RÃµngu Keskkooli arengukava 2012 - 2014

Kinnitatud 

Rõngu Vallavolikogu 

9. veebruari 2012. a määrusega nr 1 

ARENGUKAVA 

2012 -2014

Rõngu Keskkool. Arengukava 2012-2014 

SISUKORD 

Sissejuhatus 3 

1. Üldandmed 4 

2. Hetkeseis ja arengueeldused 4 

2.1 Õpilaste koosseis 4 

2.2 Pedagoogiline kaader 5 

2.3 Õppetöö analüüs 5 

2.3.1 Õppetöö korraldus 5 

2.3.2 Õppetöö tulemused 6 

2.4 SWOT analüüs 9 

3. Visioon, missioon, kooli eesmärk ja väärtused 11 

4. Kooli arenduse võtmealad ja indikaatorid 12 

5. Tegevuskava 2012 – 2014 13 

6. Õpetajate täiendkoolituse kava 20 

7. Arengukava uuendamise kord 23 

2


SISSEJUHATUS 

Rõngu Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arenduse põhisuunad ja 

valdkonnad aastateks 2012-2014, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. 

Arengukava lähtub kehtivatest riiklikest õigusaktidest, Rõngu valla arengukavast aastateks 2007- 

2020, Rõngu Keskkooli põhimäärusest ning Rõngu Keskkooli sisehindamisaruandes 

määratletust. 

Rõngu Keskkooli arengukava käsitleb kooli hariduslikke taotlusi, eesmärke ja nende saavutamise 

teid põhi- ja üldhariduses. 

Arengukava on koostatud nii, et see tagaks õppeasutuse tegevuse jätkusuutliku tasakaalustatud 

arengu, aitaks toime tulla õppeasutuse ees seisvate strateegiliste muutustega ning tagaks 

õppeasutuse parema toimimise ja õppekvaliteedi paranemise. 

Õppeasutuse järjepidev areng tagatakse eesmärkide saavutamise, saavutamise teede ja olukorra 

hindamiseks mõõdikute määratlemise kaudu õppeasutuse arengukava tegevuskavas. Arengukava 

tegevuskavas esitatud eesmärkide tulemuslikkuse mõõtmiseks on sõnastatud mõõdikud, mille 

kaudu hinnatakse ja analüüsitakse saavutatud tulemusi. 

Arengukava on aluseks üldtööplaanile, milles esitatakse arengukavas olevate eesmärkide 

realiseerumine läbi konkreetsete tegevuste ja nende tegevuste rakendamise. Üldtööplaanis 

kavandatakse üheks õppeaastaks detailsemad tegevused meetme saavutamiseks, sõnastatakse 

mõõdetavad tulemused, esitatakse tegevuste tähtajad ja tegevuste eest vastutavad isikud. 

Kooli arengukava ettevalmistusprotsessi olid kaasatud kooli personal, õpilasesindus ja 

hoolekogu. 

Arengukava tuleb vaadelda muutuva õigusruumi kontekstis ja arvestades, et tulevikus toimuvad 

muudatused majanduskeskkonnas ja õiguslikus regulatsioonis võivad mõjutada ja muuta meie 

prioriteete eesmärkide ja tegevuste osas. 

3


1. ÜLDANDMED 

Rõngu Keskkool on munitsipaalõppeasutus, mis lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi 

õigusaktidest, kooli põhimäärusest ning Rõngu Vallavolikogu ja Vallavalitsuse 

koolikorralduslikest õigusaktidest. Kool asub Tartumaal, Rõngu alevikus, Puiestee tn 19. 

Rõngu Keskkooli hoone on täielikult renoveeritud ja Rõngu vallale üle antud 11.01.2011. a. 

Kooli renoveerimise käigus ehitati juurde algklasside õppehoone. Koolis on lisaks tavaklassidele 

muusikaklass/auditoorium, õppekabinetid, arvutiklass, rühmaõppeklassid, medõe kabinet, 

tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ning kodunduse klassid. Spordihoones on jõusaal, aeroobikasaal, 

spordisaal, riideruumid koos duši, WC ja saunaga ning kehalise kasvatuse tundideks vajaliku 

spordiinventari ruum, suusaruum ja kehalise kasvatuse õpetajate kabinet. Spordihoones asub ka 

huvijuhi kabinet. 

Õppetöö toimub kooli õppekavade alusel ühes vahetuses. Õpilaste toitlustamine toimub 

koolihoones koolisöökla ruumides. 

Õpilasi on 1. detsembri 2011. a. seisuga koolis 210, enamik õpilasi elab Rõngu vallas, teistest 

omavalitsustest käib koolis 31 õpilast. 

2. HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED 

2.1. Õpilaste koosseis 

1.detsembri 2011. a seisuga on Rõngu Keskkoolis 210 õpilast, klassikomplekte 13. 

Tabel 1. Õpilasi kooliastmeti 2011/12 ja prognoos aastateks 2014 – 2015 

Kooliaste 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 

I kooliaste (1.-3.kl.) 49 52 52 67 

neist 1.klassi 19 19 19 24 

II kooliaste (4.-6.kl.) 56 49 52 52 

III kooliaste (7.-9.kl.) 60 56 56 52 

neist 9.kl.lõpetajaid 31 20 16 20 

Gümnaasium 45 58 63 65 

neist 10.klassi 8 20 25 25 

KOKKU 210 215 223 236 

2.1.1 Õpilaskonna koosseisu tugevad küljed 

1. Põhikooli osas optimaalne õpilaste arv, mis võimaldab 

õpetajatel läheneda õpilastele individuaalselt 

selgitada välja ja arvestada õpilaste eripäraga (arenguvestlused, õpilast toetav 

võrgustik) 

rakendada edukalt tugiõppesüsteemi 

integreerida erivajadustega õpilased tavaklassi. 

