siin - Haaslava Vald
siin - Haaslava Vald
siin - Haaslava Vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Põhjavee kasutuse vajadus tuleneb esmajoones tiikide veevarustuse stabiilsuse tagamiseks.<br />
Selleks tuleb rajada puurkaev. Tulenevalt Veeseaduse (16.06.1994) § 8 Vee erikasutus punkt<br />
1 kohaselt peab vee erikasutuseks kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutuse<br />
korral ka maaomaniku nõusolek. Punkt 2 lõige 2 kohaselt peab olema vee erikasutusluba kui<br />
võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas.<br />
Põhjavee kasutuse vajadus enam kui 5 m3 ööpäevas on vajalik juhul kui tiikide täitmine<br />
toimub põhjaveega. Sellisel juhul on põhjavee tarve suurem (vt pt. 3.7.1.Veekasutus) ja vee<br />
erikasutusluba vajalik. Puurkaevu rajamise projektiga määratletakse vee võtmise lubatud<br />
kogused, aeg ja põhjavee kiht. Siinsed põhjaveekihid on hästi kaitstud.<br />
Tulenevalt veeseaduses §28 Veehaarde sanitaarkaitseala, punkt 3 kohaselt ei moodustata<br />
sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja<br />
vajaduseks. Sellise veevõtu hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.<br />
Kui aga kasutatakse põhjavett enam kui 10 m3 /p, siis on sanitaarkaitseala suurus 30 meetrit<br />
ja kui põhjavee kihid on hästi kaitstud.<br />
Kavandatavast puurkaevust vee tarbimise koguseks planeeritakse alla10 m3 ööpäevas ja vee<br />
kasutamine on planeeritud ühe kinnistu tarbeks, seetõttu puudub sanitaartsooni eraldamiseks<br />
vajadus, kuid see on siiski mõistlik jätta vähemalt 10 m raadiuses, soovitavalt 30 meetrit.<br />
Vähitiikide rajamise ja tegevusega kaasnevate toimingute tulemusena ei tohi ilmneda<br />
naaberkinnistute maa soostumist, pinnase erosiooni ega maalihet. Antud tegevuse korral on<br />
nendele ohtudele juhitud tähelepanu juba eelnevalt Keskkonnaameti pool. Kuna tegemist on<br />
madalaveeliste tiikidega ja vee ringkasutusega siis vee pinnasesse imbumise ja selle<br />
äravalgumise tõkestamiseks on vajalik rakendada vajalikke meetmeid, sest vee kaod ei tohi<br />
olla pinnasesse suured. Vastasel juhul tuleb suurendada puurkaevu vee kasutust mis pole<br />
otstarbekas ja osutub pikemas perspektiivis ka kalliks. Seetõttu tuleb tiikide rajamisel pöörata<br />
olulist tähelepanu tiikide isolatsioonimaterjalide kasutamisele ja vee säästlikule kasutusele.<br />
Nõuetekohaselt rajatud tiikide korral ei nimetatud ohud prognoositavad.<br />
Mõju pinnaveele pole oluline, sest <strong>siin</strong> toimub pinnavee valgumine lumesula perioodil lõuna<br />
suunas ja tasasest ning suure filtratsioonivõimega liivastest pinnastest tingituna imbud suur<br />
osa sademeteveest pinnasesse. Vähitiikide rajamise järel akumuleerub suurem osa pinnaveest<br />
tiikidesse.<br />
Negatiivne mõju lähiala põllumaadele ei ole tõenäoline, sest olemasoleva karjääri servaaladel<br />
püsib taimekasvuks vajalik niiskusrežiim, seega võib järeldada, et see püsib samalaadsena ka<br />
vähitiikide süvendi servaaladel.<br />
3.4. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale<br />
Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ilmneb eelkõige arendustegevuse laienemise läbi<br />
valla selles piirkonnas. Obligatoorseks tingimuseks on 2-4 töökoha moodustamine peale<br />
vähikasvatuse valmimist. Ehitusperioodil aga leiab rakendamist oluliselt enam inimesi.<br />
Nõuetekohaselt väljaarendatud vähikasvatus kombineeritult kalapüügi võimaluste loomisega,<br />
võimaldab ka toitlustuse ja piiratud ulatuses turismi arengut. Kuna rajatav vähikasvatus<br />
paikneb Lennundusmuuseumi läheduses, siis on head perspektiivid ka turismi ja külastajate<br />
teeninduse korraldamiseks. See pole aga praeguse kava kohaselt planeeritud. Mõju<br />
sotsiaalmajandusliku olukorra elavnemisele on positiivne.<br />
25