli üsna haletsusväärses<br />
seisukorras. Kogudus suleti VÕKN otsusega<br />
(nr 21) 12.03.1952. 1959. a kirikuhoone<br />
volinik annab hoone üle kohalikule sovhoosile,<br />
mis esialgu kavatses ehitada sinna<br />
sovhoosiklubi, kuid hiljem loobus sellest<br />
plaanist. Võeti hoopis vastu otsus kirik lõhata,<br />
mis ka täide viidi. Endisest kirikust jäi<br />
järele vaid hunnik kive, mis on kaetud võsaga.<br />
Sakraalhoone asus suure maantee ääres,<br />
kuid tänapäeva mööduja vaevalt teab,<br />
et Tilga bussipeatuse taga võsastikus asus<br />
kunagi kaunis kivikirik.<br />
Rõngu õigeusu kihelkonnast on pärit järgmised<br />
tuntud isikud: Joann Johanson<br />
(Velipolski), õppis Riia Vaimulikus koolis ja<br />
seminaris 1875–1885, preester ja kooliõpetaja<br />
Kuremäel, Viljandis ja Laiusel (†1920).<br />
Köstri peres 1857. a sündinud Viktor Komarov<br />
õppis Riia Vaimulikus seminaris,<br />
töötas köster-kooliõpetajana (†1884).<br />
Jakob Munner, õppis Riia Vaimulikus koolis<br />
ja seminaris (1907–1915), Vilno Sõjakoolis,<br />
TÜ-s õigusteadust 1920–1924, võttis<br />
osa vabadussõjast, sõjaväelane, kapten.<br />
Jalaväe rügemendi kompanii pataljoniülem<br />
(†1936).<br />
Köstri peres 1845. a sündinud Nikolai<br />
Prants õppis Riia Vaimulikus koolis ja seminaris<br />
(1863–1867), oli Tahkuranna koguduse<br />
esimene preester ja teenis seal 30<br />
aastat (1869–1899). Alates 1893. a Pärnu<br />
ringkonna valvaja (†1899).<br />
Sergei Seleznjov<br />
Tänuavaldus<br />
Suur aitäh kõigile Sikamäe kalmistu heakorratöödel<br />
01.05.<strong>2010</strong> osalejatele!<br />
Just nii saamegi oma kodukandi ilusaks –<br />
heade, tegusate ja hoolivate inimestega.<br />
Tilga küla külavanem Kristina Ruder<br />
EESTI ENERGIA TEATAB:<br />
Alates aprillist Rõngu vallamajas<br />
klientide vastuvõttu enam ei toimu.<br />
Täpsem info koduklientidele: http://www.<br />
energia.ee/index.php?id=431<br />
Klienditelefon: 1545 (E-R 8.00 - 19.00, L<br />
9.00 - 15.00, P suletud). Saab helistada lauaja<br />
mobiiltelefonilt. Fax: 715 5618<br />
E-post: teenindus@energia.ee<br />
Rikketelefon: 1343 (24 h, ka sms-i teel)<br />
Vihjetelefon (ebaseaduslikust tarbimisest<br />
teatamine): 716 8168 (24h, e-postiga: vihje@<br />
energia.ee)<br />
Lähim teenindusbüroo Tartu Ilmatsalu 5.<br />
Avatud E-R 9.00 - 18.00,<br />
L 10.00 - 15.00<br />
Eesti Energia AS<br />
Tänuavaldus<br />
Käärdi aleviku elanikud ja MTÜ-d<br />
tänavad Rõngu vallavalitsust eesotsas<br />
endise vallavanema Uno Parmuga ja<br />
liikmeid Ants Rodimad ja Haimar Kallast<br />
ning Rõngu vallavolikogu esimeest Sulev<br />
Kuusi selle eest, et nad võimaldasid<br />
üürida Käärdi elanikel huvitegevuseks ja<br />
ürituste korraldamiseks toa. Täname ka<br />
juba toimunud üritustest osavõtnuid.<br />
Kalev Jago<br />
Käärdi pensionäride päevakeskuse<br />
juhatuse liige<br />
Rõngu rahvamaja saalis,<br />
kolmapäeval,<br />