2. Gümnaasiumi õpilaste arv on küll langenud, kuid uute õppesuundadega alustamine loob 

võimaluse huvi tekkimiseks naabervaldade õpilaste hulgas ja stabiilseks õpilaste arvu kasvuks. 

3. 10. klassi astujate konkurss võimaldab komplekteerida gümnaasiumiklasse heal tasemel 

õpilastega. 

2.1.2 Õpilaskonna koosseisu nõrgad küljed 

1. Õpiraskustega laste arv kasvab. 

2. Gümnaasiumi osa õpilaste arv on hetkel väike. 

4


2.2 Pedagoogiline kaader 

Rõngu Keskkoolis on 42 töötajat, neist pedagoogilisi töötajaid 30 ning haldus- ja teenindava 

personali koosseisus 12 töötajat. Pedagoogilise kaadri olulisematest karakteristikutest annab 

ülevaate tabel 2. 

Tabel 2. Pedagoogilise kaadri olulisemad karakteristikud seisuga 01.12.2011 

Arvudes Protsentides 

Sugu Naine 26 87% 

Mees 4 13% 

Vanus Alla 30 aastased 3 10% 

30 – 39 aastased 5 17% 

40 – 49 aastased 7 23% 

50 – ja vanemad 15 50% 

Haridus 

Pedagoogiline 

26 87% 

kõrgharidus 

Neist omandab 1 3% 

kõrgharidust 

Keskharidus 1 3% 

Kutsekeskharidus 2 7% 

Pedagoog- metoodik 1 3% 

Ametijärk Vanempedagoog 5 17% 

Pedagoog 22 73% 

Noorempedagoog 1 3 % 

Kvalifikatsioonita 1 3 % 

Tööstaaž Rõngu Alla 5 aasta 8 27% 

Keskkoolis 5 – 9 aastat 7 23% 

10 – 19 aastat 6 20% 

20 – 29 aastat 4 15% 

30 ja enam aastat 4 15% 

2.2.1 Õpetajaskonna tugevad küljed 

1. Õpetajate kaader on aastate lõikes püsinud stabiilsena, mis tagab kindlustunde. 

2. Õpetajaskond on huvitatud pidevast sise- ja täiendkoolitusest. 

3. Aktiivne osalemine kooli arendustegevuses. 

4. Õpetajate järjepidev tegevus õpilaste toimetuleku nimel. 

2.2.2 Õpetajaskonna nõrgad küljed 

1. Noorte õpetajate (alla 30 a) väike osakaal. 

2. Teaduskraadiga õpetajate vähesus. 

2.3 Õppetöö analüüs 

2.3.1 Õppetöö korraldus 

Põhikooli osas õpetatakse õppeveerandite süsteemis. Uued klassikomplektid (1. klassis) 

komplekteeritakse eelkõige oma piirkonna õpilastest. Vabadele kohtadele põhikooli klassides 

võtab kool täiendavalt õpilasi juurde teistest piirkondadest. Õpilased õpivad riikliku õppekava 

alusel. 

Gümnaasiumi osas õpetatakse 35-tunnise mahuga kursuste kaupa. Kursuste hindamine toimub 

õppeperioodi vältel läbiviidavate arvestustööde alusel. Õpilased õpivad riikliku õppekava alusel. 

5


Tugevused 

1. Kool juhindub demokraatlikest koostööprintsiipidest kaasates lapsevanemaid ning 

õpilasesindust. 

2. Õpilaste osalemine õppetöövälistes tegevustes kooli, maakonna ja vabariigi tasandil. 

3.Töötavad õpiabisüsteemid 

kõneravi 

õpiabirühmad 

psühholoogiline abi 

sotsiaalpedagoogi tugi 

tugiõppetunnid 

individuaalsed konsultatsioonid õpilastele 

pikapäevarühm 

tihe koostöö õpiraskustega õpilaste vanematega 

4. Edukad põhikooli lõpetajad asuvad õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, Miina Härma 

Gümnaasiumisse, Nõo Reaalgümnaasiumisse. 

Probleemid 

1.Üksikute õpilaste poolt koolikohustuse täitmise eiramine ja vähene õpimotivatsioon. 

2.Edukate põhikooli lõpetajate õppima asumine Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, Miina Härma 

Gümnaasiumisse ja Nõo Reaalgümnaasiumisse. 

