Kultuurimarketingi strateegia koostamine Tartu kultuuri erinevatele ...

koolidega seotud organisatsioonid on kogunenud
mitmetesse tudengimajadesse üle Tartu. Lisaks organisatsiooni
kooskäimiskohale on võimalik osaleda
suurtes tudengiprojektides, saada Tartu tudengieluks
vajalikku informatsiooni ja tutvuda erinevate üliõpilasaktivistidega
ning seeläbi saada tulevaseks eluks
olulisi kontakte.
• Tudengisööklad – Tartu kõrgkoolide õppehoonete läheduses
on mitmeid poolkinniseid toitlustusasutusi
(näiteks keskkoolide sööklad), mida saab ära kasutada
tudengilõunate pakkumiseks.
• Ratas on mugavaim liiklusvahend – Aastaks 2030 on
Tartus läbimõeldud rattateede struktuur, millel isegi
koolieelikutel turvaline sõita. Kõikide õppehoonete ja
raamatukogude läheduses on piisavalt rattaparklaid,
mille ümbrus on tänu Tartu politsei efektiivsusele
väga turvaline.
• Buss on hea ja soodne alternatiiv rattale – Juhul kui
tudeng ei oma ratast on tal taskukohane võimalus liikuda
igast Tartu linnajaost kesklinna. Bussipeatused
asuvad kuni 5 minuti tee kaugusel ja bussid käivad
vähemalt iga 10 minuti tagant.
• Praktikalt edasi tööle - Linn ja kõrgkoolid suhtlevad
koostöös (suur)firmadega üliõpilaste praktikakohtade
teemal. Üliõpilasel on suurem tõenäosus saada töökoht
läbi praktika kui kandideerides kehvasti kirjutatud
CVga.
• Suvine töö/praktika linnas aitab kaasa õppetööle Ülikoolis
– Suvekursused Tartu kõrgkoolides pakuvad
tudengile nii võimalust saada praktikat oma erialal,
omandada ainepunkte, olla kasulik linnale ning teenida
ka natuke raha.
• Rohkem sportimisvõimalusi – Linn ja kõrgkoolid on
tugevalt investeerinud sporti, mille tulemusel on üliõpilastel
väga lai valik ja soodsad tingimused tegelda
meelepäraste spordialadega.
• Mugavam ja kaasaegsem õppekeskkond – Internet ja
teised uuemad tehnoloogilised lahendused on hommikust
õhtuni kättesaadavad igale üliõpilasele. Mugav
õppekeskkond on suureks plussiks, mis toob noore
Tartusse õppima.
NÄITAJA 2001* 2002* 2003** 2004 2004 ARVATAV ÖÖBIJATE
JAAN-SEPT JUULI** ARV JUULIS 2004***
Ööbimisi kokku 101 585 104 818 140 053 139558 24652 32 869
sh siseturistide 39 455 46 749 60 969 58 316 8669
ööbimiste arv
siseturistide osakaal 39% 45% 44% 42% 35%
Välisturistide 62 130 58 069 79 084 81 242 15 983
ööbimiste arv
Soome 47% 49% 50% 46% 48%
Saksamaa 11% 10% 12% 13% 14%
Rootsi 10% 10% 7% 6% 6%
Läti 5% 6% 6% 5% 2%
Venemaa 4% 3% 3% 3% 1.5%
USA : 2% 2% 3% 5%
Norra : 2% 2.4% 2.5% 2.5%
Välisturistidest Tartus
- puhkusereisil 49% 26% : : : 69%
- tööreisil 44% 68% : : : 8%****
- muu 7% 6% : : : 23%
Turismiinfokeskuse 19 470 23 486 : : :
külastajad
sh välismaalasi 50% 40% : : :
TABEL 1. TARTU MAJUTUS- JA TURISMISTATISTIKA AASTATEL 2001-2004
* Allikas: Statistikaamet, Tartu Linnavalitsus. (Allikas: Tartu turismi arengukava)
** Allikas: Statistikaamet. Ööbimiste arv Tartus.
: Andmed ei olnud kättesaadavad
*** Arvutus põhineb antud uuringu andmete põhjal oletades, et majutusasutustes ööbib vaid 75% Tartu külalistest, kes
viibivad Tartus rohkem kui ühe päeva.
**** Antud uuringu valimisse sattus 9% äri-, töö- või õppereisil viibijaid, võib küll arvata, et seda sihtgruppi antud küsitluse
läbiviimise metoodika ei võimaldanud leida.
30