siin - Haaslava Vald
siin - Haaslava Vald
siin - Haaslava Vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tulenevalt Maapõueseaduse (01.04. 2005) §59 punkt 1 kohaselt on kinnisasja omanikul või<br />
kinnisasja kasutusõigust omaval isikul õigus maapõue kasutada üldgeoloogilise uurimistöö<br />
loata, uuringuloata või kaevandamisloata, kui seda tingib kinnisasja kasutamise vajadus ja see<br />
ei ole vastuolus seadusega. Sama paragrahvi punkt 2 kohaselt on füüsilisest isikust kinnisasja<br />
omanikul oma kinnisasja piires õigus kaevandamisloata võtta maavaru või looduslikku<br />
kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaruna arvele võetud, isikliku<br />
majapidamise tarbeks, kui seadus ei sätesta teisiti.<br />
Suur osa kaevisest on vajalik eemaldada ja kasutada väljaspool kinnisasja, siis tulenevalt<br />
Maapõueseaduse §60 punkt 1 kohaselt on kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust<br />
omaval isikul õigus käsutada, kaasaarvatud kaubastada ehitise püstitamise, maaparandustööde<br />
või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist ja punkt 3 kohaselt: Kui kaevist<br />
võõrandatakse või kasutatakse seda väljaspool kinnisasja, on võõrandamine või väljaspool<br />
kinnisasja kasutamine vaja eelnevalt kooskõlastada kaevise tekkimise asukoha<br />
keskkonnaametiga.<br />
3.7. Muud võimalikud keskkonnamõjud<br />
Tegevusega kaasnevad mitmed otsesed ja kaudsed mõjud. Tööde perioodil suureneb müra ja<br />
liikluse suurenedes ka üldine häirimisfaktor. Suureneb teataval määral tööhõive, sest<br />
vähikasvatuse rajamisel ja selle hooldamisel on vajalik luua mitmeid töökohti. Planeeringuga<br />
ilmnevad mitmed mõjud ka veekasutuses ja vee puhastuse ning mitmete teistegi<br />
keskkonnafaktorite suhtes. Siinkohal peetakse vajalikuks käsitleda järgmisi probleeme ja<br />
võimalikke tegevusi millega võivad kaasneda keskkonnamõjud:<br />
3.7.1.Veekasutus<br />
Veekasutus on rajatava vähikasvatuse üks olulisemaid ja komplitseeritumaid küsimusi.<br />
Seetõttu peetakse vajalikuks käsitleda probleeme, mis puudutavad veevajadust rajatavale<br />
kompleksile, vee puhastamise vajadust ja meetodeid ning vähi- ja kalakasvatuses tekkiva<br />
heitvee käitlemist: taaskasutatava vee puhastus ja selle jääkide käitlus, heitvee ärajuhtimine<br />
jm..<br />
Veevajadus tiikide täitumise perioodil on rajatavale kompleksile suur. Projekti kohaselt on<br />
tiikide vee maht 41390 m3. Pidades silmas aga tiikide kujundamist täielikult vähikasvatuse<br />
eesmärkidest lähtuvalt, siis suure tiigi: pindalaga 12350 m2 ja planeeritud vee mahuga 28350<br />
m3, kujundamise järel kolme sektoriga tiigiks, väheneb vee maht poole võrra ja vee mahuks<br />
jääb ligikaudu 15 000 m3. Seega oleks vähikasvatuseks sobivate tiikide üldine vee maht 28<br />
000-29 000m3 (28040m3).<br />
Vähikasvatuse stabiilse veega varustamise tagamiseks rajatakse puurkaev. Vee tarve on<br />
suurim tiikide täitumise perioodil. See toimub esmalt põhja ja ka pinnavee valgumise<br />
tulemusena. Täiendav vesi saadakse puurkaevust. Isevalgumise teel tiikide täitumine võtab<br />
aega savikates ja vett halvasti läbilaskvates pinnastes harilikult aasta. Enamasti täituvad tiigid<br />
kevadise lumesulamise perioodi järgselt.<br />
Kui me tahame tagada tiikide täitmist üksnes puurkaevu veega aasta jooksul, siis on vee<br />
vajadus 113 m3 /p so 4,7 m3 /t. Kavandatava puurkaevu tootlikkus on kuni 10 m3 /p. Tiikide<br />
27
Change language