2.3.2 Õppetöö tulemused 

I Põhikool 

Tabel 3. 3. klassi tasemetööde tulemused 

õppeaasta Eesti keel 

(keskmine hinne) 

Matemaatika 

(keskmine hinne) 

Riik Kool Riik Kool 

2008/09 4,3 3,7 4,1 3,7 

2009/10 - - 4,1 4,1 

2010/11 3,9 3,7 4,2 4,1 

Tabel 4. 6. klassi tasemetööde tulemused (keskmised hinded) 

õppeaasta Eesti keel Matemaatika 


2008/09 3,6 3,4 3,2 2,3/3,1 

2009/10 4,1 3,9 - - 

2010/11 4,1 3,9 3,2 2,9 

Vabariiklike tasemetööde eesti keelest ja matemaatikast 3. ja 6. klassidele tulemused on 

keskmiste hinnete põhjal igati rahuldavad (vt. tabel. 3 ja tabel 4). Juba kahe viimase õppeaasta 

tulemuste võrdlemisel on näha, et tulemused on kõikuvad. See on tingitud õpilaskontingendi ja 

ka tööde raskusastmete erinevusest, samuti aine eripärast, kus õpitulemusi mõjutavad tugevalt ka 

õpilaste individuaalsed eeldused. 

Tabel 5. Põhikooli lõpueksamite tulemused 

õppeaasta Eesti keel Matemaatika 

Keskmine hinne Keskmine hinne 


2008/09 4,2 4,0 3,5 3,4 

2009/10 4,1 4,0 3,7 3,6 

2010/11 3,6 3,75 3,1 3,1 

6


Tabel 5 kajastab põhikooli lõpueksamite tulemusi võrrelduna vabariikliku valla ja väikelinnade 

koolide keskmise tulemusega, eesti keele ja matemaatika eksam on kõikidele lõpetajatele 

kohustuslik, ülejäänud õppeainetest on lõpetajal valida üks õppeaine, milles soovib eksamit 

sooritada. Tulemuste võrdlusest on näha, et eesti keele ja matemaatika tulemused on vabariiklike 

tulemustega samal tasemel. 

Riigieksamite tulemused on vastavuses õpilaste võimete ja riiklikus õppekavas (edaspidi RÕK) 

nõutavate tulemustega. 

Põhikooli lõpetanutest jätkab õpinguid 10 viimase aasta keskmise tulemuse põhjal 98 %. Oma 

koolis jätkasid õpinguid 2009. a — 37 %, 2010. a — 52 %, 2011. a — 38 % lõpetajaist. 

II Gümnaasium 

Tabel 6. Gümnaasiumi riigieksamite tulemused 

Õppeaine 2008/09 2009/10 2010/11 

Keskmine tulemus Keskmine tulemus Keskmine tulemus 

Riik Kool Riik Kool Riik Kool 

Eesti keel 59,2 59,2 60,4 67,1 59,2 60,5 

Matemaatika 52,7 31,2 60 53,6 57,1 49,4 

Inglise keel 67,4 66,5 67,3 66,7 72,0 67,4 

Bioloogia 63,7 58,4 60,5 82 60,0 64,3 

Keemia 67,3 65,3 65,1 76,8 65,9 70,8 

Ajalugu - 62,3 55 65,9 - 64,4 

Geograafia 55,1 56 61,8 70,8 59,4 42,1 

Ühiskonnaõpetus 62,4 55,1 64,1 59,2 67,7 70,1 

Gümnaasiumi riigieksamite punktide osas (tabel 6) on selgelt näha kooli keskmiste näitajate tase 

võrreldes riiklike punktidega. 

Rõngu Keskkooli 18 lennu lõpetajate sama aastanumbri edasine käekäik on toodud tabelis 7. 

Tabel 7. Rõngu Keskkooli lõpetajate edasine käekäik. 

Õppeaasta Lõpetajate Kõrgkool Kutsekool Eesti Tööle Muu 

arv 

Kaitsevägi 

1992/1993 18 10 1 - 5 2 

1993/1994 13 6 2 - 4 1 

1994/1995 13 5 6 - 2 - 

1995/1996 14 7 3 - 2 2 

1996/1997 12 10 1 1 - - 

1997/1998 14 4 8 - - 2 

1998/1999 14 7 5 2 - - 

1999/2000 10 6 4 - - - 

2000/2001 15 4 9 - 1 1 

2001/2002 12 6 5 - - 1 

2002/2003 6 5 - - 1 - 

2003/2004 16 7 4 3 2 - 

2004/2005 9 7 2 - - - 

2005/2006 13 4 6 - 3 - 

2006/2007 12 2 4 - 4 2 

2008/2009 19 10 5 1 2 1 

2009/2010 16 12 1 1 2 - 

2010/2011 23 13 6 - 3 1 

7


Kõigi aastate keskmise tulemusena jätkab samal aastal õpinguid kõrgkoolis 249 lõpetajast 125 

ehk 50%. Tööleminejate osakaal on viimaste aastate jooksul jälle tõusnud eelkõige välismaale 

tööle suunduvate lõpetajate arvelt. Kokku on tööle minejaid 31 ehk 12% lõpetajate üldarvust. 

III Õpilaste saavutused 2010/11 õa-l 

Viimasel õppeaastal on märgatavalt tõusnud õpilaste osalemine maakondlikel ja riiklikel 

võistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel. Maakondlikel aineolümpiaadidel on osaletud järgmistes 

õppeainetes: eesti keel, inglise keel, vene keel, matemaatika, keemia, füüsika, inimeseõpetus, 

ajalugu, bioloogia, muusika, käsitöö, tehnoloogia. 

Paremad saavutatud tulemused on ära toodud tabelis 8. 

