siin - Haaslava Vald

6. LEEVENDAVAD MEETMED JA SOOVITUSED
NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE VÄLTIMISEKS
NING JÄLGIMISEKS
Negatiivseteks keskkonnamõjudeks võib klassifitseerida: pinnamoe muutust, põhjavee
suurenevat kasutust, ja häirimisfaktori suurenemist tööde perioodil. Kõnealused mõjud on
lokaalse tähtsusega ja selle mõju ei ulatu arvestatavalt kaugemale kinnistu piiridest.
Keskkonnamõjud mis ulatuvad kaugemale on enamasti positiivsed (vähivarude suurenemise
võimalused, tööhõive ja sotsiaalmajandusliku tegevuse elavnemine, arendustegevuse kasv).
Valdaval ei ilmne kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõju. Käesolevaga juhitakse
tähelepanu eelkõige negatiivsete tagajärgedega keskkonnamõjudele, sellejälgimise ja
leevendamise meetmete rakendamise vajalikkuse.
6.1. Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks
1. Olmevee käitlemisel on vajalik arvestada asjaoluga, et vähikasvatuse tiikide lähialal ei saa
pidada lubatavaks imbsüsteemidel põhinevat olmereovee puhastamist ja pinnasesse juhtimist,
kuna läbi pinnase võib toiteainete rikas vesi imbuda tiikidesse ja kahjustada vee kvaliteeti.
Seda võib lubada siis kui tiigid kaetakse geokilega ja pinnasest tiikidesse vett ei imbu. Selles
tulenevalt on vajalik fekaalide reostuse ärahoidmiseks kasutada kuivkäimlat (-aid).
Arvestades tekkiva reovee väikest kogust ja imbsüsteemi ohtlikkust tiikide veele, siis tuleb
reovee käitlus korraldada suletud süsteemina ja reovee äraveoga
2. Lumesulamise ja sademete veed on enamasti puhtad ja nende kasutamine on mõistlik
kujundada läbi spetsiaalse settetiigi tiikide veevarustuse täiendamiseks. Liigsed veehulgad aga
on soovitav juhtida piirde kraavidesse, kus see imbub pinnasesse ja ülemäärane vesi
võimaldada valguda endisele karjääri alale, kuhu liigveed valguvad ka praegu.
3. Vähitiikides hea vee kvaliteedi tagamiseks on vajalik ringleva ja korduvkasutuses oleva vee
regulaarne puhastamine liigsetest toitainetest ja vajadusel rikastada hapnikuga. Hapniku
defitsiit võib tekkida talveperioodil, seetõttu on vee tsirkulatsiooni tagamine vajalik ja
pumplate korrashoid selle eelduseks.
4.Tiikide rajamisel on vajalik eemaldada suurtes kogustes pinnast ja selle ladustamine üksnes
detailplaneeringu alale pole võimalik, seega tuleb osa pinnasest kasutada väljaspool kinnistut.
Ressurssi ratsionaalse kasutamise seisukohast lähtuvalt on soovitav kasvupinnas (muld),
kruus ja savikad pinnased kasutada maksimaalselt rajatava kompleksi kujundamisel ja
ülejäänud materjal kasutada otstarbekalt teiste ehitiste ja rajatiste varustamiseks vajaliku
toormega ning osa pinnasest säilitada võimaluse korral ladustatud varuna kinnistul. Tulenevalt
Maapõue seaduse § 60 lg 3 kohaselt on selleks vajalik Keskkonnaameti nõusolek, mis tuleb
saada enne ehitustööde algust.
5. Põhjavee, kui olulise ja väärtusliku ressurssi kasutamise seisukohast omab suurt tähtsust
vee korduvkasutus, seetõttu tuleb vältida vee kadusid tiikidest ja selle reostumist pinnase ning
õhu kaudu. Puurkaevule peetakse otstarbekaks tagada 10-30 meetrine sanitaarkaitsetsoon,
seetõttu on otstarbekas selle asukohta muuta ja rajada see kinnistu piirile tiikide ja parkla
45