Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015 1 ... - Rõngu Vald

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
VALGUTA LASTEAED – ALGKOOLI ARENGUKAVA 2013- 2015
I. SISSEJUHATUS
1.1 Arengukava koostamise lähtekohad lk 2
1.2 Arendusvaldkonnad lk 2
II. ÜLDANDMED JA HETKESEIS
2.1 Õppe- ja kasvatustöö lk 3
2.2 Personal lk 4
2.3 Lasteaialapsed ja õpilased lk 6
2.4 Õppe- ja kasvukeskkond lk 6
2.5 Koostöö huvigruppidega lk 7
2.6 Ressursside juhtimine lk 7
2.7 Turvalisuse tagamine lk 7
2.8 SWOT-analüüs lk 8
III. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED lk 9
IV. ÜLDEESMÄRGID, TEGEVUSNÄITAJAD JA TEGEVUSKAVA
4.1 Eestvedamine ja juhtimine lk 9
4.2 Personali juhtimine lk 10
4.3 Koostöö huvigruppidega lk 11
4.4 Ressursside juhtimine lk 12
4.5 Õppe-kasvatustöö lk 14
V. HARIDUSTULEMUS lk 15
VI. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD lk 16
1

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
I. SISSEJUHATUS
1.1 Arengukava koostamise lähtekohad
Arengukavas on määratud kokkuleppelised arengusihid ja eesmärgid aastateks 2013-2015, et
tagada Valguta Lasteaed-Algkooli järjepidev areng. Arengukava toimimise aeg on valitud sellise
pikkusega just seetõttu, et järgmise sisehindamise aruande koostamise aeg on 2015. a.
Käesolevas arengukavas kajastuvad Valguta Lasteaed-Algkooli arenduse põhisuunad, eesmärgid
ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused, mille elluviimist korraldab direktor.
Arengukava koostamisel on lähtutud koolieelse lasteasutuse seadusest, põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest ning nende alusel välja antud määrustest, Valguta Lasteaed-Algkooli
põhimäärusest (kehtestatud Rõngu Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 8) ja Rõngu valla
arengukavast.
Arengukava tegevuskava koostamisel on lähtutud sisehindamise tulemusena väljaselgitatud
Valguta Lasteaed-Algkooli tegevuse parendusvaldkondadest, mis leitakse analüüsides õppe- ja
kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnates nende tulemuslikkust.
Arengukava on aluseks üldtööplaanile, milles esitatakse arengukavas olevate eesmärkide
realiseerumine konkreetsete tegevuste ja nende rakendamise kaudu. Üldtööplaanis kavandatakse
üheks õppeaastaks detailsemad tegevused, sõnastatakse mõõdetavad tulemused, esitatakse
tegevuste tähtajad ja tegevuste eest vastutavad isikud.
Arengukava väljendab seda, millisena näevad Valguta Lasteaed-Algkooli töötajad oma
organisatsiooni kolme aasta pärast.
Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava on avalik dokument ja see avalikustatakse valla ja kooli
veebilehel.
1. 2 Valguta Lasteaed-Algkooli arenduse valdkonnad
1.2.1 Eestvedamine ja strateegiline juhtimine.
1.2.2 Personali juhtimine.
1.2.3 Koostöö huvigruppidega.
1.2.4 Ressursside juhtimine.
1.2.5 Õppe- ja kasvatustöö.
1.2.6 Haridustulemuse saavutamine.
Iga õppeaasta lõpul viimases õppenõukogus antakse tegevusele hinnang. Tulemuste analüüsi
põhjal võetakse vastu otsused arengukava ajakohastamiseks.
II. ÜLDANDMED JA HETKESEIS
Aadress: 61017 Valguta küla, Rõngu vald, Tartumaa
www.valguta.edu.ee
Tel: 745 0108, 745 0122
Valguta Lasteaed-Algkool asub Tartust 48 km kaugusel. Lähimad koolid on Rõngu Keskkool (7
km) ja Rannu Keskkool (6 km). Kooli piirkonna moodustavad järgmised külad: Valguta,
Lapetukme, Koruste, Piigandi, Teedla, Rannaküla. Õpilasi/lapsi käib ka Rõngust, Lossimäelt ja
Tilga külast. Lisaks on asunud kooli ja lasteaeda õppima lapsi teistest omavalitsustest: Rannu
vallast ja Elvast.
Lasteaed-algkool taasavati 1989. a. Kool asub ajaloolises pargis kahekorruselises majas, mille
vanem osa on ehitatud 1931. a ja uus osa 1989. a.
Koolil on spordisaal-aula, õuesõppeklass, laste mänguväljak ning loodusrada ajalooliskultuuriliste
objektidega tutvumiseks.
2