Tabel 8. Õpilaste saavutused 2010/11 õa-l 

Maakonna tasandil (1.-3. koht) 

2010/11 

1. koht õigekirjaolümpiaadil; 

kaks 2.koht õigekirjaolümpiaadil; 

kolm 3.koht õigekirjaolümpiaadil; 

1.koht ja 2.koht inglise keele olümpiaadil; 

3. koht käsitööolümpiaadil; 

3.koht kodunduse olümpiaadil; 

3. koht ajalooviktoriinil (võistkondlik); 

2. koht keemiaolümpiaadil; 

1. koht etluskonkursil „Koidulauliku valgel“; 

kaks 3. kohta Sütistele pühendatud luulepäeval 

„Sa tuled kesk liblikaid ja lilli“; 

3. koht etluskonkursil; 

1.koht algklasside luulekonkursil; 

1. ja 2.koht muinasjutuvestmise konkursil; 

2.koht lauluvõistlusel „Looduse laul“ 

Tartumaa meister ja 2.koht lamades surumises: 

üks Tartumaa meister 2011 suusatamises ja 

murdmaajooksus; 

seitse esikohta neli 2. kohta ja neli 3. kohta 

Tartumaa koolinoorte meistrivõistlused 

kergejõustikus; 

viis 1. kohta, viis 2. kohta ja viis 3. kohta 

Tartumaa koolinoorte karikavõistlustel; 

neli 2. kohta ja viis 3. kohta Tartumaa 

meistrivõistlustel suusatamises; 

kolm 2. kohta ja üks 3. koht Tartumaa 

koolinoorte meistrivõistlused murdmaajooksus; 

1. koht maakondlikul teatripäeval (noorem aste). 

Vabariigi tasandil ja rahvusvahelisel 

tasandil (osavõtt) 

2010/11 

6. koht vabariiklikul keemiaviktoriinil 

(võistkondlik); 

osalemine vabariiklikul teatrifestivalil 

(noorem aste); 

mudilaskoorile I kategooria omistamine; 

mudilaskoori osalemine noorte XI laulu- ja 

tantsupeol “Maa ja Ilm”; 

osalemine XI Noorte laulu- ja tantsupeo 

temaatilisel kunstikonkursil „Väikese 

inimese maailm“ ja istumisaluste konkursil; 

Võrtsjärve talimängude 1.koht 

kelgutamises ja 2.koht suusatamises; 

osavõtt American Studies Olympiadist; 

osavõtt inimeseõpetuse olümpiaadist; 

osavõtt Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud 

Poiste lauluvõistluse finaalist. 

8


2.4. SWOT analüüs 

TUGEVUSED - kooli arengut soodustavad sisemised tegurid: 

1. Loova värvilahendusega värskelt renoveeritud koolihoone. 

2. Korrastatud õppekeskkond. 

3. Gümnaasiumis välja arendatud loodussuund. 

4. Arendamisel norra keele ning Põhjamaade kultuuri suund. 

5. Koolis töötab hästi õpilast toetav võrgustik. 

6. Kvalifitseeritud meeskonnatööd väärtustav kaader. 

7. Arenemisaldis kollektiiv. 

8. Teotahteline õpilasesindus ning hoolekogu. 

9. Tasemel spordikompleks. 

10. Rohkearvulised huviringid. 

11. Põhjaliku ettevalmistusega traditsioonilised üritused. 

12. Meditsiiniline teenindus koolihoones. 

13. Õpilastele soodsad materiaalsed tingimused (tasuta kooltoit, töövihikud, huviringid, 

gümnaasiumiõpilastele autojuhiload). 

14. Pikaajaline koostöö partnerkooliga Norras, Hoboli kooliga. 

15. Koostöö Võrtsjärve Sihtasutusega. 

16. Sujuv koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste valla asutustega. 

NÕRKUSED - kooli arengut pidurdavad sisemised tegurid: 

1. Bussisõidugraafikute ebasobivus tugiõppe ja ringide töö korraldamisel. 

2. Üleriigiliselt kahanev õpilaste arv. 

3. Puudub õuesõppe klass. 

4. Hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV) õpilaste integreerimine tavakooli. 

5. Kergejõustiku inventari ja tehniliste vahendite vähesus. 

6. Kohatine kodupoolne laste järelevalvetuse suurenemine. 

7. Uute õppesuundade loomisel on vaja kaugemalt tulnud õpilastele võimaldada õpilaskodu, 

mis on suureks eeliseks kooli ja õppesuuna valikult. 

VÕIMALUSED - välised arengut soodustavad tegurid: 

1. Võrtsjärve Ühenduse ja Võrtsjärve Sihtasutuse ning Limnoloogiajaamaga koostöö 

arendamine. 

2. Lisarahastamise taotlemine projektide kaudu. 

3. Sõpruskool Norras - Hoboli kooli intellektuaalne ja materiaalne toetus. 

4. I ja II kooliastme jätkuv koostöö Valguta kooliga. 

5. Uue õppesuuna - norra keel ja põhjamaade kultuur – arendamine ja reklaamimine 

naaberomavalitsuse koolides ning sotsiaalmeedias. 

6. Gümnaasiumi kolmanda õppesuuna välja töötamine ja arendamine 2013/14 õppeaastaks. 

7. Interaktiivsete õppemeetodite laiem kasutamine koolitöös. 

8. Koostöö vilistlaskoguga. 

9. Kohaliku ettevõtluse tutvustamine ja koostöö. 

9


10. Koolivõrgu ümberkorraldamisel võimalus õpilaste arvu kasvuks väikeste koolide õpilaste 

liitumisel Rõngu Keskkooliga. 

