siin - Haaslava Vald

More documents

Recommendations

Info

Haiguspuhangute võimalikkuse korral on vajalik tiikide veega varustamine rajada selliselt, et tiike oleks võimalik eraldada (isoleerida) puhastamiseks, desinfitseerimiseks, ja asurkonna hooldamiseks ning väljapüügiks. Kavandatav Kriisapõllu vähikasvatus on autonoomse veevarustusega ja vett ei juhita siit kuskile mujale, vaid tiikides kasutuses olev vesi on korduvkasutusega ja looduslike protsesside ning spetsiaalsete filterseadmete vahendusel puhastatav (joonis 8). Suures tiigis toimub vee puhastumine looduslike protsesside vahendusel (vetikad ja täiendav aeratsioon ning sellega kaasnevad oksüdatsiooniprotsessid). Ringlusse suunatavast veest võetakse valdav osa suurest tiikide kompleksist ja puurkaevu vett lisatakse vastavalt vajadusele kas veevaru täienduseks või veetemperatuuri reguleerimiseks vee liigse soojenemise perioodil suvel. Meie klimaatilistes tingimuses on soe periood lühike ja enamasti on vajadus vee soojendamiseks, seetõttu on soodus vähitiikide paiknemine pinnase süvikus ja valgusele eksponeeritud kohas. Vee ülemäärase soojenemise takistamiseks on võimalik kasutada vajadusel veepinna varjutamist ja jaheda puurkaevu vee lisamist. Puurkaevu vee kvaliteedist olenevalt võib tekkida vajadus raua eraldamiseks spetsiaalse filtri kasutamiseks. Tiikides ringleva vee puhastamine toimub spetsiaalselt rajatud ja looduslikest materjalidest valmistatud filterelementidega puhastite vahendusel. Puhastussüsteemide rajamise spetsiifika sõltub selle reaalsetest vajadustest ja võimalustest. Soovituslikeks tüüpideks peetakse kinniseid ja avatud puhastuskolonne (joonis), selle dimensioonid sõltuvad reaalsetest vajadustest. Nimetatud küsimused on vähikasvatuse rajamise detailsed probleemid ja seda tuleb arendajal tööprojektide koostamisel arvestada. Käesoleva detailplaneeringu KSH koostamisel pööratakse peamine tähelepanu mõjudele mis võivad ilmneda tegevuse elluviimisel ja kirjeldatakse reaalseid lahendusi, et anda otsustajale parem ülevaade kavandatava tegevuse spetsiifilistest probleemidest. Joonis 5. Suur vähitiik on soovitav rajada kahe või kolme seltsiooniline, see suurendab oluliselt sobivat elupaigalist ruumi ja võimaldab rajada rohkem varjeid vähile ning suurendab põhja mosaiiksust. 20
Joonis 6. Vähitiigi sektorite võimalik paiknemine (pealtvaade) Joonis 7. Vähitiikide rajamisel on vajalik eelnevalt kujundada tiikide veevarustuse süsteem. See on oluline eelkõige vähimaimude kasvatamiseks kavandatud tiikides (Mannonen &Paaver 2001 järgi) 21
Page 1 and 2: Loodushoiu Ühing LUTRA Strateegili
Page 3 and 4: 4.4.3. Avalikkuse ja huvigruppide s
Page 5 and 6: SISU KOKKUVÕTE Käesolev keskkonna
Page 7 and 8: 2. ÜLDOSA Aruande selles peatükis
Page 9 and 10: 3. Muud seadustest ja teistest õig
Page 11 and 12: 2. MÕJUTATAV KESKKOND 2.1. Detailp
Page 13 and 14: Joonis 3. Kriisapõllu kinnisti kat
Page 15 and 16: Foto 4. Uruhiirtel välja kaevatud
Page 17 and 18: Vähitiigid võivad olla väikesed
Page 19: Joonis 4. Kriisapõllu detailplanee
Page 23 and 24: 3. KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA NEGA
Page 25 and 26: Põhjavee kasutuse vajadus tuleneb
Page 27 and 28: Tulenevalt Maapõueseaduse (01.04.
Page 29 and 30: vajadusel ka desinfitseerimine. Sel
Page 31 and 32: on soovitav mitte tuua kasvatusse j
Page 33 and 34: Vertikaalplaneerimisel on lubatud o
Page 35 and 36: TABEL 1 Keskkonna väärtusele aval
Page 37 and 38: - Eesmärgi saavutamine ja vajadust
Page 39 and 40: * - Elanikkonna ja piirnevate kinni
Page 41 and 42: TABEL 7. Hinnang tegevusele erineva
Page 43 and 44: *- Pinnase paigaldamisega kaasnevad
Page 45 and 46: 6. LEEVENDAVAD MEETMED JA SOOVITUSE
Page 47 and 48: 7. ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISEST
Page 49 and 50: KOKKUVÕTE Detailplaneeringu ala pa
Page 51 and 52: LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise
Page 53 and 54: Olulise keskkonnamõjuga tegevuste
Page 55 and 56: 3. KSH programmi suunamine tutvumis
Page 57: 5. Keskkonnamõju strateegilise hin
Page 61 and 62: Detailplaneeringu algataja, vastuv
Page 63 and 64: - alternatiivsete lahenduste võrdl
Page 65 and 66: Detailplaneeringu ja KSH algataja,
Page 67 and 68: LISA 2 KSH programmi avalikustamise
Page 69 and 70: 2. Teade Haaslava Valla kodulehel K
Page 71 and 72:
4. Loodushoiu Ühing LUTRA kiri Kes
Page 73 and 74:
LISA 3 KSH programmi täiendava ava
Page 75 and 76:
2. Avalik teadanne Haaslava valla i
Page 77 and 78:
4. Elektrooniliselt saadetud kirja
Page 79 and 80:
6. Loodushoiu Ühing LUTRA kiri Kes
Page 81:
LISA 4 KSH ARUANDE avalikustamisega
show all

siin - Haaslava Vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?