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
Lasteaias on 18-20 kohta.
Koolis on 6 klassi, mis on ühendatud 3 liitklassiks (I ja II kooliaste).
Valguta Lasteaed-Algkooli eripärad on: kodukoha lähedus, lasteaias liit- ehk pererühm, väikese
õpilasarvuga liitklassid, hea õppekvaliteet, lapsekesksus, lapse individuaalsuse toetamine ja
üksteisega arvestamine, õppehoonet ümbritsev looduskeskkond, tundide ja tegevuste läbiviimine
vabas looduses, väljakujunenud traditsioonid, rohked ühistegemised koos peredega, turvalisus.
2.1 Õppe- ja kasvatustöö
Koolil ja lasteaial on ühine õppekava, mille põhjal toimub õppe- ja kasvatustöö. Olulisel kohal
on õpetamine ümbritseva looduse õppekäikudel ja matkadel, koolipargis, tervist edendavad
tegevused, kõlblusõpetus ning koduvalla tutvustamine.
Lasteaias toimub alushariduse omandamine integreeritud tegevustena mängu ja positiivse
enesehinnangu kujunemise kaudu. Pööratakse tähelepanu lapse individuaalsusele, tema arengut
takistavate probleemidele või andekuse varajasele märkamisele. Rühmas on sisse seatud laste
arengukaardid ja arengumapid, mille alusel antakse arenguvestlustel lastevanematele tagasisidet
ja kavandatakse edasised tegevused. Süsteem võimaldab hinnata laste arengut ja koolivalmidust.
Kooliminejatele väljastatakse koolivalmiduse kaardid.
Tähelepanu keskmes on lapsekeskne metoodika ja arenguks soodsa õpi- ja mängukeskkonna
loomine. Lapse arengu jälgimisse ja hindamisse on kaasatud kogu personal ja lapsevanemad.
Püütakse tagada tingimused ja õpetus erivajadustega lastele.
Toimivad tugiteenused: diferentseeritud õppetöö, õpiabi, õpe individuaalõppekava järgi,
konsultatsioonid ja pikapäevarühm. Koolis on võimalus omandada kuueklassiline haridus ka
hariduslike erivajadustega õpilastel individuaalse lihtsustatud õppekava järgi. Tugispetsialistidest
on logopeed, psühholoog ja eripedagoogi koolitusega õpetaja, kes on erivajadustega õpilaste
õppe koordinaator (HEVKO).
Tehakse koostööd Hariduse Tugiteenuste keskuse erispetsialistidega, kes käivad ka kohapeal
lapsi, lapsevanemaid ja õpetajaid nõustamas.
Õpilaste/laste arengu toetamiseks toimuvad lapse, lapsevanema ja klassijuhataja/ rühmaõpetaja
ühisel osalemisel arenguvestlused, mille kaudu antakse lapsevanemale tagasisidet lapse arengu
kohta ning selgitatakse välja osapoolte ootused, soovid ning vajadused.
Õppekava tegevusi toetavad ekskursioonid, õppekäigud, aktiivõppetunnid erinevates
muuseumites, õuesõpe ja klassiväline tegevus.
Andekate õpilaste toetussüsteem on keskendunud peamiselt olümpiaadideks, ainevõistlusteks,
konkurssideks ja spordivõistlusteks ettevalmistamisele.
Oluline on huviringide toetus õpilaste arendamisel, koolielu mitmekesistamisel, õppekava
toetamisel ja õpilaste vaba aja aktiivsel sisustamisel. Huviringide töös osaleb ligi 90%
koolilastest. Koolis töötavad arvuti-, spordi- ja kodundusring, lugemispesa, individuaaltunnid
klaveriõppijatele, ansambel, pidudeks õpitakse näidendeid ja tantse. Lapsed saavad kasutada
lähedal oleva seltsimaja huviringe.
2005. a lülitus kool-lasteaed tervist edendavate õppeasutuste võrgustikku ja tegutseb selle nimel,
et lastel ja nende vanematel oleks teadmisi tervise hoidmisest ja edendamisest, suurt tähelepanu
pööratakse laste liikumisaktiivsuse tõstmisele ja tervislikumale toitumisele.
3

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
Kool jätkab oma traditsiooniliste üritustega, nagu memme-taadi pidu, pereüritused, matkad,
jüripäeva rahvalikud mängud, kontserdid ja muud ühistegevused.
Kooli väärtuskasvatuse programm on Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt tunnustatud ja
veebilehele pandud. Õpilaste tekstidega ja kooli tegevust kajastavate fotodega „Heade kommete
kalender 2012“ pälvis Tervise Arengu Instituudi tunnustuse ja preemia.
Projektide tegevuskava järgi õpetatakse lapsi liiklema, suhtlema erivajadustega inimestega,
vanuritega, mõistma erinevaid väärtusi. Kool kaasab ja seob pidevalt omavahel kolme põlvkonna
inimesi.
Lapsed on õppinud omavahel paremini suhtlema, seda kinnitavad ka tagasisideküsitlused.
Positiivne oli ka välishindaja koostatud tagasiside 2009. a esitatud sisehindamise aruandele.
Kool on koostanud oma trükiseid, et kujundada kooli mainet, jäädvustada laste loomingut
- 2009. a kroonikaraamat „20 aastat Valguta Lasteaed-Algkooli“
- almanahh „Üks rohutirts läks rändama“ iga 5 aasta järel, viimane 4. almanahh ilmus
2012. a
- kooli ajalehte „Meie Juss“ toimetatakse neli korda õppeaastas alates 1997. a
- temaatilised koolikalendrid õpilaste kirjutatud tekstidega ja teabelehed lastevanematele.
2.2 Personal
Tabel 1. Lasteasutuse personali koosseis ametikohtade lõikes seisuga 01.07.2012.
Ametikoht
Ametikohtade suurus
direktor 1,0
õpetaja 4,54
muusikaõpetaja lasteaias 0,1
liikumisõpetaja lasteaias 0,1
ringijuht 0,6, planeeritud 1,0
logopeed 0,5
psühholoog 0,1
raamatukogujuhataja 0,25
pikapäevakasvataja 0,665
lasteaiaõpetaja 1,7
lasteaiaõpetaja abi 1,0
majandusjuhataja 0,5
majahoidja 1,0
kokk 1,0
koristaja 2,0
tugiisik 1,0
kokku
s.h pedagoogid
16,06
8,31
Valguta Lasteaed-Algkoolis töötab püsiv ja kogemustega kaader. Pedagoogid on töötanud
Valguta koolis keskmiselt 12 a (üldine staaž on kõigil veelgi suurem), kogu personal - 10,75 a,
teenindav personal - 8 a. 2011/2012 oli 16 töötajat, üks koristaja ametikoht on vaba. Koolis on 1
õpetaja-metoodik ja 1 vanemõpetaja.
Töötajad on muutunud aktiivsemaks ja loomingulisemaks.
2011. a ilmusid trükised:
- õppematerjal „Inimeseõpetuse töölehed 1. kooliastmele“, mille kaasautoriks on Kaja Lepik;
-„Sügisega sõbraks“ - lasteaiaõpetajad Aili Tikk ja Erna Teder;
-„Setost saarteni“ - avaldati Anu Ilvese retsepte.
4

