25.01.2015 Views

Download (590Kb) - E-Ait

Download (590Kb) - E-Ait

Download (590Kb) - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

1. Õppimine ja õpioskused<br />

1.1 Mis on õppimine<br />

Põhikooli riikliku õppekava (2011) järgi on õppimine teadmiste, oskuste, vilumuste,<br />

väärtushoiakute ja -hinnangute omandamine, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks.<br />

Õppimine on teatud tüüpi muutus teadmistes, hoiakutes, väärtustes, protseduurides,<br />

käitumisviisides, oskustes ning nende organiseerimise viisides. See tähendab uute<br />

teadmiste lisamist, olemasolevate muutmist, uute seoste loomist ja olemasolevate<br />

ümberkorraldamist. Teisiti öelduna on õppimine mõtlemise ja tegutsemise tulemuse<br />

salvestamine mälus. (Kikas 2005: 17) Õppimise aluseks on kogemus ning neid omandades<br />

muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks. Õpilane on protsessis aktiivne osaleja, kes<br />

võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos<br />

kaaslastega, õpib teisi ning ennast hindama, oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute<br />

teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal<br />

enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide<br />

lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti<br />

argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks<br />

vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus. Nii<br />

praegune kui ka endised riiklikud õppekavad põhinevad konstruktivistide ideedel, mis<br />

muutsid paljusid õppimisega seotud arusaamu.<br />

Konstruktivistlike ideede järgi on õppimine sotsiaalne protsess. Lisaks seisukohale, et<br />

õppimine on õpitava tähenduse aktiivne konstrueerimine õpilase poolt, peab sotsiaalne<br />

konstruktivism õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks õppurite suhtlemist nii isekeskis kui<br />

ka õpetajatega. (Krull 2000: 295) Seega on õppimine edukam, kui see toimub olukorras,<br />

kus teema üle arutlevad kaks või enam isikut. Õppimise algetapil on juhendamise vajadus<br />

suurem, edasi see väheneb, kuni õpilasel kujuneb oskus iseseisvalt õppida. Õpilase<br />

iseseisvuse järkjärguline suurendamine ongi ainus võimalus eneseregulatsioonioskuse<br />

kujundamiseks. (Krull 2000: 297–298) Selleks, et olla õpingutes edukas, peab õpilane<br />

oskama ning tahtma võtta vastutust materjali omandamise eest ning kõige paremini suudab<br />

ta õppida koos teistega töötades.<br />

Sammhaaval õppimist kirjeldades algab kõik uute ideede ja informatsiooni kogumisest<br />

(tunnist, aruteludest, praktilistest töödest, erinevate tekstide lugemisest, filmidest ning<br />

6

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!