11. Aktiivsem koostöö fondidega, võimaluste leidmine projektirahastusteks. 

12. Kooli tervisetöö edendamine. 

13. Kooli elektroonilise lehe väljaandmine. 

14. Lastevanemate koolitamine. 

15. Õpilaskodu rajamine Rõngu valda. 

16. Õpilasliinide võrgu väljaarendamine koostöös naabervaldadega. 

OHUD - välised arengut pidurdavad tegurid: 

1. Õpilastele soodsate materiaalsete tingimuste halvenemine. 

2. Muutused ühiskonnas (koolivõrgu ümberkorraldamine ja gümnaasiumiosa sulgemine, 

perede kolimine välismaale majanduslikel põhjustel). 

3. Õpilaste arvu jätkuv vähenemine maapiirkondades. 

10


3. VISIOON, MISSIOON JA KOOLI EESMÄRK 

VISIOON: 

Rõngu Keskkool on paikkonna parim kool 

MISSIOON: 

Muuta hea paremaks 

EESMÄRK: 

Rõngu Keskkool on kool, kus 

õpilastele on loodud võimalused põhihariduse omandamiseks, koolikohustuse täitmiseks 

ja keskhariduse omandamiseks; 

õpilastele antakse võimetele ja huvidele vastavad teadmised, oskused ja vilumused, mis 

võimaldavad neil kujuneda pidevalt arenevateks isiksusteks, kes on suutelised elama 

väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ja 

omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 

VÄÄRTUSED: 

Rõngu Keskkooli kui organisatsiooni põhiväärtusteks on 

koostöö, 

ausus, 

järjepidevus, 

loovus ja 

kindlustunne. 

11


4. KOOLI ARENDUSE VÕTMEALAD JA INDIKAATORID 

4.1. Arengukava elluviimine toimub järgnevate valdkondade arendamise kaudu 

4.1.1 Eestvedamine ja strateegiline juhtimine 

- arengukava 

- üldtööplaan 

- sisehindamine. 

4.1.2 Personali juhtimine 

- personali arendus 

- koostöö. 

4.1.3 Koostöö huvigruppidega: 

- koostöö kavandamine 

- huvigruppide kaasamine 

- koostöö hindamine. 

4.1.4 Ressursside juhtimine 

- õpikeskkonna kujundamine 

- turvalisus 

- ruumid ja maa-ala 

- õpivõimaluste mitmekesistamine. 

4.1.5 Õppe- ja kasvatustöö 

- kooli õppekava 

- õpetajate töökavad 

- õpetamine, kasvatamine, õppimine 

- õpilaste hariduslike ja arenguliste erivajaduste väljaselgitamine 

- õpilaste toetamine 

- koolikohustuse täitmine. 

4.1.6 Haridustulemuse saavutamine 

- õpijõudlus 

- sotsialiseerimine. 

. 

