2. 2. NAKKUSHAIGUSED 3. VAKTSINATSIOONID JA ...

Etioloogia
– Peamiselt A-rühma streptokokid, kuid arvestatavad
on ka C- ja G-rühma vastavad bakterid.
– Võib levida toidu kaudu.
– Kui epideemia on plahvatuslik, on põhjust arvata,
et infektsioon on levinud toidu kaudu.
Diagnoos
– Tavaliselt esineb lastepäevakodudes, koolides
või sõjaväes.
– Oletada, kui
ühes kollektiivis on lühikese ajaga mitmeid
haigusjuhtumeid VÕI
samal patsiendil on streptokokkinfektsiooni
korduvalt.
Ravi
– Epideemiakoldes võetakse külvimaterjal nii
sümptomitega kui ka vaevusteta patsientidelt.
– Kõiki streptokokkpositiivseid ravitakse samaaegselt
ning isoleeritakse kollektiivist üheks ööpäevaks,
alates ravi algusest, hoolimata sellest,
kas sümptomeid oli või ei (haigusnähtudega patsiente
tarbe korral pikemalt).
– Vajaduse järgi kontrollitakse ka haige perekonda
ning positiivseid ravitakse.
– Toiduga leviva epideemia korral
on haiguspildiks tavaliselt tonsilliit
kogu köögitoimkonnalt võetakse kontrollanalüüsid
ning positiivseid ravitakse.
– Raviks on penitsilliin või esimese põlvkonna tsefalosporiin
10-päevase kuurina (2.22).
2.26 MÜKOPLASMA-
INFEKTSIOONID
Marjaana Kleemola
Diagnoos
– Mycoplasma pneumoniae – bakter (Mp) võib olla
hingamisteede infektsiooni tekitaja eriti siis, kui
käigus on epideemiline aasta
lähiümbruses on juba tõestatud Mp-infektsiooni
juhtumeid
patsient on sobivas vanuses (noor).
– SR, seerumi CRV, leukotsüütide üldarv ja röntgeniülesvõte
rindkerest näitavad varieeruvaid
muutusi, mis on ebaspetsiifilised.
Laboratoorsed uuringud
– Tõhusat kiirtesti ei ole ning serodiagnostikal on
omad piirangud. Seroloogiliste testide kasutamine
on küll näidustatud kahel juhul:
epideemia algfaasis mõnede eriti “tüüpiliste”
juhtumite diagnoosimiseks, mil ka tagantjärele
saabuvad andmed on kasulikud
19
2.26
raskete ja komplitseeritud pneumooniajuhtude
korral.
– Variandid:
Spetsiifilised antikehad paarisseerumitest (CFvõi
EIA-meetodil):
– On kasutusel olevaist võimalustest siiani kindlaim,
kuid nõrgaks küljeks on vastuse viibimine
ning võimalikud ebaspetsiifilised reaktsioonid.
– Proovimaterjal
I seerum võetakse haiguse algetapis
II seerum 10–20 ööpäeva hiljem.
– Tulemuse tõlgendus
Diagnostiline on mitmekordne tiitri tõus
paarisseerumite vahel.
EIA-meetodil tasub uurida vähemalt kahe
immunoglobuliini klassi antikehi diagnostilise
efektiivsuse eesmärgil (eelist. IgG +IgM või
IgG +IgA või kõik kolm).
Spetsiifiline IgM
– Tõus tähendust omavale tasemele võtab umbes
nädala; tiiter võib aga jääda kõrgele tasemele
mitmeks kuuks.
– Reinfektsioonide puhul IgM tavaliselt ei reageeri.
Primaarinfektsiooni korral, nagu tavaliselt
(väikestel) lastel, saab IgM-näidu määramisest
kõige enam diagnostilist abi.
– Kiired latekstestid võivad põhjustada tõlgendamisraskusi
ja nende suhtes tuleks arvestada, et
negatiivne tulem ei eita veel Mp-infektsiooni,
kui sümptomite algusest on möödas vähem kui
nädal.
Külmaglutiniinid (CA):
– Vähetundlik ja ebaspetsiifiline test.
Mp-antigeeni tuvastamine hingamisteede
eritisest
– Annab võimaluse kiirdiagnostikaks (samal päeval!).
Soomes on kasutatud ensüümiimmunoloogial
põhinevat Mp-antigeenitesti. Rögatesti
tulemus on arvestatav, kuid test ninaneelu eritisest
diagnoosimiseks aga ebapiisava tundlikkusega.
Muu
– Kultiveerimine sobib oma töömahukuse ja ajakulu
tõttu kasutada rohkem teaduslikes uurimustes.
– PCR-meetodi sobivus praktilises diagnostikas on
veel ebaselge.
Mycoplasma pneumoniaeinfektsiooni
ravi
– Õige ravitaktika lühendab haigust ja selle vaevusi,
kuid ei hävita alati mükoplasmat neelust.
Soovitatakse
erütromütsiini või tetratsükliini 30–50 mg /kg /
ööp., 10 ööpäeva kestel või
doksütsükliini 100–150 mg /ööp. (täiskasvanute
annus), rakendada sama aja kestel.