siin - Haaslava Vald

Vertikaalplaneerimisel on lubatud olemasolevast maapinda koorida (eemaldada) kuni 7m ehk
kõrgusarvuni 63,00m. Vertikaalplaneeringu põhimõte on, et kinnistu idapoolsest piirist
hakkab planeeritav maapind langema lääne suunas kuni kõrgusarvuni 66,00m, millele
lisanduvad tiigid sügavusega 3m. Kaevatavast pinnasest (ca 130 tuh. m³) ehitatakse
vahetammid, kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja ülejääv osa kasutatakse teede, platside ja
tammide ehituseks muudes arenduspiirkondades. Kinnistu piirile moodustuv nõlv tuleb kaitsta
erosiooni eest kas tehismaterjalidega või haljastusega.
6. Tehnovõrkude ja rajatiste ehitamine. Antud kinnistul tehnovõrgud puuduvad.
Planeeritud on elektrivõrk, veevõrk ja olmereovesi. Kavandatud on rajada vähikasvatuse
kompleks koos selle juurde kuuluvate vajalike hoonetega ja tehnovõrgustikuga.
(Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on antud detailplaneeringus, joonisel nr. 4.)
Olulisema keskkonnamõjuga on tiikide rajamine ja sellele eelnev pinnase koorimine,
ladustamine ja äravedu ning pinnase kasutamine. Kuna tegemist on saastumata pinnastega,
siis nende kasutamisega ei kaasne looduskeskkonnale olulist keskkonnamõju.
7. Veevarustus. Hoonete ja tiikide veega varustamiseks on planeeritud ehitusalale rajada
puurkaev. Planeeritav veetarve on 1,8m³/d on olmeveeks ja tiikide täitmiseks ning aurumisest
tingitud veekao kompenseerimiseks kokku ligikaudu 10m³/d. Puurkaevu sanitaartsoon on
planeeritud 10m. Tiikide täitumine on planeeritud pinna ja põhjavee valgumise teel ning
täiendavalt puurkaevu vee kasutuse vahendusel. Tiikide vesi on korduvkasutuses, mille
ringluse tagamiseks kasutatakse pumplat ja vee puhastamiseks spetsiaalseid filtreid (joonis 7).
8. Tuletõrje veevõtuks on planeeritud tuletõrje veevõtukaevud tiikidest.
9. Sademetevesi ja drenaaž. Hoonete katuse sadeveed juhitakse planeeritud piirdekraavi.
Sõidutee on planeeritud ilma äärekivideta kaldega piirdekraavi. Haljasalat tulev pinnavesi
juhitakse samuti piirdekraavi kus see imbub pinnasesse. Enamus sadeveest jääb tiikide vee
täienduseks.
10. Reovee kanalisatsioon. Tootmishoone olmereovesi tekib töötajate ning valvuri (3-4
inimest) tualettidest ja kätepesust ning dušširuumist. Reovee puhastamiseks on planeeritud
kaks septikut ja imbpeenar krundi lõunaservale pumpla juurde. Arvestades tekkiva reovee
väikest kogust ja imbsüsteemi ohtlikkust tiikide veele, siis tuleb reovee käitlus korraldada
suletud süsteemina ja reovee äraveoga.
11. Elektrivarustus ja välisvalgustus. Ühinemine elektrivõrguga on võimalik planeeringuala
kirdenurka rajatud alajaama kaudu. Jõukaablid süvistatakse krundi piirist 1m kaugusele
haljasribale. Välisvalgustus lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus.
12. Soojavarustus. Hoonete küte on kavandatud lokaalsete kütteseadmetega
13. Sidevarustus. Planeeritava ala sidevarustus on ettenähtud kasutades traadita sidevõrku
14. Võimalikud täiendavad tegevused. Täiendavate ja spetsiifiliste tegevustena tulevad
kõne alla mitmed vähikasvatuses tehtavad spetsiifilised ehitustööd ja seadmete paigaldus.
Seda pole siin võimalik käsitleda, kuna enamasti on see tööprojektide põhine ja sellega ei
kaasne olulist keskkonnamõju.
33