12


5. TEGEVUSKAVA 

Prioriteetsed tegevused Tulemus 2012 2013 2014 Finantseerija 

Vastutaja 

5.1.EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE 

Eesmärk: Töötajate kaasamine planeerimisse, tegevustesse ja analüüsimisse 

5.1.1 Arengukava tegevuskava 

edasiarendamine 

5.1.2 Kooli õppekavade 

arendustöö 

5.1.3Väärtuskasvatuse 

osakaalu suurendamine õppekasvatustöös 

5.1.4 Tervist edendava kooli 

programmi sidumine kooli 

õppekavadega 

5.1.5 Koolis koostatud kordade 

ja regulatsioonide vastavus 

seadustele 

5.1.6 Sisehindamise tulemuste 

kogumise süsteemi 

täiendamine 

5.1.7 Enesehindamissüsteemi 

välja töötamine ja rakendamine 

5.1.8 Sisehindamise aruande 

esitamine HTM-le 

5.1.9 Arenguvestluste süsteemi 

täiendamine 

5.1.10 Üldtööplaani ja 

sisehindamise plaani 

koostamine ja kinnitamine 

5.1.11 Kooli õppe- ja 

kasvatustegevuse analüüs 

5.1.12 Huvigruppide rahulolu 

uurimine 

5.1.13 Õppeasutuse tegevuste 

ja saavutuste tutvustamine 

üldsusele 

3 aastat ette nägev 

tegevuskava 

Uute õppekavade 

rakendumise 

tegevuskavad ja 

õppekavade 

rakendumine 

Väärtuskasvatuse 

süsteemi 

loomine 

Liitumine tervist 

edendavate 

koolidega,tervist 

edendava töö 

planeeritus 

Seadustele ja 

vajadustele 

vastavad korrad ja 

reeglid 

Sisehindamise 

kokkuvõte ja 

aruanne 

Rakendunud 

enesehindamissüsteem 

Sisehindamise 

aruanne 

Täiendatud 

süsteem 

Kinnitatud 

üldtööplaan ja 

sisehindamise 

plaan 

Õppe- ja 

kasvatustöö 

tulemuste aruanne 

Uuringute 

kokkuvõtted 

Õppeasutuse 

tuntus 

x x x Direktor 

x x x Direktor, 

Õppealajuhataja 


õppealajuhataja 

x x x Tervist 

edendava 

töörühma 

juht 




x 

Direktor, 


x 

Direktor 



x x x Õppealajuhataja 

x 

Direktor, 


x x x Juhtkond 

13


5.2. PERSONALI JUHTIMINE 

Eesmärk: Personal on professionaalne, motiveeritud ja uuendusmeelne 

Tulemused 2012 2013 2014 Finantseerija 

5.2.1 Personali koolitus 

-uute õppekavade alane 

täiendõpe, 

-erivajadustega laste 

õpetamine, 

-keskkonnaharidus, 

-tervisekasvatus, 

-väärtuskasvatus, 

-IKT kasutamine 

õppetunnis, 

-sisekoolitused 

5.2.2 Koolituste 

tulemuslikkuse hindamine 

5.2.3 Pedagoogide 

terviseuuringud 

5.2.4 Mentorluse 

juurutamine 

5.2.5 Haridustehnoloogi 

ametikoha loomine ja 

ametijuhendi koostamine 

5.2.6 Ametijuhendite 

kaasajastamine 

5.2.7 Personali rahulolu 

uurimine 

5.2.8 Koostöövestlused 

töötajatega 

5.2.9 Kollegiaalsed otsused 

on avalikult kättesaadavad 

Professionaalsem 

ja uuendusmeelsem 

personal 

x x x Riiklik 

ja 

KOV, 

projektid 

Direktor, 


Aruanne x Direktor 

Mentorluse 

kasutamine noore 

õpetaja 

toetamisel 

Süsteemne info- ja 

kommunikatsioonitehtnoloogia 

(edaspidi IKT) 

vahendite 

kasutamine 

õppetöös, 

e-õppematerjalide 

loomine 

Täiendatud 

ametijuhendid 

x x KOV Direktor 

x 

Direktor, 


x x x KOV Direktor 


Aruanne x Direktor 

Aruanded x x x Direktor 

Koolikultuur x x x Juhtkond 

5.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA 

Eesmärk: Huvigrupid on kaasatud õppija ja õppeasutuse arengu toetamisse 

5.3.1 Koostöö planeerimine Koostööplaanid x x x Direktor 

5.3.2 Huvigruppide Infolehed, ajaleht, x x x Direktor, 

informeerimine 

kodulehekülg, 

õpetajad, 

ekool 

infojuht 

14


5.3.3 Vilistlaskogu 

kaasamine 

kooli arendustegevusse 

5.3.4 Lastevanemate ja 

vanavanemate kaasamine 

ühistegevustesse (matkad, 

spordipäevad jms) 

5.3.5 Lastevanemate 

koolitamine 

(tervisekasvatus, 

väärtuskasvatus, 

käitumishäired jm) 

5.3.6 Rahuloluküsitlused 

huvigruppidele 

Vilistlaskogu 

kaasatus 

x x x Rõngu 

Haridus 

elu 

Fond, 

projektid 

Perede kaasatus x x x KOV, 

projekt 

Teadlikumad 

vanemad 

Ülevaade 

huvigruppide 

arvamustest 

x x x KOV, 

projekt 

x 

Direktor 

Huvijuht 

Direktor 

Direktor 

5.4. RESSURSSIDE JUHTIMINE 

Eesmärgid: 

- Eelarve juhtimine lähtub arengukavast ja võimaldab luua soodsaimad tingimused õppekasvatustöö 

läbiviimiseks ja parendamiseks 

- Infosüsteem toetab teabe kiiret ja täpset edastamist töötajatele, õppijatele ja huvigruppidele 

- Infosüsteem toetab meeskonnatöö arendamist 

5.4.1 Terviseameti nõuete 

täitmise kontroll 

5.4.2 Ülekoolilise 

õppevahendite registri 

moodustamine 

5.4.3 Arvutid ja projektorid 

kõikidesse klassidesse 

5.4.4 Tahvelarvutite 

komplekt (20) 

5.4.5 Raamatukogus on 

1) korralik mööbel 

2) elektrooniline teavikute 

register 

3) e-lugerid 

Tulemus 2012 2013 2014 Finantseerija 

Sisehindamise x x x KOV Majandusjuhataja 

kontrollaktid 

Süsteemne 

x 

Sekretär 

ülevaade kooli 

õppevahenditest 

Kõigis klassides on x x KOV, Direktor, 

võimalik kasutada 

projektid 

infojuht, 

tundides 

majan 

kaasaegseid 

dusjuhataja 

IKT 

õppemeetodeid 

Kool on varustatud 

kaasaegsete 

õppevahenditega 

Raamatukogu 

on varustatud 

kaasaegsete IKT 

vahenditega, 

lugejate 

teenindamine on 

x 

x 

x x KOV, 

Projektid 

x 

x 

KOV, 

projektid 

Direktor, 

infojuht, 

majan 

dusjuhataja 

Majandusjuhataja, 

raamatukogu 

juhataja 

15

5.4.6 Interaktiivsed tahvlid 

(3) 

5.4.7 Arvutiklassi 

kaasajastamine 

(videokaamera, kõrvaklapid, 

mikrofonid 21 komplekti) 

