2. 2. NAKKUSHAIGUSED 3. VAKTSINATSIOONID JA ...

võib vallandada puugi sülgamisreaktsiooni ja
lisada nakatumise riski.
2.74 DIFTEERIA
Matti Jahkola
Epidemioloogia
– Eluohtlik infektsioonhaigus, mille vastu rakendatakse
plaanilist immuniseerimist lapseeast.
– Levib õhu kaudu piisknakkusena (ninalima,
sülg), kuid ka haava jm. eritiste vahendusel.
– Inkubatsiooniaeg on 1 kuni 7 ööpäeva.
– Soomes ei registreeritud ühtegi juhtumit aastatel
1965–1992. Aastail 1993–1996 diagnoositi
ühtekokku 10 juhtumit, millest 3 olid kliiniliselt
rasked (vajasid intensiivravi). Sügisel 1996 üks
nakatunutest suri. Kõik olid nakkuse saanud Venemaalt
või Venemaad külastanud pereliikmetelt.
– Venemaal ja teistes endistes Nõukogude Liidu
vabariikides on olnud epideemiaid aastast 1990
peale, haigestumise kõrgpunkt oli a. 1995, mil
avastati 50 000 juhtumit. Aastal 1996 oli neid
poole vähem. Soome lähialadel (Murmansk,
Karjala, Peterburg) on nakkust rohkem kui Venemaal
keskmiselt.
– Epideemia on levinud ka Baltimaadele, aastal
1996 oli Eestis 14 juhtumit (enim Narvas), Leedus
11 ja Lätis 104.
Sümptomid
1. Paikne põletik, mille puhul neelus rohke eksudaat,
hallikad (või verevalumite tõttu pruunikad)
aluskoele tihedalt kinnitunud paksud limaskestakatud
ja pehmete kudede turse. Selles staadiumis
võib hingamisteede obstruktsiooni tõttu tekkida
lämbumisoht, eriti lastel.
2. Bakteri eritatud toksiin põhjustab üldhaiguse,
mis avaldub 1–2 nädalat paiksest põletikust hiljem.
Toksiline südamelihase kahjustus (müokardiit,
rütmihäired teisel haigusnädalal), kesknärvisüsteemi-poolse
tüsistusena halvatused, neuriidid
2–7 nädala jooksul. Ägeda perioodi üleelamisel
tavaliselt haigusnähte ei jää.
Diagnoos
– Algul kliiniline (raske, kattudega kurgupõletik,
eriti kui patsient on käinud Venemaal 1–3 nädalat
enne haigestumist).
– Külvianalüüs eksudaadist, mis võetakse Stuartkatseklaasi
kattude aluskoelt (konsulteeri labora-
Tõlkija märkus. Difteeriasse haigestumine Eesti Tervisekaitseameti
andmetel: 1990 – 1 juhtum, 1991 – 7 haigusjuhtumit,
1992 – 3 juhtumit, 1993 – 11, 1994 – 7, 1995 juba 19, 1996 –
14 ning 1997 – 3 haigusjuhtumit.
35
tooriumiga enne ärasaatmist – vajalikud eritingimused).
Ravi
– Sümptomitega haiged ravitakse infektsionisti juhendamisel
haiglas, sümptomiteta saavad enamasti
ambulatoorset ravi.
– Lastel on ägedas faasis vajalik tagada avatud
hingamisteed.
– Antibiootikumid (penitsilliin, roksitromütsiin või
erütromütsiin, algul parenteraalselt) määratakse
kõigile, antitoksiini võimalikult vara eriarsti
soovituse järgi.
– Haigega lähikontaktis olnuilt võetakse neelust
külvimaterjal, edasi määratakse
antibiootikum (bensatiinpenitsilliini 600 000–
1,2 milj. RÜ ühekordselt lihasesse või erütromütsiini
kuur per os 7–10 ööp.) JA
vaktsinatsioon.
Profülaktika
– Vaktsineerimine kaitseb toksiliste komplikatsioonide
eest, mitte aga infektsiooni vastu.
– Revaktsineerimised soovitatavalt 10-aastase
intervalliga kõigile üle 30-aastastele isikutele.
Revaktsinatsioon on liidetud teetanuse vaktsiiniga.
– Revaktsineerimisele tuleks mõelda kõigil üle 30aastastel
isikutel eriti reisimisel difteeriaohu
tsooni,Venemaale ja mujale endise Nõukogude
Liidu maadesse.
2.75 SIGADE PUNATAUD
(ERÜSIPELOID)
Toimetus
2.75
– Erüsipeloid on koduloomade hulgas levinud infektsioon.
Inimene võib nakatuda nahadefektide
kaudu.
– Haigusjuhtumeid on rohkem suve teisel poolel ja
loomakasvatajatel ning lihatöötlejate hulgas.
Sümptomid
– Tavaliselt kätel paiknev turseline, lillakassinine
ja kindlapiiriline lööve.
– Üldiselt vähevalulik, sageli esineb sügelemist
või torkeid.
– Vahel esinevad üldnähud; sepsist või endokardiiti
on üksikjuhtudel.
– Tavaliselt taandub haigus iseenesestki mõne päevaga;
vastav nahapiirkond pigmenteerub ning
mõnikord ka ketendab.
Diagnoos
– Kliinilisest diagnoosist harilikult piisab. Värvi-