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
Kaja Lepik kuulub J. Käisi Seltsi juhatusse ja Eesti Lugemisühingusse, Lea Sinisaar kuulub
Klassiõpetajate Liitu, Marika Väärsi vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni, Kalju Pennar
on vallavolikogu liige. Neil on võimalus kaasa rääkida valla hariduspoliitika kujundamisel.
Tabel 2. Pedagoogide andmed seisuga 01.07.2012.
Arvudes
Protsentides
Sugu Naine 10 (neist 2 lasteaias) 100%
Mees 0 0%
Vanus Alla 30-aastased 0 0%
30 - 39-aastased 0 0%
40 – 49-aastased 3 (1 lasteaias) 30%
50 – 59-aastased 4 (1 lasteaias) 40%
60 ja vanemad 3 30%
Haridus Pedagoogiline kõrgharidus 5 (1 lasteaias) 50%
Pedagoogiline kesk-eriharidus 2 20%
Muu keskeriharidus+pedag koolitus 2 (1 lasteaias) 20%
Keskharidus 1 10%
Ametijärk Õpetaja-metoodik 1 10%
Vanemõpetaja 1 10%
Õpetaja 6 (2 lasteaias) 60%
Kvalifikatsioonita 2 20%
Tööstaaž Alla 5 aasta 4 40%
Valguta 5 – 9 aastat 0 0%
Lasteaed- 10 – 19 aastat 4 40%
Algkoolis Üle 20 aasta 2 20%
Õpetajaskonna probleemid
- koolis pole noori õpetajaid (alla 40 a)
- kahel õpetajal pole vastavat haridust, ühel neist on TÜ haridusteaduskonna klassiõpetaja
koolitus läbitud, diplomitöö aga tegemata.
Täienduskoolituse aluseks on õpetajate koolituse raamnõuete §17 lõige 2: õpetaja läbib iga viie
aasta jooksul tööalase täienduskoolituse vähemalt 160 tunni ulatuses. Koolituste planeerimisel
lähtutakse organisatsiooni arenguvajadustest (õppeaasta kokkuvõtte tulemused) ja õpetajate
personaalsetest arenguvajadustest (enesehindamine ja arenguvestlus). Õpetaja tööalase
täienduskoolituse eesmärk on toetada õpetaja kutse-, eri- ja ametialast arengut. Nii pedagoogide
kui ka tehnilise personali kohta peetakse koolitustõendite mappe, andmed kajastuvad Eesti
Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Koolitustel omandatut vahendatakse kolleegidele.
Kavas on 3 tasandit
- sisekoolitus oma majas (metoodilise materjali tutvustus, lahtine tegevus,
koolituskogemuse vahendamine jms)
- osalemine maakondlikel ja riiklikel koolitustel
- osalemine rahvusvahelistel koolitustel ja seminaridel, õppides teiste riikide kogemustest,
näiteks Comeniuse projekti raames alates 2013. a.
Planeerimisel arvestatakse 5 koolitusvaldkonda
õppekava uuendamine, lähtudes alushariduse ja põhikooli riiklikust õppekavast
ainealased oskused, lasteaiaõpetajate ja algklasside ideekursused, kehalise kasvatuse õpetajate
suvekursused
5