26. mail <strong>2010</strong>. a kell 18 külas<br />
Eesti Soojuspumba Liidu (ESPEL)<br />
esindaja<br />
Jüri Miks<br />
• kes tutvustab soojuspumpa kui<br />
tänapäeva kõige efektiivsemat,<br />
taastuva ja saastevaba kohaliku<br />
küttevormi liiki<br />
• tutvustame reklaamkampaanias<br />
osalevaid firmasid ning nende<br />
kaubamärke.<br />
• Räägime Soojuspumpade levikust<br />
Eestis ja mujal ning nende kasutamise<br />
tulevikuperspektiividest võrdlevalt<br />
teiste kütteliikidega. Toome<br />
konkreetseid praktilisi näiteid.<br />
Lisainfo: 50 86 772,<br />
espel@solo.delfi.ee<br />
Jüri Miks<br />
ESPEL-i tegevdirektor<br />
TEADE!<br />
Koerte ja kasside marutaudivastane<br />
vaktsineerimine toimub 9. juunil <strong>2010</strong><br />
järgmiselt:<br />
Valguta 10.00 - 10.45<br />
Teedla 11.15 - 12.00<br />
Rõngu 12.30 - 13.30<br />
Koerad tuua jalutusrihma otsas, kurjad<br />
koerad suukorviga. Kaasa võtta vaktsineerimistunnistus<br />
või looma pass (kui<br />
on olemas). Süstimine on kohustuslik ja<br />
märgitud aegadel ja kohtadel tasuta.<br />
Volitatud vetarst Aivar Lastik<br />
tel 513 6245.<br />
Eluteel jagub nii kiitust kui laitust,<br />
salkude sakutust, põskede paitust;<br />
mõni vigade parandus saada võib veaks,<br />
mõni hea muutub halvaks,<br />
mõni halb muutub heaks.<br />
(V.Osila)<br />
Häid soove<br />
ja õnnitlusi<br />
saavad<br />
Heljule ütelda<br />
kõik soovijad<br />
12. juunil kell<br />
12.00 Rõngu<br />
raamatukogus
MTÜ Tihemetsa Vilistlane kutsub kõiki Tihemetsa<br />
tehnikumis<br />
õppinud endisi ja praegusi<br />
õpetajaid<br />
Laupäeval, 3. juulil <strong>2010</strong> Tihemetsa<br />
VILISTLASTE KOKKUTULEKULE<br />
– TIHEMETSA 85 –<br />
Registreeru aegsasti!<br />
• osavõtutasu 100 krooni<br />
• tasuda MTÜ Tihemetsa Vilistlane arveldusarvele<br />
• SEB Pank 10 2201 1211 4010<br />
• selgitusse märgi märgusõna “kokkutulek” ning<br />
kindlasti enda nimi ja lõpetamise aasta, tüdrukud<br />
ka kooliaegne nimi<br />
NB! Kui Sul on häid mõtteid, soov abistada – anna<br />
endast teada.<br />
Mõistev suhtumine ja lisatoetus on oodatud. Sponsortoetust<br />
üle kandes lisa enda nimi, lõpetamise<br />
aasta ja märksõna „sponsor”.<br />
Jälgi kodulehte www.tihemetsa.ee<br />
Lisainfo<br />
Erna Gross, telefon 5341 4426,<br />
e-mail erna.gross@hariduskeskus.ee<br />
Kaire Piiroja,telefon 5695 4275<br />
e-mail kairepiiroja@hot.ee<br />
05. juunil kell 15.00<br />
Hellenurme kultuurimajas<br />
värvikirev omaloominguline<br />
estraad<br />
“ MUHKEL ja MUHEDAD”<br />
Lavastaja Anita Pavlova<br />
Reakuulutused<br />
Elektritööd, koduautomaatika, õhksoojuspumpade<br />
müük ja paigaldus. Järelmaksuvõimalus.<br />
Tel 520 8970.<br />
***<br />
Korstnapühkimisteenus tel 539 29 445,<br />
www.tahmatont.ee<br />
***<br />
Soodsalt paigaldan ripsmepikendusi.<br />
Info tel 53 70 8228.<br />
***<br />
Müüa hobusesõnnikut kohaletoomisega.<br />
Koorem ca 6-7 m³. Hind kokkuleppel.<br />
