You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1<br />
Südamenädal 17.-24.04.<strong>2011</strong><br />
Sel aastal on traditsioonilise südamenädala<br />
peateemaks liikumine, mis on parim viis<br />
ennetada südamehaigustesse haigestumist.<br />
Lisaks südamehaigustele saame regulaarse<br />
kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse<br />
riski. Liikumine on vajalik igas vanuses<br />
inimestele ka töövõime tõstmiseks ja hea<br />
enesetunde saavutamiseks.<br />
Kuidas aitab liikumine südant tervena hoida?<br />
Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat<br />
toimet väga mitmete mehhanismide kaudu.<br />
Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb<br />
„halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase,<br />
väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal,<br />
paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru<br />
ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse<br />
tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale<br />
ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine<br />
meie eest teha ei saa.<br />
Kindlasti tekib nüüd paljudel küsimus – milline<br />
liikumine on südamele hea ja kui palju peaks<br />
liikuma? Kehalise koormuse liikidest on eelistatumad<br />
ühtlase koormusega tegevused:<br />
kõndimine, matkamine, kepikõnd, jooks, jalgrattasõit,<br />
tantsimine, sõudmine, ujumine, vesiaeroobika,<br />
suusatamine, uisutamine ja rulluisutamine.<br />
Seega on võimalusi väga palju ja<br />
igaüks saab nendest välja valida sobivamad.<br />
Euroopa Kardioloogide Seltsi „Terve südame<br />
valem“ soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit<br />
kõndi või 30 minutit ükskõik millist<br />
mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uuringud<br />
näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks<br />
on kõige olulisem liikumisharrastuse<br />
regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab<br />
südant hoida ka väiksema intensiivsusega<br />
regulaarne liikumine.<br />
Üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei<br />
kaitse südant. Näiteks korvpall ja teised liikumismängud<br />
võivad hasardi tingimustes<br />
viia südame ülekoormusele. Harvad pole olnud<br />
ka juhud, mil keskealine mees tuuakse<br />
infarktiga haiglasse otse palliplatsilt. Üle 40-<br />
aastastele tervisespordiga alustajatele soovitan<br />
eelnevalt teha südame koormustesti.<br />
Sellega saame näha südame- ja veresoonte<br />
käitumist kehalisel koormusel ja määrata ka<br />
optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul.<br />
Terve südame heaks tee reibast kõndi vähemalt<br />
30 minutit päevas 5-7 päeval ehk minimaalselt<br />
3-4 tundi nädalas. Kehalise võimekuse<br />
arendamiseks on vajalik teha 3-5 korda<br />
nädalas 20-60 minutit treeningut, mille intensiivsus<br />
peaks olema 60-90% maksimaalsest<br />
valla infoleht<br />
NR 4 (121) (143) aprill APRILL 2009 <strong>2011</strong><br />
LIIKUMINE HOIAB SÜDAME TERVENA<br />
TEEME ÄRA TALGUPÄEV <strong>2011</strong><br />
ealisest südame löögisagedusest. Pulsisageduse<br />
ealine maksimum on 220 lööki/minutis,<br />
sellest tuleb lahutada vanus (aastates). Nii on<br />
näiteks 50-aastase inimese pulsisageduse<br />
ealine maksimum 170 lööki minutis.<br />
Kehaline treening südame löögisagedusega<br />
70-85% maksimumist arendab aeroobset<br />
võimekust, treening 60-70% maksimumist<br />
(50-aastasel inimesel 100-120 lööki/min)<br />
annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava<br />
efekti. Pulssi loetakse randme- või<br />
kaelaarteril 15 sekundi jooksul ja saadud arv<br />
korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitav<br />
kontrollida umbes 10 minuti möödumisel<br />
tervisetreeningu alustamisest. Pulsimõõtmine<br />
on tunduvalt lihtsam pulsikellaga.<br />
Vajaliku kehalise koormuse võib saada koos<br />
igapäevaste toimetustega, kui teed vähemalt<br />
10 000 sammu päevas. Soovitan alustada<br />
väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel<br />
treppi, parkige oma auto kaugemale, tulge<br />
bussist mõni peatus varem maha. Kõik see<br />
aitab tugevdada teie tervist. Parajast koormusest<br />
annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse<br />
tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu<br />
ja une kvaliteet.<br />
Miks paljud inimesed ei liigu piisavalt?<br />
Peamise põhjusena, mis takistab noorematel<br />
inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha,<br />
tuuakse ajapuudus. Eakamatel häirivad sportimist<br />
valdavalt kõrge vanus ja halb tervis. Eelkõige<br />
peetakse treeningut efektiivseks vahendiks<br />
meeleolu parandamiseks ning kehakaalu<br />
langetamiseks. Kahjuks paljud inimesed ei<br />
seosta tervisetreeningut ja liikumist südameveresoonkonna<br />
haiguste ennetamisega, vererõhu<br />
langetamisega ning soodsa mõjuga vere<br />
kolesteroolile. „Hea“ kolesterooli tõstmiseks<br />
on liikumine üks paremaid vahendeid.<br />
Tervisetreeningu ja liikumise ärajätmist tulenevalt<br />
ajapuudusest, on sissejuurdunud<br />
vale mõtlemine, mida tuleks kindlasti muuta.<br />
See on tegelikult suur eksiarvamus, kuna<br />
liikumisest saadav lisaenergia muudab töö<br />
produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Sellest<br />
saavad hästi aru need, kes tegelevad regulaarselt<br />
tervisespordiga. Alustamiseks on<br />
vaja see lisaaeg päevaplaani sisse planeerida.<br />
Edaspidi kompenseerib liikumine ajakulu<br />
töö efektiivsusega.<br />
Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi<br />
haigusi põdevatele inimestele ja teeb<br />
mitmete haiguste all kannatajad tervemaks.<br />
Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad<br />
eakad on tervemad ja tulevad oma eluga<br />
paremini toime. Sobiva intensiivsusega<br />
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail toimub kõikjal<br />
üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. See<br />
toimub tänavu vabal teemal, korraldada võiks<br />
nii töö- kui mõttetalguid. Iga kogukond, ühendus<br />
või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab<br />
ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa<br />
kutsuda. 15. märtsist algas talgute kirjapanek,<br />
talgulistel on soovitav end registreerida 11. aprillist,<br />
selleks ajaks on suur osa talguid juba kirjas.<br />
Registreerida võiksid ka need, kellel on võimalik<br />
talguid toetada mõne tegevuse või teenusega,<br />
nagu näiteks tööriistad, transport, prügiveo korraldamine,<br />
toitlustamine, rahaline toetus või talgulistele<br />
meelelahutuse pakkumine (pillimees, ühine<br />
matk, kodukandi tutvustus jne.)<br />
Uuendusena saab tänavu alguse Eesti Rahva<br />
tiraaž 1300<br />
kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste<br />
vaevuseid ja võib vähendada ravimite<br />
(eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise<br />
vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe,<br />
suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid<br />
põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja<br />
liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama<br />
oma arstiga.<br />
Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid<br />
tunde tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm<br />
on hea aeg alustamiseks. See toob puna<br />
palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda<br />
terve ja elu elamist väärt.<br />
Margus Viigimaa, südamearst<br />
21. MAIL RÕNGU VALLA<br />
KODUKANDIPÄEV<br />
KAVA<br />
7.00 Laat Rõngu keskkooli esisel platsil. Korraldaja<br />
Rõngu Maanaiste Selts.<br />
10.00 Avamine<br />
10.15-11.30 Isetegevusprogramm. Lastele batuut<br />
ja mängud.<br />
12.00 - 13.00 Ausambajooks<br />
13.30 Autasustamine<br />
14.00-16.00 Visioonikonverents „Kuhu lähed,<br />
Rõngu?“<br />
14.00-16.00 Korvpallivõistlused täiskasvanutele<br />
16.00-17.00 Kontsert kirikus<br />
19.00-20.00 Isetegevuskava Hiugemäel<br />
20.00 Ansambel<br />
Bussi marsruut:<br />
9.00 Käärdi Rukki 3 - 9.10 Teedla - 9.15 Valguta<br />
– 9.20 Rannaküla – 9.35 Koruste bussipeatus.<br />
Tagasi kell 14.00 ja 17.00.<br />
Head rõngulased! Tulge kauplema ja omakandi<br />
rahvaga lustima!<br />
Rõngu valla allasutustel heisata lipud.<br />
JÄLGIGE REKLAAMI!<br />
AASTA TEGIJA <strong>2011</strong><br />
ANDERO VARUSON<br />
osales edukalt Tartu Kutsehariduskeskuse<br />
käesoleva õppeaasta õpilaste kutsemeistrivõistlustel<br />
keskkonnatehnika lukksepa<br />
erialal ja ta tunnistati „Aasta Tegija <strong>2011</strong>“<br />
tiitli vääriliseks ning teda autasustati nimelise<br />
auhinnaga.<br />
ÕNNITLEME!
