25.01.2015 Views

Download (590Kb) - E-Ait

Download (590Kb) - E-Ait

Download (590Kb) - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Suur osa õppimisest põhineb koostöös saavutatud edul. Koos teistega ollakse võimelised<br />

tegema ja saavutama rohkem kui üksinda. Selline teise kaudu saavutatud edu põhineb<br />

keelel ja suhtlemisel. (Fisher 2004: 97) Kuigi rühm koosneb individuaalsetest inimestest,<br />

peavad õpilased looma grupi identiteedi ning ühise eesmärgi nimel koos töötama (Reid,<br />

Green 2009: 24). Rühmatöös mõtete avaldamine ja küsimustele vastamine aitab selgitada<br />

oma mõtlemist. Samuti aitab see hakkama saada väljakutsete ja kriitika vastuvõtmisega<br />

ning õpetab andma tagasisidet teiste töödele ja mõtetele. (Cottrell 2003: 98)<br />

Hästi planeeritud rühmatööülesanne arendab õpilases rohkem oskusi kui harjutus, mis<br />

nõuab iseseisvat tööd. Kuigi tundides tehakse juba rohkem grupitöid kui aastaid tagasi, on<br />

põhikoolis selle osakaal siiski väiksem kui olla võiks, sest õpetajate peamiseks hirmuks on,<br />

et tunnikord läheb rühmatööd tehes käest ära.<br />

1.3.10 Õpitava kinnistamise oskus<br />

Õpitava kinnistamise oskuseks on õpitu meeldejätmine ehk mäluvõtted või<br />

mälustrateegiad. Mälustrateegia on tunnetuslik või käitumises avalduv tahtlik tegevus<br />

õpitava paremaks meeldejätmiseks või mõistmiseks. Õpitav jääb meelde ning seda<br />

mõistetakse paremini, kui see on seostatud, mitte üksikute fragmentidena. (Kikas 2005: 76)<br />

Üks mälustrateegia on kordamine, mis on kõige efektiivsem siis, kui materjali korratakse<br />

lühikeste perioodidena, nende vahel kas puhatakse või tehakse midagi muud. Niiviisi<br />

aktiviseeritakse seosed mälust mitmeid kordi, järgnevatel kordadel ka uutes seostes. (Kikas<br />

2005: 79) Kordamis- ehk meeldejätmisoskuste ülesanne on hoida informatsiooni<br />

lühiajalises mälus. See tähendab võimet reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat<br />

informatsiooni lühiajalises mälus. Lihtsaimateks võteteks selle saavutamisel on õpitava<br />

suulise või kirjaliku materjali aktiivne kordamine või keskendumine info<br />

põhimomentidele. Näidetena võib tuua meeldejäetava informatsiooni võtmesõnade kõva<br />

häälega kordamise, materjali ümberkirjutamise, detailse konspekteerimise, ja olulise<br />

allajoonimise. (Krull 2000: 368) Selleks et igast tunnist oleks kasu, peab see lõppema<br />

lühikese kinnistamise osaga, samuti peab kordamine olema teema lõpus.<br />

16

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!