Info tel 56 666 473.<br />
***<br />
Müüa lõhutud küttepuid.<br />
Tel 509 3453.<br />
***<br />
Rõngus müüa 3-toaline keskküttega korter.<br />
Info tel 53323514.<br />
***<br />
Ostan ahiküttega korteri Elva kandis.<br />
Tel 56693622.<br />
01. juunil <strong>2010</strong>. a<br />
kell 12:00-17:00<br />
Lastekaitsepäeva üritus<br />
III KOOPAARU<br />
KEKSUKAS<br />
Tilga külas,<br />
Koopaaru talu õuel.<br />
Mängud, võistlused, meisterdamine, üllatused.<br />
Kaasa võtta piknikukorv ühisele lauale.<br />
Registreerimine ja info tel 51 54 765 Kristina<br />
Ruder<br />
Haldag UÜ müüb:<br />
süle- ja lauaarvuteid, nende komponente<br />
teleried, digibox’e, internetiseadmeid jpm.<br />
WWW.HALDAG.COM<br />
SEB järelmaksuvõimalus<br />
Samas internetipaigaldus, wifi seadme rent,<br />
arvutite remont ja hooldus.<br />
Info: 5535498, 56670269<br />
hallar@haldag.com;<br />
Müüa lõhutud küttepuid<br />
(lepp 400 kr/rm, kask<br />
500 kr/rm). Hind koos<br />
veoga,<br />
koorem 6 rm.<br />
Tel 5394 6271<br />
OÜ Aqua &Waste Services<br />
pakub teenuseid:<br />
* trasside ehitus<br />
* santehnilised tööd<br />
* veemõõtjate<br />
paigaldamine<br />
* kaevetööd<br />
OÜ AWS Elva,Valga mnt.7 Info<br />
tel 529 3783, e-post aws@hot.ee<br />
Sanitaartehnilised tööd,<br />
boilerite puhastus,<br />
kodumasinate remont.<br />
Info tel 56 693 722, e-mail:<br />
ovo.holtsmeier@mail.ee<br />
FIE Ovo Holtsmeier<br />
Teen transporditeenust<br />
väikekalluriga (kandevõime<br />
4 t) ja loomaveoteenust<br />
laadimistrapiga furgooniga<br />
(4 kohta, lahtiselt rohkem).<br />
Hind kokkuleppel.<br />
Info tel 56 666 473.<br />
11<br />
Rahva ees areenil: lauljad, lõuapoolikud<br />
(peaosas Andres ja Aare<br />
- peenemad preilnad)<br />
Tantsijatest: mustlased, meeskõhutantsijad,<br />
nõiad, peenemad<br />
preilnad jt<br />
Tule vaatama, sest ainult sinu<br />
najal seisab tsirkus koos ja toeta<br />
30 krooniga.<br />
Info tel 5662 2044, 5380 4299.<br />
Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!<br />
Rõngu vallamaja juures peatub pangabuss<br />
üle nädala teisipäeviti kell 9.00–10.15<br />
(II ja III kvartalis: 25. mai, 8. ja 22. juuni, 6. ja 20. juuli,<br />
3., 17. ja 31. august, 14. ja 28. september)<br />
Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole<br />
sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid.<br />
Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee. Küsige lisa 6 310 310
12<br />
MAIKUU SUDOKU<br />
8 6 2 3 9<br />
JUUNIKUU<br />
SÜNNIPÄEVALAPSED<br />
Koostaja Kunnar Lätti<br />
1 8<br />
9 6 4 7 1<br />
7 6 5 3<br />
8 2 7<br />
2 5<br />
3 1 5 2<br />
8 4 9 1 5<br />
1 3 8<br />
Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel<br />
on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita<br />
numbritega 1-9 nii, et üheski reas, veerus ega tumedama<br />
joonega piiratud ruudus poleks korduvaid numbreid.<br />
Vastus peitub hallides ruutudes.<br />