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
pedagoogilised oskused: logopeedi ja eripedagoogi koolitused, lapse/õpilase psüühika- ja
käitumishäired, lapse/õpilase individuaalne areng ja hariduslikud erivajadused, IT- alased jne
sisekoolitused (sh väljasõiduga õppeaastat sissejuhatav koolitus väljaspool põhitöökohta)
tehnilise personali koolitused.
Kool aitab kaasa ka lapsevanemate ja hoolekogu koolitustegevusele, mida toetatakse nii
eelarveliste kui ka väljastpoolt taotletud projektirahadega.
2.3 Lasteaialapsed ja kooliõpilased
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele tuleb Valguta lasteaeda (liitrühma norm on 18 last) 2013.
a – 19 last, 2014. a – 19 last, 2015. a - 16 last.
Prognoositavad õpilaste arvud
Õppeaasta 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl Kokku
2012/13 6 3 3 5 6 4 27
2013/14 5 6 3 3 5 6 28
2014/15 5 5 6 3 3 5 27
1015/16 4 5 5 6 3 3 26
Õpilaste arv on vähenenud. Põhjuseks elukohavahetused seoses vanemate tööotsingutega. Osa
lapsevanemaid eelistab elukohalähedast Rõngu keskkooli või Elva kooli, kui ise käivad Elvasse
tööle.
Laste paremaid tulemusi olümpiaadidel, võistlusmängudes ja konkurssidel kolme viimase aasta
jooksul.
Maakondlikul etlemiskonkursil oli 4 õpilast esimese kolme hulgas, jutustamiskonkursil kolm 3.
kohta ja 2. koht, õigekirjaolümpiaadil 2. koht, 5. kl inglise keele viktoriinil 2. koht.
Vabariiklikul veebipõhisel taliolümpiaviktoriinil esimesed kolm kohta, ökokrati viktoriinil 3.
koht, võrkpalli miniturniiril 1., 2. ja 4. koht. Üks klass on olnud kahel korral Vapramäe-
Vellavere-Vitipalu SA matkamängu võitjate hulgas.
Lasteaialapsed osalesid edukalt etluskonkursil Mellistes (kolm last esikümnes) ja erinevatel
kunstikonkurssidel.
Õpitulemused
2012. a 5 tasemetöö edukus oli 100%, välja arvatud 6. kl matemaatika. Kõrgemad keskmised
hinded olid 4, 7, sooritusprotsent 93,4 inglise keeles, 91% eesti keeles. 3. klassi tulemused olid
madalamad. 2011. a 6. kl eesti keele tasemetöö tulemused olid üle vabariigi ja maakonna
keskmise.
Kolme aasta jooksul on olnud 2 kursusekordajat, 1 neist hooldaja soovil. Kolme aasta kevadel on
õppeedukuse kvaliteet (hinnetele „4“ ja „5“ õppivad lapsed) olnud järgmine: 54,5%; 64,3% ja
57,1%. See protsent on üsna stabiilne.
2.4 Õppe- ja kasvukeskkond
Õpi- ja kasvukeskkond vastab tervishoiu, töö- ja tuleohutuse nõuetele. Kolme aasta jooksul on
pidevalt tehtud hooldustöid. Laste kasvukeskkond on turvaline. Igal aastal on muretsetud juurde
kehalise kasvatuse vahendeid, vahetatud põrandakatteid, maja on soe (v.a lasteaia ruumid),
mööbel remonditud. Lasteaia õueala vajaks ronilat. Lasteaia ruumid on külmad, maja vajab
soojustamist, see soov on olnud arengukavas alates 2008. a. Terviseamet ja Päästeamet ei ole
uusi ettekirjutusi teinud.
Koolis ja lasteaias on kujundatud laste õpetamiseks ja arendamiseks soodne keskkond.
6

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
Koolil on piisavalt arvuteid, 50% õpetajatest kasutab kooli arvutit. Tänavu on õpilaste kasutuses
12 arvutit. Suvel veeti uued kaablid, et arvutisüsteem oleks töökindlam.
2.5 Koostöö huvigruppidega
Tehakse koostööd huvigruppidega, nagu lapsevanemad, vanavanemad, hoolekogu, Rõngu
keskkool ja lasteaed, Tartu Maavalitsuse tervisetuba, vallavalitsus, vallavolikogu haridus- ja
sotsiaalkomisjon, Valguta Maanaiste Selts, Valguta seltsimaja, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu
Sihtasutus (VVV SA), Tartu Loodusmaja, 2 kohalikku põllumajanduslikku firmat, kooli
piirkonna elanikkond.
Koolil on lepingulised koostööpartnerid pesupesemiseks, prügiveoks, arvutihoolduseks,
katlamaja hoolduseks, kütte tarnimiseks, koolipiima ja -puuvilja hankimiseks. Loobutud on Saku
Lätte joogivee kasutamisest.
Olulisima huvigrupi moodustavad lapsevanemad ja vanavanemad, kes on kaasatud laste
toetamisse ja üritustele. Sügisesel üldkoosolekul informeeritakse neid aasta jooksul toimuvast.
Toimuvad klassi- ja rühma lastevanemate koosolekud kord aastas. Jooksvat infot lasteasutuses
toimuvast on võimalus kätte saada kodulehekülje, igakuiste teabelehtede ning vestluste kaudu.
Lapsevanemad annavad tagasisidet arenguvestluste, tagasiside küsitluslehtede kaudu.
2.6 Ressursside juhtimine
Riigi eelarvest eraldatud raha kasutatakse koolis õpikute ja töövihikute ostmiseks, õpetajate
töötasudeks, täienduskoolituseks, investeeringuteke, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu
maksmiseks. Omavalitsusest eraldatud eelarve raha kasutatakse lasteaia õppevahendite
ostmiseks, lasteaiaõpetajate, tugi- ja majanduspersonali töötasudeks, tegevuskuludeks ja
investeeringuteks ning õppehoone majandamiseks. Eelarve prioriteedid tulenevad kooli/lasteaia
õppekavas, arengukavas ja üldises tegevuskavas kavandatu rakendamisest.
Aastatel 2009-2012 on saadud rahastus 9 projektile, 3701 eurot õppetöö toetamiseks
(Maanteeametilt, Kultuurkapitalilt, Avatud Eesti Fondilt, Keskkonna Investeeringute Keskuselt).
Raha on kasutatud õpilaste väärtushinnangute kujundamiseks, koostööks naisseltsi ja
külakogukonnaga, liikluskasvatuse mitmekesistamiseks, loodusõppeks. Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuselt saadud raha eest (39 000 eurot) vahetati maja katus. Praegu nõuab suuremaid
investeeringud koolimaja soojustamine.
Lisavõimalusi andsid Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tartu
Maavalitsuse tervisetuba, kes korraldasid lastele tasuta õppepäevi, maksid transpordi eest.
Lastevanemate ja vilistlaste tasuta panus on õuele ehitatud mänguauto ja heategevuslik loterii
ronila ostmiseks.
2.7 Turvalisuse tagamine
Laste/õpilaste ja töötajate töökohtades on tagatud ohutu kasvu-, õpi- ja töökeskkond.
Tööohutusnõuded on fikseeritud ametijuhendites ja töötajatega sõlmitud töölepingutes.
Kõik töötajad on instrueeritud ohutustehnikast oma tööülesannete täitmise ajal ja turvanõuetest
väljasõitudel. Tuleohutusalane kompleksõppus ja evakueerimine on toimunud vähemalt 1 kord
aastas. 2012. aastal valmis „Ohuolukordades tegutsemise plaan“.
Õpilaste liikumine kooli ja kodu vahel on korraldatud. Kooli ja küla vahel on ohutu
kergliiklustee. Valguta Lasteaed-Algkoolis tegutseb tervisenõukogu. Suurt tähelepanu
pööratakse õpilaste/laste omavahelisele ohutule suhtlemisele ja käitumisele, mille reeglid on
kooli kodukorras.
7

