siin - Haaslava Vald

vajadusel ka desinfitseerimine. Selleks tuleb rajada pumplast väljuva vee täiendavaks
puhastamiseks spetsiaalsed liivast ja lubjarikastusega filter kolonnid või filtratsiooni basseinid
(vt. eespool vähikasvatus). Sinna pumbatakse suurest tiigist võetav vesi, mis imbud läbi
puhastavate kihtide ja suunatakse veevaru täiendamiseks ettenähtud tiikidesse. Nimetatud
vähikasvatuste üksikasjadega peab arendaja täiendavalt tutvuma mõnes Eesti aga soovitavalt
ka Soome kaasaegsetes vähikasvatustes. Täpsemate tööprojektide koostamisel tuleb arvestada
vähikasvatusega seotud riskide ja vee kvaliteedi tagamise nõuetega.
Puhastusfiltrid täituvad vetikate ja orgaaniliste jääkidega, seetõttu on vajalik filtrite regulaarne
hooldus. Sagedamini vajab puhastamist filtrite pindmine kiht. Pealmine vetikatega
ummistunud kiht eemaldatakse perioodiliselt teatud aja jooksud ja vastavalt vajadusele
vahetatakse välja ka filtreeriv liivakiht ja vee karedust reguleerivad komponendid (lubjakiht).
Kuna tegemist pole keskkonnale ohtlike komponentidega siis seda võib utiliseerida ning
kasutada vastavalt võimalustele kas pinnase katteks või selle lohkude täiteks. tegemist on
puhta liiva sisse absorbeerunud ja sinna setitatud orgaaniliste ainesega. Seetõttu on
filtrikolonni materjal kasutuskõlbulik ka kasvupinnase lisandina. Kuna tekkivad kogused on
väikesed, siis selle ladustamine ja ka kasutamine ei ole probleemiks ega põhjusta kahjulikku
keskkonnamõju.
Vähikasvatuse tiikide vette ei juhita lähialadele, vaid see on ringkasutuses ja vajab
prognoositavalt täiendust puurkaevu veest. Vähikasvatuse tiikides ei teki heitvett ja heitvee
ärajuhtimiseks puudub vajadus. Ära veetakse üksnes olmereoveed ja fekaalid.
3.7.2. Olmereovee käitlus
Tootmishoone olmereovesi tekib töötajate ning valvuri tualettidest ja kätepesust ning
dušširuumist. Detailplaneeringu projekti kohaselt on orienteeruv olmereovee maht 1,8 m³/d.
Reovee puhastamiseks on detailplaneeringu kohaselt planeeritud kaks septikut ja imbpeenar
krundi lõunaservale pumpla juurde. Puhasti imbsüsteemi kujaks on määratud 20 m. Kuna
planeeringu alal on valitsevaks pinnase tüübiks pindmiselt punakad leetunud mullad ja all
kruusane moreen, siis on tegemist suure filtratsiooniga pinnase tüübiks. Sellest tulenevalt ja
Vaberiigi Valitsuse määrusest 16.05.2001. nr. 171 Kanalisatsiooni veekaitse nõuded §7
kohaselt peaks ole na kuja vähemalt 30-50 m. Kuna pinnase kallak on minimaalne, siis peaks
see olema vähemalt 30 m.
Olmevee käitlemisel on vajalik arvestada asjaoluga, et vähikasvatuse tiikide lähialal ei saa
pidada lubatavaks imbsüsteemidel põhinevat olmereovee puhastamist ja pinnasesse juhtimist,
kuna läbi pinnase võib toiteainete rikas vesi imbuda tiikidesse ja kahjustada vee kvaliteeti.
Seda võib lubada siis kui tiigid kaetakse geokilega ja pinnasest tiikidesse vett ei imbu. Selles
tulenevalt on vajalik olmereovee käitlemisel kasutada kuivkäimlat (-aid) ja suletud süsteemi
reovee äraveoga. Viimati nimetatud põhimõtte rakendamine eeldab vee otstarbekat ja
säästlikku kasutamist, st reovee tekke minimiseerimist.
3.7.3. Sademetevesi ja drenaaž
Hoonete katuse sadeveed on planeeritud juhtida piirdekraavi. Sõidutee on planeeritud ilma
äärekivideta kaldega piirdekraavi. Haljasalat tulev pinnavesi juhitakse samuti piirdekraavi kus
see imbub pinnasesse. Kraavidest ülevool on planeeritud vanasse kruusakarjääri, kuhu
valguvad praegugi sulaveed ja suuremad vihmaveed. Tiikide valmimise järel enamus
sademetest säilivad tiikides ja vee valgumine olemasolevasse kruusakarjääri väheneb. Vee
29