2<br />
Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline<br />
talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks<br />
kuud. Kirjutage ja jagage oma talgulugusid ning<br />
jutustage, miks on talgutel osaletud, mida on talgutel<br />
tehtud ja mida leitud. Talgulugude kogumise<br />
veebiretkele oodatakse väga osalema koole – õpilased<br />
võiksid koguda talgulugusid vanematelt ja<br />
vanavanematelt. Talgulugusid saab sisestada<br />
13. maini Teeme Ära veebilehel www.teemeara.ee<br />
spetsiaalses aknas.<br />
Talgute, teenuste ja talguliste registreerimine,<br />
vaatamine ning lisainfo: www.teemeara.ee<br />
Küsimuste ja probleemide tekkimisel registreerimisel,<br />
lugude kirjapanekul ja teisteski küsimustes<br />
on teile abiks maakonna koordinaator. Tartumaal<br />
on sellel aastal talgute koordineeriv roll maakonnaühendusel<br />
Kodukant Tartumaa.<br />
Tänavust talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse<br />
Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti<br />
Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti,<br />
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste<br />
Liit EMSL. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna<br />
Sihtkapital.<br />
Korraldajate nimel Külli Pann<br />
Talgupäeva Teeme Ära Tartumaa koordinaator<br />
e-mail: kylli@kodukanttartumaa.ee Tel. 5323 9430<br />
VALLAVALITSUSES OTSUSTATI<br />
1. Sõlmida koostööleping Eesti Laskesuusatamise<br />
Föderatsiooniga.<br />
2. Sõlmida raamleping Tartu Spordiliiduga sporditegevuse<br />
kulude katmiseks.<br />
3. Anda kahe kinnistu omanikule nõusolek korraldatud<br />
jäätmeveoga mitteliitumiseks.<br />
4. Anda nõusolek konteinerite ühiskasutuseks<br />
kahel juhul.<br />
5. Eraldada MTÜle Monarata 31,95 eurot (499,91<br />
krooni) Tilga küla vastlapäeva korraldamise toetuseks.<br />
6. Sõlmida leping Eesti Finantsteenuste Agentuur<br />
OÜga valla fi nantsteenistuse optimeerimise<br />
eesmärgil maksumusega 1500 eurot.<br />
7. Väljastada I. Kuusmale kirjalik nõusolek ehitise<br />
tehnosüsteemide muutmiseks Kirepi külas.<br />
8. Väljastada E. Markovile projekteerimistingimused<br />
ehitise rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks<br />
Lossimäe külas.<br />
9. Kinnitada sotsiaaltoetused 7-le isikule ja toimetulekutoetused<br />
16-le isikule.<br />
10. Korraldada avatud hankemenetlus „Teenuste<br />
kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks<br />
Rõngu vallas“ ning kinnitada hankedokumendid.<br />
11. Anda nõusolek SAle Rõngu Hooldusravikeskus<br />
ruumide allüürimiseks hooldusravikeskuse<br />
endistes kontoriruumides juuksuriteenuse osutamiseks.<br />
12. Anda nõusolek naaberkinnistute omanikele<br />
jäätmekonteineri ühiseks kasutamiseks.<br />
13. Kooskõlastada ettevõtluse alustamise toetuse<br />
andmine ühele isikule.<br />
14. Sõlmida Salva Kindlustuse ASga leping Rõngu<br />
valla vara kindlustamiseks.<br />
15. Sõlmida leping ASga MTG Rõngu valla õpilaste<br />
sõidu doteerimiseks.<br />
16. Sõlmida leping Tartu Maavalitsusega algklasside<br />
ujumise algõppe läbiviimiseks.<br />
VALLAVOLIKOGUS<br />
10. märtsi volikogu istungist võttis osa 13 liiget,<br />
puudusid Tiit Kollist, Hellat Mõttus.<br />
Otsustati:<br />
• Võtta peremehetu ehitisena arvele 0,4 kV<br />
elektriliin Uderna külas;<br />
• Määrata Rõngu vallas Käärdi alevikus asuva<br />
liikluspinna nimeks Põndaku tänav;<br />
• Valida rahvakohtunikukandidaatideks Kaare<br />
Schults, Tarmo Ruder, Ants Prüüs.<br />
Võeti vastu:<br />
• Rõngu Vallavolikogu 31. augusti 2006. a<br />
määrust nr 21 „Rõngu Lasteaia „Pihlakobar“<br />
põhimäärus“ muutmine;<br />
• Jäätmehoolduseeskiri;<br />
• Rõngu valla jäätmekava <strong>2011</strong> – 2015.<br />
Kuulati ära:<br />
• vallavanem Priit Pramanni informatsioon.<br />
24. märtsil <strong>2011</strong><br />
Kohal olid kõik volikogu liikmed.<br />
Otsustati:<br />
• Määrata Rõngu valla konsolideeritud majandusaasta<br />
aruannete auditi läbiviijaks<br />
aastateks 2010 – 2012 parima pakkumise<br />
esitanud Audiitorbüroo FIDES OÜ;<br />
• Vabastada vallavalitsuse liikme ametikohalt<br />
Haimar Kallas ja kinnitada vallavalitsuse liikmeteks<br />
ja nimetada ametisse vallavanema<br />
volituste ajaks täiendavalt Kalju Hermann ja<br />
Aivar Kuuskvere.<br />
Võeti vastu:<br />
• <strong>2011</strong>. aasta vallaeelarve;<br />
• Rõngu vallavolikogu 23.12.2004. a määruse<br />
nr 22 „Rõngu valla jäätmevaldajate registri<br />
asutamine ja jäätmevaldajate registri<br />
pidamise kord“ muutmine.<br />
Toimus:<br />
• <strong>2011</strong>. aasta vallaeelarve II lugemine.<br />
Kuulati ära:<br />
• vallavanem Priit Pramanni informatsioon.<br />
SUUREMÕÕTMELISTE<br />
JÄÄTMETE KOGUMINE<br />
Rõngu valla elanikud saavad probleemseid<br />
ja suuremõõtmelisi jäätmeid tasuta ära anda<br />
28. aprillist kuni 4. maini k. a alljärgnevates<br />
kohtades:<br />
Rõngus AIA tänaval keskkatlamaja ees<br />
Käärdis RUKKI tänav 7 maja kõrval<br />
Valguta seltsimaja juures<br />
30 m³ konteinerisse saab elanikkond tasuta ära<br />
anda mööbliesemed, valamud, elektroonikaseadmed,<br />
pliidid, vanarehvid jne. Konteinerisse ei või<br />
panna ohtlikke jäätmeid ega olmejäätmeid (sh.<br />
vanad riided, jalanõud jne.<br />
OHTLIKE JÄÄTMETE<br />
KOGUMINE<br />
Tuletame meelde, et igapäevaselt saab elanikkond<br />
TASUTA ära anda ohtlikke jäätmeid<br />
jäätmejaamades, mis asuvad Rõngus vana bensiinijaama<br />
kõrval ning Teedlas töökoja hoovil.<br />
Vastu võetakse alljärgnevaid ohtlike jäätmeid.<br />
• akud<br />
• patareid<br />
• vanad ravimid<br />
• olmekeemiajäätmed<br />
• taimemürgid<br />
• värvijäätmed<br />
• vanaõlid<br />
• õlifi ltrid<br />
• ohtlikke aineid sisaldavad pakendid<br />
• elavhõbedalambid<br />
• elavhõbe<br />
Elektroonikaromusid saab igapäevaselt TASU-<br />
TA ära anda jäätmejaamas Rõngus Tehase tn 8<br />
(vana bensiinijaam). Konteinerid on varustatud<br />
infoga jäätmeliigi kohta, mida võib konteinerisse<br />
panna. Palume jälgida juhiseid.<br />
Vanarehvid saab tasuta ära anda jäätmejaamas.<br />
Palume vanarehvid panna elektroonikajäätmete<br />
konteineri kõrvale.<br />
Palve Valguta rahvale<br />
Jaanitule lõkkeplats Valguta külas on muutunud<br />
ebaseaduslikuks prügipaneku kohaks. Kui näete,<br />
et keegi sokutab oma majapidamises tekkinud<br />
jäätmeid nagu riided, jalanõud, ehitusmaterjal<br />
vms lõkkeplatsile, palun andke sellest teada telefonile<br />
5056193. Lõkkeplatsile võib viia ainult<br />
puuoksi, puitmaterjali, mis ei ole keemiliselt töödeldud<br />
(värvitud, lakitud).<br />
TEADE!<br />
Ehitusküsimustes võtab vastu Aivar Kuuskvere<br />
teisipäeviti kella 8-18<br />
EUROOPALIK JÄÄTMEKÄITLUS<br />
VÕI KIUSAMISE ERIVORM?<br />
Eesti on enamuse endise süsteemi pärandist<br />
suutnud maha jätta, kuid jäätmekäitluses toimivad<br />
mõned ammused arusaamad jõuliselt edasi.<br />
Nõukogude Liidu ajast pärisime sellise jäätmete<br />
kogumise süsteemi, mis kattis sisuliselt vaid<br />
korrusmaju – seda nii linnas kui ka maal, endiste<br />
suurmajandite ja praeguste valdade keskustes.<br />
Kõik ühepere-elamud ja suvemajad ning talud<br />
olid süsteemiga seotud ainult juhul, kui nende<br />
peremehed seda soovisid. Kuna sellistest soovijatest<br />
puudus täpne ülevaade, puudus ka võimalus<br />
öelda, kui palju majapidamisi tegelikult väljapoole<br />
kogumissüsteemi jäi. Samuti pole teada,<br />
mida nad oma jäätmetega tegid ja teevad.<br />
Jäätmekäitlussüsteemi erastamine ja mõned<br />