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
Õpilase/lapse vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks ning vägivalla ennetamiseks on
korraldatud laste/õpilaste järelevalve kogu päeva jooksul. Lasteaias on läbi viidud riskianalüüs.
Enam tähelepanu tuleb pöörata töötajate esmaabialasele väljaõppele.
2.8 SWOT analüüs
2.8.1 TUGEVUSED
tegutsemine tervist edendavate koolide (TEK) ja tervist edendavate lasteaedade (TEL)
võrgustikus, tervist arendavad ja tugevdavad üritused koos lastevanematega ja
külakogukonnaga
väärtuskasvatuse prioriteediks seadmine
maalähedus ja kodukoha olulisus, head võimalused loodushariduse andmiseks
klassis ja lasteaiarühmas on vähe lapsi, võimalus igale lapsele individuaalselt läheneda,
keegi ei jää anonüümseks
kvalifitseeritud kogemustega üksmeelne personal, kes on huvitatud eneseharimisest ning
avatud uutele ideedele
meeldiv, remonditud õppekeskkond (arvutiklass, võimla, hooldatud park)
traditsioonilised üritused ja koostöö erinevate huvigruppidega
koostöö erinevate huvigruppidega (lastevanemad, külakogukond, vallavalitsus,
sihtasutused)
põlvkondadevahelised head suhted
õpetamisel ja õppimisel on võimalus kasutada tugiteenuseid (õpiabiõpetajad
logopeedilise ja eripedagoogilise abi andmiseks, tugiisik, psühholoog)
võimalused klassivälise töö läbiviimiseks (ringitunnid). Lastel on võimalusi esineda ja
arendada oma tantsu-, laulu- ja näitlemisoskusi
pikapäevarühma olemasolu
vallapoolne toetus
lasteaed-kool kui üks asutus, kus toimub sujuv üleminek lasteaiast kooli
õpilaste omaloomingu talletamine koolilehes „Meie Juss“ ja almanahhis
arvutiõppe võimaldamine kõikidele lastele
lastevanemate usaldus ja rahulolu.
2.8.2 NÕRKUSED
õpilaste/laste vähesus, liitklassid
õpilaste arv klassides on nii väike, et me ei suuda maakonnas teiste koolidega võrdselt
esineda erinevatel konkurssidel ja võitlustel
hariduslike erivajadustega laste üha suurenev arv
lasteaia ruumid on talvel külmad
mitmed lasteaialapsed lahkuvad rühmast koos õpilastega, nende õppekava läbimine jääb
pinnapealseks
erivajadustega laste õpetamine liitklassis on keeruline
kaasaegsete IT vahendite vähesus (nt smart- tahvel), vähesed oskused neid kasutada
kõik lasteaia õppekava lõpetajad ei tule Valguta kooli.
8