APRILLIKUU ARVRISTSÕNA<br />
LAHENDUS – 21738<br />
KUHU MINNA, MIDA TEHA<br />
21.05.<strong>2010</strong> kell 20.00<br />
Tantsuõhtu Uderna<br />
mõisas<br />
Laulab ansambel Lysille<br />
Pääse 50 krooni<br />
22.05.<strong>2010</strong><br />
KODUKANDIPÄEV<br />
Rõngu alevikus<br />
04.06. <strong>2010</strong> kell 17.00<br />
Noortekeskuse<br />
suvealguse pidu<br />
Rõngu rahvamajas<br />
4.06.<strong>2010</strong> kell 18.00<br />
Algab AARETE JAHT<br />
jalgratastel<br />
Valguta seltsimaja eest.<br />
Tule ja registreeri end<br />
mängu.<br />
Info tel 5662 4839 või<br />
e-mail merle@rongu.ee<br />
12.06.<strong>2010</strong> kell 20.00<br />
Varajane jaanipäeva pidu<br />
Teedla seltsimajas<br />
Esineb <strong>Mai</strong>mu ja Matilda<br />
näitetrupp.<br />
Tantsuks laulavad Kaia<br />
Köörna ja<br />
Anti Mehine.<br />
19.06.<strong>2010</strong> kell 15.00<br />
Rõngu Keskkooli<br />
lõpuaktus põhikooli<br />
lõpetajatele<br />
Rõngu Keskkoolis<br />
21.06.<strong>2010</strong> kell 17.00<br />
Rõngu Keskkooli<br />
lõpuaktus keskkooli<br />
lõpetajatele<br />
Rõngu Keskkoolis<br />
22.06.<strong>2010</strong> kell 20.00<br />
VALLARAHVA<br />
JAANITULI<br />
HIUGEMÄEL<br />
ansambliga Reliikvia.<br />
JÄLGIGE REKLAAMI!<br />
ANTS MÄGI<br />
26.03.1942 – 09.04.<strong>2010</strong><br />
Kirepi küla<br />
KALJU-HEINRICH TOOTSI<br />
15.07.1942 – 23.04.<strong>2010</strong><br />
Käärdi alevik<br />
LEA Melior-M KUMARIOÜ<br />
29.05.1944 info@meliorm.eu<br />
– 01.05.<strong>2010</strong><br />
http://www.meliorm.eu<br />
Rõngu alevik<br />
tel 5053470<br />
kinnistute jagamine/liitmine<br />
kinnistute ümberkruntimine<br />
planeeringute alusel<br />
geodeetilised alusplaanid planeeringuteks<br />
piirimärkide taastamine<br />
Alar Sõber<br />
513 2743<br />
alar.sober@mail.ee<br />
http://web.zone.ee/alarsober/<br />
Matuseauto tel 5638 3148.<br />
www.matuseauto.ee<br />
BERTHA LÕHMUS<br />
05.10.1928 – 01.05.<strong>2010</strong><br />
Rõngu alevik<br />
ANNE HOLTSMEIER<br />
02.02.1949 – 05.05.<strong>2010</strong><br />
Rõngu alevik<br />
Järgmine ajaleht RÕNGULANE<br />
ilmub 25 maikuu nädalal viimasel <strong>2010</strong>. nädalal.<br />
toimetaja: Silvia Rõõmussaar,<br />
OSALIE LÕVI<br />
EIN REMMELG<br />
IIU LIHU<br />
DA MARKOV<br />
IVAR OINUS<br />
SÜNDINUD LAPSED<br />
Üks silmapaar nii selge<br />
meid saadab pidevalt<br />
ja tillukene varvas<br />
meid piilub teki alt.<br />
Me südant täidab hellus<br />
ja imeline tunne,<br />
sest laps on meie ellu<br />
toon’d armastust ja õnne<br />
(Helge Lukk)<br />
RICA MARII<br />
PEETSMANN<br />
sünd. 02.04.<strong>2010</strong><br />
KÄTLIN KUDU<br />
sünd. 17.04.<strong>2010</strong><br />
SVEN-ERIC MALL<br />
sünd. 25.04.<strong>2010</strong><br />
tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee<br />
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale<br />
3. 15.maiks juuniks avaldamiseks sama kuu väljaandes
Change language