õppetunnid sellest<br />
Olme-tavajäätmete kogumisega tegelnud piirkondlikud<br />
ettevõtted kuulusid 1990date teise<br />
pooleni kohalikele omavalitsustele (KOV). Samal<br />
kümnendil laiemalt toimunud erastamine laienes<br />
ka jäätmekäitlusettevõtetele. Mõned tänaseks<br />
suured jäätmekäitlusfi rmad saavutasid olulise<br />
turuosa just erastamise kaudu (nt Veolia Keskkonnateenused<br />
AS). Teised osalesid erastamisel<br />
vähem, laienedes pigem uute üksuste kaudu (nt<br />
AS Ragn-Sells). Oluline on, et koos kogumistehnika<br />
erastamisega erastati täielikult ka kliendibaasi<br />
haldus – ehk erastamisest alates puudus<br />
KOVidel kogumissüsteemiga liitunutest ülevaade.<br />
Erastamine tõi kaasa kiired investeeringud kogumistehnikasse,<br />
uute konteinerite pakkumise,<br />
renditeenuse ning muud positiivset. Pigem negatiivne<br />
on aga see, et kadus sisuline ülevaade<br />
kogumissüsteemi ulatusest ja kontroll teenuse<br />
hinna üle. Arusaadavalt tegelesid erastatud ettevõtted<br />
teenuse pakkumisega neile soodsatel<br />
tingimustel – nende huvi ei olnud kiirendada<br />
taaskasutust või maksimaalselt siduda jäätmevaljaid<br />
kogumissüsteemiga. Just need aspektid<br />
said aga peatselt olmejäätmete käitluse sõlmküsimusteks.<br />
10 aastat tagasi oli ametlikult umbes 150 töötavat<br />
väikeprügilat. Nüüd on alles 5 tavajäätmete<br />
prügilat. Seega ei saa enam kuidagi toimida varem<br />
vaikimisi eeldatud lahendus, et ehk igaüks<br />
viib ise oma jäätmed kohalikku prügilasse. Tegelikult<br />
ei ole see kunagi toiminudki – ka siis, kui<br />
kohalike prügilate vahemaa jäi alla 10 km, jõudis<br />
märgatav kogus sodi ikkagi metsa. Isegi prügila<br />
lähedusse.<br />
Viimase aastakümne üks olulisemaid eesmärke<br />
on jäätmekäitluses just omavalitsuste<br />
sisulise korraldava tegevuse taastamine;<br />
jäätmevaldajate kogumissüsteemiga liitmine<br />
ja sellest ülevaate saavutamine. Ehk siis nende<br />
funktsioonide taastamine, mis erastamisega<br />
kaduma läksid.<br />
“Meil ei teki jäätmeid!” – ja 10 000 tonni prügi<br />
ühe päevaga<br />
Esimene riigi jäätmekava (Riigikogu kinnitas<br />
2002. a lõpul) hindas väljapoole kogumissüsteemi<br />
jäänute arvuks ca 270 000 inimest ehk 20%<br />
elanikkonnast. Sellisele hulgale inimestele oli<br />
jäetud õigus ise otsustada, mida oma jäätmetega<br />
teha! Loomulikult oli neil kogu aeg võimalus<br />
vastav teenus tellida. Kuid üsna olulise osa<br />
nende majapidamiste käitumismuster olnud<br />
otsese seaduserikkumise ja musta huumori<br />
ohtlik segu. Nad on oma prügikotte kandnud<br />
(ja kannavad) kuhu iganes: naaberkorrusmajade<br />
konteineritesse (kuni need kõik pole veel lukku<br />
pandud); asutuste-ettevõtete või ka üldistesse<br />
avalikesse konteineritesse; koolide, lasteaedade,<br />
bussipeatuste jms konteineritesse...<br />
Konteineritest jõuavad jäätmed küll ametlikku<br />
kogumissüsteemi, kuid kellegi teise kulul (teenusevargus!).<br />
Ülimalt hoolimatu ja harimatu (kuid<br />
levinud!) on aga jäätmete põletamine lõkkes või
PÄÄSTEAMET PALUB HOIDA LASTEL<br />
VEEKOGUDE ÄÄRES SILM PEAL<br />
Päästeamet palub täiskasvanutel<br />
hoida lastel veekogude juures<br />
silm peal ja hoiatada lapsi<br />
veekogudele minemise eest.<br />
Jääolud üle Eesti on väga erinevad,<br />
kui mõnd sissevooluta tiiki<br />
või järve katab ligi poolemeetrine<br />
kindel jääkiht, siis osad vooluveekogud<br />
ja nende suudmed on jäävabad<br />
või ilma kindla jääkatteta.<br />
Päästeamet palub eriti veekogude<br />
läheduses elavaid lapsevanemaid<br />
lastele selgitada kevadise jää ohtlikkust.<br />
“Lapsi ei tohi jätta veekogu juures<br />
järelevalveta või lubada lastel üksi<br />
kevadise veekogu äärde minna,”<br />
ütles Päästeameti ennetustöö<br />
osakonna juht Indrek Ints. Tema<br />
sõnul peavad eriti tähelepanelikud<br />
olema kuni viieaastaste laste<br />
vanemad, sest nii väikeste laste<br />
liikumine võib olla ootamatu ja<br />
laps võib hetkega kadunud olla.<br />
Väikelaps ei tee ka vette kukkudes<br />
häält.<br />
Külma vette kukkumisel on inimese<br />
vastupanuvõime vähendatud,<br />
täiskasvanu võib kaotada teadvuse<br />
minutitega. Hädasolija märkamisel<br />
tuleb helistada 112, teavitada juhtunust<br />
ning hädasolija asukohast.<br />
Appi minnes tuleb tagada enese<br />
ohutus ja liikuda hädasolija teekonda<br />
pidi. Hätta sattunule ei tohi<br />
ulatada kätt vaid mõni läheduses<br />
asunud roigas või jope. Nõrga jää<br />
peal tuleb liikuda roomates või rulludes.<br />
Käitumisjuhiseid jagab video aadressil:<br />
http://www.youtube.com/<br />
watch?v=MCmtP4_Fj6M<br />
Video ja nõuanded talvisest veeohutusest<br />
on saadaval ka aadressil<br />
http://www.veeohutus.ee/et/Veeohutus/Veeohutus-Talvel/Tegutsemine-onnetuse-korral<br />
Martin Vallimäe<br />
Päästeameti pressiesindaja,<br />
tel 628 2067, mob 5330 6009,<br />
martin.vallimae@rescue.ee<br />
ÜMARLAUD KUTSUB KÕIKI KAASA MÕTLEMA<br />
Selleaastase kodukandipäeva raames 21. mail toimub Rõngu külade ümarlaua<br />
eestvedamisel valla visioonikonverents “Kuhu lähed, Rõngu?” Konverentsile<br />
on kutsutud ja esinema palutud endised rõngulased ning Rõnguga<br />
seotud nimekad kultuuritegelased Mati Hint, Mats Traat, Agu Sisask ning<br />
endised ja praegused tippametnikud Tõnis Blank, Viljar Peep ja Jaan Tamm.<br />
Niisugune koduvallast pärit inimestega tuttavaks saamine võiks kujuneda<br />
heaks traditsiooniks ja aitaks meil kõigil väljuda igapäevamelust ning vaadata<br />
natuke avarama pilguga ennast ja oma kodukohta. Nii hea on ju öelda<br />
austusväärse inimese kohta: „Ta on ju meie oma inimene!“<br />
Mati Hint on tuntud keelemees ja kunagise vallavanema Oskar Hindi poeg,<br />
kunagiste Rõngu seltside eestvedaja ja Ülpre talu peremees. Kirjanik ja luuletaja<br />
Mats Traat on sündinud Palupera vallas, kuid ta mäletab aega, mil<br />
nõukogude võim tegi Kõverast Kõrtsist masina-traktorijaama. Jaapani keele<br />
ja kultuuri tundja Agu Sisaski isa Richard on olnud sõjajärgsel perioodil<br />
Rõngu kirikuõpetaja. Tõnis Blank on olnud Rapla maavanem ja tuntud kui<br />
ühistulise liikumise edendaja Eestis, ajaloodoktor Viljar Peep on Andmekaitse<br />
Inspektsiooni peadirektor. Praegune Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan<br />
Tamm on olnud Eesti lennunduse ajaloos pikka aega tippametnik. Nii Tõnis,<br />
Viljar kui ka Jaan on Rõngu 8-klassilise kooli vilistlased.<br />
Tammsaare on öelnud, et elu ongi üks mälestuste mälestus, aga kestmiseks<br />
on tarvis mäletada, siduda olnu olevaga ja hoida ennast, oma kodu ja<br />
kultuuri. Kindlasti ei ole täna puudus vaid rahast, vaid puudus on ka mäletamisest<br />
ja ausast mõtlemisest. Otsime ju ennekõike häid mõtteid kuulates<br />
iseennast, pidepunkte, tulevikuvisiooni ja edasiminekujõudu. Kuidas saaksime<br />
kõik kaasa aidata sellele, et Rõngu kihelkonna ja valla rahvas saaks<br />
julgelt vaadata tulevikku, kus lastel oleksid mängumaad, lasteaiad ja koolid,<br />
3<br />
küttekoldes. Kahetsusväärselt suures koguses<br />
segajäätmeid sokutatakse ka tasuta pakendi<br />
kogumiskonteineritesse, mis oluliselt takistab<br />
pakendikogumisvõrgustiku arengut. Ja kahtluseta<br />
jõuab igal aastal suur kogus jäätmeid metsaelanikele<br />
“kingiks”. Seda kõike tänu neile, kellel<br />
on “õigus” nautida suurt jäätmevabadust ja kellel<br />
“jäätmeid ei teki”.<br />
Kolm aastat tagasi osales ligi 50 000 Eesti elanikku<br />
