You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
esinemisoskust. Sama õpetaja teiseks tunnis õppisid kõik õpilased ühte Juhan Liivi<br />
luuletust esitama ning 45 minuti jooksul oli võimalik kõiki kuulata. Kuna üks noormees oli<br />
oma esinemise ajal väga närvis ja ei suutnud teksti peast esitada, siis sai tunni lõpus veel<br />
kord võimaluse. Klass oli väga toetav ning üritas teda maha rahustada, ka õpetaja ütles, et<br />
kui aitab, siis võtku raamat ette, et vajadusel võib teksti piiluda. Toetusest oli kasu ning<br />
lõpuks poiss esitas luuletuse nii, et paaril korral vaid vaatas raamatusse.<br />
Õpetaja G tunnis said kolm õpilast ette lugeda kodus kirjutatud kirjelduse, selleks läks aega<br />
seitse minutit. Sama õpetaja teises tunnis tutvustas üks poiss paari minutiga oma<br />
kuuepunktilise kava Juhan Liivi elust ning loomingust ja sama palju aega kulus ka kahe<br />
paarilise „Eile nägin ma Eestimaad“ versiooni esitamiseks. Kuigi mõlemasse tundi oli<br />
planeeritud mitmeid erinevaid tegevusi ja teemasid, mis tuli läbi võtta, leidis õpetaja siiski<br />
ruumi ka esinemisoskuse arendamiseks.<br />
Suuliselt esinesid õpilased kolmel korral eesti keele ning viiel korral kirjanduse tunnis ning<br />
suuliste esitluste tegemisele läks aega mõnest minutist terve tunnini. Iga õpilane sai<br />
esinemiseks aega kuni viis minutit ning grupp kuni kaheksa. Õpetaja võib planeerida terve<br />
tunni esinemisoskuse arendamiseks, aga hea on ka, kui tunnis pühendada kuskil kümme<br />
minutit tehtud töö esitamiseks, sest ka nõnda saavad lapsed oskust parandada. Vaadeldud<br />
tundide põhjal saab järeldada, et kui õpetaja on suutnud luua tunnis turvalise õhkkonna,<br />
siis õpilased esinevad üldiselt heameelega ning need, kellel on hirm, saavad toetavate<br />
kaaslaste ja õpetaja abil sellest üle.<br />
2.3.6 Küsimuste esitamise oskus<br />
Küsimuste esitamise oskust said õpilased arendada kolmes tunnis. Siinkohal ei pea töö<br />
autor silmas küsimusi tunnikäigu kohta, vaid pigem küsimusi, mis näitasid, et õpilased<br />
mõtlevad kaasa ja tahavad rohkem teada saada.<br />
Õpetaja D esimeses tunnis õpiti võõrsõnu ning harjutusi tehes küsiti, miks „borš“ on ühe š-<br />
ga, aga „valss“ kahe s-ga. Erandlikku reeglit taheti rakendada nii s- kui ka š-häälikuga<br />
sõnades. Teine küsimus oli, miks õpetaja lisas harjutusse sõna „revanš“, aga mitte<br />
„kättemaks“ ning kolmandana küsiti, et kui sõna „hoogne“ käändub „hoogsalt“, siis miks<br />
„õudne“ käändub „õudselt“, mitte „õudsalt“. Sama õpetaja teises tunnis küsiti, kas<br />
„kaktus“ on oma- või laensõna ning kuidas peaks hääldama häälikut y tekstis ning miks<br />
34
Change language