5.4.8 Digitaalekraan kooli 

fuajeesse 

5.4.9 Veebilehe 

ajakohasuse seire 

5.4.10 Saali akustika 

parandamine 

5.4.10 Hooldustööd 

Hiugemäe pargis ja kooli 

maa-alal 

5.4.11 Õuesõppe klassi 

ehitamine 

5.4.12 Säästlikkus 

materjalide, elektri ja vee 

kasutamisel 

5.4.13 Tehnoloogiaõpetuse, 

käsitöö ja 

kodunduse klasside 

seadmete hankimine ja 

täiendamine 

5.4.14 Sporditarvete 

täiendamine 

5.4.15 Raamatukogu 

täiendamine vastavalt uue 

õppekava ainekavadele 

5.4.16 Liiklusväljaku 

ehitamine 

kiire ning mugav, 

raamatukogu 

sisustus on 

õpilasi lugema 

motiveeriv 

Algklassid on 

varustatud 

kaasaegsete 

motiveerivate 

õppevahenditega 

Kvaliteetne keeleõpe, 

loov ja 

meediateadlik 

õppetöö 

Info 

edastub 

koolis 

operatiivselt 

Informatsioon on 

ajakohane 

Kooli 

üritusted 

on kuuldavad 

kõigile 

saalisviibijaile 

Korrastatud kooli 

ümbrus 

Võimalus 

mitmekesistada 

aktiivja 

avastusõpet 

Säästlik 

majandamine 

Klasside sisustus 

võimaldab täita 

õppekava nõudeid 

Õppekava 

nõuete 

täitmine 

Õpilastele ja 

pedagoogidele on 

vajalik kirjandus 

kättesaadav 

Õpilased saavad 

liiklemist harjutada 


x x x KOV, 

Projektid 

x x x KOV, 

Projektid 

x 

KOV, 

projektid 

Direktor, 

infojuht 

Infojuht, 

majandusjuhataja 

Direktor, 

majandusjuhataja 

x x x Infojuht, 

sekretär 


Majandusjuhataja 

x 

KOV, 

projekt 

x x x Majandusjuhataja 


x x x KOV, 

projektid 

x x x Majandusjuhataja 


x x x KOV, 

projektid 

x x x KOV, 

projektid 


Raamatukogujuh. 

x Projekt Raamatukogujuh. 

16

5.4.17 Jõusaaliseadmete 

täiendamine 

5.4.18 Kooli maa-ala 

detailplaneeringule 

vastavate tegevuste 

teostamine 

turvalises 

keskkonnas 

Mitmekesiste 

harjutusvõimaluste 

ga jõusaal 


x x KOV Direktor, 


x x KOV, Direktor 

projektid 

5.5. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ 

Eesmärgid: 

-õppe-kasvatustöö arendustegevus 

-õpilaste individuaalsusega arvestamine, nende igakülgne toetamine 

-õpilaste õpioskuste, sotsiaalsete oskuse arendamine 

5.5.1 Hariduslike ja 

arenguliste erivajaduste 

väljaselgitamine, 

tugisüsteemi rakendamine 

5.5.2 Õpimotivatsiooni 

parandamine 

5.5.3 Õpilaste õpioskuste 

arendamine, töökavade 

lähtumine klassi laste 

eripärast 

5.5.4 Uutele õppekavadele 

üleminek 

5.5.5 Uuringud õppekava 

rakendumisest, ainekavade 

täiendamine 

5.5.6 Ainesektsioonide 

metoodilise töö arendamine 

5.5.7 Arenguvestluste korra 

täiendamine 

5.5.8 Tugisüsteemide analüüs 

ja korrigeerimine 

5.5.9 Eetiliste väärtuste 

kujundamine 

5.5.10 Sotsiaalsete 

suhtlemisoskuste 

Tulemus 2012 2013 2014 Finantseerija 

Võimetekohane x x x HEV 

koolitus ja 

koordinaator 

õpitulemus 

Lahenduste ja 

tegevuste kava, 

motiveeritumad 

õpilased 

x x x Õppealajuhataja, 

õpetajad 

Töökava x x x Õpetajad 

Uued ainekavad x x x Õpetajad 

Paremini toimiv 

õppekava 

x x x Õpetajad 

x x x Õppealaju-hataja 

Iga-aastased 

arenguvestlused 

laste ja 

vanematega 


Aruanne x x x HEV 

koordi- 

Hästi käituv 

õpilane 

Kaaslasi 

aktsepteeriv 

naator 

x x x Klassijuhatajad, 

õpetajad 

x x x Klassijuh., 

17


kujundamine õpilane õpetajad 

5.5.11 Osalemine erinevates Mitmekesine 

KOV Direktor 

projektides: 

arendav tegevus 

projekt 

-Comenius 

-Tere, kevad! 

-Tervist edendav kool 

-Rõngu-Hobol partnerlus 

-Globe 

-Väärtusarendus 

-Teeviit 

-Forseliuse Selts 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

x 

5.5.12 Traditsiooniliste 

ürituste edasi arendamine 

x x x Juhtkond 

5.5.13 Kodukoha ja selle Õppekäigud x x x KOV Õpetajad 

looduse väärtustamine Rõngu vallas 

5.5.14 Regionaalsete Õppekäigud x x x KOV ja Õpetajad 

võimaluste kasutamine (VVV 

SA, Võrtsjärve SA) 