Teeme Ära! prügikogumiskampaanias.<br />
Nad korjasid ühe päevaga kokku ligi 10 000 tonni<br />
sodi. Prügi koguse ja geograafilise jaotuse<br />
põhjal on alust arvata, et 50 000 koristajale oli<br />
“tööd” andnud ligi 100 000 inimest. Loogiliselt<br />
võttes ei tohiks sodi metsa all ja maanteekraavis<br />
olla. Kogumissüsteemiga liitunud kasutavad ju<br />
ametlikku teenust. Ja need, kes jäävad väljapoole,<br />
kinnitavad käsi südamel, et neil jäätmeid ei teki või<br />
viivad nad need suvilast linnakoju või tellivad ise<br />
jäätmeveo või …<br />
Niisiis – tuhanded tonnid sodi visatakse metsa<br />
ülelendavatelt lennukitelt!? Jätkuvalt, sest on<br />
enam kui kindel, et ka tänavu sulab lume alt välja<br />
nii mõndagi koristamisväärset.<br />
Juba 30–40 aastat tagasi saadi Lääne- ja<br />
Põhja-Euroopas aru, et prügi ulaladestamist*<br />
ei saa kuidagi pidurdada, kui elanikud ei ole<br />
ühtsel ja üsna rangel alusel kogumisüsteemiga<br />
liidetud. Eestis on see ikka veel vaidlusalune<br />
teema.<br />
Maksa-nagu-viskad ja õiglus jäätmekäitluses<br />
Korrusmajade elanikud ehk 70% Eesti elanikest<br />
on inimpõlve ja enamgi olnud seotud<br />
jäätmete kogumissüsteemiga kohustuslikus<br />
korras – igalt korterivaldajalt eraldi ei ole<br />
selleks nõusolekut küsitud. Majaühistu või<br />
hooldusfi rma jagab jäätmekäitluse tasu valdavalt<br />
korteri pindala või (harvem) elanike arvu järgi.<br />
Seega pole tasul mingit otsest seost korteris tekitatud<br />
ja konteinerisse toodud jäätmekogusega.<br />
Teoreetiliselt annaks sellise seose valvekaamerate<br />
ja kaaluga sisestusseadme jms abiga luua,<br />
kuid see on pigem tehnoloogiline ulme.<br />
Muidugi annaks jäätmekäitlust korraldada ka nii,<br />
nagu see on mõnes vanas EL maas – ehk jäätmete<br />
kogumine nn ettemakstud kottidega, mida<br />
saab osta suurematest poodidest. Äravedu on<br />
juba koti hinna sees. Pole kahtlust, mida selline<br />
skeem Eestis suuremate kortermajade juures<br />
tähendaks – lisaks ametlikult makstud kottidele<br />
oleks seal hulgi tavalisi kotte, mille eest pole<br />
makstud. See omakorda tähendaks lõputut vaidlust<br />
teemal, kes peaks nende nn anonüümsete<br />
jäätmete eest maksma.<br />
Selline maksa-nagu-viskad (Pay-As-You-Throw<br />
ehk PAYT) mudel on tuleviku jäätmekäitluse<br />
ideaal, selleks peab ühiskond valmis olema.<br />
Ka tähendab PAYT veidi laiemalt erinevaid jäätmetasu<br />
sidumise skeeme jäätmekogusega. Ka<br />
näiteks praegune Eestis korraldatud jäätmeveo<br />
mudel, kus KOV määrab nn miinimum teenusepaketi<br />
ja majapidamisel on paketi valikul teatud<br />
otsustusruum, on olemuselt PAYT. Seda erinevalt<br />
nn võrdse tasu mudelist (fl at fee), kus kõik<br />
majapidamised maksavad võrdset tasu KOVle.<br />
Nii toimub see näiteks Ühendkuningriigis, aga ka<br />
paljudes Lõuna-Euroopa maades.<br />
Eestis on korraldatud jäätmeveol probleeme sageli<br />
nn miinimumpaketi suurusega, mille määrab<br />
KOV. Näiteks eramajale mõeldud 140 l konteiner<br />
on üksikule pensionärile liig, 20–50 l kott korra<br />
kuus seda poleks. Paljud eramajade omanikud<br />
nõuavadki väga häälekalt just seda, et saaksid<br />
ise oma konteineri täituvuse üle otsustada.<br />
Ehk tasumise aluseks peaks olema kitsam<br />
PAYT mudel, mida ei ole samas võimalik rakendada<br />
kortermajadele. Seega soovivad eramajade<br />
elanikud endale eriõigusi kortermajade<br />
elanikega võrreldes. Seda nõudes jäetakse<br />
justkui tahtlikult tähelepanuta, et kortermajade<br />
elanikel ehk enamusel Eesti elanikest pole kunagi<br />
olnud ega saa ka nähtavas tulevikus olema<br />
võimalust siduda jäätmekäitluse kulu oma jäätmekogusega.<br />
Isegi kui korteriomanik on reisil,<br />
puhkusel, haiglas või lihtsalt tekitab naabrist<br />
vähem jäätmeid või sordib usinamalt, arve saab<br />
ta ikka üldisel alusel. Paljud eramajade elanikud<br />
aga kaitsevad praegu justkui mingist muistsest<br />
ajast päris õigust, mida neil pole kunagi olnud,<br />
aga mille tagajärjed on väga ohtlikud.<br />
Argo Luude, AS Veolia Keskkonnateenused juhataja<br />
kommenteeris korraldatud jäätmeveole<br />
ülemineku üsna emotsionaalseks tõusnud arutelu<br />
Hiiu Lehes (22.03.<strong>2011</strong>): “Hiiumaad katab<br />
üks Eesti parimaid pakendikogumise võrgustikke,<br />
seda nii konteinerite arvu kui ka paiknemise<br />
tiheduse mõttes. Olles ise ka nende konteinerite<br />
teenindajad, näeme, et nende sisu on üks<br />
Eesti kehvemaid – konteineritesse pannakse<br />
märkimisväärsel hulgal jäätmeid, mis sinna ei<br />
pea tegelikult kuuluma. Kui olime saanud kõigilt<br />
Hiiumaa omavalitsustelt jäätmevaldajate registri,<br />
avastasime, et tillukesel Hiiumaal on üle tuhande<br />
majapidamise, mis pole oma jäätmeid üle andnud<br />
ühelegi käitlusettevõttele ja on käidelnud<br />
oma jäätmeid mitteteadaoleval viisil.”<br />
Ka paljudes muudes piirkondades on selgunud,<br />
et korraldatud jäätmeveo rakendamise eelselt oli<br />
pool ja enamgi (isegi 70–80%!) majapidamistest<br />
väljaspool kogumissüsteemi. Paljud ei soovi liituda<br />
ka praegu, pidades liitumisega seotud teenusepaketti<br />
justkui jäätmetekitamise sunduseks.<br />
Kas siis ka näiteks kaabel-TV kliendiks hakkamine<br />
tähendab sundust 24 tundi ööpäevas telerit<br />
vaadata?<br />
Korraldatud jäätmeveol ei ole alternatiivi<br />
Mait Kriipsalu, Maaülikooli õppejõud ja teaduste<br />
doktor ütleb Keskkonnatehnikas (2/<strong>2011</strong>) Võrumaa<br />
omavalitsuste ühise jäätmekava koostamise<br />
arvukate arutelude kokkuvõttena: “Mitmel<br />
pool jõuti arutlustel järeldusele, et korraldatud<br />
jäätmeveole tõsiselt võetavat alternatiivi polegi<br />
ning see peaks toimuma kõigis omavalitsustes,<br />
olenemata suurusest ja asustustihedusest.”<br />
Sellega tuleb ainult nõustuda – ilma korraldatud<br />
jäätmeveota oleksid tegeliku teenuse<br />
hinnad märgatavalt kõrgemad ja ilma majapidamisi<br />
kogumissüsteemiga liitmata jäämegi<br />
metsast suuri prügikoguseid koguma<br />
ja koduse jäätmepõletuse mürkgaase sisse<br />
hingama.<br />
Jäätmekäitlussüsteemi olulised osad on ka<br />
jäätmejaamad ja kokkukandepunktid. Väga vähe<br />
on siiani kasutatud just nn jäätmemajade mudelit,<br />
mis aitaks vajadusel ka hajaasustuses rakendada<br />
(nagu kortermajade puhul) ühiskonteinerit.<br />
Nii väheneb küll seos konkreetse majapidamise<br />
jäätmekoguse ja tasu suuruse vahel, teisalt aga<br />
paraneb logistika, eeldatavalt paljudes kohtades<br />
ka liigitikogumise võimalused. Selliste jäätmemajade<br />
rajamist toetatakse SA KIK programmist,<br />
kuid taotlejaid on üsna napilt.<br />
Korraldatud jäätmevedu ei ole mõeldud kellegi<br />
kiusamiseks, kuid on vajalik ühiskondliku väärkäitumise<br />
ja tarbijakaitseliselt ka hinnakontrolli<br />
tagamiseks. Täielik PAYT mudel (jäätmekoguse<br />
ja tasu otsene seos) on eesmärk, kuid Eesti<br />
ühiskond ei ole selleks lähiaastatel kindlasti veel<br />
valmis.<br />
*ulaladestamine – olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes<br />
kraavides, linnalähedastes metsades,<br />
veekogude kallastel jne. ...<br />
Peeter Eek, Keskkonnaministeeriumi<br />
jäätmeosakonna juhataja<br />
Allikas: www.envir.ee
4<br />
täisealistel töökohad ja eakatel väärikas elupaik,<br />
kus oleksid ilusad kodud, lahked inimesed ja külalistel<br />
mõnus olla. Selle üle arutletaksegi kodukandipäeval<br />
Rõngu keskkoolis. Oodatud on kõik<br />
alevite ja külade elanikud põlvepikkustest lastest<br />