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
2.8.3 VÕIMALUSED
kaasata klassijuhatajatundidesse ja tunnivälistesse tegevustesse rohkem kogukonna
võimekaid inimesi
lisaressursside taotlemine õppetegevuse mitmekesistamiseks, õpi- ja arengukeskkonna
kaasajastamiseks
koostöö Rõngu Keskkooliga, kuhu õpilased lähevad edasi õppima
tõhusam koostöö lastevanematega (koolitamine, info jagamine, arvamuste ja küsitluste
läbiviimine)
teha enam koostööd kohalike asutustega-ettevõtetega.
2.8.4 OHUD
laste /õpilaste arvu vähesus, lapsevanemad kardavad liitklasse
kooli sulgemine
mõnede kodude vähene toetus oma lastele
väike eelarve, mis ei võimalda kaasaegseid õppevahendeid
meedia negatiivne mõju
majanduslangus, mis võib süvendada laste terviseprobleeme.
III. VISIOON, MISSIOON, VÄÄRTUSED
VISIOON
Valguta Lasteaed-Algkool on kaasaja nõuetele vastava õpi- ja kasvukeskkonnaga kool-lasteaed, kus
lastele meeldib õppida ja õpetajad tunnevad rõõmu õpetamisest. Õpilastele/lastele on loodud
võimalused igakülgseks arenguks.
MISSIOON
Missioon on pakkuda lastele konkurentsivõimelist haridust, toetada iga õpilase/lapse arengut, aidata
kaasa isiksuse ja väärtushinnangute kujunemisele.
Põhiväärtuseks on õpihimuline, terve ja rõõmsameelne laps, kes hoolib perest, kodukohast ja
loodusest.
Väärtustatakse õpilaste/laste ja töötajate tervist, isikupära, turvalist ja arendavat õpi- ning
kasvukeskkonda, traditsioone ja koostööd.
Õpilastes arendatavad peamised väärtused on ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine
enda ja teiste vastu, vastutustundlikkus, tervislikud eluviisid, positiivne enesehinnang.
IV. ÜLDEESMÄRGID, TEGEVUSNÄITAJAD JA TEGEVUSKAVA
Lähtuvalt lasteasutuse visioonist, missioonist ja hetkeseisu analüüsist on tegevuskavas igale
võtmealale seatud üldeesmärk ning nende saavutamise hindamise aluseks olevad tegevusnäitajad
ja tulemused aastateks 2013 kuni 2015.
9

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
4. 1 EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE
Üldeesmärk: VÄÄRTUSTEL PÕHINEV OSALUSJUHTIMINE
Prioriteetsed tegevused Tulemus 2013 2014 2015 Rahastamine
Vastutaja
4.1.1 Arengukava tegevuskava
edasiarendamine, eelarve
koostamine
3 a ettenägev
tegevuskava
x x x Direktor
4.1.2 Õppekava arendamine
- sidumine keskkonnaalase
kasvatustööga ja osalemisega
keskkonnaalastes projektides
- sidumine tervist edendava
tööga
- väärtuskasvatuse osakaalu
suurendamine õppekasvatustöös.
4.1.3 Üldtööplaani ja sisehindamise
plaani koostamine
/sisehindamise tulemustest
lähtuvalt/
4.1.4 Sisehindamise aruande
(ehk arengukava 2013-2015
analüüsi) koostamine ja
esitamine HTM-ile.
Toimiv
õppekava
Kinnitatud
üldtööplaan
x x x KOV,
projektid
Direktor,
õpetajad
x x x Direktor
4.1.5 Arengukava a 2016-2018 x Direktor
4.1.6 Täiendavate ressursside
muretsemine.
Projektide kirjutamine
Täiendavad
rahalised
vahendid
x x x Erinevad
fondid
Direktor,
õpetajad
4.1.7 Rahuloluküsimustike
läbiviimine (personal,
lapsed/õpilased, lastevanemad)
Uuringute
kokkuvõtted ja
võrdlemine
4.1.8 Koostöö hoolekoguga Hoolekogu
liikmed on
aktiivsed
toetajad
4.1.9 Traditsioonide säilitamine
(vilistlaste kokkutulek 5 a järel,
aastapäeva tähistamine jms)
4.1.10 Õppeasutuse tegevuste ja
saavutuste tutvustamine
üldsusele
Õppeasutuse
tuntus
Õppeasutuse
tuntus
x
x x x Direktor
x x x Direktor
25.
aasta
päev
KOV Direktor
x x x Direktor
4. 2 PERSONALI JUHTIMINE
Üldeesmärk: LASTE ARENGUT TOETAB KUTSEALASELT PÄDEV JA ÜHTSE
MEESKONNANA TÖÖTAV PERSONAL
Prioriteetsed tegevused Tulemus 2013 2014 2015 Rahasta- Vastutaja
mine
4.2.1 Personali efektiivsem
kaasamine õppekasvatus-
Kvaliteetsem
õppekasvatustöö
x x x KOV Direktor
10

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
protsessi ja arendus-tegevusse,
personali rahul-oluküsitluste
läbiviimine
4.2.2 Ametijuhendite
kaasajastamine
4.2.3 Pedagoogide
professionaalsuse tõstmine
- töö eneseanalüüsid
- arenguvestlused k.a
abipersonaliga, koolitamine
4.2.4 Õpetajate täienduskoolituse
kava koostamine,
koolituste tulemuslikkuse
hindamine
4.2.5 Tööalase arengu toetamine
ametijärgu tõstmiseks või
säilitamiseks
4.2.6 Personali tunnustamine,
ühisürituste korraldamine
personalile, personali
terviseuuringud
Uued
ametijuhendid
Kompetentsem
ja uutele
nõudmistele
vastav personal
Uusi meetodeid
valdav õpetaja
Vanemõpetaja ja
õpetaja-metoodiku
ametijärgu
säilitamine
Motiveeritum
töötaja, koostööaldis
kollektiiv
x x x Direktor
x x x Direktor
x x x KOV Direktor
x x x KOV Direktor
x x x KOV Direktor
4. 3 KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA
Üldeesmärk: HUVIGRUPID TOETAVAD LAPSE JA LASTEASUTUSE ARENGUT
Prioriteetsed tegevused Tulemus 2013 2014 2015 Rahastamine
Vastutaja
4.3.1 Ühisüritused,
spordivõistlused,
sõpruskohtumised,
koolitused
Koostöö Rõngu
kooli ja lasteaiaga
VVV SA, Tartu
MV tervisetuba,
St Nicholas
x x x KOV Direktor,
õpetajad
4.3.2 Koolituse
korraldamine hoolekogu
liikmetele
4.3.3 Ühisüritused
lastevanematega, nende
teavitamine
-infovoldikud õpilaste/lastevanematele
-ühised koristustalgud koos
lastevanematega
-lastevanemate üld- ja
klassikoosolekud
Primary School
Hoolekogu
liikmete
professionaalsuse
kasv
Parem koostöö
kodu ja
kooli/lasteaia
vahel,
lastevanemate
teadlikkuse kasv
x x x KOV Direktor
x x x KOV Direktor,
klassijuhatajad
Lasteaia
õpetajad
Psühholoog
11

