siin - Haaslava Vald

Vähitiigid võivad olla väikesed ja lihtsa konstruktsiooniga, pindalaga kuni 0,2 ha, tarvitatav vee
kogus on vähene – 5 l minutis 1000 vähi kohta, erilisi söötasid pole vaja. Seega on vähikasvatus
sobiv ka talunikele. Kaubavähi toodang võib olla meie kliimas kõige rohkem 5-10 tk/m2,
vähipoegadel 40-60 tk/m2. Hea võimalus on kombineerida asustusmaterjali tootmine kaubavähi
kasvatamisega. Tiikides asustustiheduse vähendamiseks 2-3 aastased vähid müüakse
asustusmaterjaliks.
Ringleva vee vajadus on vähene. Soome vähikasvatajate hinnangul on see 5 l minutis 1000
vähi kohta, Eesti praktika näitab poole suuremat veevahetuse vajadust so 10 l/ minutis ehk
0.1-0,2 l/s. Veevõtuks tuleb eelistada kaevu või allikat, jõest või järvest vee võtmine on
seotud haiguste ja reostuse ohuga. Väikeseid vähikoguseid saab kasvatada ka täiesti ilma
läbivooluta tiikides.
Vähikasvatuse tiikides on vajalikud vee optimaalne temperatuur vahemikus (kasvuperioodil)
15-25o C; optimaalne pH 7-8; hapnik - talvel min 2 mg/l, suvel 5 mg/l; kaltsium - min 5
mg/l, optimaalne 50 mg/l. Ohtlikud on vits ja silomahlad ning mürgid (eriti putukamürgid) ja
raskemetallid. Vee kvaliteedi parandamiseks kasutatakse aereerimist, filtreerimist, lupjamist.
Vähkide paljundamiseks on mitmeid mooduseid. Üheks nendest on marja inkubeerimine emavähi
laka all ja reeglina peetakse marjaga emavähke puurides. Kui noored lahkuvad ema laka alt,
eemaldatakse emased tiigist koos puuriga. Suured isavähid on agressiivsed ja neid pole mõtet
suguloomadena säilitada. Vastsed jäävad tiikidesse, kus nad toituvad planktonist.
Teine võimalus on eraldada marjaterad emavähi laka alt ja panna haudeaparaati, kus nad soojas
vees kooruvad varem. See kiirendab tootmist esimesel kasvuaastal ja laseb saada suuremaid
samasuviseid noorvähki.
Vähke söödetakse prügikala, juurvilja (kartul, porgand), umbrohu ja isegi kaerahelvestega. Erilist
vähisööta kasutatakse harva, sest see on kallis. Noor vähk vajab päevas toitu umbes 30% oma
kehakaalust, suured vähid aga alla 10%.
Vähivarude suurendamiseks on vaja taastada haiguste tõttu või inimtegevuse tulemusena rikutud
veekogude vähivarud. See eeldab veekogude tervendamist ja kvaliteetse asustusmaterjali tootmist.
Asustamine võimaldab luua ka uusi asurkondi uutes veekogudes veehoidlates, karjäärides,
tiikides. Seepärast on levinud ka vähi asustusmaterjali kasvatamine. Kui aastatel 1996-2000
asustati veekogudesse enamasti vaid samasuvist kasvanduse vähki, siis alates 2001. aastast on
vähikasvandustel pakkuda ka vanemat (kahe- ja kolmesuvised) asustusmaterjali. Väikeste
samasuviste vähkide asustamine veekogudesse, kus on rohkelt röövkalu ja -putukaid (ujurid,
kiilivastsed) võib osutuda väheefektiivseks, sest nad süüakse ära.
Riigi poolt on viimastel aastatel jõevähi asustusmaterjali nõudlus suurenenud ja seda on tellitud
peamiselt vähikasvatustest: Kalatalu Härjanurmes (Jõgevamaa), OÜ Paadi Pagar (Võrumaa), OÜ
Vähilakk (Saaremaa), OÜ Veteko (Saaremaa). Aastatel 1996-2005 oli riigi tellimisel asustatud
Eesti vetesse 200300 vähki, nendest 174 900 tk samasuviseid ja 25 400 tk kahesuviseid ja
vanemaid. Asustusvähi tükihind on olnud samasuvise puhul vähil 5-6 kr, kahesuvise ja vanema
puhul 9-14 kr ümber. Lisaks asustusmaterjalile toodavad Eesti kasvandused ka kaubavähki, mille
hind on oluliselt kõrgem. 2005 aasta seisuga eksporditi üle 11 cm pikkusi vähke Soome hinnaga
üle 2,8 EUR. Vähikasvandusi rajatakse juurde ja seda on mõistlik igati soodustada, sest see
vähendab vähipüügi koormust looduslikel veekogudel, kus selle liigi varud on tugevasti
kahanenud.
17