eakateni. Tulge kohale, teie kaasalöömine on<br />
väga oluline!<br />
Ümarlaua tegemistest saab rohkem teada kodulehelt<br />
http://www.ymarlaud.eu/<br />
Üleskutse sõnastas Anu Laas<br />
ASJATUNDJATELT SAAB TASUTA<br />
NÕU KÜSIDA KODUST<br />
LAHKUMATA<br />
• Kas tööleping peab olema kirjalik?<br />
• Firma on pankrotis, kuidas kätte saada<br />
koondamisraha?<br />
• Kust alustada abielulahutusega?<br />
• Testamenti ei ole, kes on pärijateks?<br />
• Kas liiklustrahv aegub?<br />
• Kui palju peab kohtutäitur kontole jätma?<br />
• Kuidas meest alkoholist eemal hoida?<br />
• Ülekaal, millest alustada?<br />
• Mida teha, et küüsi tugevdada?<br />
• Miks on koeral karv lahti?<br />
• Kuidas saada lahti vesirottidest?<br />
• Kas majavamm on inimesele ohtlik?<br />
• Miks korstnakivid pragunevad? jne<br />
Interneti nõuandekeskuses www.vastused.ee<br />
saab küsida tasuta ja anonüümselt<br />
nõu oma ala asjatundjatelt.<br />
Kasulikke nõuandeid leiab ka küsimuste-vastuste<br />
lugemisel.<br />
Nõu saab küsida erinevatel teemadel: tööõigus,<br />
perekonnaõigus, pärimisõigus, kindlustus, peresuhted,<br />
lemmikloomad, dieet, toitumine, kodu<br />
ja aed jne.<br />
Julgustame Teid oma probleemidele lahendusi<br />
otsima!<br />
Ain Raudsepp www.vastused.ee peatoimetaja<br />
A-PLUSSI ESIMENE AMETLIK TUUR<br />
Naistepäeval korraldas noortebänd A-Pluss oma<br />
esimese tuuri Rõngu vallas.<br />
Bändil valmis akustiliste kitarridega kaunis naistepäevakava.<br />
Selles võis ära tunda kaunid ja armastatud<br />
laulud („Käime katuseid mööda“, „Seljakotid<br />
selga“, „Tsirkus“ jne).<br />
Naistepäevatuur algas Käärdi külaseltsis, kus olid<br />
kohale tulnud eakad, et omakeskis naistepäeva<br />
tähistada. Tuur jätkus Tilga külas Koopaaru talus,<br />
kus toimus vastlatrall. Seal esinesid poisid juba<br />
oma vanas hea kuues hoogsate lugudega nooremale<br />
põlvkonnale.<br />
Bändi tuur lõppes rahvamajas naistepäevakontserdil,<br />
mis viidi läbi koos ansambli LaKaLuugi<br />
solisti ja kitarristi Olavi Juhkasoniga. Naistepäevakontserti<br />
oli vaatama tulnud suur hulk naisperet –<br />
ikkagi naistepäeval on au sees naised.<br />
Noortebänd A-Pluss tänab kuulajaid ja oma fänne<br />
ning peagi saab poisse esinemas näha nende isiklikul<br />
eksklusiivsel kontserdil Rõngu rahvamajas.<br />
Suur aitäh Olavi Juhkasonile, kes poisse juhendab<br />
ja ise naistepäevakontserdil oma esinemisega<br />
rõõmu valmistas.<br />
Rõngu rahvamaja<br />
RÕNGU NOORTEANSAMBEL A-PLUSS KÄÄRDIS<br />
8. märtsil õnnitleti Käärdi pensionäride päevakeskuse<br />
keldrisaalis märtsikuu sünnipäevalapsi<br />
ja tähistati naistepäeva. Tänu Rõngu rahvamaja<br />
juhatajale Mari-Liis Vanaisakule, kes hoolitses<br />
muusika eest, mängisid pilli ja laulsid Tauno Laks<br />
ja Raimo Riis. Peale rahvamaja juhataja ja muusikategijate<br />
olid abistajate ja toetajatena kaasas<br />
ka Ralf Nicke, Virge Rikka, Tanel Tinask ja<br />
Edward-Richard Rikka. Noorteansambel näitas,<br />
et nende repertuaar on lai ja nad oskavad esineda<br />
iga vanuserühma inimestele, ka vanemale<br />
põlvkonnale. Suur tänu esinejatele.<br />
Sünnipäevaõnnitlusi võtsid vastu Milje-Küllike<br />
Muttik, Eha Visse, Kaare Schults, Kalju-Johannes<br />
Kotkas jt. Kohvi serveeris Roosi Hagen. Suur<br />
tänu temale, Küllikesele ja teistele lauakatjatele.<br />
Päevakeskuse ja Käärdi Seltsi juhatus õnnitles<br />
kokkutulnud naisperet vana kombe kohaselt<br />
naistepäeva puhul.<br />
Oli meeleolukas ja tore pärastlõuna. Kokku oli<br />
Rõngu keskkool korraldas jälle rahvamajas Tartumaa<br />
koolinoorte VII teatripäevad. Seekord ma<br />
žüriisse ei kuulunud. Tahtsin ise pista nina teatrimaailma<br />
ja lavastada tüki lastele.<br />
Kunagi lasteaias töötades olen kirjutanud ühe<br />
asjaosalisi 26. Suur tänu kõigile. Olete edaspidigi<br />
meie üritustele oodatud.<br />
Kalev Jago<br />
Käärdi pensionäride päevakeskuse ja<br />
Käärdi Seltsi juhatuse liige<br />
VISSEL-VASSEL VASTUPÄEVA, MEIE PEAME VASTLAPÄEVA!<br />
Vastlapäev on liikuv püha ja seda peetakse alati<br />
noorkuu teisipäeval. Sellel aastal sattus vastlapäev<br />
märtsikuusse, täpsemalt 8. märtsile.<br />
Pihlakobara lasteaia kõik rühmad olid palutud<br />
kella kümneks õue, et koos vestelda vastlapäeva<br />
kommetest, nii vanaaegsetest kui ka tänapäevastest.<br />
Oli rõõm kuulda, et suuremad lapsed<br />
teadsid selle päeva kommetest nii mõndagi<br />
rääkida. Küsimuse peale: „Mis on vurr?“ vastas<br />
üks laps huvitavalt, et see on üks loom. Selle<br />
all mõtles ta ilmselt Urri „Muumioru lugudest“.<br />
Mõelda vaid, milliseid<br />
seoseid võivad<br />
lapsed luua! Õpetaja<br />
Virve rääkis lastele,<br />
kuidas vanasti linast<br />
riiet saadi ning näidisvahendina<br />
oli tal<br />
kaasas ka vanaaegne<br />
haspel ja kraas.<br />
Edasi läksime sportlike<br />
tegevuste juurde.<br />
Suurematele ja<br />
väiksematele olid<br />
planeeritud eraldi<br />
tegevused. Lepatriinud<br />
ja Mesilinnud<br />
osalesid erinevatel<br />
kelguvõistlustel, mille eesmärk oli positiivse elamuse<br />
saamine, mitte võit. Kõige lõpuks lasti ka<br />
vastlaliugu, mis pidi vana uskumuse kohaselt<br />
tagama pikad linad. Kuna väikeseid Liblikaid<br />
ja Pääsupoegi suurele mäele lasta ei saanud,<br />
proovisid nemad slaalomjooksu kelkudega,<br />
rõngast läbipugemist ning panid tööle oma pisikesed<br />
käekesed – kas minu pall läheb rõngast<br />
läbi? Kõik vastlapäevalised said tubli osalemise<br />
eest ka armsa meene, õpetajate endi tehtud medali,<br />
mille laps sai uhkusega koju viia.<br />
Ilm oli tuuline, seetõttu sobis soe hernesupp igati<br />
vastlapäeva lõunasöögiks. Magustoiduks pakuti<br />
loomulikult vastlakuklit.<br />
Kindlasti oli lastele see päev väike vaheldus<br />
tavapärasesse ellu, pealegi tuleb värskes õhus<br />
liikumine meile kõigile kasuks ning kosutab ka<br />
und. Suur tänu usinatele osalejatele. Aitäh õpetajatele,<br />
kes eelnevalt rääkisid rühmades vastlapäeva<br />
kommetest ning valmistasid lastele imearmsad<br />
medalid.<br />
Kena kevadest soovides.<br />
Riina Ostrak Rõngu lasteaia Pihlakobar<br />
Liblikate rühma õpetaja<br />
VALGUTA ALGKOOLI ÕPILASTE TUNNUSTAMINE<br />
3. VEERANDI ÕPPETÖÖ TULEMUSTE PÕHJAL<br />
Avaldada kiitust õpilastele, kes<br />
õppisid hindele „5“.<br />
Kösta Villem Tatar, Aigar Vaalmäe<br />
- 1. kl<br />
Michell Naudi - 2. kl<br />
Liisa Tatar, Celesthy Planken - 4.<br />
kl<br />
Mikk Pedaja, Agne Vaalmäe - 5. kl<br />
Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa - 6.<br />
kl<br />
Avaldada kiitust õpilastele, kes<br />
õppisid hinnetele „4“ ja „5“<br />
Marttis Laks, Kaiti Talirand - 2. kl<br />
Elsbet Pedaja, Kaisa Peetso, Anu<br />
Annikki Tuulemets - 3. kl<br />
Heiko Viksi - 4.kl<br />
Kaili Silland, Glen Põldmaa - 5. kl<br />
Timo Laineste - 6. kl<br />
Avaldada kiitust õpilastele, kes<br />
pole 3. veerandil puudunud<br />
JA EESRIIE AVANES …<br />
Alex Maalmann - 1. kl<br />
Kaiti Talirand - 2. kl<br />
Lauri Külv, Elsbet Pedaja - 3. kl<br />
Renaldo Matikainen, Kaimo Talirand,<br />
Liisa Tatar - 4. kl<br />
Mikk Pedaja, Agne Vaalmäe, Glen<br />
Põldmaa, Kaili Silland - 5. kl<br />
Siim Sepp, Gerri Tatar, Ave-Ly<br />
Kaeramaa - 6. kl<br />
Lea Pung<br />
näidendi, mille õpetaja Rita Kiiver oma õpilastega<br />
tookord kenasti lavastas.<br />
Nüüd aastate pärast juhtus taas midagi taolist.<br />
Kuna õppimiseks oli aega väheseks jäänud, olid<br />
minu lootused jälle õpetaja Rital ja tema klassil.