sihtasutused 

5.5.15 Tagasisideküsitlused Õpilaste 

hinnangud kooli 

tegevustele, 

mikrokliimale 

x x x Õppealajuhataja, 

psühholoog 

5.5.16 Kooli raadiosaadete ja 

elektroonilise ajalehe välja 

andmine 

Mitmekesine 

õpilast arendav 

tegevus 

x x x KOV Huvijuht 

5.6 HARIDUSTULEMUS 

Eesmärk: saavutatud tulemuste võrdlemise võimalus 

5.6.1 Riiklikud eksamid ja 

tasemetööd 

5.6.2 Maakondlikel 

olümpiaadidel ja üleriigilistel 

konkurssidel esinemine, 

Transport 

5.6.3 Parimate õpilaste 

tunnustamine 

5.6.4 Sotsiaalsete 

suhtlemisoskuste õpetamine 

5.6.5 Osalemine 

õppeasutusevälistel 

Tulemus 2012 2013 2014 

Protokoll ja x x x Õppealajuhataja 

analüüs 

Protokollid, 

saavutatud tule- 

Õpetajad 

muste võrdlemise x x x KOV 

ja 

Direktor 

analüüsimise 

võimalus 

Raamatute x x x KOV Juhtkond 

kinkimine, 

direktori 

käskkiri 

Parema 

x x x Õpetajad 

suhtlemis- ja 

esinemisoskusega 

õpilased 

Võrdlemisvõima- x x x Õpetajad 

lus 

18

konkurssidel, kontsertidel, 

ainepäevadel, 

spordivõistlustel 

5.6.6 Organiseerimine ja 

osalemine kooli 

traditsioonilistel üritustel 

Algatusvõimeline, 

meeskonnatöö 

kogemusega ja 

loov õpilane 


x x x Huvijuht 

Õpetajad 

19


6. ÕPETAJATE TÄIENDKOOLITUSE KAVA 

Rõngu Keskkooli õpetajate täiendkoolituse kava lähtub kooli koolituspoliitikast ja õppeaasta 

eesmärkidest ning toetub õpetajate hulgas läbiviidud küsitlustele. 

2011/12 õa: 

Sisekoolitused 

Grupikoolitused 

Individuaalkoolitused 

Personalikoolitused 

1. Arengukava koostamine, täiendamine ja 

õppekava arendamine 

2. Ainekomisjonide sisesed ettekanded 

3. Kogemuskoolitused partnerkoolidega 

1. Haridustehnoloogiaalane täiendamine 

2. Pedagoogilis-psühholoogilised koolitused 

(loovus, väärtuskasvatus, kujundav 

hindamine) 

3. Tervishoiu- ja toitumisteemalised 

koolitused 

1. Töötajate küsitluste ja arenguvestluste 

alusel kokku lepitud koolitused 

2. Õppekava ja ainekava uuendused, 

eksamikoolitused 

1. Evakuatsiooni läbiviimine koolis, 

tuleohutuskoolitus 

2. Eesti kirjakeele uuendused 

2012/13 õa: 



1. Arengukava täiendamine ja õppekava 

arendamine 

2. Ainekomisjonide sisesed ettekanded 

3. Kogemuskoolitused sõpruskoolidega 

4. Tugiõppesüsteemide täiustamine 

1. Juhtkonna liikmete juhtimisoskused 


3. Supervisiooni grupid õpetajatele 


5. Turvalisuse ja sõltuvusainete 

20


preventsiooni koolitus 

6. Projektide kirjutamise koolitused 





2. Erialased täienduskoolitused 

1. Turvalisus koolis 

2. Evakuatsiooni läbiviimine koolis, 


3. Esmaabi võtted ja oskused 

4. Eetika ja etikett õpetajatöös 

2013/14 õa: 






arendamine 

2. Ainekomisjonidesisesed ettekanded 

3. Õpilaste individuaalse arengu ja andekuse 

toetamine 

1. Juhtkonna liikmete ja ainekomisjonide 

esimeeste juhtimisoskused 

2. IT-tehnoloogiaalane täiendamine 

3. Supervisiooni grupp õpetajatele 


5. Õpetajate kogemuskoolitused teiste 

koolidega 




1. Säästlik ja turvaline keskkond 

2. Evakuatsiooni läbiviimine, 


2014/15 õa: 



arendamine 

2. Ainekomisjonidesisesed ettekanded 

3. Kogemuskoolitused sõpruskoolidega 

4. Tugiõppesüsteemide täiustamine 

21





1. Juhtkonna liikmete juhtimisoskused 


3. Supervisiooni grupid õpetajatele 


5. Turvalisuse ja sõltuvusainete 

preventsiooni koolitus 




1. Säästlik ja turvaline keskkond 

2. Evakuatsiooni läbiviimine, 


3. Kultuuridevaheliste erinevuste koolitus 

22


7.ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 

7.1. Arengukava elluviimist analüüsitakse ja tegevuskava arutatakse ning täiendatakse töötajate 

koosolekul, kokkuvõte tehakse igal aastal juunikuu õppenõukogus. 

7.2. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool sisehindamistulemustest. 

7.3. Arengukava alusel koostatakse üldtööplaan. 

7.4. Ettepanekute tegemiseks arengukava muutmisel on õigus kooli direktoril ja töötajatel, 

õpilastel, hoolekogu, vallavalitsuse ja volikogu liikmetel ning lastevanematel. 

7.5. Arengukava kinnitab Rõngu Vallavolikogu. 

23

RÃµngu Keskkooli arengukava 2012 - 2014

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?