ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID: Bioloogia retsnõh rakob vodojemov Litvõ. Akademija Hauk Litobskoi SSR Institut Zooloogii i parasitologii, Vilnius "MOKSLAS" 1979. lk. 148 (Artiklite kogum jõevähi bioloogiast Leedus) Cudemo Rolf 1989. Reprotuctsion and Growth in the Noble Crayfish Astacus astacus L. <strong>Haaslava</strong> valla üldplaneering, kehtestatud 31.08.2007; Fedotov V. P. 1993. Razvedenije Rakov. Sankt-Peterburg, c 107. Järvekülg A. 1958. JÕEVÄHK EESTIS Bioloogia ja töönduslik tähtsus. ENSV Teaduste akadeemis Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu, lk. 187. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. RAVUNVILJELY menetelmät ja kannattavuus. Riistan- ja Kalatutkimus. Helsinki 1996. lk. 11 KALAKASVATUSE TAASTOOTMISE PROGRAMM. Programm "Riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmine (2002-2010)". Tartu, 2002. Koostanud ja toimetanud Tiit Paaver . Laanetu ,N. 1977. Ondatra (Ondatra zibethica L) Põltsamaa jõel. Tartu, 1977. 58 lk Laanetu, N. 2002. Metoodiline juhend vähiveekogude hindamiseks ja jõevähi leviku selgitamiseks. Tartu. 42 lk. (käsikiri) Laanetu, N. 2004. TEGEVUSKAVA JÕEVÄHI ( Astacus astacus L.) KAITSEKS, VARUDE TAASTAMISEKS JA KASUTAMISEKS EESTIS. Töögrupp: Kukk, L., Tuusti, J., Hurt, M., Paaver, T. Kivistik, M., Ärmus, J. Laanetu, N. Töö tellija: EV Keskkonnaministeerium. Tartu, lk63 (käsikiti) Maastik, A. 1984. Veekaitse põllumajanduses. Tallinn "Valgus", lk296. Mannonen, A ja Paavet, T. 2001. Vähk ja Vähikasvatus. Vähikasvatuse seminari Jäneda. 15.-16. 2001 õppematerjal. lk 55. (käsikiri) Paal, J. 1977. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon . Rmt.: Eesti looduse mitmekesisus. Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituut. Tallinn. lk 297. Paaver, T., Hurt, M., Kaldre, K., Pukk, L., Kõiv, K., ja Gross, R. 2009. VÄHIKASVATUSE TEHNOLOOGIA VÄLJAARENDAMINE EESTIS. Põllumajanduslike rakendusuuringute projekti Lõpparuanne. Eesti Maaülikool. Veterinaarmedit<strong>siin</strong>i ja Loomakasvatuse Instituut Kalakasvatuse osakond. Projekti juht: Tiit Paaver, Tartu, 45 lk (käsikiri). Paaver, T. Hurt, M. JÕEVÄHK, VÄHIMAJANDUS JA -KASVATUS. EMÜ VLI Resursõ poverhnostnõh vod SSSR, t.4. Pribaltiiskii raion, võp. I Estonia.L, 1972, 554 c. Simm, H. 1975. Eesti pinnavete hüdrikemia. Tallinn "Valgus", 299 lk. Tulonen J., Erkamo E., Järvenpää T., Westman K., Savolainen R., ja Mannonen A. 1998. Rapuvedet tuottaviksi. Riistan- ja Kalatutkimus. Helsinki 1998. lk. 152. Vingisaar, P., Karise, V. Kink, H., Maastik, A., Savitskaja, L., Savitski, L., Viigand, A. 1978. Eesti põhjavete seisun, kasutamine ja kaitse. kogumik: Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s. Eesti NSV Teaduste akadeemia Looduskaitse komisjon. Tallinn, lk 7-19. 50
LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi: "Tartumaa <strong>Haaslava</strong> Valla Tõõraste küla Kriisapõlu kinnistu detailplaneeringule" algatamine 1.Eksperthinnang: Tartumaa <strong>Haaslava</strong> <strong>Vald</strong> Tõõraste küla Kriisapõlu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta 2. KSH algatamine <strong>Haaslava</strong> Vallavalitsuse korraldusega 07.09.2010 nr. 119. 3. KSH programmi suunamine tutvumiseks ja seisukohavõttudeks: - <strong>Haaslava</strong> Vallavalitsuse - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon - Elektroonilised teated saadeti täiendavalt 01.03. 2011.a. veel Keskkonnaametile, PRIA-le, Põllumajandusametile ja Tartu Maakonnale. 4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile laekunud ettepanekud ja seisukohad 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 51