Pildi autor: Paula Saaremäe<br />
Rõõm oli suur, õpetaja Rita valiski ilma pikemalt<br />
mõtlemata välja 14 hakkajat poissi-tüdrukut.<br />
Ta teadis täpselt, kes tema õpilastest sobib<br />
vaatajaks, kes teatritegijaks.<br />
Valisin 1939. aasta lastelehest loo “Soovimuna“.<br />
Loo mõte oli lihtne – iga laps vajab kodu,<br />
kus ema on hea kui haldjas ja isa õiglane kui<br />
kuningas.<br />
Õpetaja Rita, õpetajaoskuste ja hea hingelise<br />
tunnetusega inimene, aitas ka õpilased osadesse<br />
sobitada. Ja nii see vaikselt peale hakkaski.<br />
Oli vaja veel süžeed toetavat muusikat, laulu ja<br />
tantsu. Tantsuõpetamises olen pisut kohmakavõitu<br />
ja lauluhäälgi pole kõige parem. Oli vaid<br />
suur tahe, mis pani edasi tegutsema. Leidsin<br />
suurepärase meeskonna, kes mind toetas ja<br />
aitas. Ringijuht Ave Holtsmeier seadis sinililledele<br />
tantsu, muusikaõpetaja Erle Mägi õpetas<br />
EMAKEEL<br />
laulud. Dekoratsioonidega aitasid mind tööõpetuse<br />
õpetaja Meelis Ilves, lasteaia direktor<br />
Maive Sinijärv ja nupukas meistrimees Urmas<br />
Kiiver.<br />
Veel suur tänu 12. klassi noormeestele Taavile,<br />
Arnole, Siimule. Muidugi huvijuht Ehale, kes<br />
mind selle mõtte elluviimisel tagant torkis.<br />
Oli huvitav ja kogemuslik meeskonnaga töötada.<br />
Lapsed tahtsid väga õppida ja esineda.<br />
Superseltskond.<br />
Meie kooli juhtkond hindab teatritegemist õpilastega<br />
ja see annab julgust edasiseks.<br />
Suur tänu ka lastevanematele, kes olid toeks<br />
ja kaasaelajaks. Siiras tänu ja kaunist kevadet<br />
kõigile!<br />
Aino Kommisaar<br />
5<br />
Nüüd igal pool on kevad.<br />
Linnas on ning maal.<br />
Kõik linnud pesitsevad<br />
praegu Eestimaal.<br />
Keel, mida rahvas räägib,<br />
on ta emakeel.<br />
See, mida sina räägid,<br />
see on eesti keel.<br />
Viivi Luik<br />
Rõngu koolis nauditi luulet<br />
Emakeelepäev, 14. märts oli kaunis ja<br />
päikesepaisteline. Sel aastal oli see ühtlasi<br />
Kristjan Jaak Petersoni 120.sünniaastapäev.<br />
Hommikut alustasime kahe<br />
ettekandega: esimene tuletas meelde<br />
emakeelepäeva sünniloo ja toonitas eesti<br />
keele puhtuse hoidmist, teine andis<br />
ülevaate Kristjan Jaak Petersoni elust ja<br />
tööst. Kasutades ära meie kooli tehnilisi<br />
võimalusi, lugesid Kätlin, Martin ja Karin<br />
tekstid ette kooliraadios. Nii said kõik õpilased<br />
ja õpetajad vaikselt kuulata selle päeva tähtsamaid sõnumeid.<br />
Traditsiooniliselt korraldasime ka etluskonkursi. 27 särasilmset noort<br />
luulehuvilist kogunesid valgusküllasesse auditooriumisse. Saalis võtsid<br />
istet ka žüriiliikmed: direktor Ene Paks, matemaatikaõpetaja Leili Jomp,<br />
muusikaõpetaja Erle Mägi ja õppejuht Riina Rästa. Lähtudes selle kooliaasta<br />
juubelitest, valisime esitatavateks autoriteks Heljo Männi (85),<br />
Olivia Saare (80), Ira Lemberi (85) ja Viivi Luige (65). Nende poeetide<br />
loomingu kohta sai eelnevalt lugeda ka II korruse infostendidelt. Nautisime<br />
koos meeleolukaid palasid ja pärast mõningast kaalumist tegi žürii<br />
tetavaks konkursi tulemused. 1.-3.klassi õpilased - I koht Kärolin Kopp,<br />
II koht Christy-Mary Kipper, III koht Enriette-Liset Paks. 4.-6.klass – I<br />
koht Rauno Paks, II-III koht Laura-Kristiina Rand ja Jakob Roots. 7.-9.<br />
klass – I koht Tiina Laineste, II koht Janno Väärsi, III koht Carmen Miks.<br />
10.-12.klass – I koht Kätlin Tatar, II koht – Liis Mardi, III koht Paula Saaremäe.<br />
Samuti jagati mõned eripreemiad: väga meeldejääva esituse<br />
eest Enar Djukovile, väga päikeselise esituse eest Laura-Liis Allasele,<br />
väga veenva esituse eest Andreas Hutrofi le. Olite kõik väga tublid!<br />
Kõige edukamad keeletundjad ja maakondlikel konkurssidel osalejad<br />
palusime väikesele magusale koosviibimisele, et kõiki veelkord tänada.<br />
Rõngu kooli emakeeleõpetajad<br />
VIII MAAKONDLIK KOOLINOORTE TEATRIPÄEV RÕNGUS<br />
Teatripäeva juhtis Liis Mardi.<br />
Nagu juba tavaks<br />
saanud,<br />
kogunesid<br />
19. märtsil<br />
Tartumaa<br />
kooliteatrid<br />
Rõngu, et<br />
välja sõeluda<br />
trupid,<br />
kes osalevad<br />
vabariiklikul<br />
koolinoorte<br />
teatrifestivalil.<br />
Teatripäevast<br />
võtsid<br />
osa Ülenurme<br />
gümnaasium,<br />
Melliste<br />
algkool-lasteaed,<br />
Kuuste<br />
kool ning Rõngu keskkool. Kanti ette kuus<br />
näidendit.<br />
Žüriisse kuulusid Meelis Hansing teatrist Vanemuine,<br />
Riina Sepma Tartu maavalitsusest,<br />
Kristiina Oomer Eesti Harrastusteatrite Liidust,<br />
Kadri Pungar Ülenurme gümnaasiumist, Mari-<br />
Liis Vanaisak Rõngu rahvamajast ning Kristina<br />
Ruder Rõngu keskkoolist. Parimate väljaselgitamine<br />
kujunes žüriile parajaks pähkliks, kuid<br />
Koerad omavahel: Markus Sammas<br />
(vasakul) ja Markus Tulf.<br />
lõpuks jõuti siiski<br />
ühisele otsusele,<br />
et vabariiklikul<br />
teatrifestivalil<br />
osalevad etendused<br />
„Kass ja koer“<br />
(Rõngu keskkool,<br />
juhendaja Eda<br />
Markov) ning<br />
„Kuhu kadus Kelli?“<br />
(Kuuste kool,<br />
juhendaja Kersti<br />
Kivirüüt). Žürii<br />
selgitas välja ka<br />
parima omaloomingulise<br />
näidendi,<br />
milleks osutus<br />
Melliste algkooli<br />
etendus „Mattius“<br />
(autor Saima<br />
Timusk). Valiti ka<br />
silmapaistvamad<br />
osatäitjad. Ühe<br />
sellise tiitli pälvis<br />
Parimaks osatäitjaks nooremas<br />
kooliastmes valiti Kaspar Klein.<br />
GLOBE TEATAB:<br />
meie kooli noor näitleja Kaspar Klein<br />
etendusest „Soovimuna“ (juhendaja<br />
Aino Kommisaar).<br />
Tänan kõiki, kes teatripäeva korraldamisele<br />
omapoolse panuse andsid.<br />
Aitäh, OÜ Rõngu Trahter, Kristina Ruder,<br />
Mari-Liis Vanaisak, Virge Rikka,<br />
Mari Jantsus, Jüri Väljaots, Siim Laineste,<br />
Arno Aavik, Paula Saaremäe,<br />
Heidi Margus, Pille-Riin Palo, Viktoria<br />
Ružina, samuti publiku lemmik<br />
– noortebänd A-Pluss ning noored<br />
tantsijad Ilona Jaanikesingi juhendamisel.<br />
Eriline tänu Liis Mardile, kelle<br />
õlul oli taas kord teatripäeva juhtimise<br />
vastutusrikas ülesanne.<br />
Teatripäeva toetasid Tartumaa Omavalitsuste<br />
Liit, AS Bacula, AS Rõngu<br />
Mahl, AS Bambona ja AS Pere Leib.<br />
Suur tänu kõigile!<br />
Uute teatrielamusteni!<br />
Eha Päiviste<br />
Rõngu keskkooli huvijuht<br />
Kevade esimene kuu tõi kaasa<br />
nii ilusaid päikeselisi sulakui<br />
ka kargeid tuisuilmu. Kuu<br />
enamikel keskpäevadel oli<br />
temperatuur üle 0 kraadi.<br />
Kõige soojem oli 14. märtsil,<br />
mil termomeeter näitas 5°C,<br />
kõige külmem kuu alguses,<br />
kui temperatuur oli -4°C. Ka<br />
maas olev lumekiht hakkas<br />
kevadkuul vaikselt sulama,<br />
kuigi nii mõnigi lumesadu tõi<br />
lumepaksusele lisa. Kõige paksem oli lumikate 27 cm ja kõige õhem 20 cm. Kindlasti algav<br />
aprillikuu viib aga lume maast ära ning kevadlilled saavad oma lehed ja õied päikesepoole<br />
sirutada!<br />
Kokkuvõtte koostasid globelased
6<br />
MAASTIKUMÄNG<br />
Laupäeval, 26. märtsil toimus Teedlas sportlik<br />
maastikumäng. Kõik, kes sellest huvitatud olid,<br />
kogunesid seltsimajja. Kuigi meid tuli sinna<br />
üsna vähe, võis mäng ikkagi alata. Orienteerumiseks<br />
anti meile kaart, millele olid ristikestega<br />
märgitud kohad, kuhu olid peidetud töölehed.<br />
Mäng võis alata. Kõik hakkasid jooksma, muidugi<br />
mitte koos - meid oli eelnevalt jaotatud<br />
gruppidesse. Töölehti oli viis, ja need olid rasketesse<br />
kohtadesse peidetud. Kui kõik lehed olid<br />
leitud ja ära täidetud, läksime ruttu-ruttu seltsimajja<br />
tagasi, et võita. Võitjateks tulid hoopis<br />
kaks poissi: Kuido ja Robi. Teiseks jäime meie,<br />
kolmandaks Kaimo ja Renaldo. Viimasteks jäid<br />
Kaiti ja Reno, kes olid kõige nooremad, aga<br />
väga aktiivsed. Nendega oli kaasas ka Piret.<br />
Olimegi kõik seltsimajja tagasi jõudnud. Jõime<br />
kuuma teed ja sõime kommi. Auhindu jagasime<br />
sõbralikult.<br />
Oli väga õpetlik ja tore päev.<br />
Külli ja Kaili Silland<br />
PENSIONÄRIDE LIIKUMINE<br />
Pensionäride liikumine on üks suur sõprusring,<br />