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
-arenguvestluste läbiviimine
-lastevanemate nõustamine
ja koolitamine
- perepeod
4.3.4 Ühistegemised
külakogukonnaga
-koostöö Valguta
raamatukoguga
Laste lugemus on
paranenud, on
tekkinud huvi
x
x
x
Direktor
Klassijuhataja,
lasteaia
õpetajad
-õpilaste/laste esinemised
väljaspool kooli
-ühisürituste korraldamine
koos naisseltsiga
-memme-taadi pidu
4. 3.5 Koostöö Rõngu
Vallavalitsuse ja
Vallavolikoguga
-dokumentide uuendamine
vastavalt seadusandluse
muutumisele
-edukate õpilaste vastuvõtt
vabariigi aastapäeval
On võimalus teha
heategevust,
omandada
esinemisoskusi
Oskus kolme
põlvkonna
koostööks
Kooli
dokumentatsioon
on
seadustekohane
Õpilased on
tunnustatud
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Projektid
KOV
KOV
Õpetajad
Direktor
Direktor
Direktor
Direktor
-valla esindajate osalemine
kooli/lasteaia üritustel
Vallavalitsus on
tunnustanud kooli
/ lasteaia tegevust
x
x
x
Direktor
4.3.6 Kooli/lasteaia
tegevuse tutvustamine
üldsusele
- valla ajaleht „Rõngulane“
- kooli ajaleht „Meie Juss"
-kooli veebileht
-kooli temaatiline kalender
„Loomad“ 2014. a
Üldsus on
teavitatud
Lapsed oskavad
tegevustest
kirjutada
Parem
infovahetus
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Projekt
Direktor
Klassijuhatajad
Arvutiõp
Loodusõp
õpetaja
-õpilaste koostatud
infolehed
-õpetajate ettekanded
vabariigi ja maakonna
tasandil
x
x
x
x
x
x
Õpetajad
12

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
4. 4 RESSURSSIDE JUHTIMINE
Üldeesmärk: RESSURSSIDE TÕHUS JA SÄÄSTLIK KASUTAMINE TAGAB LAPSE
ARENGUKS JA PERSONALI TÖÖKS HEA KESKKONNA
Prioriteetsed tegevused Tulemus 2013 2014 2015 Rahastamine
Vastutaja
4.4.1 Eelarve koostamine Mõistlik x x x KOV Direktor
majandamine
4.4.2 Lasteaia välis- ja sisekeskkonna
riskianalüüs ja
puuduste parandamine
Pidev
parendamine
x x x KOV Majandusjuhataja
4.4.3 Remondid
-kapitaalremont (voodrivahetus)
Kaasaegne ja
ohutu
töökeskkond
x
KOV,
projekt
Majandusjuhataja
-keldriruumi remont x KOV Majandusjuhataja
-välistrepile käsipuu x KOV Majandusjuhataja
-ruumide iga-aastane
sanitaarremont
4.4.4 Tuletõrje- ja
valvesignalisatsiooni, katlamaja
ja elektrisüsteemi,
arvutisüsteemi hooldus
4.4.5 Ruumide sisustus
- helivõimendussüsteemi
hankimine ürituste läbiviimiseks
(koos peamikritega)
-üldkasutava koridori kardinate
väljavahetamine
-infostendide kattematerjali
vahetus
-voodipesu ja käterättide ost
-sööginõude ostmine
Süsteemid on
hooldatud
Ruumide
sisustus on
uuendatud ja
esteetiline
x x x KOV Majandusjuhataja
x x x KOV Majandusjuhataja,
majahoidja
x
x
x
x
x
x
x
x
KOV
Majandusjuhataja
4.4.6. Õueala heakord
-õueala haljastamine, niitmine ja
korrashoid, lilletaimede
istutamine
-lasteaia õueala täiendamine –
ronila paigaldamine
-palliplatsi korvilaudade ja
õueala ronimisvahendite
ülevärvimine
-pargipuude hooldamine
Õueala,
loodusrada ja
palliplats on
korrastatud ja
turvaline
x
x
x
x
x
x
KOV
annetused
projekt
Majandusjuhataja,
majahoidja
13

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
4.4.7 Õppekeskkond:
-muusikaliste instrumentide,
liikumisvahendite ning
logopeediliste õppevahendite
täiendamine (kandled, flöödid)
-õppematerjali soetamine
õppekavade toimimiseks
-veebilehe täiendamine (sh
lisada rubriigid „Soovitused
lapsevanemale“,
„Terviseedendamine,
„Sisehindamine“ )
-materjal poiste ja tüdrukute
tööõpetuse tundide
läbiviimiseks
-lasteaia mänguasjad ja mänguväljaku
uued atraktsioonid,
istmed
-õppekäigud ja -ekskursioonid
-arvutipargi moderniseerimine
-lasteasutuse eripära ja väärtusi
kajastava sümboolikaga
esemete (logoga särgid, meened,
jne) valmistamine lastele ja
töötajatele
4.4.8 Raamatukogufondi
täiendamine
Õppekeskkond
vastab
kaasaegsetele
tingimustele
Kaasaegne
õppekirjandus
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
KOV
x x x KOV,
riik
Direktor,
majandusjuhataja
Raamatuk
juhataja
4. 5 ÕPPE- ja KASVATUSTÖÖ
___________________
Prioriteetsed tegevused Tulemus 2013 2014 2015 rahastamine
4.5.1 Õpilaste õpioskuste
arendamine, töökavade
lähtumine klassi ja laste
eripärast
4.5.2 Hariduslike ja
arenguliste erivajaduste
väljaselgitamine.
Tugisüsteemi rakendamine,
analüüs
4.5.3 Lasteaia nädalakavade
arendamine
4.5.4 Uuele õppekavale
üleminek
-ainekavade rakendumise
analüüs ja täiendamine
-töökavade koostamine
lähtuvalt uuest õppekavast
Õpilased on
omandanud
vajalikud
õpioskused
Lapse arengule
vastav õppekava,
tugivõrgustiku
rakendamine
Paremini
toimivad
nädalakavad
Täiendatud
ainekavade
olemasolu
Vastu-taja
x x x Õpetajad
x x x KOV õpetajad,
HEVKO
x x x Lasteaia
õpetajad
3. kl
6. kl
x x Õpetajad,
direktor
14

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
4.5. 5 Õppe- ja kasvatustöö
mitmekesistamine
- õuesõpe,
- õppekäigud, ekskursioonid
- eetiliste väärtuste,
sotsiaalsete suhtlemisoskuste
kujundamine
-osalemine tervistedendavate
lasteasutuste
liikumises (TEL, TEK)
4.5.6 Osalemine erinevates
projektides
-Tere, kevad!
-TEL/ TEK võrgustikus
-keskkonnaalased projektid
VVV SA, Võrtsjärve SA,
KIK
-väärtusarendus, koostöö
TÜga
-kodukoht
-Comenius
4.5.7 Õpilaste
ettevalmistamine
erinevateks kontsertideks
4.5.8 Huviringide töö
võimaldamine
4.5.9 Arenguvestlused ja
tagasisideküsitlused
õpilastele
4.5.10 Teatrikülastus
teatrimajja kord aastas
Aktiivõppe
metoodite
rakendamine
Laiema
silmaringiga laps
Õpilaste
esinemisoskuse
omandamine,
eneseväljendusoskuse
kujunemine
Huvitegevus
toetab laste
annete arengut
Õpilaste
hinnangud kooli
tegevustele,
mikrokliimale
Laste kultuurihuvi
tekitamine
x x x Projektid
KOV
Õpetajad
x x x Direktor,
õpetajad
x x x Õpetajad
x x x Ringijuhid,
direktor
x x x Direktor
x x x KOV
piletid
Klassijuh,
rühmaõp
V. HARIDUSTULEMUS
Eesmärk: saavutatud tulemuste võrdlemise võimalus suundumuste määramisel
Prioriteetsed tegevused Tulemus 2013 2014 2015 Rahastamine
Vastutaja
5.1 Riiklikud tasemetööd Võrdlusvõimalus, x x x Direktor
analüüs
5.2 Maakondlikel
olümpiaadidel ja üleriigilistel
konkurssidel
osalemine.
Võrdlusvõimalus
Direktor
Transport
x x x KOV
15

Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015
5.3 Koolisisesed
Suundumuste
kontrolltööd
selgitamine
5.4 Õpijõudlus kevadel Suundumuste
selgitamine
5.5 Parimate õpilaste Motiveeritud
tunnustamine koolis, vallas õpilane
5.6 Kooliküpsuse test Lasteaialapsed on
koolitööks ette
valmistatud
5.7. Sotsiaalsete
Parema
suhtlemisoskuste arendatus suhtlemisoskusega
lapsed
x x x Direktor
x x x Direktor
x x x KOV Direktor
x x x Lasteaiaõpetajad
x x x Õpetajad
VI. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD
Arengukava elluviimist analüüsitakse ja tegevuskava arutatakse ning täiendatakse töötajate
koosolekul, kokkuvõte tehakse igal aastal juunikuu õppenõukogus.
Arengukava korrigeerimisel lähtub kool sisehindamistulemustest.
Ettepanekute tegemiseks arengukava muutmisel on õigus kooli direktoril, töötajatel, hoolekogu,
vallavalitsuse ja volikogu liikmetel ning lastevanematel.
Arengukava kinnitab Rõngu Vallavolikogu.
Käesolev arengukava on läbi arutatud ja heaks kiidetud Valguta Lasteaed- Algkooli hoolekogu
koosolekul 07.06. 2012. aastal.
Arengukava on läbi arutatud ja heaks kiidetud Valguta Lasteaed- Algkooli õppenõukogu
koosolekul 15. 06. 2012. aastal.
Sulev Kuus
vallavolikogu esimees
16