mis aina lookleb ja keerleb kuskil punktis, liitub<br />
uute rühmadega ning liigub ikka edasi. Eks kodukandi<br />
rahvamaja isetegevuslastega liitumine<br />
päästab igavusest, kui pensionäri viimane<br />
rõõm Punik on lihakombinaati saadetud.<br />
Meiegi Rõngu memmede rühm „Vikerkaar“ on<br />
käinud Võrus, Põlvas ja Põlgastes, Valgamaal<br />
Riidajas, Alal, Sangastes, Leigol ja Pukas. Tartumaalgi<br />
on palju kohti läbi käidud: Kongutas,<br />
Rannus, Elvas, Ülenurmel ja Alatskivil. Sõprusringiga<br />
oleme jõudnud Jõgevale, Voorele<br />
ja Peipsi äärde Kasepääle. Kaugemad sõbrad<br />
asuvad Järvamaal Oisus.<br />
Viimased toredad elamused on 12. märtsist, kui<br />
käisime Puka memmede tantsurühma „Vokiratas“<br />
viieteistkümnenda aastapäeva peol. Külalisi<br />
oli tulnud Viljandimaalt Mustlast, Valgast ja<br />
Sangastest ning meie Tartumaalt Rõngust.<br />
Peagi kutsusid saksofonihelid õnnitlejaid<br />
šampanjaklaase kokku lööma. Kohe anti päevakangelastele<br />
võimalus esinemiseks. Just<br />
kangelastele, sest rahvamaja juhataja Helgi<br />
mainis, et 15 aasta jooksul on selgeks õpitud<br />
ja tantsitud jalad tuliseks umbes 90 tantsuga.<br />
Neist parimad kuulusid sellel peol, mida juhendas<br />
Vaike, esitamisele.<br />
Iga külalisrühm ütles peale oma etteastet edasi<br />
head õnnesoovid. Kiitus ei jäänud tulemata<br />
ka Puka vallavanemalt, kes muu hulgas tänas<br />
tähtpäevalisi ka kaasalöömise eest valla üritustel.<br />
Pidu jätkus laua taga. Oli pirukat, sülti ja salatit<br />
ning kooki ja jooki anti peale.<br />
Suur aitäh peokorraldajatele! Aitäh kutsumast!<br />
Helve Roots Rõngu Vikerkaar<br />
MIS ON RÕNGU<br />
NOORTEVOLIKOGU NING<br />
MILLEGA ME TEGELEME?<br />
Rõngu noortevolikogu on 14 - 26-aastastest<br />
valla noortest koosnev aktiivgrupp ehk valla<br />
esinduskogu, mille eesmärkideks on võimaldada<br />
Rõngu valla noortel osaleda neid puudutavates<br />
otsustusprotsessides ning kaitsta<br />
valla elanike, eeskätt noorte õigusi ja huve.<br />
Rõngu noortevolikogu on senini korraldanud<br />
päris palju kordaläinud üritusi: Hiugemäe korrastustalgud,<br />
Elva väikelastekodu külastamine<br />
jõulude ajal, debatt otsustajatega, Rõngu valla<br />
koostööfoorum ja veel teisigi meeleolukaid ettevõtmisi.<br />
Hetkel on meil aktiivsemaid liikmeid<br />
kümme, paraku õpingute tõttu on üks meist<br />
juba kaugemale rännanud. Hinges ja mõtetes<br />
on ta siiski koos meiega ja toetab noortevolikogu<br />
ideid, mis kodukoha noortele ja ka vanadele<br />
paremaks paigaks teeks. Paraku on meie read<br />
veelgi hõrenemas. See artikkel siin ongi üleskutse<br />
just sulle, kes oled sisimas suure tahtega<br />
midagi head teha. Meie meeskond otsib endale<br />
meeldivaid liikmeid, kes rikastaks uudsete<br />
ideedega porist kevadet, lubatud kuuma suve<br />
ning kirjut sügist. Kui sa sooviksid oma koduvalla<br />
heaks midagi ära teha, koolitustel osaleda,<br />
üritusi korraldada või lihtsalt heas seltskonnas<br />
aega veeta, siis tule ja astu meie liikmeks.<br />
SENSATSIOONILINE KABETURNIIR<br />
Märtsikuu viimasel päeval toimus rahvamajas<br />
juba traditsiooniks saanud varakevadine kabeturniir.<br />
Sarnaselt eelmisele aastale ei olnud<br />
RÕNGU KESKKOOLI HUMOORIKAS 1. APRILL<br />
Teadupärast algab aprillikuu alati ühe krutskeid<br />
täis päevaga, mil saab tuttavatele esmapilgul<br />
üsna usutavatele asjadele vihjates nalja teha.<br />
Sellel päeval võib sõbrale mängida erinevaid<br />
vingerpusse, mille tegemisel ei pea muretsema,<br />
et keegi pahandaks. Esimesel aprillil ei<br />
solvu nalja ega humoorika ütluse peale mitte<br />
keegi. Rõngu keskkooli õpilasesindus pani<br />
sellel aastal targad pead kokku ning väljutas<br />
ideaalselt sobiliku idee varajasse reedehommikusse.<br />
Nimelt oli kõikidel klassidel võimalik<br />
parodeerida oma lemmikreklaame. Üles astuda<br />
võis üksinda või kambaga, sõbrannade või<br />
1. aprillil toimus rahvamajas<br />
rahvusvahelisele naljapäevale<br />
pühendatud sündmus<br />
Naljanumber. Siinkohal tänud<br />
kõigile rahvamaja kollektiividele,<br />
kes sel päeval araks ei<br />
löönud ja meie ettevõtmisest<br />
osa said.<br />
Õhtut juhtis Aime Vilu, kellel<br />
MEELEOLUKAS APRILLIKUU ALGUS<br />
muret osavõtjatega ning meeldivaks üllatuseks<br />
oli lisaks noortele võistlejatele koha sisse võtnud<br />
Rõngu valla kabemängu raudvara: Viktor<br />
Peep, Haljand Sööt, Teet Raudsepp, Ovo Holtsmeier.<br />
Uue näona vanade tuntud kabetajate<br />
kõrval astus üles tulevikulootus Lauri Eensalu.<br />
Nooremate kabetajate hulgas oli sentsatsiooniks<br />
viieaastane tubli kabepoiss Rait-Reinhard<br />
Russak, kes pistis rinda endast tunduvalt kogenumate<br />
kabetajatega. Hoolimata oma vanusest,<br />
võitis Rait lausa viis mängu ning pälvis<br />
eriauhinna kui noorim osavõtja. Noorteklassis<br />
tegi 11 voorus<br />
puhta töö<br />
viienda klassi<br />
poiss Kristian<br />
Eensalu, kes<br />
võitis kümme<br />
mängu ja viiki<br />
jäi ainult ühel<br />
korral. Esikolmik<br />
kujunes<br />
noorteklassis<br />
järgnevalt: 3.<br />
koht Raimo<br />
Riis, 2. koht<br />
Allan Riim ja<br />
1. koht kuulus Kristian Eensalule.<br />
Täiskasvanute tulises kabemängus jagunesid<br />
kohad järgmiselt: 3. koht Haljand Sööt, 2. koht<br />
Teet Raudsepp ja 1. koht Viktor Peep.<br />
Siinkohal suur tänu kohtunik Celia Arrasele,<br />
kes on meid igal aastal kabemängudel varmalt<br />
aidanud. Kohtumiseni kõigi kabehuvilistega<br />
juba sügisel.<br />
Rõngu rahvamaja<br />
olid varuks huvitavad<br />
ülesanded<br />
ja katsed kõigile<br />
külalistele. Samuti<br />
said pidulised näha<br />
tagurpidi pööratud<br />
tantsunumbrit<br />
„Grease“, mis publikut<br />
tublisti naerutas.<br />
Sensatsiooniline<br />
oli see,<br />
et rahvamaja<br />
lavalaudadel<br />
astus esmakordselt<br />
üles memmede rokkbänd<br />
„Viis vaprat<br />
vanaema“, nende<br />
lugu „Kikilips“ oli<br />
väga mõnus kuulata<br />
Me oleme samuti noored ja ei tee vaid tõsist<br />
tööd ega ragista vahetpidamata ajusid. Noortevolikogus<br />
saab naerda ja naljatleda, koguda<br />
energiat ning maandada pingeid kõige muu asjaliku<br />
kõrvalt. Huvitundjad võivad kiigata meie<br />
kodulehele http://noortevolikogu.rongu.ee. Kui<br />
aga on soov liituda, saada täpsustavat informatsiooni<br />
või vastuseid tekkinud küsimustele,<br />
võite võtta ühendust Rõngu noortevolikogu esimehe<br />
Heidi Margusega.<br />
Rõngu Noortevolikogu liige Eliise Viilu<br />
sõpradega. Hoolimata kesisest osavõtust hõljus<br />
hommikustest esinemistest siiski humoorikat<br />
salapära ja terve koolimaja täitus imetabase<br />
naerukihinaga. Parimad esinejad said ka<br />
vastavalt tasustatud - kotiga beebiporgandeid,<br />
karbiga Lotte mõngleid ning kamaluga lusti ja<br />
võidurõõmu esinemisest. Õpilaste imestuseks<br />
olid seinale ja tualettide ustele ilmunud ka paberid<br />
teatega, et seoses ilmastikuoludega on<br />
tualeti kasutamine aasta lõpuni keelatud. Eks<br />
ole naljahambad ka koolipere hulka ilmunud.<br />
Rõngu Keskkooli ÕE liige Eliise Viilu<br />
ja vaadata. Samuti kostitas<br />
noorte rahvatantsurühm „Pärast<br />
Poole“ publikut omatehtud<br />
tordiga, kuna rühmal täitus<br />
esimene tegevusaasta. Õnne<br />
„Pärast Poolele“.<br />
Rõngu rahvamaja
PRAGUNEV MUNAKOOR ON UUE, SÜNDIVA ELU SÜMBOL<br />
Sel aastal laskis kevad ennast kaua oodata.<br />
Kõrged hanged tundusid otsekui talve jäätunud<br />
monumendid, mis ei tahtnud meie õues<br />
kevadele teed anda. Meie süda aga igatses<br />
juba ammu midagi muud – päikest, soojust<br />
ja valgust. Kõike seda, mis annab võimaluse<br />
talveunest ärkavale elule.<br />
Ülestõusmispühade sõnum on selle kevade<br />
sõnumiga tihedalt seotud. Valguse võit<br />
pimeduse üle ja elu võit surma üle on see,<br />
mis lubab rõõmustada, vaatamata kõigile takistustele.<br />
Mitmed kevade ja tärkava elu sümbolid on<br />
nende pühade mõtet edasi andmas. Mune ja<br />
tibusid koos tärkavate lilledega, jänkupoegi ja<br />
pajuurbi näeme nii postkaartidel kui kodude<br />
kaunistuses.<br />
Paljudel on kombeks enne pühi puistata lillepotti<br />
muruseemet või viljateri, mis peagi tärkavad.<br />
Surnuna tunduvast seemnest sünnib<br />
uus elu. Ka looduses kui Jumala loomingus<br />
peitub usuline potentsiaal, mille kaudu<br />
on võimalik selle Loojani jõuda.<br />
On tore ja sümboolne, et ülestõusmisp<br />
üha langeb kevade algusele,<br />
mis toob endaga kaasa soojuse,<br />
päikese ja elu tärkamise.<br />
Uue elu sündimise imet on meil ju<br />
tegelikult sama raske taibata, kui<br />
mõista Kristuse surnuist ülestõusmise<br />
imet. Mõlemat kingitust, nii meile<br />
antud elu kui igavese elu võimalust,<br />
saame aga tänuga ja usus vastu<br />
võtta.<br />
Ülestõusmispühad on oma sõnumiga<br />
kõige olulisemad pühad kirikuaastas.<br />
Nad on kulminatsiooniks pühadetsüklile,<br />
mis algas jõuludega.<br />
Jeesuse sünd, ristisurm, millele mõtleme<br />
Suurel Reedel, ja ülestõusmine<br />
kuuluvad kokku. Ülestõusmiseta<br />
oleks tema surm olnud sarnane<br />
mistahes õilsa surmaga oma ideede<br />
HEAD INIMESED!<br />
30. aprillil<br />
kell 12.00 - 15.00<br />
Tilga külas asuva<br />
SIKAMÄE (TÕNISE) KALMISTU<br />
HEAKORRATÖÖD<br />
Ootame abistavaid käsi Sikamäe<br />
(Tõnise) kalmistule.<br />
Võimalusel kaasa<br />
võtta kas trimmer, saag,<br />
luud või reha.algulisi<br />
kosutame sooja tee ja<br />
pirukatega.<br />
eest. Kuid tänu ülestõusmisele on see lunastav<br />
surm, mis on puudutamas kogu inimkonda<br />
ja muudab kaduva kadumatuks.<br />
Nii nagu pragunev munakoor on sündiva elu<br />
sümbol, on Jeesuse avanenud ja tühi haud<br />
uue elu sündimise märgiks kõigile, kes sellesse<br />
usuvad.<br />
Neile, kes tahavad seda enese jaoks reaalsuseks<br />
tunnistada, ei piirdu ülestõusmispühad<br />
üksnes rõõmuga värvilistest munadest või<br />
ikka soojemaks muutuvast kevadilmast, vaid<br />
saavad uue tähenduse lootuste<br />
silmapiiri avanemisega<br />
üle maise ja nähtava.<br />
Soovin kõigile Rõngu valla<br />
inimestele väga õnnistatud<br />
ülestõusmispühi!<br />
EELK Valga praostkonna<br />
vikaarõpetaja Lea<br />
Kärson<br />
Müüa lõhutud<br />
küttepuid<br />
(lepp 400 kr/rm,<br />
kask 500 kr/rm).<br />
Hind koos veoga,<br />
koorem 6 rm.<br />
Tel 5394 6271<br />
Katuste ehitus<br />
ja remont<br />
tel: 58 32 3665<br />
Sanitaartehnilised tööd<br />
boilerite puhastus,<br />
kodumasinate remont.<br />
Info tel. 56 693 722<br />
FIE Holtsmeier<br />
Eesti Erametsa OÜ<br />
ostab<br />
metsakinnistuid,<br />
tel 50 72 544,<br />
www.erametsa.ee<br />
Järelveetav puulõhkuja,<br />
kahesüsteemne.<br />
Töötab bensiini ja<br />
elekri pealt.<br />
Max tööpikkus 60 cm.<br />
Kiilu kiirus 4s.<br />
Lõhkumisjõud 3,5 t.<br />
Hea mugav kasutada<br />
nii kodus, kui ka<br />
mesas, tänu kiirele<br />
transpordile.<br />
Hind: 2 350 € (36769.51 EEK)<br />
Ardi Märs tel 5661 5504<br />
7<br />
Info: Kristina Ruder tel 515 4756,<br />
Tarmo Ruder tel 5621 5215<br />
EhitusEST OÜ<br />
Üldehitus- ja<br />
remonttööd, maalritööd,<br />
plaatimistööd,<br />
sanitaartehnilised tööd.<br />
Ehituse<br />
omanikujärelevalve.<br />
Tel 506 7848<br />
e-post: ehitusest@gmail.com
8<br />
Koostaja Kunnar Lätti<br />
APRILLIKUU RISTSÕNA<br />
PAREMALE: 1. Laulja (eesnimega). 11. Tina. 12.<br />
Sidesõna. 13. Köögivili. 15. Riik Euroopas. 17. Eesliide<br />
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 (eel-, eest-, ette-). 18. Roheline seep. 19. Tele-<br />
visioon. 21. Taluhoone. 23. Imaginaarühik. 24. Küla<br />
Lääne-Virumaal. 25. LAHENDUSSÕNA. 29. Agara.<br />
11 12 13 14<br />
30. Endine maletaja. 31. Niinimetatud. 32. USA<br />
luureorganisatsioon. 33. Osa ooperist. 35. Isikuline<br />
15 16 17<br />
asesõna. 36. Kauplus Rõngus 37. Oskar Luts. 38.<br />
Rooma number seitse. 40. Küsisõna. 41. Kohamäärus.<br />
18 19 20 21 22 23 24<br />
42. Soome-Eesti kirjanik (1878–1956). 44. Mag-<br />
netilise induktsiooni mõõtühiku tähis SI-süsteemis.<br />
25 26 27 28 45. Sõiduki osa. 47. Issanda aastal (Ladina k. lüh.).<br />
48.Inglise tiitel.<br />
29 30 31 ALLA: 1. Ringkiri. 2. End. näitleja (eesnimega). 3.<br />
Rohttaim. 4. Sidesõna. 5. Noot. 6. Kreeka täht. 7.<br />
32 33 34 35 Tänav Rõngus. 8. Detsibell. 9. Aar. 10. Näitlejatar<br />
(in.+ nimi). 14. Planeet. 16. Vene automark. 17. Puu.<br />
36 37 37a 38 39 40<br />
20. Eakas. 22. Riid. 26. Tee (Ladina k.). 27. Linn<br />
Soomes. 28. Jõgi Moldovas. 34. Tegi lahti. 35. Toiduaine.<br />
41 42 43 44<br />
37. Doonau lisajõgi. 37a. Looduskaitse. 39.<br />
Meesnäitleja. 43. Lantaan. 46. Voolutugevuse ühiku<br />
45 46 47 48<br />
tähis SI-süsteemis.<br />
LAHENDUS HALLIDES RUUTUDES. MÄRTSIKUU SUDOKU LAHENDUS – 52814<br />
Korstnapühkija www.tahmatont.ee tel 5392 9445.<br />
***<br />
Ostame ja viime ära vanametalli!<br />
Vajadusel võtame raskesti äraveetavad/kättesaadavad konstruktsioonid<br />
osadeks. Samuti aitame ära viia vanu autoakusid. (Transport<br />
tasuta) Info: 53 567 062.<br />
***<br />
BioMari OÜ pakub hooajatööd aiandis, Rõngu vallas. Tel. 5625<br />
9022, cv saata triin@biomari.ee<br />
***<br />
Müüa lõhutud küttepuid. Tel 5093 453; 7654 300<br />
MAIKUU ÕNNESOOVID<br />
KUHU MINNA,<br />
MIDA TEHA<br />
21.04.<strong>2011</strong> kell 16.00<br />
Kevadkontsert<br />
Valguta seltsimajas<br />
Esinevad seltsimaja laste- ja<br />
noorteansambel<br />
ning noortekeskuse noored.<br />
25.04.<strong>2011</strong> kell 18.00<br />
Jüripäeva tähistamine<br />
Valguta kooli pargis.<br />
29.04.<strong>2011</strong> kell 18.00<br />
Soffaõhtu<br />
Valguta seltsimaja Piljardi saalis<br />
30.04.<strong>2011</strong> kell 10.00<br />
Ühine kepikõnd<br />
Kogunemine Rõngu rahvamaja<br />
juures.<br />
6.05.2010 kell 18.00<br />
Perepidu Valguta kooli saalis<br />
7.05.<strong>2011</strong> kell 11.30<br />
Emadepäeva kontsert<br />
Teedla seltsimajas.<br />
8.05.<strong>2011</strong> kell 12.00<br />
Emadepäeva kontsert<br />
Valguta seltsimajas.<br />
13.05.<strong>2011</strong> kell 16.00<br />
Piljarditurniir Rõngu rahvamajas<br />
14.05.<strong>2011</strong> kell 12.00<br />
Kevadrull Valguta kergliiklusteel<br />
Kavas rulluisutamise ja jalgrattasõidu<br />
võistlus.<br />
Parimatele auhinnad<br />
21.05.<strong>2011</strong><br />
KODUKANDIPÄEV<br />
Rõngu alevikus<br />
Melior-M OÜ<br />
Olete oodatud Teeme ära<br />
raames 7. mail algusega<br />
kell 10.00 Rõngu kirikusse<br />
talgutöödele.<br />
Kavas kiriku siseruumide<br />
koristamine ja akende pesemine.<br />
Osavõtjatele talgusupp.<br />
Soovitav on kaasa võtta oma<br />
töövahendid.<br />
Kohtumiseni talgutel!<br />
Avaldame kaastunnet Anu<br />
Laasile ema<br />
VALVE ALEPI<br />
kaotuse puhul.<br />
Südamlik kaastunne<br />
lähedastele.<br />
Tilga küla elanikud<br />
HILMA VALDONEN<br />
01.03.1927 – 11.03.<strong>2011</strong><br />
Lossimäe küla<br />
ALIIDE-DELINA<br />
DEDOVA<br />
08.04.1914 – 12.03.<strong>2011</strong><br />
Käärdi alevik<br />
info@meliorm.eu<br />
http://www.meliorm.eu VALVE ALEP<br />
tel 5053470<br />
28.01.1929 – 18.03.<strong>2011</strong><br />
Tilga küla<br />
KIRIKUTEATED<br />
Palju õnne<br />
vanematele!<br />
EELK Rõngu Mihkli koguduses:<br />
22.04. kl 11.00 Suure Reede jumalateenistus.<br />
24.04. kl 11.00 1. Ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga.<br />
1.05. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.<br />
8.05. kl 11.00 jumalateenistus ilma armulauata.<br />
15.05. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.<br />
Alates Suurest Reedest oleme kogunemas taas suures kirikus.<br />
Leeritunnid toimuvad endiselt pastoraadis kantselei ruumis kuu 1. ja<br />
3. pühapäeval kl 12.30.<br />
Järgmine ajaleht RÕNGULANE<br />
ilmub 20 maikuu nädalal viimasel <strong>2011</strong>. nädalal.<br />
toimetaja: Silvia Rõõmussaar,<br />
E LÕVI<br />
EMMELG<br />
HU<br />
ARKOV<br />
OINUS<br />
tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee<br />
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale<br />
5. 15.maiks aprilliks avaldamiseks sama kuu väljaandes
Change language